Bioloogiliste omavate ainete utiliseerimine. Mõisted Jäätmed - on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse paragrahv 25 lõikes 1 loetletud ohtliku omaduse tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale. Meditsiinilised jäätmed - on inimeste tervishoiul ja/või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmed, mis jagunevad erikäitlust vajavateks (tervishoiu riskijäätmeteks) ning erikäitlust mittevajavateks jäätmeteks (olmejäätmed). Ajajäätmed risu, oksad, rohi, lehed ja muud taimsed jäätmed. Biolagunduvad jäätmed anaeroobselt või aeroobselt lagundatavad jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse need jäägid, mis võivad oma keemiliste, muude omaduste tõttu phjustada ohtu , kahjustada tervist , keskkonda. Erinevalt tavajäätmetest on ohtlikud jäätmed ka väikestes kogustes keskkonnale ja...
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk...
) võivad põhjustada allergiat. (laktobatsill, hallitusseened, biostimulaatorid). Laktobatsill on bakter, mis levib loomatoidu, silo ja väetisega. Erinevaid liike leidub hapupiimas, juustus, jogurtis. Neil on oluline osa toidu hapendamisel ja kääritamisel. Laktobatsillid kuuluvad inimese soole mikrofloorasse, mis aitavad ära hoida kahjulike bakterite vohamist. Neid kasutatakse soole normaalse floora taastamiseks pärast antibiootikumiravi. I ohurühma kuuluvate bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral peab ainult jälgima tööohutuse ja tööhügieeni põhimõtteid. · 2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid; (teetanusetekitaja, streptokokk, stafülokokk, toksoplasmoodium, polioviirus, gripiviirus, punetisteviirus jne). · 3
....................................................................................4 1.1 Tuumapommi kasutamine ja tagajärjed........................................................................................4 2. Bioloogilised relvad..........................................................................................................................5 2.1 Bioloogilise relvana kasutatud haigused....................................................................................5 2.2 Bioloogiliste relvade kasutamine................................................................................................5 2.3 Bioloogiliste relvade kasutamise tagajärjed................................................................................5 3.Keemiarelv.........................................................................................................................................6 3.1 Ajalugu, kasutamine ja tagajärjed...........................................................
................................................8 1.2.2 Õiglase vääruse määramine aktiivse turu puudumisel........................................9 1.2.3 Õiglase väärtuse määramine kui turuhinda ei ole võimalik määrata...................9 1.2.4 Õiglase väärtuse määramine soetusmaksumuses.............................................10 1.3Bioloogiliste varade kajastamine raamatupidamisarvestuses...................................11 1.3.1 Bioloogiliste varade esmane arvelevõtmine......................................................11 1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine..........................................................13 1.3.3 Bioloogilise vara kajastamise lõpetamine..........................................................14 1.4Bioloogiliste varade kajastamine finantsaruannetes.................................................15 1.4.1 Bioloogiliste varade kajastamine bilansis......................
Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad"
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suu...
Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad
ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine. Kõlbeline areng –väärtused, hoiakud, õige -vale Vaimne areng –teadmised, oskused Kasvamine– pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine.
1. METOODIKA Riskianalüüsi koostamisel lähtuti EV SM juhendist „Riskihindamise viis sammu”, Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamise juhendmaterjalidest ja Töökeskkonnaspetsialisti käsiraamatus antud soovitustest. Riskianalüüsi käigus kaardistati töölaadist ja töökeskkonnast tulenevad ohutegurid, millede hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivad õigusakte. Riskitaseme hindamisel lähtuti Briti standardi BS 8800:2004 maatriksist (tabel 1) ja bioloogiliste ohutegurite hindamiseks tabelis 2 esitatud riskimaatriksit. Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks Tagajärjed Tõenäosus Tööga seotud Tööst põhjustatud Kutsehaigus haigestumine on haigestumine Raske tervise- ebareaalne Kerge trauma kahjustus, surm
..........................3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE.......................................... 6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 7
Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale ,kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii indiviidile kui ka ühiskonnale kõrge. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtmatarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet. 3.TÖÖKOHTADEST JA TÖÖPROTSESSIDEST TULENEV RISK Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) - allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad
Kooli nimi nimi klassi nr Bioloogiliste jäätmete käsitlemine Referaat Juhendaja: nimi Tallinn 2009 Väikeelamutes tekkivate bioloogiliste jäätmete, sealhulgas toidujäätmete, kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Mujal on bioloogiliste jäätmete kompostimine lubatud keskkonnaameti kirjalikul loal ja tingimustel. Väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid tuleb kompostida soojustatud ja kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. Aiajäätmeid võib kompostida ka aunades.
Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja
Esiteks, kui kedagi võrrelda sarnastega, peavad need vanemategrupid olema laias laastus võrreldavad. Kuigi käitumisgeneetikud rõhutavad, et nii see ongi, ei vasta see ometi tõele. Arvukad uuringud näitavad, et lapsendatud lastel on palju enam ühiseid jooni kui näiteks teismeliste vallasemade lastel või sünnitustraumadega sündinud lastel. Colorado lapsendatud laste selgus hoolimata püüdest leida võrreldavaid vanemaid-, et ühiskonnavastane käitumine oli bioloogiliste vanemate seas neil korda kõrgem kui kasuvanemate seas. Ka Skandinaavia uuringud näitavad, et lastest loobunud vanemate seas on kuritegevus ja alkoholi kuritarvitamine kolm- neli korda kõrgem kui elanikkonnas tervikuna. Kasuvanemad seevastu erinevaid populatsiooni keskmisest parema haridustaseme, sotsiaalse kindlustatuse ja väheste psühhopatoloogiliste kalduvuste poolest (vähemalt lapsendamise ajal). Need erinevused pole mõistagi üllatavad. On üsna arusaadav, et vaimsete häiretega
Aretamine toimub pärilikku muutliku ja kunstliku valikut kasutades. ,,kõik elus pärineb elusast" Füsioloogiline evolutsioon- keemiliste elementide mitmekesisuse tekkimine galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi areng. (12- 15 miljard univ. ja päikesess. u 5 miljard) . Keemiline evolutsioon- aatomid ühinesid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. keemilise evolutsiooni protsessid : 1. bioloogiliste monomeeride teke 2. bioloogiliste polümeeride teke 3. polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Ribosüümid katalüütiliste omadustega RNA molekul. RNA- kontseptsiooni probleemid : 1. seni pole üheski elueelseid tingimusi modelleerivas kaitsesüsteemis saadud polünukleotiidahelate, ei RNA ega DNA sünteesi. 2. Pole antud rahuldavat seletust geneetilise koodi tekkele, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule.
TÖÖKESKONNA BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid, viirused, seened, koevedelikud, endoparasiidid, bakterid, hallitusseente spoorid jne. Bioloogiliste ohutegurite hulka kuuluvad ka inimesed, linnud, loomad, taimed jne Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada nakkushaigusi, mürgistusi, allergiat. Bioloogilised ohutegurid liigitatakse nende ohtlikkuse järgi (ohukriteeriumiks on inimese tervise kahjustumise tõsidusest). Ohtlikkuse järgi jaotatakse bioloogilised ohutegurid nelja rühma- esimene ohurühm on kõige vähem ohtlik ja nelja kõige ohtlikum I Ohurühm ei põhjusta teadaolevalt inimese haigestumist küll aga allergiat näiteks mõningad hallitusseened II Ohurühm on ka küllaltki vähe ohtlikud, kuid võivad ikkagi põhjustada inimese haigestumist. Selle ohurühma vastu on tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Selle ohurühma hulka kuuluvad niisugused bakterid nagu difteeriatekitaja, salmonella, streptokokid,...
