kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Kloori aatom kloori aatomi tuumalaeng on +17 17 elektronid paiknevad kolme kihina +17 viimasel kihil 7 elektroni, millest üks on paardumata Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloori elektronegatiivsus on suurem, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng Naatriumi aatom tuumalaeng +11
elektronkattes on 1 elektronkiht + sellel tiirleb 1 elektron Vesiniku molekuli tekkimine kahe vesiniku aatomi lähenemisel moodustavad elektronid elektronpaari + + tekkinud elektronpaar liigub mõlema aatomituuma ümber + + kaks aatomit seotakse üheks molekuliks H2 Keemiline side vesiniku ja kloori aatomi vahel mõlema aatomi paardumata elektronid moodustavad ühise elektronpaari + +17 kuna kloor seob elektrone tugevamini, nihkub elektronpaar kloori aatomi poole + +17 + HCl molekulis tekib Cl aatomil negatiivne ja H aatomil positiivne osalaeng keemiline side kovalentne side iooniline side tekib ühiste elektronpaaride elektriline tõmbumine
Ühine elektronpaar Elektroni üleminek metallilt Metallides Moodustub molekul mittemetallile Üldiselt kaks või enam Tekivad ioonid mittemetalli Aktiivne metall ja mittemetall(id) III. Kovalentne side Kovalentne side on levinuim keemiline side! See moodustub ühise elektronpaari abil: kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari, elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine, elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber. Valents näitab ühe aatomi poolt moodustavate kovalentsete sidemete arvu ehk on tingitud väliskihi paardumata elektronide arvust. · vesiniku valents on üks; · hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari);
Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära võtta" ilma süsteemi lõhkumata või muutmata. 2.Elektronpilv
teiste elementide aatomitega. Alkaan süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Nimetatakse ka parafiiniks. Alkaani tunnuseks on liide aan. (metaan, etaan, propaan, butaan, pentaan, heksaan, heptaan, oktaan, nonaan, dekaan,..) Tüviühend süsinikuaatomite struktuur, millega on seotud ainult vesinikuaatomid. Teisisõnu peaahel. Radikaal molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Ehk osake, millel on üksik paardumata elektron. Pürolüüs Aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel. Püsolüüsi tulemusena tekib väga erinevaid aineid. Orgaaniliste ainete kuumutamisel õhu juurdepääsuta saadakse mitmeid lenduvaid aineid, sh veeauru. Tihti või täheldada aine söestumist, polümeersete ainete teket ja teisi kõrvalprotsesse. Pürolüüsiprotsess on ka tahkete kütuste nt põlevkivi utmine. Täielik põlemine - toimub piisava hapnikuhulga olemasolul
CO(NH2)2 - kusiaine C12H22O11 - suhkur Orgaanilised ühendid koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest. Molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid. CH3COOH - äädikhape Orgaaniliste ühendite 3 olulisemat elementi on C,H,N. Vitalism on elujõuõpetus. Vitalismi järgi org. ained tekivad ainult elujõu mõjul. Vitalism kõrvaldati kusiaine, äädikhappe, benseeni jpt ainete sünteesiga laboris. Valentselektron - paardumata elektron saab moodustada keemilist sidet. Valentsorbitaal on orbitaal, mille paardumata elektronid saavad moodustada keemilisi sidemeid. Ergastumine on paardunud elektroni üleminek tühjale orbitaalile sama elektronkihi piires. Hübridisatsioon on valentselektronide energia võrdsustamine, tekivad ühesuguse energiaga hübriidsed orbitaalid. ??Hübriidne orbitaal on võrdse energiaga orbitaal ? Orgaanilises ainetes moodustuvad ahelad: · hargnemata · hargnenud · tsükliline
'ga. Vees üldiselt ei lahustu ja elektrit ei juhi (va grafiit). Ioonsed ained ioonilise sidemega seotud ioonid, kõrge sulamistemp, tavaliselt tahked (kõvad kuid haprad), enamis lahustub vees hästi, sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit. Metallid metallilise sidemega seotud aatomid, tavatingimustes tahked, (kõvad, kuid haprad vms) , va Hg. Vees ei lahustu, head elektri ja soojusjuhid, metalse läikega. 7. 1) N: väliskihil on üks paar ja kolm paardumata. (üks täpipaar ja kolm üksikut siis) H: üks paardumata (üks täpp ainult siis) tekib kovalentne side vist.. N tõmbab kolme H `'täpid'' enda poole.. vms. 2) Na: väliskihil üks elektron, Cl: väliskihil kolm paari ja üks paardumata. Ioonilineside vist.. JA siis Cl tõmbab enda pole Na `'täppi'' 8. Polaarne kovalentne side tekib siis kui üks element tõmbab elektronpaari rohkem enda poole, see tähendab, et ta on elektronegatiivsem ( perioodis
