toimub RNA süntees.RNA sünteesi etapid-RNA polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga;RNA polümeraas sünteesib DNA ahela lõiguga komplementaarneRNA molekuli;RNA polümeraas jõuab terminaatori ja RNA süntees lõppeb;RNA väljub tuumast(tsütoplasmast).Geeni avaldumine tähendab,et sellelt geenilt toimub RNA süntees.Transkriptsiooni regulatsioon:Repressorid-valgud,mis takistavad RNA polümeraasi kinnitumist promootopiirkonnale;aktivaatorid-valgud,mis soodustavad RNA polümeraasi seostumist promotoorpirkonnale.Translatsioon-toimub ribosoomides(asuvad tsütoplasmas,mitokondrites ja kloroplastides asuvates ribosoomideas).Vajatakse:ribosome;mRNA,tRNA,rRNA;aminohappeid;ene rgiat;ensüüme.Valgu süntees ei toimu tuumas!
SISSEJUHATUS Saia kvaliteet sõltub jahu küpsetusomadustest. Heade küpsetusomadustega jahust valmistatud pagaritooted on hea poorsusega, pehme, sileda ning pruuni karamelliseerunud koorikuga, kuiva ja elastse sisuga. Jahu küpsetusomadused sõltuvad valgu-proteinaasi ja süsivesiku-amülaasi kompleksist. Jahu valgu-proteinaasi kompleksi kuuluvad valgud, proteolüütilised ensüümid, proteolüüsi aktivaatorid ja inhibiitorid. Jahusüsivesiku-amülaasi kompleksi moodustavad tärklis, limaaine ja suhkrud ning nende olukord, samuti amülolüütiliste ensüümide aktiivsus. 3 Hardi Roobas Nisujahu küpsetusomadused ja nende protsesside kirjeldus 1. NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED Küpsetusomadused määratakse kindlaks järgmiste teguritega:
....................................................trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks 2. ADP retseptorite antagonistid- inhibeerib trombotsüütidel adenosiidifosfaadi (ADP) seondumist ADP ................................................. retseptoritega a. Klopidogreel b. Prasugreel c. Tikagreloor TROMBOLÜÜTIKUMID fibriini lõhustumine 1. Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin
hüperglükeemia - vere glükoosi sisaldus üle normi hüpoglükeemia - vere glükoosi sisaldus alla normi (tunnused väsimus, nõrkus, nälg). 3. Kusepõie täitumine ja tühjenemine. 4. Etioloogia mõiste. Patogeense ärritaja mõiste. Haigust soodustavad faktorid. Ns koosneb närvirakkudest e neuronitest. Neis eristatakse rakukeha ja jätkeid. Igal neuronal on 1 pikk jätke e akson ja lühikesed jätked e dendriidid. sümpaatiline närvisüsteem, selle mediaatorid ja aktivaatorid; toitumise põhinõuded ja taimetoitlus; lühi- ja kaugelenägevus ja selle korrigeerimine; maksa fn ja hepatiit, kastriit. Somaatiline ns innerveeib skeletilihasid, nahka ja kõiki meeleelundeid. Autonoomne ns siseelundeid ja veresooni. Neuron rakukeha ja jätked: aksonid ja dendriidid. Gliiarakk - närvisüsteemis omab toite- ja tugifunktsiooni. Sünaps - koht kus toimub erutuse ülekanne 1 neuronilt teisele v neuronilt elundile (jätkelt jätkele v jätkelt rakukehale)
mitu päeva söönud, siis seedimine aeglustub] 2) Ensüümi hulk (kui lähteainet on rohkem kui ensüüm suudab töödelda, siis aeglustub) [seedeensüümide puudus] 3) pH väärtus [maoensüümide jaoks pH 1,5-2,5; Veres aga 7,3-7,4] 4) Temperatuur- inimesel optimaalseks temperatuuriks 36-37°, kassidel 39°, lindudel 42°. Palavik ja alapalavik, palavik kurnab ensüümressursse rohkem. (Doonororganeid transporditakse jahutatult, et ressursse säästa) 5) Inhibiitorid ja aktivaatorid inhibiitorid- valku üldiselt mõjutavad tegurid, NT: kõrge t°, tugev hape; Spetsiifiliseks inhibiitoriks on produkti kuhjumine aktivaatorid- tavaliselt lähteaine NT: ravimid (nii inhibiitor kui aktivaator) Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: Aeglane: ensüümvalgu hulga muut (kas ensüümvalku sünteesitakse juurde või lagundatakse) (aeganõudev) Kiire: ensüümvalgule keemiliste rühmade lisamine/ eemaldamine (kiiresti muutub, sekundid) REK:
Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada supstraate molekulis. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. 2) Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. Reaktsiooni kiirust mõjutavad: *substraadi kontsentratsioon, *ensüümi kontsentratsioon, *keskkonna pH, *temperatuur, *efektorid (aktivaatorid, inhibiitorid), *geneetiline kontroll, *ensüümi kovalentne modifotseerimine (fosforüleerimine), *sümogeenid, isosüümid, modulaatorvalgud. Ensüümide kovalentne modifitseerimine ensüüme, mida nii reguleeritakse nimetakse interkonverteeritavateks ensüümideks. Ensüüme, mis katalüüsivad interkonveeritavate ensüümide kahe vormi vahelist konversiooni, nim. konverterensüümideks. Fosforüleerimine fosforhape jäägi lisamine ensüümile. Ensüümvalgus teatud aminohape
ANTIKOAGULANDID JA ANTIAGREGANDID TROMBOLÜÜTIKUMID Suure riskiga patsienditdel trombi lõhustamiseks. Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest. STREPTOKINAAS PLASMINOGEENI AKTIVAATORID Toodavad streptokokid. ALTEPLAAS (Actilyse) Palju kasutatud ja uuritud. Manustatakse i/v Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini. Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED:
Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. Ateroskleroosi üheks tekkepõhjuseks on vere liiga kõrge kolesterooli tase. Ateroskleroosi teket soodustavad
Magneesiumi roll loomses organismis: Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas on umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,710,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. 8. Biotoime (liigsus/vähesus/ mürgisus jmt) Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit . Täiskasvanud inimorganism sisaldab umbes 19-
Seetõttu võimaldab nukleosoomi hingamine transkr. regulaatoril seostuda; 16. Transkriptsiooni repressorid. Transkriptsiooni regulaatorid: transkriptsiooni aktivaator lülitab geenid sisse ja repressor välja. Mõlemad seostuvad cis-regulatoorsele järjestusele DNA- Ühel transkriptsiooni faktoril, DNA helikaasil, on helikaasne aktiivsus ning on seetõttu seotud kaheahelalise DNA ahelate eraldamisega, tagamaks ligipääsu üheahelalisele matriits DNA-le. Teised valgud, aktivaatorid ja repressorid vastutavad koos erinevate seotud koaktivaatorite või korepressoritega transkriptsiooni moduleerimise taseme eest. 17. Geenide transkriptsiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides. 1. Prokarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. 2. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu.
Ensüümreaktsioon E+S= ES=E+P E - ensüüm S - lähteaine(d) P - produktid Teoreetiliselt toimuvad mõlemas suunas, aga organismis püütakse tagada ühesuunalisus. Mõjutavad tegurid: 1. Lähteaine hulk, lähteaine puuduse korral kiirus langeb või reaktsioon peatub. 2. Ensüümi hulk, kui ensüümi napib, pidurdub ka kiirus 3. Temperatuur - inimesel 36 - 37o, kassil kuni 40o 4. pH - inimeses maoensüümid tahavad pH-d 2, vereensüümid 7,3 - 7,4 5. Aktivaatorid - nt lähteaine hulk, ioonid, teised ensüümid ja ravimid 6. Inhiviitorid ehk pärssijad a) üldised nt kõrge temperatuur, kiirgus b) spetsiifilised nt lähteainega sarnanev ühend (metanoolimürgituse puhul esmane abi anda etanooli, kuna organism eelistab etanooli seedida) Kokku on teada umbes 2400 ensüümi, milles inimeses ligi 2000.
regulatoorne tsenter, millega seonduvad regulaatorid (=ioonid ja madalmolekulaarsed ühendid). Regulaatorite seondumine regulatoortsentriga muudab valgu konformatsiooni ja seega kutsub esile seostumissaitide omaduste muutmist. Muutub valgu ruumiline ehitus. Regulatooritena võivad olla kas inhibiitorid või aktivaatorid. Aktivaatorid muutuvad katalüüsi ja sidumist efektiivsemaks, inhibiitorid vastupidi. Allosteerilise regulatsiooni korral ensüüm ei allu Michaelis-Menten kineetikale: Reaktsioonikiiruse ja substraadi kontsentratsiooni vaheline sõltuvus on sigmoidaalne (S- kujuline). Aga seda kõverat võib vaadelda kui kahte ensüümi segu, mis alluvad Michaelis-Menteni
temperatuuril Aminohapped Valkudes 20 Apolaarsed: Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro Polaarsed: Ser (-OH), Thr (-OH), Cys (-SH), Tyr (-OH), Asn, Gln Laetud: Aluselised: Lys, Arg, His (N) Happelised: Asp, Glu Vabu rohkem, mõned ka erandlikes valkudes. 3 Üldbioloogia. 1.-2. Vitamiinid: funktsionaalne rühm, ensüümide aktivaatorid, koensüümid, mida organism ise ei suuda sünteesida. ORGAANILISED AINED MAKROMOLEKULID (polümeerid): Polüsahhariidid 1 Varu: Tärklis: a. Amüloos b. Amülopektiin c. Glükogeen (loomne tärklis, koosneb klükoosist, klükoosi ühendites on rohkem harunemisi, võib olla ka seentes, bakterites... teistes elusates organismides. Loomne tärklis paikneb tsütoplasmas) Inuliin (fruktoosist, omane korvõielistele, pole suhkruhaigetele
Genotüüp on ühe isendi geenide kogum. Fenotüüp on ühe isendi tunnuste kogum (Genot. määrab fenot.) Genoom on liigile omane üekordne geenide komplekt. Genotüübist sõltub selle isendi pärilike tunnuste esinemine Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Transkriptsiooni regulatsioon 1.Repressorid (takistavad) 2.Aktivaatorid (soodustavad ensüümi ühinemist DNA-ga) 3.Regulaatorgeenid reguleerivad struktuurigeenide avaldumist. Geneetiline kood On nukleotiidide järjestus DNA-s ja MRN-as mis määrab aminohapete järjestuse valgumolekulis. Goodon - 3 järjestikust nukleotiidi MRN-s, mis määravad ühte aminohapet valgus. Geneetilise koodi omadused: 1.Kood on universaalne 2.Geneetiline kood on mittekattuv 3.Geneetiline kood on sünonüümne - ühel aminohappel on mitu koodonit. 4
Prokarüootidel seostub RNA polümeraas otse DNAle 5. Transkriptsioonil osalevate aktivaatorvalkude jaotus tunnusmotiivide alusel? Transkriptsiooni sünkroniseerimiseks ja võimendamiseks on olemas veel geeniekspressiooni aktivaatorvalgud, mis samuti seonduvad enhancer-piirkondadele. Aktivaatorite seondumine erinevatele geenidele erinevates kombinatsioonides võimaldab aktiveerida neid geene üheaegselt. Geenid võivad paikneda kas ühes rakus või erinevates rakkudes. Aktivaatorid seonduvad DNA biheeliksi ''suurele vaole'' ja neil on teatud tunnusmotiivid. Helix-turn-helix;helix-loop-helix;zinc-finger;leucine zipper 6. Kuidas toimub ja milleks kasutatakse DNA metüleerimist imetaja genoomis? Loetle nähtusi, mis on seotud DNA metüleerimisega? Dna metüleerimine - tsütosiini viiendasse positsiooni lisatakse metüülrühm 5 metüültsütosiin. Protsessi viib läbi dna-polümeraas. Eelistatult metüleeritakse guaniini ees asuv tsütosiin cg
Sellest piisab in vitro, et RNAPolII initsieeriks transkriptsiooni. In vivo on lisaks vaja ka TFIIA aktiivsust, mis seondub TBP ja TATA-box kompleksile. Arvatakse, et kõrgemtas eukarüootides seonduvad TFIIA ja TFIID (TFIID kompleksi koosseisus olevad TAFid (TBP assotseeruvad faktorid) on arvatavalt vajalikud mitte-TATA-box-järjestusega promootoritelt) esmalt TATA-box'le ning alles siis toimub ülejäänud GTF'de seondumine kompleksile. 8. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse(vahetult) TBPga? Ei tea, mida siin mõeldakse, aga in vitro transkriptsioonifaktorid liituvad kindlas järjekorras. S.t et on vaja ühe faktori eelnevat sidumist, et järgmine saaks seonduda. In vivo on vaja multivalkset mediaator-kompleksi, mis assotseeruks mittefosforüülitud PolII CTD'ga (C-terminaalne-domään), moodustades väga suure holoensüümi, mis sisaldab enamuse GTF'dest. Arvatakse, et selline kompleks istub DNA'le ühe sündmusena. 9
ehk homoallosteeria teravdab substraadi tasandil toimuvat kontrolli Heteroallosteeria võimaldab regulatsiooni tagasiside kaudu Leiab rakendust keeruliste metabolismiradade regulatsioonil Allosteeriline: aktivatsioon inhibitsioon Allosteeriline inhibiitor seostub T- vormiga ja nihutab T R tasakaalu T vormi suunas Allosteeriline aktivaator seostub R vormiga ja nihutab T R tasakaalu R vormi suunas Kõrgetel kontsentratsioonidel võivad allosteerilised inhibitorid ja aktivaatorid nihutada T R tasakaalu täielikult vastava vormi suunas Kaob ära sigmoidne V versus [S] sõltuvus ja ensüüm allub Michaelis- Menteni kineetikale, mis vastab kas T või R vormis olevale ensüümile Kovalentne modifitseerimine võimaldab ensüüme sisse ja välja lülitada Igas tööstusettevõttes on otstarbekas, lisaks masinate võimsuse reguleerimisele ka teatud masinad aeg-ajalt välja lülitada sama kehtib ka rakus olevate ensüümide kohta
Translatsioon valgu sünteesimine vastava mRNA molekuli pealt, toimub ribosoomide abil. Transformatsioon pärilik muutus eukarüootse raku omadustes (geneetilise info kadndumine ühest bakterirakust teise, rakust isoleeritud DNA abil). 2. Mis on TBP funktsioon initisiatsiooni kompleksi tekkes? TBP TATA Binding Protein TBP seondub DNA TATA-box saidi külge painutades DNA molekuli nurga alla 3. Kas transkriptsioonifaktorid (aktivaatorid) interakteeruvad otse (vahetult) TBPga? Mitte kõik, interaktiveeruvad vaid TFIIB ja TFIIF+polII. 4. Mis on transkriptsiooni aktivaatori 2 funktsionaalset domääni ja kuidas mutatsioonid ühes või teises neist mõjutavad transkriptsiooni faktori oma-dusi? Transkriptsioonifaktori kaks funktsionaalset domääni on DNA-siduv domään, mis seondub kindla DNA järjestusega ja aktsivatsioonidomään,
a) sarnaneb TATAbox-le, ka TATAboxile seonduvad valgud b) erineb TATAbox-st? TATAboxilt algab transkriptsioon, see on promootorjärjestus. 9. Joonista tüüpilise RNA Pol II promootori struktuur ja kirjelda faktoreid, mis sinna transkriptsiooni initsiatsiooni käigus seovad. Seostuvad transkriptsioonifaktorid, mis on vajalikud transkriptsiooni toimumiseks, näiteks RNA Pol II sidumiseks start-saiti, enhancer'ite ja muude regulatsioonielementide seondumiseks, aga ka aktivaatorid ja repressorid. Generaalsed TFd paigutavad RNA Pol II start-saidile ja osalevad initsiatsioonis. TATAboxi siduv TFIID seob oma TATAbox siduva alaühiku, TBP, kaudu. Kui Pol II jätkab transkriptsiooni startsaidist edasi, siis üks TFHII alaühikutest fosforüülib CTD. 10. Transkriptsiooni repressorid ja aktivaatorid. Transkriptsioooni faktorite modulaarne struktuur. Paindlik selles mõttes, et üks või enam transkriptsiooni aktivatsiooni domeeni on
reaktsioonide kulgemise kiirusele ja suunale. Aktivatsioonienergia alandamine kui ensüümide toimimise pôhiline printsiip. Ensüümi ja substraadi ning ensüümi ja produkti komplekside teke ja lagunemine ensüümide poolt katalüüsitavates reaktsioonides. Aktiivtsentri môiste, siduv ja katalüütiline keskus aktiivtsentris. Koensüüm. Ensüümi kontsentratsioon, substraadi kontsentratsioon, pH, temperatuur kui ensüümi aktiivsust môjutavad tegurid. Inhibiitorid. Aktivaatorid. Allosteerilised ensüümid. Ensüümide spetsiifilisus. Ensüümide klassid - oksüdoreduktaasid, transferaasid, hüdrolaasid, lüaasid, isomeraasid, ligaasid. 7. Vitamiinid. Vitamiinid - ainevahetuse regulatsioonis osalevad ühendid, toidu hädavajalikud komponendid, nende ligikaudne ööpäevane vajadus. Rasvlahustuvad vitamiinid: A, D, E ja K, nendest igaühe põhiroll inimese organismis. Erinevate veeslahustuvate vitamiinide roll ainevahetuse regulatsioonis koensüümide koosseisus. 8
kromosoomis, kus geenid, mida nad reguleerivad; sinna seostuvad transkriptsiooni regulatoorid (iga regulaator tunneb ära oma cis-regulatoorse järjestuse);— Iga geeni transkriptsiooni kontrollitakse kindla kogumi cis-regulatoorsete järjestustega trans-regulatoorsed järjestused – asuvad erinevas kromosoomis 50. Transkriptsiooni regulaatorid, kui transkriptsiooni kontrollivad järjestusspetsiifiliselt DNAga seonduvad valgud – aktivaatorid ja repressorid, kaasaktivaatorid ja kaasrepressorid, nende ülesanded (sh kromatiini struktuuri mõjutamine, toimimine transkriptsiooni erinevatel etappidel, näited regulaatorite omavahelise koosmõju kohta) Transkriptsiooni regulaatorid sisaldavad struktuurseid motiive, mis n.ö. loevad DNA nukleotiidseid järjestusi. Transkriptsiooni regulaatorid – tunnevad DNA-l ära 5-10 bp pikkused spetsiifilised järjestused = cis-regulatoorsed järjestused (asuvad samas kromosoomis)
tervislikul viisil. Tallinna Teeninduskool Teed valmistatakse laialdaselt erinevast taimevalikust: lehtedest, vartest, juurtest, koorest, õitest, seemnetest ja puuviljakoortest. Need on hoolikalt kuivatatud ja ladustatud konteinerites, et säilitada taimsed omadused ja hoiustada kuni kasutuseni. Taimeteed ja taimeteejoogid värskendavad ja kosutavad; aitavad üle saada vitamiinivaegusest; sisaldavad raku ehituseks vajalikke mineraalaineid; on ensüümide aktivaatorid; aitavad parandada seedekulgla mikrofloorat; aitavad organismil puhastuda jääkainetest. Saab abi unetuse ja seedehäirete, köha ja peavalu ning paljude muude hädade korral. Ravimteed sisaldavad mitmesuguseid bioloogiliselt aktiivseid ühendeid, sh vitamiine ja mineraalaineid. Tervisetee valmistamiseks kasutatakse ravimtaimede lehti ja õisi. Nende parim kogumise aeg on siis, kui taim on täies kasvuhoos. Lehtede ja õite kuivatamiseks sobib soe, päikese eest
Magneesium inimese organismis 3 Kui inimene kaalub 60 kg siis on tema kehas umbes 25 g magneesiumi, sellest 70% luudes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 20-25 mg 100 g kohta, veri 2-3 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71-0,94 mmol/l. Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihaste kokkutõmbumine, naatrium-kaalium- pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Veel osaleb magneesium soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor ja fosfaatide ainevahetuse regulaator. Toitumisest tingitud magneesiumipuudulikkust inimesel ei tunta, kuid mao ja soolte
Ensümaatilise reaktsiooni kiirust võib määrata substraadi kontsentratsiooni vähenemise või produkti kontsentratsiooni suurenemise kaudu. · Ensüümid on väga efektiivsed katalüsaatorid, mis kiirendavad reaktsioone kuni 1017 korda · Reaktsioonid toimuvad pehmetes tingimustes (madal temperatuur ja rõhk, neutraalne pH) · Reaktsioonidel on väga suur spetsiifilisus iga ensüüm katalüüsib vaid teatud kindlaid reaktsioone · Reaktsioonid alluvad regulatsioonile (aktivaatorid, inhibiitorid) · Ensüümid võivad muuta energia ühte vormi teiseks. Substraat (S) on aine, mille muundumist ensüüm (E) katalüüsib. Produkt (P) on aine, mis tekib substraadist ensüümi toimel . Ühes reaktsioonis võib osaleb mitu erinevat substraati ja tekib mitu erinevat produkti (substraadid A, B,C jne., produktid P, Q, R jne.) Inhibiitor on aine või faktor, mis vähendab keemilise reaktsiooni kiirust või takistab reaktsiooni
valgud. Mutatsioon operonis võib põhjustada kõikide kodeeritud valkude defektsust või puudumist. Transkriptsiooni regulatsioon toimub regulaatorvalkude vahendusel. Repressorid seostuvad DNA lõiguga promootorist DNA 3' otsa poole mida nim operaatoriks ja RNA polümeraas ei saa sünteesida mRNA-d (negatiivne kontroll). Aktivaatorvalkude seostumine DNA-ga tagab RNA polümeraasi seostumise promootoriga ja transkriptsiooni algamise. Aktivaatorid võivad seostuda DNA piirkonnaga, mis paikneb vahetult geeni kodeeriva osa kõrval 5' otsa pool, aga samuti kodeerivast osast kaugemal 5' otsa pool ja soodustada transkriptsiooni algamist (positiivne kontroll). Geeni ekspressiooni translatsioonitasemelist ekspressiooni prokarüootides illustreerib lac operoni regulatsioon E. coli's (Joon 7-3 lk398 Alberts) (Jacob-Monod mudel). Eukarüootides on mRNA monotsüstroonne ja tagab ühe valgu sünteesi. Geeni regulaator
Luud ei vaja ainult kaltsiumi, vaid ka magneesiumi. 60% Mg-st esineb luudes, 26% lihastes, ülejäänu pehmes koes ja kehavedelikes. Peaaegu pool magneesiumist esineb rakusiseselt katioonina, peamiselt lihastes, ja ülejäänu on luustikus fosfaatsete komplekssoolade koosseisus. Lihased sisaldavad magneesiumi umbes 2025 mg 100 g kohta, veri 23 mg 100 g kohta. Vereseerumis on magneesiumi kontsentratsioon 0,71 0,94 mmol/l. [3] Magneesiumi ioonid on aktivaatorid reaktsioonides, mis nõuavad ATP-d, näiteks lihase kokkutõmbumine, naatrium-kaalium-pump ning valkude, rasvade ja nukleiinhapete süntees. Neil on tähtsus muu hulgas närviimpulsside ülekandes. Magneesium osaleb soolade koostises luukoe ja hammaste tekkes. Ta on inimesel üle 300 ensüümi aktivaator või kofaktor. Tal on muu hulgas fosfaatide ainevahetuse regulaator. Mg omastamist soodustab B6 ja C- vitamiin, ilma vitamiin B6-ta magneesium ei imendu. [3] Vitamiinide omastumist takistavad:
sünteesi. Repressorvalgud lülitavad geeniekspressiooni välja ja aktivaatorvalgud lülitavad selle sisse. Mõlemad seostuvad cis- regulatoorsele järjestusele DNA-s Transkriptsiooni aktiveerimine eukarüootide näitel kui cis-reguleeriv järjestus asub promootorpiirkonnast kaugel. Juhul kui on kaugemal, siis tekitatakse ling,nii ,et cis kaardub promootori peale Geenide transkriptsiooni erinevused eukarüootides ja prokarüootides. Prokarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) otse DNA-le või RNA polümeraasile. Eukarüootides seostuvad transkriptsiooni regulaatorid (aktivaatorid ja repressorid) DNA-le või RNA polümeraasile paljude vahevalkude kaudu. Eukarüootides kontrollivad paljud transkriptsiooni regulaatorid cis-regulaator piirkondade kaudu ühte geeni, mille ulatus on tuhandeid nukleotiidi paare. Eukarüootides tekivad transkripsioonil DNA lingud. Eukarüootide DNA on pakitud nukleosoomidesse ja veel keerulisematesse struktuuridesse.
Substraat muutub produktiks (P) mis väljub ensüümi aktiivtsentrist Ensüümi esialgne olek taastub o Tegurid mis mõjutavad kiirust Ensüümi ja substraadi kontsentratsioon Keskkonna temperatuur Keskkonna pH Kofaktori olemasolu ja kontsentratsioon Aktivaatorid, inhibiitorid Keskkonna ioontugevus o Substraadispetsiifilisus Absoluutne spetsiifilisus Stereokeemiline spetsiifilisus Sidemespetsiifilisus o Reaktsioonispetsiifilisus Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgi ensüümi ära tunda)
Energeetiline, ehituslik, kaitse (külma eest). 3) Aminohapped (süsinikskelett, aminorühm, happerühm, valkudes 20tk). Apolaarsed (valgu mehhaanilise struktuuri loomiseks, neutraalse laenguga, Gly, Ala, Val, Leu, Ile; Met (S); Phe, Trp, Pro). Polaarsed (kujundavad kõrgemat järku struktuure gloobuleid, ebavõrdne laeng molekulis, Ser, Thr, Cys, Tyr, Asn, Gln). Laetud (aluselised Lys, Arg, His, happelised Asp, Glu). 4) Vitamiinid (ensuumide aktivaatorid, funktsionaalne rühm, koensüümid, mida organism ei suuda ise sünteesida). Makromolekulid: 1) Polüsahhariidid (monosahhariididest). Energeetiline, struktuurne (kitiin seente toes), ligimeelitav. Tärklis (varu, kiireks kasutuseks, koosneb glükoosist). Amüloos ja amülopektiin taimne, Glükogeen loomne, inuliin koosneb fruktoosist. Tselluloos (sruktuurid, koosneb glükoosist, loomad ei suuda lagundada, bakterid ja seened lagundavad).
MHC seondumise vajadus seletab ka miks peptiidid iseenesest on halvad antigeenid. Märklaudrakud (MHC I pinnal). Kui Tc rakud võõrpeptiidi ära tunnevad, siis see rakk lüüsitakse. APC rakud (MHC II pinnal). Makrofaagi otseseks eelaseks monotsüüdid. Prof APC esitlevad Ag-i MHC II abil ja nende kostimul. signaal üle B7 aitab algatada T raku aktivatsiooni. Dendriitrakud - Dendriidid tekitavad algse im. vastuse, neid palju MHC II pinnal; aktiveerivad naive TH rakke. Parimad T raku aktivaatorid. Makrofaagid aktiveeritakse fagosütoosi teel. Aktiveeritud M-il kõrge MHCII ja B7 ekspressioon tase ja nad aktiveerivad T-mälu ja effektorrakke, aga ei aktiveeri naive T-rakke. B-rakk osaleb APC-na T-raku aktivatsioonis. Puhkav B-rakk ei ekspresseeri pinnal B7-t ja ei saa aktiveerida naive-T-rakku, kuid saab aktiveerida mälu- ja effektor-T-rakke. Aktiveeritud B-raku MHC II tase on ülesreguleeritud ja seal algab ka B/7 ekspressioon ning see B-rakk võib
eesmärgil. Tekkinud ammoniaaks kas lülitub karbamiidi (uurea) biosünteesi ning väljutatakse või kasutatakse aminohapete biosünteesiks. Inimorganismis toimub efektiivselt vaid glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine (tekib -ketoglutaraat, ensüümiks on glutamaadi dehüdrogenaas). Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine on aminohapete metabolismi üks võtmereakstioone ja glutamaadi dehüdrogenaasi reguleeritakse allosteeriliselt (ATP ja GTP inhibiitorid ja ADP, GDP aktivaatorid). Energia vähenedes suureneb aminohapete oksüdatsioon. Seriini ja treoniini -aminorühmad konverteeritakse otse ammoniaagiks, kuna nende aminohapete -süsiniku küljes pn hüdroksüülrühm. Oksüdatiivses desamiinimises tekkinud ammoniaak on toksiline ja tuleb kiiresti väljutada, mistõttu konverteeritakse ammoniaak maksas karbamiidiks (uureaks) ja väljutatakse neerude kaudu. 10. Kirjeldage nii üksikasjalikult, kui suudate uureatsüklit.
kiirus enam ei suurene. Km -> Michaelise konstant (poolele maksimaalsest kiirusest vastav substraadi konts) Vmax ja Km on kineetilised parameetrid. Km peegeldab ensüümi afiinsust (keemilise sideme tugevust) substraadi suhtes. Mida madalam on selle väärtus, seda kõrgem on ensüümi afiinsus. Ensüümi aktiivsus on otseses sõltuvuses ensüümi enda kontsentratsioonist uuritavas materjalis. Inhibiitorid on ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust alandamise suunas, aktivaatorid suurendavas suunas. Mittespetsiifilised inhibiitorid (tugevad happed ja leelised) alandavad praktiliselt mistahes ensüümi aktiivsust. Spetsiifilised inhibiitorid toimivad teatud ensüümide suhtes. Füsioloogilistes tingimustes on tähtsamad just spetsiifilised inhibiitorid.Inhibeerimine võib olla pöörduv või pöördumatu - > pöörduval inhibiitor ensüümiga kov.sidemeid ei moodusta ning ensüümi aktiivsus on taastatav, pöördumatul moodustatakse kov sidemed ninh
Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja konts Kk ioontugevus 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid, ensüümide lokalisatisoon rakus Aktivaatorid on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid ning nende hulka kuuluvad: Metalli-ioonid – tihti on raske eristada, kas metall-ioon on aktivaator v ensüümi ehituskomponent. Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid – toimivad allostreiilsete aktivaatoritena Inhibiitorid on ensüümreaktsiooni spetsiifiliselt või mittespetsiifiliselt pidurvadad faktorid. Pöörduv inhibitsioon võib olla:
Reaktsioonikiirust väljendavad kas muundunud S hulk või tekkinud P hulk ajaühikus. Michaelis konstant = Km , määrates Km saab välja selgitada parima substraadi. Manipulatsioon, mis vähendaks Km, suurendaks kogu raja kiirust. Km = (k-1+k2)/k1 Reaktsioonikiirust mõjutavad: Ensüümi ja subs konts Keskkonna pH Kofaktori olemasolust ja konts Aktivaatori ja inhibiitori olemasolust ja konts. KK ioontugevus 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid, ensüümide lokalisatisoon rakus Aktivaatorid on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid ning nende hulka kuuluvad: Metalli-ioonid tihti on raske eristada, kas metall-ioon on aktivaator v ensüümi ehituskomponent. Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid toimivad allostreiilsete aktivaatoritena Inhibiitorid on ensüümreaktsiooni spetsiifiliselt või mittespetsiifiliselt pidurvadad faktorid. Pöörduvad
(3) Proteolüütiline modifitseerimine (aktivatsioon või innaktivatsioon). (4) Valkude kompartmentalisatsioon ensüüm kas pääseb või ei pääse substraadile ligi. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks. III VALKUDE UURIMISE MEETODID 1
Michaelise konstant. Esimest järku reaktsiooni kiirus sõltub aine kontsentratsioonist, pH-st ja katalüsaatorist. Michaelise konstant kirjeldab ensüümreaktsiooni kiiruse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist. Micahelise konstant on arvuliselt võrdne substraadi kontsentratsiooniga, mille juures kiirus on pool maksimaalsest. Mida väiksem on Km, seda madalama kontsentratsiooni juures ensüüm efektiivselt töötab. 18. Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid. Ensüümide lokalisatsioon rakus. Inhibiitorid jagunevad Pöörduvateks (konkurentsed, mittekonkurentsed, ebakonkurentsed ) ja pöördumatuteks. Konkurentne inhibiitor sarnaneb normaalsele substraadile ja konkureerib sellega samasse tsentrisse sidumise pärast. Mittekonkurentne inhibiitor seonduvad mitte aktiivtsentrisse vaid kuhugi mujale, aga mõjutavad sellega ensümaatilist aktiivsust. Ebakonkurentne inhibiitor sarnanevad mittekonkurentse inhibiitoriga, ent seonduvad ainult
1. Loetlege tsitraaditsükli vaheühendid, mida kasutatakse biosünteesis 2. Selgitage mida tähendavad anaplerootilised reaktsioonid ning analüüsige püruvaadi karboksülaasi reaktsiooni funktsiooni. 3. Võrrelge tsitraaditsüklit ja glüoksülaadi tsüklit. Kirjeldage glüoksülaadi tsükli unikaalseid reaktsioone 5. PDH kompleksi ja tsitraaditsükli reaktsioonide kontroll 1. Analüüsige PDH kompleksi regulatsiooni erinevates organismides. Loetlege põhilised aktivaatorid ja inhibiitorid 2. Defineerige tsitraaditsükli olulisemad kontrollpunktid ning vastavad inhibiitorid ja aktivaatorid UBIKINOON Glükoneogenees ja millegi vahe
5S rRNA lisatakse tsütoplasmas, et ribosoom tuumas tööle ei hakkaks. Eukarüoodi geeniekspressiooni regulatsioon Põhiline ikka valgu ja nukleiinhappe spetsiifiline äratundmine, glükokortikoidid. Tüüpiline tee: 1) aktivaator seondub DNA-ga (järjestusspetsiifiliselt) + CRC (chromatic remodelling complex) → 2) kromatiini struktuuri muutus + histooni modifikatsiooni ensüümid → 3) histoonid kovalentne modifitseerumine + muud aktivaatorid → 4) aktiveerunud geeni kompleks + GTF (üldised transkriptsiooni faktorid) → 5) transkriptsiooni pre-initsiatsiooni kompleks + teised aktivaatorid → 6) RNA polümeraasi fosforüleerimine ja transkriptsioon Punkt 1) toimub tavaliselt replikatsiooni ajal. Kõik DNA järjestused avanevad siis. CRC – muudab kromatiini struktuuri. Punkt 3) H3 ja H4 atsetüleerimine, mille N-sabad ulatusid nukleosoomist välja. Muidu ei saa DNA-d kätte. Et saaks mööda DNA-d