vaenlase nõrgestamisel nii paljudes Euroopa sõdades kui Ameerika Ühendriikide kodusõjas, ulatudes isegi 20. sajandisse. 1925. aastal kirjutati alla lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokollile (ehk Genfi protokollile). See leping keelab küll bioloogiliste ja keemiliste relvade kasutuse sõja ajal, kuid see ei reguleeri mitte mingil moel nende relvade tootmist, hoiustamist ega transportimist. 1972. aastal toimus bioloogiliste relvade konverents, kus keelustati bioloogiliste relvade tootmine ning nõuti nende hävitamist. Eesti ühines 1993. aastal. 3 2. Keemiarelv Keemilisi aineid kasutati vaenlase vastu juba muinasajal. Kasutati nii taimsete kui ka loomsete mürkidega töödeldud torkerelvi ja nooli, aga ka suitsu. Näiteks on teada, et 400 aastat eKr kasutasid spartalased Peloponnesose sõjas puidu, väävli ja pigi põletamisel saadud suitsu. 1855
Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 2. Bioloogiliste ohutegurite vältimine: Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. 3. Füsioloogiliste (füüsilise töö raskus jt.) ja psühholoogiliste (monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö jt.) ohurite vältimine: Tööandja peab kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks
9. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke on tänapäeval võimatu maal puuduvad keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused. Osoonkiht takistab UV kiirguse jõudmist Maale (UV kiirgus oli oluliseks energiaallikaks). Hapnik aga “põletaks” tekkinud lihtsad orgaanilised ühendid. Ja teiseks takistuseks on Maal elavad organismid, kes kasutaksid toiduks ära nii orgaanilised ained kui ka algelised organismid 10. Selgita pildi näitel keemilist evolutsiooni 1) bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2) bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3) polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks 12. Kiiremini evolutsioneerub: see, mille liikmed paljunevad suguliselt Põhjendus: evolutsiooni aluseks on geneetilised muutused 13. Liigisiseseid evolutsioonilisi muutusi, mis viivad lõppkokkuvõtteks uute liikide tekkele, nimetatakse mikro -evolutsiooniks. 14
c) osoonikihi puudumise tõttu sai atmosfääri läbida intensiivne ultraviolettkiirgus, mis võimaldas toimida abiootilistele keemilistele reaktsioonidele vajaliku energiaallikana. - elutekkeni viinud keemiline evolutsioon pidi olema pikaajaline ja mitmeastmeline protsess 1.aste bioloogiliste monomeeride teke 2. aste bioloogiliste polümeeride teke. 3. aste polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks- - Milleri ja Foxi katsed a) Milleri katse Katsesüsteemis oli kuumutatud vesi ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H2; CH4 ; NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi ,,väike" katse saamiseks oli neli erinevat aminohapet. b) Foxi katse Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis vees moodustavad kerajaid piirkihiga struktuure nn
Samuti ei pruugi hallitus tekkida ainult toiduainetetööstuses, vaid ka õpetaja klassiruumis, kui kasvutingimused on soodsad. Hallitusseen kuulub bioloogiliste ohutegurite hulka ja sinna juurde käivad ka erinevad bakterid ning teised mikroorganismid. Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti hinnangul kujuneb igal aastal 1500-3000 inimesel välja kutsealane astma. Suureks probleemiks ongi see, et inimesed ei ole teadlikud töökohal toimuvatest kokkupuudetest bioloogiliste mõjuritega. Siinkohal on jällegi tööandja kohustus töötajad regulaarselt tervisekontrolli saata, teha selgeks hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist. Viimasena käsitleksin sundasendit töötamisel. See kuulub füsioloogiliste ohutegurite hulka. Sundasendiks loetakse asendit, kus töötaja peab viibima töötamisel ühes asendis. Näiteks töötajad, kes on seotud arvuti kasutamisega üle 6 tunni päevas või istumise ja seismisega nagu näiteks kontoritöötajad,
Radioaktiivsuse mõju Koostas : Laura Kaseküli Radioaktiivsuse mõju See on omamoodi kasulik: ühelt poolt on ta efektiivne surmamehhanism (mutatsioonid kuhjuvad aastate jooksul, kuni üks neist saab saatuslikuks) teiselt poolt garanteerib mutantide regulaarne sünd bioloogiliste liikide evolutsiooniks vajaliku muutlikkuse. Radioaktiivsuse kahjulik mõju ·Radioaktiivsed ained võivad tekitada vähkkasvajaid, valgeveresust, geneetilisi muutuseid ning loote arenguhäireid · Kahjustab ka taimi
Biogeograafia- uurib taimede ja loomade ning nende koosluste levikut Maal Biomeetria- matemaatiliste meetodite kompleks organismide ja nendega seotud protsesside modelleerimiseks ning organismidega katsete planeerimiseks. Looduskaitse- elukeskkonna, loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse säilituamine. Meditsiin- uurib ja tegeleb inimese tervise kaitse ja tugevdamisega, haiguste, nende diagnoosimise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks Geenitehnoloogia- molekulaargeneetika rakendusharu, DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. Mis on biotehnoloogia? Bioloogiliste protsesside raknedamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks
NEOTEENI A Kris Korn Inimest teistest primaatidest eristavate bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga.