pole mürgine Õhus on teda 78% mahu järgi ja sealt teda ka toodetakse.Kuulub valkude, nukleiinhapete jmt koostisse. Mineraale eriti ei teata, ainus oluline on nn Chile salpeeter - NaNO 3 Laboris võib lämmastikku saada ammooniumnitriti lagundamisel. NH 4NO2 = N2 + 2H2O Oksüdatsiooniastmed, aatomi ja molekuli ehitus Oksüdatsiooniastmed: minimaalne -III ja maksimaalne V Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 seega on tal 3 paardumata elektroni ja molekulis seetõttu kolmikside : N ::: N : Tavatemperatuuril on lämmastik inertne,kuid kuumutamisel kolmikside (osaliselt)laguneb, tekivad . N :: N. ja lõpuks tekivad ka üksikud aatomid Paardumata elektronide olemasolu tõttu on lämmastik kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeline Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U )
· Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulise või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. 3. Tähtsamad keemilised sideme liigid. · Kovalentne side · Iooniline side · Metalliline side 4. Kuidas tekib kovalentne side? (selgita H2 ja HCl näitel). · H2 võlemal aatomil on üks paardumata elektron, millede energiad tõmbuvad ja nende vahele moodustub side. · HCl H-l on üks paardumata elektron üle viimasel kihil ja samas Cl-l on välisel kihil 7 elektroni ehk siis 1 on puudu ja nende vahele tekib ühise elektronpaari vaheline side. 5. Kovalentse sideme liigid ja nende tunnused (mittepolaarne ja polaarne side), näited. · Mittepolaarne kovalentne side Nt. Kõik mittemetallide ühe elemendi molekulid
Antioksüdandid Mis on aga vabad radikaalid ning miks on nende liig tervisele ohtlik? · 95......97% inimese poolt sissehingatud hapnikust läheb biomolekulide lõhustamiseks ehk organismi oksüdatsiooniprotsessideks, mille käigus tekib paratamatult vabu radikaale. · Vabad radikaalid on molekulid, mille välisel elektronkihil on paardumata elektron ja seetõttu on nad väga reaktsioonivõimelised. · Paardumata elektroniga hapnik "varastab" elektrone teistelt molekulidelt, seega ta lõhub teise molekuli struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad
sama C- ja H-aatomite arvuga hargnenud molekulidel. Kõik alkaanid on hüdrofoobsed (vett tõrjuvad), kuna neil puudub vastastikmõju vee molekulidega. Keemilised omadused. Tavatemperatuuril on alkaanid suhteliselt püsivad. Reaktsiooni toimumiseks tuleb esmalt tugevad -sidemed lõhkuda, milleks kulub energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri mõjul. Näit. metaani pürolüüs: 1) CH4→C+2H2 2) 2CH4→ CH=CH + 3H2 Oksüdeerumine: 1) osaline oksüdeerumine,tekivad alkoholid ( R-OH ) 2C2H6 + O2 → 2C2H5OH 2) radikaaliline asendusreaktsioon halogeeniga (v.a. I 2 )
Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n Lihtsaim esindaja Eteen CH2=CH2 Füüsikalised omadused: Alkeenid ei lahustu vees, kergesti lahustuvad orgaanilistes lahustites Keemilised omadused: Alkeenide reaktsioonid toimuvad peamiselt kaksiksideme kaudu
Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side
Füsioloogilised omadused: · mürgised · kergesti lenduvad (narkootiline toime) · põhjustavad raskeid kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi Elektrofiilsustsenter on pos. osalaenguga või pos. laenguga aatom aines. Nuklofiilsustsenter on neg. osalaenguga või neg laenguga aatom aines. Elektrofiil on tühja orbitaaliga ja positiivse laenguga aine osake. Nukleofiil on vaba elektronbaariga ja negatiivse laenguga aine osake. Radikaal on osake, millel on paardumata elektron. Nukleofiilne asendus on reaktsioon, mille tulemusena elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiilne rühm asendub teisega. Halogeeni ühenditele on iseloomulik nukleofiilne asendusreaktsioon. 1) Nukleofiilse asendusreaktsiooni kutsub esile nukleofiil.(ründav osake) 2) Ründab halogeeniühendis elektrofiilsustsentrit 3) Polaarne side katkeb juhul, kui ründav nukleofiil on tugevam, kui lahkuv nukleofiil(halogeen).
