Otsingule "foolhappe" leiti 113 faili

6
docx

Vitamiinid

Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nÀgemisel valgust vastuvÔttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab pÔletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning...

Bioloogia -
1 allalaadimist
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise tÀhtsusega. Toitumise rolli tervise sÀilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest tÀiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik...

Bioloogia - Keskkool
23 allalaadimist
5
doc

Kaalium

KAALIUM (kalium-potassium) SÖÖMISES Toit kui ilu saladus Parimad söögid piisava kaaliumi koguse saamiseks on vĂ€rsked töötlemata toidud, sealhulgas liha, kala, köögiviljad (eriti kartulid),...

Keemia - PÔhikool
30 allalaadimist
24
doc

Eksamiks Ôppimise konspekt

Orgaanilised ĂŒhendid PÕHILISED ORGAANILISED ÜHENDID SÜSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus KĂ”ige lihtsam on tĂ€histada neid ĂŒhendeid mĂ”istega sĂŒsivesik, sest: · valdav enamik siia kuuluvatest ĂŒhenditest on C-hĂŒdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksĂŒriboos ja glĂŒkoo...

Biokeemia - Eesti MaaĂŒlikool
313 allalaadimist
12
doc

Loengud VI-VIII

Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavĂ”tva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rĂ”hu e. turgori abil rakkude pĂŒsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rĂ”hk, mis oleneb peamiselt mineraalai...

Inimese toitumisĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
54 allalaadimist
6
doc

Teraviljasaadused

Teraviljasaadused Leib kui toidu sĂŒmbol Tera ehitus ­ kile SĂŒsivesikuid on rukki, nisu ja odrajahus 65-66%, erinevus on tĂ€rklises: kĂ”ige rohkem on nisujahus 63, odrajahus 58 ja rukkijahus 49 %. Kiudaineid on vastavalt nisujahus 3,5, odrajahus 7,9 ja rukkijahus 13,5% sellest veeslahustuvaid vastavalt 0,9, 1 ja 2,2 % ja tselluloosi 0,4, 1,3, 1,9 %. RÀÀkida ka idanemisest ja idust. 1. Terades on tĂ€rk...

Inimese toitumisĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
47 allalaadimist
8
doc

C-vitamiin

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristi Lember C VITAMIIN Juhendaja: Urmas Lekk PĂ€rnu 2009 SISSEJUHATUS 3 1. ÜLDINFO 4 2. SAAMINE 4 2.1. Kus vitamiin c-d leida vĂ”ib. 4 3. BIOFUNKTSIOONI...

Bioloogia - Keskkool
27 allalaadimist
10
doc

PatofĂŒsioloogia

Tartu Ülikool Üld- ja molekulaarpatoloogia Instituut Hemoreoloogia ja verehaigused Referaat patofĂŒsioloogias Annemai NoorkĂ”iv 3. kursus 2006 2 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 3 Sissejuhatus...

Arstiteadus - Tartu Ülikool
61 allalaadimist
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidi...

Bioloogia - Kutsekool
80 allalaadimist
2
doc

Verehaigused

Rauavaegusaneemia HemolĂŒĂŒtiline Megaloblastiline Äge leukeemia Krooniline mĂŒeloidne Krooniline Hemofiilia aneemia aneemia leukeemia lĂŒmfoidne leukeemia MĂ”iste Kehvveresus Erinevate...

Sisehaigused - Tartu Tervishoiu KÔrgkool
84 allalaadimist
13
doc

Rukkileib

EESTI MAAÜLIKOOL Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Liha- ja piimatehnoloogia eriala Kristel Lori II kursus RUKKILEIB Referaat: Inimese toitumisĂ”petus TARTU 2008 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................... l...