evolutsioonitõendiks?Kultuurtaimede ja koduloomade aretus- oluline pärilik muutlikus ja kunstlik valik. Tänu sellele saadi looduslikest lähteliikidest erinevaid sorte ja tõuge. Liikide evolutsiooniline muutumine ja mitmekesistumine toimus loodusliku valiku toimel. 12)Elupäritolu: keemilise evolutsiooni etapid, nende kirjeldus, arvatavad tingimused,Oparini hüpotees. Stanly Milleri katse.Keemilise evolutsiooni etapid: 1 bioloogiliste monomeeride teke- monosahhariidid, aminohapped 2 bioloogiliste polümeeride teke- polünukleotiidid 3 polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks Arvatavad tingimused: *sagedased vulkaanipursked *Maal puudus mullakiht * Maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega *atmosfääris puudus vaba hapnik *puudus osoonikiht ja UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks
luuüdi- ja vererakud, sugurakud ning karvanääpsude rakud. Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Kiiresti paljunevate rakkude kiirgustundlikkusel põhineb ka kiiritusravi vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel. UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast. Sageli on kasutatud monokromaatset ehk kitsa lainepikkuste vahemikuga UV-kiirgust ning suuri doose, mida looduses ei ole. Solaariumikatsetused pole samastatavad päikesekiirgusega nende spektrid on ikkagi erinevad. Kuna enamik ultraviolettkiirguse kahjulikke toimeid avalduvad alles aastate või aastakümnete
Eksperimendid, mis tõestavad abiootilise tekke võimalikkust Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni toimumiseks vajalikud tingimused: Puudus vaba hapnik ja osadeks lähteaineteks olid: vesinik, lämmastik, vesiniktsüaniidhape, metaan, väävelhape, ammoniaak... Osooni kihi puudumine. UV kiirgus pääses maale. Päike energiaallikana. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Keemilise evolutsiooni etapid: Bioloogiliste monomeeride teke (aminohapped, lämmasikalused, monosahhariidid, nukleotiidid). Bioloogiliste polümeeride teke (polünukleotiidid, polüpeptiidid...) Polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks. Üleminek keemiliselt evolutsioonilt bioloogilisele. Evolutsiooni vormid Keemiline evolutsioon Eksperimendid, mis tõestavad biomolekulide abiootilise tekke võimalikkust: Inspireerituna Oparini ideedest korraldas ameeriklane Stanly Miller 1953. a
VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. Uurijad: Fox(,,mikrokerad") ja Miller(lihtsatest ainetest aminohapete saamise katse) Astmed: 1. bioloogiliste monomeeride teke 2.bioloogiliste polümeeride teke 3. ,,mikrokerade" teke Käik: lihtsatest anorgaanilistest ainetest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. IX Elu areng maal tekkis 4-3,5 miljardit aastat tagasi Ürgeoon: Maa teke, atmosfääri, ookeanite ja mandrite teke. Ainuraksete prokarüootide teke. Agueoon: fotosünteesivad organismid(bakterid), Vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Meioosi ja sugulise paljunemise välja arenemine
evolutsioon, mida võimaldasid noore Maa iseärasused. Selles pidi puuduma vaba hapnik, osoonikiht puudus, ürgookean. Atmosfäri läbid ultraviolettkiirgus, radioaktiivsus. Atmosfäär koosnes gaasidest nagu vesinik, lämmastik, ammoniaak, vesiniktsüaniid, metaan, süsinikoksiidid, vesiniksulfiidid ja veeaur. Leidus ka fosfaate. Keemilise evolutsiooni protsessid- 1 aste: bioloogiliste monomeeride teke(aminohapped, lämmastikalused, monosahhariidid, nukleotiidid) 2 aste: bioloogiliste polümeeride teke(polünukleotiidid, polüpeptiidid) 3aste: polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks-see oli üleminek keemilistelt evolutsioonilt bioloogilisele. Milleri katse- aminohapete abiootilise sünteesi võimalikkuse kohta. Katsesüsteemis kuumutatud vesi ja gaasisegu vesinik, metaal ja ammoniaak ning veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi-välke. Saagiseks oli 4 erinevat aminohapet
Suur hulk veeaurust kondenseerus ja langes maapinnale, väiksem osa jäi ka atmosfääri. Osa gaasidest tekkis ka radioaktiivsete elementide lagunemisel (He, Ar). Ainult väga kerged gaasid (He ja H2) hajusid kosmosesse, inertne argoon kogunes atmosfääri. Ligikaudu 3,5 miljardit aastat tagasi oli lämmastiku-ammoniaagi-susihappegaasi atmosfäär, CO2 oli juba 50-60%. Praeguseks on atmosfääri koostis inimtegevuse ja bioloogiliste protsesside tagajärjel tundmatuseni muutunud. Praegu koosneb atmosfäär lämmastikust (78%) ja hapnikust (20%) ja süsinikoksiidist mida on ainlut 0,03 %, mida oli umbes 2 miljardit aastat tagasi peaaegu 20%. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. · Varases proterosoikumis (2.6-1.9 miljardit aastat tagasi) toimus esmase atmosfääri koostise muutumine tänu ookeani maakoore hudratiseerumisele
* reguleeritav kiigemehhanism * reguleeritav seljatoe kõrgus * reguleeritav seljatoe jäikus * reguleeritav käetugede kõrgus, kaldenurk, sügavus ja laius Seega saab tooli reguleerida vastavalt vajadusele ja mugavusele ning erinevate tööülesannete täitmiseks, vastavalt iga töötaja kehalistele eripäradele. martela_ttool_logic_400_intera_7.jpg Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 10 Valmis Hinne 0,70 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kirjeldage bioloogiliste ohutegurite jaotuse põhimõtteid ja tooge näiteid Bioloogiliste ohutegurite jaotise põhimõtteid on neli : 1. Esimese ohurühma ohutegurid ei põhjusta inimese haigestumist - bakterid millele inimese organism ei reageeri : sea aafrika katk 2. Teise ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimesele haigestumist -näiteks haigestumine elukeskkonnas, töökeskkonnas : parasiidid, täid nende vastu aitavad ravimid ning need ei ole väga ohtlikud. Ei põhjusta ohtu elanikkonnale. 3
Bioloogilised; Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine, tööhügieen, töötajate väljaõpe. Keemilised Prillide puhastamine puhastusvahendiga - Puhastusvahendeid kasutades võib nahka kaitsev rasvakiht kaduda. Allergilisi reaktsioone tekitavatel ainetel on seetõttu lihtsam läbi naha tungida ning kasvab nahaärrituse ja ekseemi tekkimise oht Psühholoogilised Negatiivsed kliendid; Tööstress;
Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus
ehk Ulric Neisser teadmiste omandamine õppimise teel. tunnetuspsühh Endel Tulving Keskkonnast saadava info abil oloogia luuakse mudelid, toimub info vaimne töötlemine. Laste ja täiskasvanute õppimisel on erinevused Psühhobioloogia Donald Käitumine kui ajus toimuvate Hebb, Roger keemiliste ja bioloogiliste protsesside Sperry, Eric tulemus. Kaasaegsed uurimisvahendid Kandel
komisjon, mis korraldab rahvusvahelist koostööd Läänemere keskkonnakaitse konventsiooni alusel Läänemere merekeskkonna kaitseks HELCOM-i liikmesmaad: Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Venemaa HELCOM-i eesmärk on kaitsta Läänemere piirkonna merekeskkonda kõikide reostusallikate eest HELCOM-i tulevikunägemus: tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Prioriteedid 1. eutrofeerumine (eelkõige maapiirkondade põllumajanduses) 2. ohtlikud ained 3. maismaatranspordi valdkond 4. meretranspordi sektor (sealhulgas teostada Balti strateegia) 5. keskkonnamõju kalavarudele ja tavadele 6. mere-ja rannikualade bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säilitamine 7