Orgaanilistele ainetele pannakse nimed alkaanide homoloogilise rea alusel. 1. metaan CH4 2. etaan C2H6 3. propaan C3H8 4. butaan C4H10 5. pentaan C5H12 6. heksaan C6H14 7. heptann C7H16 8. oktaan C8H18 9. nonaan C9H20 10. dekaan C10H22 Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. 2-metüül propaan Alkaanide keemilised omadused: 1) Põlemine CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O 2) Asendus reaktsioon hallogeenidega (radikaaliline asendusreaktsioon) CH4 + Cl2 -> CH3Cl + CH3Cl + Cl2 -> CH2Cl2 + CH2Cl2 + Cl2 -> CHCl3 + CHCl2 + Cl2 -> CCl4 +
5)elektrofiilne tsenter on AATOM , millel on tühi orbital ja/või + laeng 6)elektrofiilne asendusreaktsioon nukleofiilse tsentri juures üks elektrofiil asendub teisega. 7)nukleofiil on OSAKE, millel on vaba elektronpaar või/ja laeng 8)nukleofiilne tsenter on AATOM, millel on vaba elektronpaar ja/või laeng 9)nukleofiilne asendureaktsioon elektrofiilse tsentri juures üks nukleofiil asendub teisega. 10)radikaal kõrge energiaga osake , millel on paardumata elektron. Väga aktiivsed. 11)reaktsioonitsenter aatom või aatomite rühm, mis osaleb ning muundub reaktsiooni käigus. 12) lahkuv rühm rühm, mis tõrjutakse välja asendusreaktsioonis. 13)freoon klorofluoroalkaan 14)pestitsiid haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal.
Lewise hape-aine, mis on võimeline liitma elektronpaari. Lewise alus- aine, mis on võimeline looutama elektronpaari kovalentsesideme moodustamiseks. Orbitaal- ühe elektroni või elektronpaari poolt hõivatud ruumiosa. Aatomiorbitaal- piirkond, kus asuvad elektronid. Molekulaarorbitaal- piirkond, mis moodustub aatomiorbitaalide katkemisel ja keemilise sideme moodustamisel. Elektron- negatiivselt laetud osake. Prooton-vesinikioon H+, tuuma osake. Radikaal- ühend, millel on valentsorbitaalil paardumata elektron. pKa- kasutatakse hapete tugevuse määramisel. Mida väiksem on pKa, seda tugevam on hape, mida suurem on pKa väärtus, seda nõrgem on hape. Ka- on happelisuse konstant.
teises perioodis ei saa olla rohkem kui 8 elementi. n=2 l=0 -> m=0 -> s= + 1/2 (1) l=1 -> m=-1-> s= + 1/2 (2) -> m=0 -> s= + 1/2 (3) -> m=1 -> s= + 1/2 (4) l=0 -> m=0 -> s= - 1/2 (5) l=1 -> m=-1-> s= - 1/2 (6) -> m=0 -> s= - 1/2 (7) -> m=1 -> s= - 1/2 (8) Teises perioodis on 8 elementi. 43.Kuidas tekivad kovalentsed sidemed? Kirjeldage sidemete tekkimise kahte loogikat. a)kui aatomite väliste elektronkihtide paardumata elektronid moodustavad molekulis ühised elektronpaarid b)kui aatomite väliste elektronkihtide paardumata elektronide orbitaalid ,,kattuvad" ning moodustavad ühise molekulaarse orbitaali 44.Mitu paardumata elektroni võib olla väävli ja fosfori aatomis? On teada, et väävel on kolmanda perioodi viies element ja fosfor kolmanda perioodi kuues element. Teha ruutskeem vms. ja siis saab ilusti aru :)
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Hüdrofoobsed ained on vett-tõrjuvad, mistõttu need ei segune vees ega märgu ja neil ei teki veemolekuliga vastastikmõju. Ei moodusta vesniksidemeid. Radikaal paardumata elektroniga osakesed (neutraalsed aatomirühmad või aatomid) Alküülrühmaks nimetatakse orgaanilises keemias molekuli osa, mis koosneb üksiksidemetega seotud süsiniku ja vesiniku aatomitest ja mis formaalselt vastab alkaani molekulile, milles puudub üks vesiniku aatom.Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril.Radikaalreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus osalevad vabad radikaalid.
Orgaanilise keemia tähtsamad mõisted ALKAANID on küllastunud süsivesinikud, milles on 4 üksikseost. ALKEENID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb 1 kaksikside. ALKÜÜNID on küllastumata süsivesinikud, mille molekulides aatomite vahel esineb kolmikside. AREENID on aromaatsed süsivesinikud, mille molekulides esineb kuueliikmeline tsükkel ehk benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radi...
Elemendisümbol tähed (Cl) Elektronidearv/Prootonitearv ülemine (17) Neutronitearv alumisest lahutan ülemse (18) Tuumalaeng - +ülemine (+17) Massiarv - alumine(ilmakomata) (35) Elektronikihtidearv nr.vasakul (3) Elektronidearv välisk. roomanr. (7) Elektronskeem kaarekesed Cl+17 |2)8)7) Elektronvalem tähtedele tleb ülemine.nr saada 1s2s2p3s3p4s3d4p5s4d5p (tähtede peal väiksed numbrid) Räni Si. 1s2s2p3s3p Elektronkiht-3 Paardumata elektronid-2 p-elektrone 8 Elektronpaarid 6 Väliskihi elek. 4 s-orbitaalid 3 *Mida vähem elektrone on väliskihil seda metallilisem on aine. *Aatomorbitaal on ruumiosa, milles on elektron oma keerukal liikumisel köige sagedamini esineb. *Aatomi ergastumisel lähevad elektronid madalama energiaga kihtidelt üle körgema energiaga kihtidele. *Liikumisel rühmas alt üles leelismetallide (IA rühm) keemiline aktiivsus väheneb. *Elektroni mass on väiksem kui prootonimass.
suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb molekulidevaheline side Allotroobid on lihtaine teisendid, mis erinevad 1teisest struktuuri või aatomite arvude poolest molekulis Isomeerid on liitaine teisendid, mis erinevad stuktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest Isotoobid on elemendi teisendid, mis erinevad 1teisest neutronide arvu poolest aatomtuumas Ioonid on laenguga aatomid või aatomite rühmitused Radikaalid on paardumata elektroni sisaldavad osakesed Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri ahelas Elementaarlüli on polümeeri molekulis korduv struktuuriühik Monomeer on polümeeri lähteaine Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsiooni alaliik, mis toimub kordsete sidemete arvel Polükondensatsioon on polümerisastiooni alaliik, mille käigus eraldub mingi madalamolekulaarne aine
CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10
CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10
keemilise sidemeid toimub: a) histeelktronpaaride loomine, b) ioonide teke. * keemiline side tekkeks energia vabaneb ST: aatomid lhevad le psivamasse olekusse. * keemiline side lhkumiseks kulub energiat. a+b(100kJ)=c+d(80kJ) *H = 80-100= -20kJ,eraldus 20 kJ a+b(100kJ)=c+d(160kJ) *H = 160-100= 60kJ, hinemis rekatsioonid on vadvalt eksotermilised,sidemete loomine ja lagunemine on endotermilised. * kovalantne side- aatomeid seob hine elektronpaar:-osalevad ainult vliskihi elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2
Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3- propaan; 4-butaan; 5-pentaan; 6-heksaan; 7-heptaan; 8-oktaan; 9-nonaan; 10-deksaan. Alkaan CnH2n+2. Akrüül CnH2n+1·. Tsükloalkaan CnH2n. Alküülrühma tähis on R. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. Ühesuguste elementkoostise ja molekulmassiga kuide erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. Osake millel on üksik paardumata elektron kannab nimetust radikaal. Tetraeedriline süsinik - süsiniku aatom,mille kovalentsed sidemed on suunatud tetareedri tippudesse. Isomeerid ühesuguste elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus puudub vastastikmõju veega, ei märgu veega ega lahustu selles, ei moodusta vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed esineb vastastikmõju veega, märguvad lahustuvad vees, moodustavad vesiniksidemed
aatomitega 3)Osalaeng- väga väike laeng, väiksem kui elektroni laeng 4)Elektrofiil- ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter 5)Nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter 6)Elektrofiilne tsenter- aatom, millel on tühi või osaliselt täitmata orbitaal ning posit. laeng või osalaeng 7)Nukleof. tsenter- aatom, millel on vaba või osaliselt vaba elektronipaar ning neg. laeng või osalaeng 8)Radikaal- osake, millel on paardumata elektron 9)Freoon- madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid 10)Pestitsiidid- haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatavad mürkkemikaalid