Inimese toitumisĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
31 allalaadimist
1
doc

C-vitamiin

C-vitamiin Cvitamiini peamiseks ĂŒlesandeks on organismi ĂŒldise kaitsevĂ”ime tĂ”stmine. Ta vĂ€hendab organismis allergiat tekitavaid aineid ning aitab sĂ€ilitada veresoonte elastsust ja kollageeni, mis on vajalik ĂŒhendavate kudede moodustamiseks nahas ja luudes. Cvitamiini oluline roll on haavade ja pĂ”letuste parandamisel. Ta on abiks aminohap...

Bioloogia - PÔhikool
14 allalaadimist
10
doc

C-vitamiin Referaat

4 1. Vitamiinid ...........................................................................5 2. C-vitamiin............................................................................6 2.1 Saamine...

Bioloogia - Keskkool
31 allalaadimist
10
doc

Referaat- Leivast

Need mitteseeditavad toiduosised on vajalikud normaalseks sooletalituseks, kiudained seovad soolestikus kahjulikke aineid, isegi kantserogeene ja aitavad vĂ€ljutada liigset kolesterooli. Soovitatav on sĂŒĂŒa kuus leivaviilu pĂ€evas, so ~300 g leiba. Selle koguse jĂ€medast rukkijahust leivaga saaks katta poole B1-vitamiini, kolmandiku B2-vitamiini ja foolhappe tarbest, aga ka 60-70% raua, fosfori, magneesiumi ja tsingi vajadusest ning kolmandiku kiudainetarbest. Leivas leiduvad mineraalained on vajalikud nĂ€rvisĂŒsteemi, naha, luude, hammaste ja lihaste normaalseks talituseks. Vereloomes vajalikku rauda on rukkijahus isegi rohkem kui lahjas loomalihas, peedis vĂ”i tomatis. Rukkivalgud on oma aminohappelise koostise poolest nisuvalkudest tĂ€isvÀÀrtuslikumad, kuna nad sisaldavad rohkem asendamatuid ami...

Pagar-kondiiter - Kutsekool
35 allalaadimist
26
doc

TAASTUMISVAHENDID

1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun...

Filosoofia - I Studium
57 allalaadimist
4
docx

Tervislik toitumine

Iljin Tervislik toitumine SĂŒsivesikud: SĂŒsivesikud on organismi tĂ€htsaimad energiaallikad. Nad lagunevad kergemini kui rasvad ning nende lagunemisel tekkiv sĂŒsihappegaas ja vesi erituvad organismist hĂ”lpsasti. TĂ€htsamad sĂŒsivesikud on suhkrud ja tĂ€rklis. SĂŒsivesikute h...

Kehaline kasvatus - Keskkool
17 allalaadimist
2
docx

C Vitamiin

Askorbiinhape tĂ”hus antioksĂŒdant, mis seob ja hĂ€vitab organismile kahjulikke vabu radikaale, aidates niiviisi ennetada vĂ€hki, veresoonkonna haigusi ja katarakti ehk silma hallkaed. C-vitamiin soodustab toidus leiduva raua imendumist ning ergutab vere puna- ja valgeliblede uuenemist. Samuti on sel suur roll organismile ÀÀrmiselt olulise foolhappe viimisel b...

Tervis - Kutsekool
14 allalaadimist
74
xls

Antibiootikumide tabel

Resistentsusmehhanism (pms Toime Suurem rĂŒhm Toimemehanism RĂŒhm omandatud)...

Arstiteadus - Tartu Ülikool
85 allalaadimist
33
doc

FĂŒsioloogia

· F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on vÔrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nÀhtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererÔhku, bioelektrilisi potensiaale j...

Anatoomia - Tallinna Ülikool
96 allalaadimist
18
docx

Söömise keemia

Sissejuhatus 2. Ainevahetusest ehk metabolismist 2.1 Ainevahetuse tĂŒĂŒbid 3. Orgamismide energiaallikad 4. Ainevahetuse protsessid 5. SĂŒsivesikud 6. Kiudained 7. Aminohapetest 8. Valkude tarbimine 9. Lipiididest 10. Vitamiinide tĂ€htsusest toidus 11. Kasutatud kirjandus 1 .SISSEJUHATUS Söömine on ini...

Keemia - Keskkool
14 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !