Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub
Kaks ülemist happelised Aspartaat (Asp, D) Glutamaat, Glu, E) Neli alumist Metioniin, Met, M) Trüptofaan (Trp, W) apolaarsed Fenüülalaniin (Phe, F) Isoleutsiin (Ile, I) Kolm Treoniin (Thr, T) Tsüsteiin (Cys, C) esimest polaarsed, neutr. (laenguta) Türosiin, Tyr, Y) Histidiin (His, H) Kolm viimast aluselised Lüsiin Arginiin (Lys, K) (Arg, R) Biokeemia 3 Loeng 3 N. Samel Polaarsed neutraalsed (laenguta) aminohapped Glütsiin (Gly, G) Seriin (Ser, S) Asparagiin (Asn, N) Glutamiin (Gln, Q)
MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA | YTM0011 I KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED | 20/09/10 I VALKUDE STRUKTUUR 1. Aminohapped, aluselised ja happelised, hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed, polaarsed vs. mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid. Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2
moodustada. (erinevad järjestused) UCAGUUGGAGCUUCCAACAUU AGUCAACCUGAAGGUUGUAA 22. Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid, mille monomeerideks on a-aminohapped. 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) 1. Valniin 2. Türosiin 3. Glutamiinhape 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. H2N-C(R,H)=O(-OH) 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? a) asparagiinhape b) alaniin c) arginiin Vaatan kõrvalahelat, kui on COOH, kaob ära H ning tekib negatiivne laeng. Kui on =NH3+, siis kaob üks H ära. Kuna algselt on pluss laeng, siis see käitub aluselisena. 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet. Hüdrofoobne kõrvalahel on alkaan! Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin, proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Kõik aluselised aminohapped on tugevalt polaarsed ja seega hüdrofiilsed.
Klassifikatsioon: Külgahelate järgi: 1) Aminohapped mittepolaarsete, hargnemata külgahelatega (glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, iseoleutsiin, proliin, fenüülalaniin, trüptofaan, metioniin) 2) Aminohapped hargnemata, polaarsete külgahelatega (seriin, treoniin, tsüsteiin, türosiin, asparagiin, glutamiin) 3) Aminohapped hargnenud külgahelatega (asparagiinhape, glutamiinhape, histidiin, lüsiin, arginiin) Füsioloogilisest rollist lähtudes: 1) Asendamatud aminohapped (arginiin {asendamatu imikutele}, histidiin {pool asendamatu}, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin) 2) Asendatavad aminohapped (alaniin, asparagiin, aspartaamhape, tsitruliin, tsüsteiin, glutamiinhape, glütsiin, hüdroksüglutamiinhape, norleutsiin, proliin, seriin, türosiin, proliin) Füüsikalised omadused:
DNA kahjustused Katalaas -> vesi+hapnik Hüdroksüülradikaal OH Fe++(+)+H2O2+SOR kiirgus Plussid Miinused Kaitse, töö Ründavad kõiki molekuleahelreaktsioon Glutatioon, kusihape, ubikioon, aspiriin Lämmastikoksiidi radikaal NO Veresoonte endodeelirakkudes arginiin Plussid Miinused Veresoonte lõõgastumine ? lõõgastumisfaktor Osoon O3 Plussid Miinused Kaitse UV-kiirguse eest Lipiidid, nukleiinhapped, valgud Keskkonna isepuhastumine Võimalik O2* EI kutsu esile ahelreaktsioone Ergastatud hapnik O2* Valgustundike reaktsioonide tulemus
2,6,8-puriintrioon KREATINIIN 1,5-2,5 g/ööp UUREA e. KARBAMIIDI TSÜKKEL (tuntud ka kui ORNITIINI tsükkel) · Toimub ammoniaagi konverteerimine uureaks. · On iseloomulik enamusele maismaaloomadest. · Tsükli reaktsioonid toimuvad valdavalt maksarakkude tsütoplasmas. · Tsüklis osalevad mitteproteogeensed aminohapped ornitiin ja tsitrulliin ning proteogeensed aspartaat (Asp) ja arginiin (Arg). Uurea liikumine: MAKSARAKUD VERI NEERUD URIIN välja KARBAMOÜÜLFOSFAADI SÜNTEES - uurea tsükli 1. reaktsioon; temalt pärineb uurea üks N aatom. NB! Reaktsioon maksarakkude mitokondrite maatriksis.