Keemilise sideme alaliigid. Kovalentne side - mittemetalli aatomite vahel; ühised elektronpaarid; molekulid. Ühine elektronpaar saadakse, et kumbki aatom annab selle moodustamiseks ühe elektroni. Seega peab mõlemal sidet moodustaval aatomil olema vähemalt üks paardumata elektron. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronipaar jaotunud võrdselt aatomite vahel. Kordne side nimetatakse keemilist sidet, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side,
tõmmatud elektronegatiivsema aatomi (halogeeni) poole. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist võimet siduda endaga molekulis või keemilises ühendis elektrone. Osalaeng Elektrontiheduse nihkumine polaarsel sidemel. Nukleofiil Sageli anioon ja alati on ta osake, millel on vaba elektronpaar. Elektrofiil Sageli katioon, positiivne ja alati on tal tühi orbitaal. Radikaal Molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron. Osoon O3 Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust, samuti neelab ta ultraviolettkiirgust. Osoonikiht Kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Freoon Lõhustavad osoonikihti, tekitades osooniauke. Pestitsiid Mürkkemikaal taimehaiguste, kahjurite, ja umbrohu tõrjeks. Isomeeria: C5 H11 Cl - kloropentaan: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 Cl 1-kloropentaan CH3 CH2 CH2 CHClCH3 2-kloropentaan asendisomeerid
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon.
12) redutseerumine- on elektronide liitmise protsess, energia kulub Nt. Cl liidab 1 eletroni 13) oksüdeerumine- on elektronide loovutamise protsess, energia vabaneb Nt. Ca loovutab 2 elektroni 14) süsiniku võimalikud o.a- süsiniku võimalikud o.-a on -4 kuni +4, sest ta asub IV A rühmas (4 elektroni väliskihis, saab 4 juurde võtta/ära anda). Nt +4 on CO2-s, -4 on CH4-s, 0 on C-s 15) radikaal e akaalrühm- osake, millel on paardumata elektron. Nt Metaani molekuli C-H side katkemine reaktsioonis, moodustub metüülradikaal ja vedinikradikaal ALKAAN NIMETUS ALKÜÜLRÜHM -NIMETUS CH4 Metaan CH3 Metüül- C2H6 Etaan C2H5 Etüül- C3H8 Propaan C3H7 Propüül-
5. Tänapäeva mudeli järgi ei paikne kihiti vaid moodustub energiatasemete järgi elektronpilv- s.o. negatiivsete laengute pilv. Orbitaal on ruumi osa aatomis, kus elektroni leidumise tõenäosus on kõige suurem.s-kera, p-hantel 6. Elektronkihtides alakihid : I kiht 1s (saab olla 2 elektroni) II kiht 2s 2p III kiht 3s 3p Järjekord näitab elektronide energiataset. 7. Ruutskeem näitab paardunud ja paardumata elektrone elektronskeem P +15| 2)8)5) elektronvalem P 1s 2s 2p 3s 3p ruutskeem 8. Sama alakihi orbitaalid täituvad elektronidega ühekaupa. 9. Perioodilisustabel: rühmad vertikaalsed tulbad tabelis (18, jagunevad A ja B) perioodid horisontaalsed read tabelis (7) s, p, d, f elemendid plokkidena, jaotus selle järgi millise alakihi orbitaalid täituvad neil elektronidega viimases järjekorras. 10
Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofiilsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastikmõjuks veega. Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Pürolüüs aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. 2. Tetraeedriline süsinik, ruumilisus Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud
Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil moodustunud side. Tavaliselt saadakse ühine elektronpaar selliselt, et kumbki aatom annab selle moodustumiseks elektroni mõlemalt sidet moodustuval aatomil peab olema vähemalt üks paardumata elektron. Kovalentse sideme tekkeks on ka teine võimalus:üks aatom hakkab jagama oma elektronpaari teise aatomiga. Üks aatom annab kovalentse sideme moodustumiseks oma vaba elektronpaari, teine aga tühja orbitaali. Kovalentse sideme tekkimiseks peavad aatomid sattuma teineteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid osaliselt kattuvad. Nendest moodustub uus, mõlemale aatomile ühine orbitaal molekulorbitaal.
Fenool benseenituum, mille küljes on 1 OH rühm. Süsivesik ehk sahhariid, on polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligo- ja polümeeride üldnimetus. Elektrofiil tühja orbitaaliga osake, millel on elektrofiilne tsenter. Positiivne laeng/osalaeng.(C, H, metalliioonid) Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on nukleofiilne tsenter. Negatiivne laeng/osalaeng. (:OH ja :CN tugevad; :Hal nõrk) Radikaal osake, millel on paardumata elektron. Hüdrogeenimine H liitumine ainega. Dehüdrogeenimine H eraldumine aine molekulist. Hüdraatimine H2O liitumine ainega. Dehüdraatimine H2O eraldumine aine molekulist. Hüdrolüüs aine lagunemine vee toimel. Liitumispolümerisatsioon seisneb monomeeride järjestikuses liitumises. Polükondensatsioonireaktsioon - polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Eraldub H2O.
C5H12 + 5O2 2CO2 + 6H2O + C (tahm) c) Oksüdeerumine alkoholis 2C2H6 + O2 2C2H5OH d) Pürolüüs (krakkimine) Aine lagundamine kõrge temperatuuri või katalüsaatorite toimel, mille käigus pikad alkaanide ahelad lagundatakse lühemateks. C8H18 temp./katal. C5H12 + C3H6 6) Radikaal kõrge energiaga paardumata elektroniga osake · Radikaalid on neutraalsed aaatomiterühmad, mille koostisesse kuulub aatom, millel on paardumata ehk üksikelektron. · Radikaalid püüavad moodustada keemilist side teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates · Radikaalsed asendusreaktsioonid on alkaanide reaktsioonid halogeenidega
Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2
Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6
Alkaanid esinevad kõigis kolmes aineolekus Hüdrofoobsed: Vett tõrjuvad Keemilised omadused: Alkaanid on keemiliselt passiivsed, sest C-C ja C-H sidemed on väga püsivad. Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2
süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused
krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina. vedelgaas ehk baloongaas- Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel suurusjrgus 1-4% olenevalt nafta kvaliteedist. isomeeria- kui ainetel on sama molekuli koostis ja molekulmass, kuid erinevad omadused. 1
veeauru kõrval veel mitmeid orgaanilisi ühendeid, süsinikoksiid ja süsi. Pürolüüs orgaaniliste ainete lagunemine kõrgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivisöe, põlevkivi ja puidu töötlemisel krakkimine nafta destilleerimissaaduste lagunemine lühemate ahelatega ühenditeks utmine puidu, turba, kivisöe ja põlevkivi kuivdestillatsioon ehk kuumutamine ilma õhu juurdepääasuta 11. radikaal paardumata elektronidega osake 12. soogaas ehk maagaas orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan biogaas anaeroobse metaankääritamise protsessi saadus vedelgaas ehk baloongaas saadakse toornaftast karkkimise teel 13. isomeeria nähtus, kus ainel on ühesugune elementkoostis, kuid erineva ehituse tõttu erinevad omadused
Alakihid täituvad energiataseme kasvu järgi. Enne ei hakka täituma uus alakiht, kui eelmine pole täitunud. Energia kasv: 1s<2s<2p<3s<3p<4s<3d<4p<5s<4d<5p<6s<4f<5d<6p<7s<5f<6d<7p<8s P: +15 2)8)5)1s22s22p63s23p3 Fe: +262)8)14)2) 1s22s22p63s23p64s23d6 Ruutskeem näitab elektronide paiknemist nii alakihiti kui ka orbitaalide kaupa. Ühte orbitaali märgib üks kastike, millel võib asuda kas üks elektron või kaks elektroni, vastavalt paardumata elektron või elektronpaar. Hundi reegel alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius)