Bioloogilised ohutegurid Mis on bioloogilised ohutegurid? · Bakterid · Seened · Viirused · Rakukultuurid · Inimese endoparasiidid · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained · Tagajärg: allergiad, nakkushaigused, mürgistused Veel bioloogilisi ohutegureid · Haige loom või inimene · Bakterikandja · Parasiitide vaheperemees · Hammustavad putukad · Kehaeritised(sülg, uriin) · Veri · Lümf · Koekultuurid Seotud töövaldkonnad · Meditsiin · Tervishoid · Kalandus, metsandus, põllumajandus, jahindus · Laborid · Teenindus · Toiduainetööstus · Arheoloogia, geoloogia Nakatumine · Kontaktülekanne(otsene-, kaudne- ja vahetu kontakt) · Õhu kaudu · Saastunud materjali kaudu · Vektorülekanne Bioloogiliste ohutegurite rühmad · 1.ohurühm ei põhjusta inimese haigestumist · 2.ohurühm võib põhjustada haigestumist, mistõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei ohusta elanikkonda, ...
Linda Jalas Kertu Vana MHG 2015 3D PILDID VIIRUSEST RÖNTGENKRISTALLOGRA AFIA Röntgenkiirgusega valgustatakse suuri, korrapäraseid kristalle ja tekivad difraktsioonipildid. Nende põhjal on võimalik objekti struktuur kindlaks teha. Saab teada proteiinide, nukleiinhapete jm bioloogiliste molekulide struktuure. Kui molekulid ei lase endast kristalli moodustada see meetod ei toimi. Edasi arendamine Esmakordselt suudetud kindlaks teha üksiku bioloogilise objekti struktuuri. Uuriti hajunud röntgenimpulsse. Vajalik on väike lainepikkus. Peab kasutama koherentse valguse allikat ehk laserit. Kasutatav valgusallikas peab olema võimas. Vaja on kokkuvõttes röntgenlaserit. Selline laser saadab vaid mõned femosekundid kestvaid impulsse, et tugev
Vajadused jagunevad kaheks; 1. Kultuurilised vajadused ehk ühiskonnast tingitud vajadused 2. Bioloogilised vajadused ehk põhivajadused, mis on pärit loodusest ning on kiiresti rahuldatavad. Nendeks on söögivajadus, joogivajadus ja seksuaalvajadus. Siia alla loetakse ka veel tihtipeale tunnetusvajadus ehk uudishimu. Põhivajaduste puhul kirjutab kultuur ette, millisel viisil me ühte või teist vajadust tohime rahuldada või peame rahuldama Näiteks: Bioloogiliste indiviididena võiksid kõik inimesed süüa sealiha, aga on kultuure, kus sealiha söömine on lausa keelatud. · Bioloogilistest vajadustest on ainult hingamisel kultuuriga väga vähe pistmist. Vajadust tekitavad objektid- kõikvõimalikud asjad ja nähtused. Vajadus on alles eeltingimus, mis tekitab motiivi ehk vajaduse rahuldamise püüdluse. Vajadus rahuldatakse tegevuse kaudu Tegevus on mingile objektile suunatud sihipärane aktiivsus. See on suunatud
MAAILMA KEELKONNAD JA KEELED. INDOEUROOPA KEELED Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg
teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte. TÖÖTAJAD Töökeskkonnaspetsialist (ettevõtte poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnavolinik (töötajate poolt valitud vastutav isik) Töökeskkonnanõukogu ( moodustatakse ettevõttes kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohutegurid: psüühilisi häireid võib põhjustada pikka ajaline üksi
Rakendusbioloogia põllumajanduses Rakendusbioloogia on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu. Rakendusbioloogia on eriti palju tõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Põllumajanduses kasutatakse rakendusbioloogiat: · Baktereid silo valmistamisel · Mügarbakterid küntakse mulda · Taimekaitsevahendeid: - seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi - feromoonidega meelitatakse kahjurid lõksu - bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda - linnud hävitavad kahjureid Herbitsiid ehk umbrohumürk on agrokemikaal, mida ...
otsuseid tegema piiratud alal, mida ta tunneb; töötaja peab saama tagasisidet tööst, töös peab olema võimalus kontaktideks ja töökaaslastelt toe saamiseks [1, lk 47-52] BIOLOOGILISED OHUTEGURID Bioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat ja mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestada ohuteguri nakatamisvõimet. Tööandja peab vältima tervisele ohtliku bioloogilise ohuteguri kasutamist, kui see on võimalik asendada nüüdisaegsete teadmiste kohaselt tervisele ohutu või ohutuma bioloogilise teguriga. [1, lk 69] Tööhügieen Tööandja peab töötajate võimaliku nakatumise vältimiseks võtma tarvitusele
gaasiline aine, vees väga vähe lahustuv, aatommass on 14.01, ei ole mürgine, vedeldub temperatuuril -195. Kerge rõhu all avaldub lämmastikul narkootiline toime. Leidumine Lämmastikku esineb nii ehedalt kui ühendis. Ehedalt: 78% maa atmosfäärist on lämmastik. Ühenditena: valkudes, mineraalidena, tsiili salpeeter (NaNO3). Tähtsamad ühendid 1. Ammoniaak (NH3) on gaasilise lämmastiku ja vesiniku ühend. Ammoniaak on oluline mitmete bioloogiliste protsesside juures. 2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel,
1) Kas olemasolevad abinõud kahju tekkimise vältimiseks on piisavad 2) Kas olemasolevaid abinõusi on vaja veel täiendada 4.Dokumenteerida avastued 5.Analüüsida hindamise tulemusi ning teha vajalikud parandused ja korrektiivsed(kui tehnoloogia või tööprotsess muutub ) 1) Tööõnnetus , kutsehaigus ,tööga seotud haigus 2) Töökeskkonna keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohutegurite poolt põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus ,
doktoridissertatsioonis ta käsitles alaealiste kuritegevuse ja ulakuse põhjuseid Eesti Harku Koloniist vabastatute näitel. 11. Inimkäitumise determineeritus õiguses ja psühholoogias (eksternaalne, internaalne, pehme, jäik). Eksternaalse determinismi sõnul tuleb põhitähelepanu pöörata keskkonnale-inimene reageerib väliskeskkonnast stiimulitele automaatselt nagu robot. Internaalne determinism tähendab uskumust,et me oleme suuresti juhitavad intensiivsete tungide bioloogiliste vajaduste poolt.Lisaks sellele jõuab ka keskkonnategurite mõju vaid tema ajuprotsesside läbi. Pehme determinismi sõnul mängib ka rolli inimese käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada. Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on põhjustatud mingide jõudude poolt,kuigi iga kord me neid jõude ei pruugi teada.Kui me teame oma
pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademe- ja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Paljassaare reoveepuhastusjaam Kasutatud materjal mi.emu.ee/orb.aw/class=file/.../Reoveepuhastustehnoloogia.pdf http://www.pvesi.ee/?id=43 http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-4618/Paljassaare-reoveepuhastusjaam-on- 23.-mail-avatud-k%C3%B5igile-huvilistele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