Siiski toimub trüptofaani lülitamine tema koodonile (UGG) lähedase, stop-koodoni (UGA) kohal suurema sagedusega kui teiste stop-koodonite kohale aminohappe lülitumine. 4. Tekib 2 vesiniksidet, vt joonis loeng 28 slaid 20. 5. Õige lugemisraami identifitseerimisel alustatakse lugemist AUG initsiaatorkoodonist. 1. lugemisraami puhul saab kodeerida aminohappeid: ACC AUC UCG AGA vastavalt treoniin, isoleutsiin, seriin, arginiin. 2. lugemisraam (raami nihe ühe aluse võrra) CCA UCU CGA GAG vastavalt proliin, seriin, arginiin, glutamaat. 3. lugemisraam (raami nihe kahe aluse võrra) CAU CUC GAG AGU vastavalt histidiin, leutsiin, glutamaat, seriin. 6. tRNA nukleotiidid on nummerdatud ühtse nomenklatuuri alusel, esimene nukleotiid on 5' otsas, antikoodoni moodustavad nukleotiidid 34, 35, 36 ja 3' otsa konserveerunud järjestus CCA kannab numbreid
8. Ammooniumi lülitumisel orgaanilistesse molekulidesse on võtmepositsioonis kaks aminohapet. Nimetage, millised ja kirjutage nende struktuurivalemid. Glutamiin (C5H10N2O3) ja glutamaat (C5H9NO4). 9. N tasakaalu tagamiseks organismis peab inimene toiduga saama ööpäevas ~60-70g valke. Mitut proteogeenset aminohapet ei suuda inimese organism piisavas koguses sünteesida ja miks? 10, sest imetajatel puudub vastav ensüüm sünteesimiseks. Kas võite nimetada need aminohapped? Arginiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, valiin, trüptofaan. 10. Milliseid aminohapete sünteesi lähteühendeid teate (nimetused ja struktuurid)? 1) alfa-ketohapped O -OO C R - alfa-ketoglutaraat - oksaalatsetaat - püruvaat 2) 3-fosfoglütseraat COO- CH-OH CH2-O-P 3) riboos-5-P
Valiin(Val,V), Polaarsed ehk neutraalsed: Glütsiin(Gly,G), Seriin(Ser,S), Aspargiin(Asn,N), Glutamiin(Gln,Q), alaliigitus: happelised ja H+ loovutajas on Aspartaat(Asp,D), Glutamaat(Glu,E), Jälle apolaarsed: Metioniin(Met,M), Trüptofaan(Trp,W), Fenüülalaniin(Phe,F), Isoleutsiin(Ile,I), jälle polaarsed ehk laenguta: Treoniin(Thr,T), Tsüsteiin(Cys,C), Türosiin(Tyr,Y), ja aluselised ja h sidujad: Histidiin(His,H), Lüsiin(Lys,K), Arginiin(Arg,R). Veel saab grupeerida, nagu biokeemia praktikumiraamatus oli: alifaatsed punasega, väävlit sisaldav: oranz , aromaatsed: sinised. Ebaharilikud on: kollageenis on hüdroksülüsiin ja hürdoksüpoliin, karboksüglutamaat verehüübimisvalgud, püroglutamaat bakteriorodopsiin, fosforüleeritud aminohapped, signaaliülekanne nagu fosfoseriin ja fosfotürosiin. 2. Aminohapete dissotsiatsioon millised ioonsed vormid esinevad? pKa1, pKa2 ja pKa3 mõiste, LIGIKAUDSED VÄÄRTUSED
tsentoos, turanoos jpt. Mees leiduvad mittesuhkrutest koostisosad Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt. Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt. Kasutamine
paksendajad. Jäätis sisaldab piimarasva, valke, süsivesikuid, mineraalaineid, A- ja B-vitamiini, ning D-, E-, P- rühma vitamiine. Lisandeid nagu puuviljatükke ja keediseid sisaldavad jäätised on rikkad C-vitamiini poolest. Piimarasv sisaldab hulgaliselt rasvhappeid, nende hulgas ka asendamatuid. Jäätises on piimarasv väikeste kuulikeste näol ümbritsetuna proteiinide kihist. Proteiinide kihis olevad valgud sisaldavad taolisi asendamatuid aminohappeid nagu arginiin, fenüülalaniin ja treoniin. Kõik jäätises olevad valgud (kaseiin, albumiin ja globuliin) on täisväärtuslikud valgud. Peamised süsivesikud, mida jäätis sisaldab, on sahharoos ja laktoos. Puuvilja-lisandiga jäätised sisaldavad tavaliselt ka glükoosi ja fruktoosi. Mineraalainetest sisaldab jäätis kõigile tuntud naatriumi, kaaliumi, kaltsiumit, fosforit, magneesiumi jm. Jäätis ON kõige tervislikum dessert nii suurele kui väikesele magusasõbrale
B6 0,12 mg Folaadid 56,0 g (1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 g Aminohapped Väärtus Aminohape Ühik 100 g kohta Glutamiinhape 3,71 g Aspartaamhape 1,45 g Leutsiin 1,28 g Arginiin 1,19 g Valiin 0,94 g Proliin 0,93 g Fenüülalaniin 0,90 g Alaniin 0,88 g Glütsiin 0,84 g Seriin 0,75 g Lüsiin 0,70 g Isoleutsiin 0,69 g
suurendab veres glükoosi sisaldust, aktiveerides glükoneogeneesi ja vähendades glükoosi transporti maksa. 4 2. Kasvuhormooni tootmine 1.1 Vallandajad Kasvuhormooni (G.H) vallandajad on toitained, mis stimuleerivad organismis kasvuhormooni tootmist. Inimese kasvuhormoon paikneb ajuripatsis ja organismis vallandab selle vastuseks unele, treeningule ja piiratud söömisele. Tähtsad kasvuhormooni vallandajad on aminohapped ornitiin, arginiin, trüptofaan, glutamiin, glütsiin, türosiin, mis tomivad koos vitamiini B6, niatsiinamiidi, tsingi, kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja C- vitamiiniga, et kasvuhormoon erituks ka öösel. 1.2 Eritumine Mida madalam on glükoosi tase, seda suurem on kasvuhormooni eritumine. Oma toidule aminohapete ja vitamiinide lisamisega, mis stimuleerivad kasvuhormooni vallandumist, võib selle hormooni produktsiooni tuua tagasi nooreea tasemele,
22. . Mis on valgu monomeerideks? alfa aminohapped 23. Millised aminohapped on toodud joonisel? (kolm aminohapet 20 hulgast) Valiin Türosiin beeta-alaniin 24. Joonistage -aminohappe üldine struktuur. 25. Milline on nimetatud aminohapete kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga( veel on negatiivse laenguga glutamiinhape) b) alaniin 0 c) arginiin positiivne laeng 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet Glütsiin, alaniin, valiin, leutsiin, isoleutsiin ja proliin 27. Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Asparagiin, glutamiin, histidiin, lüsiin, arginiin, (seriin) 28. Millised toodud aminohapetest on happelise kõrvalahelaga? Happelise kõrvalahelaga on vaid asparagiin ja glutamiin 29. Millised toodud aminohapetest on aluselise kõrvalahelaga? Histidiin,lüsiin ja arginiin 30
1. Aminohapped nende liigitamine, polaarsed vs mittepolaarsed, kõrvalahelate tüübid Aluselised: Lüsiin, Arginiin, Histidiin. Happelised: Aspartaat, Glutamaat. Hüdrofoobsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Metioniin, Isoleoutsiin, Fenüülalaniin, Trüptofaan, Tyrosiin. Hüdrofiilsed: Arginiin, Lüsiin, Aspargiin, Glutamaat, Proliin, Aspartaat. Polaarsed: Türosiin, Histidiin, Lüsiin, Arginiin, Aspartaat, Glutamaat, Treoniin, Seriin, Aspargiin, Glutamiin. Mittepolaarsed: Alaniin, Valiin, Leutsiin, Isoleutsiin, Fenüülalaniin, Metioniin, Proliin, Trüptofaan. 2. Valemid Hüdrofiilsed aminohapped Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped 3. Peptiidside, C-ja N-terminus Peptiidside - kovalentne amiidside aminohapete vahel. Valkude primaarstruktuuri alus. Kondensatsioonireaktsioon, eraldub vesi.
sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad
Karbamoüülfosfaadi karbamoüülgrupp kantakse üle aminohappele ornitiin. Ensüümiks on ornitiini transkarbamoülaas. Reaktsioon toimub mitokondrite maatriksis. III Tsütosüüli transporditud tsitrulliin ühineb aspartaadiga arginosuktsinaadiks ensüümi arginosuktsinaadi süntetaasi vahendusel. Reaktsiooniks vajalik energia saadakse ATP hüdrolüüsist. IV Argininosuktsinaat lõhustub arginiiniks ja fumaraadiks ensüümi argininosuktsinaasi vahendusel. V Arginiin lõhustub karbamiidiks ja taastub ornitiin ensüümi arginaasi vahendusel. Arginaasi leidub vaid maksas. Karbamiid difundeerub verre, viiakse neerudesse ja väljutatakse. Ornitiin transporditakse mitokondritesse, kus ta lülitub uureatsükli uude ringi. Argininosuktsinaadi lõhustumisel tekkinud fumaraat konverteeritakse tsitraaditsüklis oksaloatsetaadiks, mille edasine transamiinimine annab aspartaadi, mis lülitub uureatsüklisse. 11. Kirjeldage aminohapete süsinikskeleti lagundamist.
protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad. Süsiniku oksüdatsiooniastme muutus metabolismis Toitained, nende roll ja päevane vajadus · valgud varustavad organismi aminohapetega. Asendamatud aminohapped on valiin, leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, histidiin, fenüülalaniin, trüpofaan, treoniin, arginiin. · süsivesikud annavad energia ja on olulised komponendid nukleotiidid ja nukleiinhapete sünteesiks · lipiidid varustavad organismi rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid ja eellasteks signaalmolekulidele · kiudained stimuleerivad soolestikku ja adsorbeerivad orgaanilise molekule seedetraktis · vitamiinid ja mineraalained Makroergilised biomolekulid
Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Mis on kreatiin. Kreatiin on aine, mis töötatakse välja meie organismi poolt ja mille ülesandeks on varustada lihaskiude energiaga. Keemiline nimetus methylguanido- acetic acid. Kreatiin moodustub tervest reast organismis toimuvate protsesside tulemusel (lõplikult välja uurimata) sellistest aminohapetest nagu arginiin, metioniin, glütsiin. Kreatiin moodustub maksas, samuti võib olla teatud määral välja töötatud neerudes. Pärast väljatöötamist satub kreatiin verre, kust transporditakse edasi lihastesse, kus ta konventeeritakse ümber kreatiinfosfaadiks või fosfokreatiiniks. Taoline reaktsioon saab toimuda tänu fermendile kinaas, mis aitab kreatiinil ühineda fosfaatgrupiga, mis omab suurt energiat. Kreatiini esineb organismis maksas,
c) ei mõjuta keemilise reaktsiooni aktivatsioonienergiat 34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: a) stabiliseerides üleminekuolekut b) destabiliseerides üleminekuolekut c) muutes reaktsiooni teed d) ei saagi alandada energeetilist barjääri 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). V: Arginiin, 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. V: histidiin, asparagiinhape 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. V: seriin ja lüsiin 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga b) substraadiga c) produktiga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees? a) katalüüsi efektiivsust
paari moodustavad UA ja GC, tegemist on RNA struktuuriga, nii et ta on üksikahel. Üritage leida lihtsalt selline koht, kust saaks hakata tekitama paarisahelat. 22.(118) Mis on valgu monomeerideks? Kõik valgud on polümeerid mille monomeeriks on aminohapped. 25.(121) Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet? Hüdrofiilse ehk polaarse kõrvalahelaga AHd: glutamiinhape, asparagiinhape, arginiin, histidiin, lüsiin, türosiin, glutamiin, tsüsteiin, seriin, treoniin ja asparagiin. Hüdrofoobse ehk mittepolaarse kõrvalahelaga AHd: valiin, leutsiin, isoleutsiin, alaniin, fenüülalaniin, proliin, trüptofaan ja metioniin 28
toiduga · Valg pI(isoelektriline punkt) on selline pH väärtus, mille juures molekulil on minimaalne netolaeng . Valgumolekuli seisund, mille juures molekuli summaarne laeng on 0 · Peptiidside: O=C=N-H. Peptiidside tekib amiidsideme abil, ühest aminohappest võtab osa karboksüülrühm, teisest aminohappest aminorühm. · Lihtvalkude põhistruktuurid:globulaarsed ja fibrillaarsed · Aluselised ah-ed : histidiin, lüsiin; arginiin; happelised: aspartaat, glütamaat; aromaatsed: fenüülalaniin; glütsiin, türosiin; hüdrofiilsed: Cys, Ser, Thr, Tyr, Asn, Gln, Asp, glu, Lys, Arg, His; hüdrofoobsed: gly, Ala; Val, Leu, Ile; hüdroksüül: ser, Thr; tiool: cys, Met SÜSIVESIKUD: Molischi test: kvalitatiivse analüüsi põhitest. Süsivesikute olemasolul tekib nende segus -naftooliga , konts väävelhappe lisamisel , happe ja uuritava lahuse piirpinnale purpurne vahekiht.
VAL – valiin THR – treoniin ASN – asparagiin TRP – trüptofaan PRO – proliin TYR – türosiin SER – seriin o Happelised: ASP - asparagiinhape GLU – glutamiinhape o Aluselised: ARG – arginiin HIS – histidiin LYS – lüsiin Alfa-süsinik ja 4 asendajat: o Vesinik (H). o COOH – karboksüülrühm. o Alfa-aminorühm – NH2. o Radikaal – R – kõrvalahel . Füsioloogilise pH juures on AH-d tsvitterioonid (puhverdamisvõimega): aminorühm protoneeritud karboksüülrühm karboksülaataniooni vormis. Neutraalne hübriidioon, mis sisaldb endas katiooni ja aniooni ning moodustab molekuli
Valgud 1,09 g Lipiidid 0,33 g Tuhk 0,82 g Süsivesikud 22,84 g Sahharoos 2,39 g Glükoos 4,98 g Fruktoos 4,85 g Kiudained 2,60 g Tärklis 5,38 g Aminohapped Väärtus Aminohape 100 g kohta Glutamiinhape 152 mg Aspartaamhape 124 mg Histidiin 77 mg Leutsiin 68 mg Lüsiin 50 mg Fenüülalaniin 49 mg Arginiin 49 mg Valiin 47 mg Alaniin 40 mg Seriin 40 mg Glütsiin 38 mg Treoniin 28 mg Isoleutsiin 28 mg Proliin 28 mg Toiteelemendid Väärtus Toiteelement 100 g kohta Kaalium (K) 358,00 mg Magneesium (Mg) 27,00 mg Fosfor (P) 22,00 mg
metioniin, treoniin, histidiin) Valgud 5 Täpsemalt võib aminohapped jagada: Asendatavad alaniin, glutamiin, proliin, seriin, aspargiinhape, glutamiinhape, glütsiin. Neid suudab organism sünteesida ka teistest ainetest. Asendamatud neid peab organism saama toiduga. Kui puudub kasvõi üks asendamatu aminohape, katkeb valgu biosüntees. Osaliselt asendatavad on täiskasvanute organismis arginiin ja histidiin. Neid kahte saab organism sünteesida, kuid sünteesikiirus ei ole küllaldane, et tagada normaalne valgusüntees. Tinglikult asendatavad nendeks on tsüsteiin ja türosiin, mida organism saab sünteesida asendamatutest amonihapetest metioniinist ja fenüülalaniinist. Valgud 6 Täisväärtuslikud valgud valgud, mis sisaldavad kõiki organismile vajalikke asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus vahekorras
Tänapäevastes valkudes on 20 Mikrobioloogia I 2017 erinevat aminohapet, Millised võisid olla esimesed valgud? Aastal 2013 sünteesiti kunstlik lihtsa struktuuriga (beta-trefoil ehk ristikheinalehe struktuuriga) valk, mis koosnes 12-st erinevast aminohappest, 80% ulatuses prebiootilistest. Mitteprebiootilistest aminohapetest olid valgus arginiin (R) ja glutamiin (Q). Vaadati, kas selline valk on võimeline voltuma (moodustama sekundaarstruktuuri) ja sooviti teada, milliste omadustega ta võiks olla. Proc.Natl.Acad.Sci.USA (2013) 110: 2135-2139 Mikrobioloogia I 2017 Valkude primaar- ja kõrgemad struktuurid http://en.wikipedia.org/wiki/Protein_folding Primaarjärjestus Sekundaarstruktuur: beeta-ahelad ja alfa-heeliksid
Annuse järkjärguline vähendamine, BD vahetamine kestvamatoimelisema vastu, depressiooni- või krambivastase ravimi lisamine, kognitiiv-käitumisteraapia Bensodiasepiinid sedatiivse toimeta?! · GABAA-bensodiasepiiniretseptorikompleks koosneb alaühikutest · Kirjeldatud on 6 erinevat -, 3 erinevat -, 3 erinevat - ja veel mitu muud alaühikut · Bensodiasepiinide seondumiskoht on -valgul, sobivad 1, 2, 3 ja 5. Neil on kindlas positsioonis histidiin, kahel ülejäänul on seal arginiin · 1 inaktiivne modifikatsioon - puudub BDZ sedatiivne toime, anksiolüütiline /traknviliseeriv e anksiolüütiline toime=negatiivsete emotsioonide nagu hirm, ärevus, viha, agressiivsus, pärssimine) säilib · L-838,417 seondub ainult 2- ja 3-valkudele - anksiolüütiline, kuid mitte sedatiivne · 3 inaktiivne knock-in - BDZ anksiolüütiline toime säilib; 2 inaktiivne modifikatsioon - BDZ rahustav toime puudub! ÜLDISE ÄREVUSE VASTU KASUTADA:
STH hüperglükeemilist toimet. Aminohapetest toimuva glükoneogeneesi stimuleerimine maksas tõstab maksa glükogeeni taset. STH kestev manustamine või üleproduktsioon võib resulteeruda suhkurtõvena "hüpofüsaarne diabeet". STH normaalse sekretsiooni, kuid vähenenud IGF-I nivoo korral on postnataalne kasvuprotsess häiritud. Sekretsioon. Seda stimuleerivad GRH, füüsiline koormus, hüpoglükeemia, arginiin, glükagoon, uni, stress. STH sekretsiooni hüpofüüsist pärsib GHIH, aga ka hüperglükeemia. Ka melatoniin inhibeerib STH sekretsiooni. STH eritumine hüpofüüsist on pulseeriv ja suureneb une ajal. IGF-I pidurdab hüpotalamusele toimides STH sekretsiooni. · Testosteroon ja teised androgeensed hormoonid Toime: Stimuleerivad valkude sünteesi. Nad on seega aaboolsed steroidid (märklauad on lihased, luud ja neerud, ka aju) nii meestel, kui ka naistel.
(kolm aminohapet 20 hulgast) Joonisel on toodud järgmised aminohapped valiin, türosiin ja siis glutamic acid ehk siis glutamiinhape(pole päris kindel kas tõlge on õige) 24.(120) Joonistage aminohappe üldine struktuur 25.(121) Milline on nimetatud aminohappe kõrvalahela laeng pH 7 juures? (kolm aminohapet 20 hulgast) a) asparagiinhape negatiivse laenguga (teine ph=7 juures neg. laenguga on glutamiinhape) b)alaniin 0 c) arginiin pH seitsme juures +laenguga ehk aluseliste omadustega (seob H+) 26. ja 27. Nimetage kuus hüdrofoobse kõrvalahelaga aminohapet./Nimetage kuus hüdrofiilse kõrvalahelaga aminohapet?
derivaadid. Tuntud on ka aminohapped, mida valkude koostises pole, kuid mis täidavad siiski olulisi funktsioone (-alaniin). Proteogeensed aminohapped jaotatakse struktuuri ja polaarsuse järgi: · Polaarsete mitteionogeensete radikaalidega: Gly(Glütsiin), Ser(Seriin), Asn(Asparagiin), Gln(Glutamiin), Thr(Treoniin), Cys(Tsüsteiin), Tyr(Türosiin) · Ionogeensete radikaalidega aluselised: Arg(Arginiin), Lys(Lüsiin), His(Histidiin) · Apolaarsete radikaalidega: Ala(Alaniin), Val(Valiin), Leu(eutsiin), Ile(Isoleutsiin), Met(Metioniin), Phe(Fenüülalaniin), Trp(Trüptofaan), Pro(Proiin) · Ionogeensete radikaalidega happelised: Asp(Asparagiinhape), Glu(Glutamiinhape) Vakudel esinevad erinevad ruumilised struktuurid: primaarne- aminohappeine järjestus, sekundaarne- voltunud/heeliks, tertsiaarne- valgumolekuli kolmemõõtmelisus, kvaternaarne-
Potensiaalsed aroomiühendid 3) Maitseühendid Eriti kibedad, mis on osaliselt soovitud (nt. kohv), kuid võivad põhjustada ka ebamaitset (nt. grillliha või kala) 4) Kõrgete taandavate omadustega ühendid Kasutatakse toidu stabiliseerimisel oksüdatiivse riknemise vastu. 5) Asendamatute aminohapete kadu (lüsiin, arginiin, tsüsteiin, metioniin) 6) Võimalike mutageensete omadustega ühendid Seos valgurikaste toiduainete töötlemise (praadimise) ja mutageensete ühendite moodustumise vahel. 7) Ühendid, mis võivad põhjustada valkude rist-seostumist Maillard'i reaktsiooni efektid toiduainetes: 1) Meeldivate toidu lõhnade ja maitsete moodustumine
Samas on kreatiin üks väheseid sporditoidulisandeid, mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60 -ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80 -ndate lõpus. Ametlikult tuli kreatiin sporditoidulisandite turule 1994a. Esinemine Kreatiini esineb organismis maksas, neerudes ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes Päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiini vajadus suurem, umbes 3-6g. Toidus on peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis
33. Katalüsaator: Katalüsaator alandab keemilise reaktsiooni aktivisatsioonienergiat. 34. Millised väited on õiged. Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri: Katalüsaator võib alandada reaktsiooni teel esinevat energeetilist barjääri stabiliseerides üleminekuolekut ja muutes reaktsiooni teed. 35. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides elektrostaatilist katalüüsi (füsioloogilises pH vahemikus). Arginiin ja asparagiinhape 36. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides üldise happe-aluse katalüüsi. Histidiin ja tsüsteiin. 37. Nimetage kaks aminohappejääki, mis vahendavad ensüümides kovalentset katalüüsi. Seriin, tsüsteiin ja histidiin. 38. Millisel juhul on katalüüs kõige efektiivsem? Ensüümi aktiivtsenter on komplementaarne; a) üleminekuolekuga 39. Mida võimaldas seletada Fischeri ,,luku ja võtme" hüpotees?
lämmastikmonooksiidi. Neis kõigis on mingisuguseid taolisi aineid, mis konventeeruvad lämmastikmonooksiidiks kui maohape nendega kokku puutub. Maost kantakse see laiali vereringega. · L-arginiini muundumine lämmastikmonooksiidiks toimub alles peensooles. Konvergents on väiksem, vananedes saame seal lämmastikmonooksiidi vähem. Kui saame mao kaudu lämmastikmonooksiidi kätte, saame seda rohkem ja kiiremini kui peensoole kaudu. Ja tegelikult L-arginiin, mida kõik arvavad, et see on see õige asi, tegelikult L-arginiin ei ole see kõige parem asi lämmastikmonooksiidi saamiseks ja ma hakkasin sellest natuke edasi mõtlema. L-arginiini peamine funktsioon on toota valke, ta tekitab ka insuliini ja kasvuhormooni. Aga tema peamine funktsioon ei ole tekitada lämmastikmonooksiidi. 5 Hakkasin mõtlema, kui lämmastikmonooksiid on kõige olulisem asi, siis organism peab
tubule). Furosemide inhibeerib naatriumi tagasiimendumist – rohkem vett ja naatriumi kaotatakse. thiazide – inhibeerib Na/Cl sümporterit (säilitatakse vett uriinis). Kasutatakse raviks (nt südamepuudulikkus, neeru haigused). 4. Kusepõie talitlus. 6. Lindude erituselundite iseärasused. Lindudel on GFR rohkem muutuvam. Lindudel on vahelduv filtratsioon roomajate tüübi glomeerulis. See toimub dehüdratatsiooni korral ja vähendab GFRi. Võib olla põhjustatud arginiin vasotokiini (vasotocin) poolt – analoog imetajate arginiin vasopressiinile – toimub aferentse arteriooli konstraktsioon reptiilide tüübi nefronites, mis vähendab GFRi. Jukstaglomerulaarne aparaat on olemas, macula densa puudub/on rudimentne, tubuloglomerulaarne tagasiside ka ilmselt puudub. Lindudel ei saa kreatiniini kasutada, sest linnu neerutorukesed sekreteerivad kreatiniini, kui plasma tase on tõusnud ja saab imendada kreatiniini, kui plasma tase on tavaline.
See on maksas toimuv rada, mida nim uureatsükliks toksiline ammoniaak muudetakse neutraalseks vesilahustuvaks karbamiidiks. 1)Tsükkel algab karbamoüülfosfaadi tekkega NH4+-st ja CO2-st. Reaktsioon on mitmeastmeline ja vajab ATP molekuli.' 2)Karbamoüülfosfaat kondenseerub ornitiiniga andes tsitrulliini, mis transporditakse tsütosooli. 3)Tsütosooli transporditud tsitrulliin ühineb aspartaadiga argininosuktsinaadiks 4)Argininosuktsinaas lõhustub arginiiniks ja fumaraadiks 5)Arginiin lõhustub karbamiidiks ning taastub ornitiin. Karbamiid difundeerub verre, viiakse neerudesse ja väljutakse. Ornitiin transporditakse mitokondritesse, kus ta lülitub uureatsükli uude ringi. Uureatsükkel kulutab ATP-d, et muuta ammoniaak karbamiidiks. CO2 + NH4 + 3ATP + aspartaat + H2O -> Karbamiid + 2ADP +2Pi + AMP + Ppi +Fumaraat Karbamiid väljutatakse neerude kaudu ning fumaraat konverteeritakse tsitraaditsüklis oksaloatsetaadiks, mis sea transamiinimisega annab jälle aspartaadi. 11
sportlased kasutavad ja mille positiivset mõju töövõime kasvule on täheldatud ka teadusuuringutes. Kreatiini kasutasid juba 60ndatel aastatel idabloki sportlased, läände jõudis 80ndate lõpus. 1994. aastal tuli kreatiin ametlikult sporditoidulisandite turule. (pumpiniron 2003) Kreatiini esineb organismis neerudes, maksas ja pankreases, teda sünteesitakse aminohapetest nimetusega glütsiin, metioniin ja arginiin. Skeletilihases kreatiini ei sünteesita. Koguhulk organismis on 120g, sellest 95% on skeletilihastes, eriti kiiretes lihaskiududes päevane vajadus on ca 2g, sellest 1g saab segatoiduga ja 1g sünteesitakse organismis. Füüsilise ja vaimse koormuse korral on kreatiinivajadus suurem, umbes 3- 6g. Toidus esineb peamiselt lihas (punane liha) ja kalas. Mida suurem on kreatiini sisaldus eksogeenselt, seda vähem seda sünteesitakse organismis. Taimetoitlased saavad
· Pärsib glutamiini lõhustumist Glutamiin aitab ennetada külmetushaigusi Ennetada ületreeningu ohtu · Kestvatel koormustel kasutatakse spetsiaalseid Energiabatoonid Spordijoogid valgusisaldusega Ammoniaak kutsub esile väsimuse · Väsimus lihastes ja ajus · Tasakaaluhäired koormuse lõppfaasis · Kestval ja/või intensiivsel koormusel aitavad amoniaagisisaldust langetada Asparagiinhape, glutamiinhape ja arginiin Võtta kindlasti täpses koguses Min 10g lisaks tavatoidule 24t jooksul enne koormust · Aminohapete preparaadid, eri spordijoogid Nisuidud kõrge arginiini sisaldusega · Nisuidud 2,3 grammi 100g kohta · Võistluspäeva hommikul 50g nisuidusid · Lahjendatud lahjas piimas jogurtis puuviljamahlas Nisuidud - igapäevane toidulisand Aminohapped olulised just kestval koormusel
Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab amino- NH3 ja karboksüülrühma COOH ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Aminohappeid on võimalik mitmeti klassifitseerida. Struktuuri alusel jaotatakse aminohapped funktsionaalrühmade asukoha järgi alfa (α-), beeta- (β-), gamma- (γ-) ja delta- (δ-) aminohapeteks; veel on võimalik jaotada polaarsuse, pH ja kõrvalahela tüübi alusel. Valgud koosnevad 20 aminohappest, millest tavaliseimad on nt alaniin, arginiin, fenüülalaniin, leutsiin, proliin, trüptofaan, valiin jt. 16. Valkude lühiiseloomustus. Valk on makromolekul, mis koosneb ühest või enamast polüpeptiididst. Iga polüpeptiid koosneb aminohapete ahelast, kus aminohapped on ühendatud peptiidsidemega. 17. Geneetiline kood. Translatsiooni käigus muudetakse mRNA nukleotiidne järjestus valkude aminohappeliseks järjestuseks. Seejuures igale mRNA koodonile vastab tRNA antikoodon
Tsitrulliin liigub mitokondrist välja spetsiifilise transporteri vahendusel, tsükli ülejäänud reaktsioonid toimuvad tsütosoolis. Teise reaktsioonina toimub ATPst sõltuvas reaktsioonis tsitrulliini ja aspartaadi vaheline reaktsioon, milles tekib arginiinosuktsinaat. Reaktsiooni katalüüsib arginiinosuktsinaadi süntetaas. ATPst moodustub AMP ning pürofosfaat. Kolmandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginiinosuktsinaas, tekib arginiinosuktsinaadi lagunemisel arginiin ja fumaraat. Neljandas reaktsioonis, mida katalüüsib arginaas vabaneb uurea ja regenereerub ornitiin. Ornitiini jaoks on samuti olemas spetsiifiline transporter, mis võimaldab tsükli lõpetamiseks ornitiinil taas mitokondrisse siseneda. 9. Seitse aminohapete süsiniku katabolismi produkti. Atseetoatsetaat, AcCoA, püruvaat, oksaalatsetaat, ketoglutaraat, suktsinüülCoA, fumaraat. 10. Glükogeensed ja ketogeensed aminohapped.
· Primaarstruktuuri säilumisel esialgne struktuur taastub (renaturatsioon) pöörduv denaturatioon N. tertsiaarstruktuuri tasemel pH muutus toimib kui valgulise ensüümi aktiivsuse regulaator · Primaartstruktuuri lõhkumisel valk hävineb Asendatavad ja asendamatud AH'd · 20'st DNA's kodeeritud Asendamatud Asendatavad Isoleutsiin Alaniin aminohappest suudab Leutsiin Arginiin* inimene ise sünteesida Lüsiin Metioniin Aspartaat Tsüsteiin* 11 Fenüülalaniin Glutamaat Treoniin Glutamiin* Neid nimetatakse Trüptofaan Glütsiin* asendatavateks Valiin Proliin*
10 Aspartaat Asp D HOOC-CH2- H2N-C-CH2 11 Asparagiin Asn N O 12 Glutamaat Glu E HOOC-CH2-CH2- H2N-C-CH2-CH2- 13 Glutamiin Gln Q O 14 Lüsiin Lys K H2N-(CH2)4- NH 15 Arginiin Arg R H2N-C-NH-(CH2)3 16 Fenüülalaniin Phe F CH2- 17 Türosiin Tyr Y HO CH2- 18 Trüptofaan Trp W -CH2- NH 19 Histidiin His H N COOH 20 Proliin Pro P N
Kuulub fenoolhapete hulka. Suudab parandada naha päikesekaitsevõimet ja stimuleerida kollageeni biosünteesi. Peened kortsujooned silenevad ja naha elastsus ning pinguldatus paranevad. Mandelhape – sobilik tundlikule nahale, mis ei talu glükoolhapet. Tänu suure molekulaarmassile imendub aeglaselt ja ei tekita ärritust. Stimuleerib kollageeni taastootmist ja aktiveerib raku uuenemist. Depigmenteeriva toimega. Antibakteriaalse ja rasueritust reguleeriva toimega. Arginiin - toorsuhkrust saadab aminohape, mis parandab naha verevarustust ja kiirendab kollageeni sünteesi. Piimhape – niisutab, koorib ja helendab nahka. Tõstab keramiidide hulka. Allantoiin – tugevdab epidermist. Rahustab ja tasakaalustab. Urea – kiirendab epidermise irdumist ja niisutab. 20 Tioglükoolhape – hemosiderroilise pigmentatsiooni vastane, reguleerib verevoolutust kapillaarides.