MHC seondumise vajadus seletab ka miks peptiidid iseenesest on halvad antigeenid. Märklaudrakud (MHC I pinnal). Kui Tc rakud võõr-peptiidi ära tunnevad, siis see rakk lüüsitakse. APC rakud (MHC II pinnal). M.- otseseks eelaseks monotsüüdid. Prof APC esitlevad Ag-i MHC II abil ja nende kostimul. signaal üle B7 aitab algatada T raku aktivatsiooni. Dendriitrakud- Dendriidid tekitavad algse im. vastuse, neil palju MHC II pinnal; aktiveerivad naive TH rakke.parimad T raku aktivaatorid (aktiveerivad naive, memory and effector T cells); D. pinnal rohkesti MHC I ja II molekule ning B7-1 ja B7-2 kostimulatsiooni valke). Makrofaagid aktiveeritakse fagosütoosi teel (bakterite LPS-id, IFN, Th1 tsütokiinid). Aktiveeritud M-il kõrge MHCII ja B7 ekspressioon tase ja nad aktiveerivad T mälu ja effektor rakke, aga ei aktiveeri naive T rakke. B rakud osaleb APC-na T raku aktivatsioonis. Puhkav B rakk ei ekspresseer pinnal B7-t ja
saadakse aktiivne valk. Isosüümid on ensüümi vormid, mis katalüüsivad samu reaktsioone, kui erinevad üksteisest nii struktuuri kui katalüütiliste parameetrite poolest. 4. Allosteerilisteks nii ensüüme, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva mittekovalentse sidumise kaudu. Allosteerilised efektorid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis, efektroid võivad olla nii otseside aktivaatorid kui ka tagasiside inhibiitorid. Omavad regulatoorset e allosteerilist tsentrit efektori sidumiseks. On oligomeersed kvaternaarse struktuuriga valgus. Toimivad rakumetabolismis regulaatoritena. Allosteerilised valgud võivad esineda ühest kahest olekus: R (lõdvestunud) ja T (pingestunud). S puudumisel domineerib T-olek. S sidumisel nihkub tasakaal R-oleku kasuks. Substraat S on positiivne homotroopne efektor e allosteeriline efektor. Ta toimib kooperatiivselt, s
muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH aga ainult sugunärmetele · Hormoonregulatsioon on vahendatud - nad ei ole aktivaatorid /inhibiitorid, vaid regulaatorid · Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi
3. Ioonvahetusmenetlus - Kaltsium- ja magneesiumioonid vahetatakse naatriumioonidega. Kasutatakse peamiselt sünteetilisi ioonvahetusvaike. II Valgendusained oksüdeerivad mustust tagades värvilise pesu värvierksuse eemaldavad värvilist mustust, plekke, hoiavad pinna ja nõud heledana omavad desinfitseerivat toimet pesupulbrites/geelides kasutatakse valgendajana naatriumperkarbonaati, mis alustab tööd alles 60ºC juures aktivaatorid (TEAD, TAGU) võimaldavad kasutuse ka 40ºC juures ökoloogilistes pesupulbrites kasutatakse keskkonnale sõbralikumat naatriumperkarbonaati 7 pindade puhastusainetes kasutatakse peamiselt klooriühendeid, mis on tugeva pleegitava toimega (ei tohi kokku puutuda happeliste ainetega!) III Optilised säraained optilised valgendid kinnituvad kiududess ja muudavad osa päikese ultraviolettkiirtest
saavad seonduda komplementaarsele RNAle ja blokeerida mRNA transleerimist või kiirendada mRNA degradatsiooni 2. siRNA – väike interfereeriv RNA on lühike kaheahelaline RNA. Neid tekib nii viriaalsete RNAde lagundamisel kuid on ka endogeenseid siRNAde allikaid. 3. piRNA – osaleb transposoonide kaitsel 4. Antisenss-RNA – enamus surub maha geene, kuid mõned võivad olla transkriptsiooni aktivaatorid. Seondub mRNAle, moodustub dsRNA, mille lagundavad ensüümid. 5. CRISPR RNA – paljudel prokarüootidel, moodustavad RNA interferentsile sarnase süsteemi 6. lncRNA • • “Molekulaarbioloogia keskne dogma” • DNA ↔ RNA valk. Ehk DNAst transkribeeritakse RNA ja RNAst transleeritakse valku. Genoomist transkribeeritakse pre-mRNA, mida snoRNA ja snRNAde vahendusel splaissitakse ja protsessitakse, küpsest mRNA transleeritakse
Esimest järku reaktsiooni kiirus sõltub aine konstentratsioonist, pH-st ja katalüsaatorist Michaelise constant kirjeldab ensüümreaktsiooni kiiruse sõltuvust substraadi kontsentratsioonist. Michaelise konstant on arvuliselt võrdne substraadi kontsentratsiooniga, mille juures kiirus on pool maksimaalsest. Mida väiksem on Km (Michaelise konstant) , seda madalama kontsentratsiooni juures ensüüm efektiivselt töötab. 18.Ensüümide inhibiitorid ja aktivaatorid. Ensüümide lokalisatsioon rakus. Ensüümid on reguleeritava aktiivsusega katalüsaatorid: · Aktivaatorid tõstavad ensüümi reaktsiooni kiirust · Inhibiitorid pidurdavad osaliselt või täielikult Ensüümide inhibitsioon bioloogiliste süsteemide metabolismi oluline regulatsiooni mehhanism. Paljude ravimite toime seisneb vastava ensüümi inhibeerimiseks. Inhibitsioon pöördumatu või pöörduv.
lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga (elementaaraktis tekib 2 või enam aktiivset osakest) reaktsioone. ! 2. Ensüümkatalüüs. ! Ensüümid on valgud, mis katalüüsivad bioloogilisi protsesse (biokatalüsaatorid). Lähteaineid, mille reaktsiooni kiirust ensüüm mõjutab, nimetatakse substraatideks
.......... F-klassi pump töötab vastupidises suunas ta kasutab H+ kontsentratsioonide erinevusi kahel pool membraani, et toota ATP'd. Antud H+'de kontsentratsioonide erinevused tekivad mitokondriaalses või fotosünteetilises transpordi ahelas. 39. Nimetage rakumembraani ja tonoplasti H+-ATPaaside peamised erinevused Rakumembraani H+-ATPaas (p ATPaas) Km (ATP jaoks): 0.5-2.0 mM pH optimum: 6.5 Inhibiitorid: H2VO4-; pCMB Aktivaatorid: katioonid Struktuur: 2x100 kD. Ühe ATP hüdrolüüsil ühe H+ transport. Tonoplasti H+-ATPaas (v ATPaas) Km (ATP jaoks): 0.1 mM pH optimum: 7.5 Inhibiitorid: bafülomütsiin A (bakeriaalne antibiootikum Streptomyces) Aktivaatorid: anioonid Struktuur: 400-500 kD. Ühe ATP hüdrolüüsil kahe H+ transport. (Rakumembraani H+-ATPaas (p- ATPaas) molekulmassiga 200 kD koosneb kahest
· allosteeriliste efektorite abil · sümogeenide, isosüümide, modulaatorvalkude abil Valkude fosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuses Katalüütiliselt aktiivne on ENSÜÜM-OH vorm, katalüütililselt inaktiivne on ENSÜÜM-PO4 vorm Allosteerilised ensüümid ... on ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide pöörduva, mittekovalentse sidaise kaudu. Regulatoorsed molekulid sünteesitakse sama metaboolse raja mõnes teises etapis. Efektorid võivad olla nii aktivaatorid kui ka inhibiitorid. Allosteerilised ensüümid omavad allosteerilist tsentrid, mida on vaja regulatoorse molekulide sidumiseks. Müoglobiin ja hemoglobiin Müoglobiin on monomeerne valk, hemoglobiin on tetrameerne valk. Kui müoglobiinile on hapnik juba seotud, siis ta rohkem siduda ei saa. Hemoglobiinil toimub esimese hapniku sidumise järel konformatsiooniliste muutuste seeria, mille tulemusel suureneb järgmise subühiku hapniku sidumise afiinsus (positiivne kooperatsioon)
3õn 1 1 1 1. Eesmärk Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised sõidukite kereklaaside vahetamise tehnoloogiatest, kasutatavatest tööriistadest, erinevatest eeltöötlustoodetest, klaasiliimidest ning omandab oskused sõiduki erinevate kereklaaside eemaldamiseks ja paigaldamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Auto lahti ja kokku komplekteerimine 3. Õppesisu 3.1. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID. 3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid. 3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine, liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine 3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS 3.5. ERINEVAD KLAASITÜÜBID
katalüüsida viimase muundumist. Seega: konkureerivad inhibiitorid konkureeriva substraadiga aktiivtsentrite pärast ensüümi molekulides. Mittekonkureerivad inhibiitorid ei oma substraadiga struktuurset sarnasust, kuid kombineerudes ensüümiga on siiski võimelised selle aktiivsust pidurdama. Mittekonkureeriva inhibiitori juuresolekul ensüüm võib küll säilitada substraati siduva võime, kuid tema katalüütiline võime langeb. 8. Aktivaatorid: Aktivaatorid on keemilised ühendid, mis mõjutavad ensüümi aktiivsust suurendamise suunas. 9. Allosteerilised ensüümid: Mitmete ainevahetuses keskset rolli omavate ensüümide molekulides on peale aktiivtsentri olemas veel regulatoorne ehk allosteeriline tsenter. Niisuguseid ensüüme nimetatakse 21 Maris Kallus KKS 2010
- Regulatoorne tsenter iseloomulik osadele ensüümidele (ainevahetusradade võtmeensüümid), mis reguleerivad ensüümide aktiivsust. Ensüümkatalüüs : spetsiaalsete proteiinide ensüümide kasutamine keemilises reaktsioonis. Kiirust mõjutab ensüümi ja substraadi kontsentratsioon; keskkonna temperatuur; keskkonna pH; kofaktori olemasolu ja konsentratsioon; aktivaatorid, inhibiitorid; keskkonna ioonitugevus. Spetsiifilisus e. eriomadused: Valkloomus määrab ära ensüümide eriomadused. Spetsiifilisus konkreetne ensüüm seostub vaid konkreetse substraadiga. Ensüümide nimetusi (kuidas saadakse ensüümile nimetus ja eelkõige millise lõppliite järgiu ensüümi ära tunda) - Nimetus tuleb substraadi nimetusest. - Lõppu liidetakse liide aas (sahharaas).
annaabi.ee 