on polüsahhariidid, aga z elatiin on valguline aine, mida saadakse kollageeni (lk 104) lõhusta- misel. P.S. TRÜKIVIGA: peab olema ,,estagar" 13 13. VALGUD (LK 108109) 1. Happeline: asparagiinhape Aluselised: lüsiin, histidiin Neutraalsed: isoleutsiin, seriin, glutamiin 2. Hüdroksüülrühma sisaldavad seriin, treoniin ja türosiin; kõige rohkem lämmastikku sisaldab arginiin 32%. 3. Esitatud on tripeptiid, mille vesilahus on neutraalne; koosneb isoleutsiini, metioniini ja glütsiini jääkidest; peptiidi moodustumisel eraldub kaks vee molekuli. 4. Aspartaami täielikul hüdrolüüsil moodustuvad asparagiinhape ja fenüülalaniin. Aspartaami molekuli laeng on happelises keskkonnas positiivne, aluselises negatiivne. O H O H O H O H3 C 5. A
raud). 100 g keedetud ube sisaldab: - valke 7,6 g - rasva 0,4 g - süsivesikuid 19,6 g - kiudaineid 5,1 g - vett 71,5 g 36. Olulisemate toitainete, minaraalainete ja vitamiinidesisaldus aedoas. Aeduba on väärtuslik toiduaine: - head maitseomadused, - asendamatud aminohapped (lüsiin, arginiin jt). Toiteväärtuselt lähedane aedhernele. Poolvalminud kauntes ja terades on valke 610%, valminud terades kuni 20%. Aedoavalku peetakse isegi lihavalgust väärtuslikumaks (organismi poolt hästi omastatav). Vitamiinidest on kauntes: - peaaegu kõik B- rühma vitamiinid, - leidub C- vitamiini (keskmiselt 20 mg%), - karotiini, - K- vitamiini. Aedoa valminud seemned sisaldavad keskmiselt:
- - - Valgu (ensüümi substraadi või inhibiitori ning retseptori ligandi sidumistsentri) struktuurist lähtuv ravimidisain - Looduslike inhibiitorite najal. - ACE inhibiitorit vaja, blokkida angiotensiin II süntees, mis kutsub esile vererõhu tõusu. - Inhibiitor annab vajalikud sidemed aktiivtsentriga. Peptiidside aga puudub ja ensüüm jääb inhibeerituks, kuni inhibiitor asub aktiivtsentris. - Aktiivtsentris sisalduvad Zn2+ aatom ja arginiin; - Eeldati, et inhibiitoris peaks olema suktsiinhappe element; - Vastavalt ensümaatilisele reaktsioonile eeldati, et inhibiitor peaks sisaldama aminohapet; - Suktsinüül proliin valiti kuna ACE teadaolevas inhibiitoris – teprotiidis on terminaalne aminohape proliin ja suktsiinhappe derivaat oli analoogse ensüümi - karboksüpeptidaasi inhibiitor. - Suktsinüül proliin omas tõepoolest inhibeerivat toimet. Seega eeldati, et
Osmootse ja hüpovoleemilise janu erinevused; kuidas vastavalt janu kustutada. On tugev füsioloogiline signaal mis on põhjustatud rakuvälise vedeliku. - Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus - Hormoon angiotensiini tõus (sunnib veeresooni kokku tõmbama ja rõhk tõuseb) - Suu-neelu kuivus, peavalu, nõrkus, iiveldus, lihaskrambid - VEE IMENDUMINE SEEDESÜSTEEMIS KUSTUTAB JANU Aitab: puhta vee joomine
Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini keemiline ehitus on selline, et võimaldab villakiudu väga hästi värvida (vaba karboksüülrühm glutamiinhappel ja arginiinijäägil guanidiinrühm). Korduv lüli (-CO-NH-), mis esineb villas, on tekkinud aminohapete polükondensatsiooni tulemusel. H2N-CH-COOH R Villakiud on väga elastsed. Nad deformeeruvad kergesti (tõmbuvad rohkem krussi või lähevad sirgemaks) kõrgema temperatuuri, vee ja redoksreagentide toimel
800 1444 Vitamiin A 96 131 Rasvad 105 106 valgud 425g 380g Süsivesikud 3100 3506 Energia Taastumist kiirendavad toidulisandid · ENERGEETIKA TAASTUMINE o Süsivesikurikkad ained, kreatiin, aminohapped, · MIKROELEMENID o Magneesium, tsink, seleen, kroom, vitamiin C, omega-6-rasvhapped · ANTIOKSÜDANDID o L-karnitiin, vitamiin E · ANTIKATABOOLSED AINED o Glutamiin, aminohapped, arginiin, ornitiin, süsivesiku valgusegud · IMMUUNSUST TUGEVDAVAD AINED o Punane päevakübar, L-karnitiin, kamilla, arnika, roheline tee Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga, higistamisega, kopsude kaudu, naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel
annaabi.ee 