Aatomitest tekivad ioonid. Tekib iooniline side) b) Elektronide jagamine omavahel, moodustades ühiseid elektronpaare. Tekib kovalentne side. 3. 2H + O = H2O Energia eraldub. Eksotermiline reaktsioon 4. Keemilise sideme katkemisel energia neeldub. 5. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon kus lähteainete energia on kõrgem saaduste energiast (H < O ) Endotermiline reaktsioon on reaktsioon, kus lähteainete energia on madalam saaduste energiast (H > O ) 6. Täppskeem Paardumata elektronide arvu määramine - üks paardumatta elektron 7. Kovalentne side tekib ühiste elektronpaaride abil. Seda moodustavad: a)Vesiniku aatom b) Kloori aatom c) Hapniku aatom 8. Kordne side on keemiline side mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. 9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises
butaan proplüülradikaal metüülradikaal 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed ained-vett tõrjuvad,mistõttu ei segune vees ega märgu janeil ei teki veemolekuliga vastastikmõju.Ei moodusta vesiniksidemeid. Hüdrofiilsed ained-vett armastavad, tekib veemolekuliga vastastikmõju, need märguvad ja lahustuvad vees ning võivad moodustada vesiniksidemeid. 5. Mis on radikaal? Radikaal-osake,millel on üksik paardumata elektron. Väga reaktsioonivõimeline.Kõrge energiaga osake ja püüab igal võimalusel ühendada end teise elektroniga. 6. Mis on nafta? Nafta-looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsinikvesinike segu.Koosneb:süsinik,vesinik,väävel,lämmastik,hapnik. Väga tuleohtlik.Ei ole ühtset keemis- ega sulamistemp. Mahumõõtühik on barrel. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Erinevate kütuste põlemisel eraldub erinev hulk soojust.Mida rohkem
II -II - IV I 2 Reageerimine Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid. Süsinikul on 4 paardumata (üksikut) elektroni väliselektronkihis. C + 6| 2) 4) Süsinik võib olla reaktsioonides nii redutseerija (elektronide loovutaja) kui ka oksüdeerija (elektronide liitja) Omapära Süsiniku aatomite omapäraks on võime moodustada pikki, püsivaid, erineva kujuga süsiniku aatomite ahelaid . hargnemata, sirges ahelas näiteks butaani molekulis
Sekundaarne amiin .. :NH3 ammoniaak Asendatud 2 H aatomit Etüülmetüülamiin CH3-NH-CH2CH3 Tertsiaalne amiin Asendatud 3 H aatomit (CH3)3 N: Trimetüülamiin Ammoniaagi molekuli ehitus N: +7/ 2) 5) 2s22p3 seega on N aatomil 3 paardumata elektroni, mille abil moodustab ta kolm kovalentset sidet. Üks elektronpaar jääb kasutamata. Selle abil saab ta siduda endaga osakesi,milles on vabu orbitaale. Kõige lihtsam selline osake on vesinikioon (prooton), millel elektrone polegi Ammoniaak on nukleofiil ja vesinikioon (prooton) elektrofiil. Lämmastik annab sideme tekkeks elektronpaari (doonor) ja vesinikioonil on vaba orbitaal selle elektronpaari paigutamiseks (aktseptor). H3 N : + H+ [NH4]+ tekib ammooniumioon Brõnstedi järgi
geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Struktuur tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu, mis paiknevad vastavate õlgade otstes. tRNA molekuli otsad asuvad lähestikku, nende paardumisel tekkiv kaksikahelaline osa kannab nimetust "aktseptor- õlg", selle 3' otsa paardumata nukleotiididele liidetakse estersidemega aminohape. Aktseptor-õlg on 7 aluspaari pikk. T-õlg (ka TC õlg) on saanud oma nime tänu modifitseerunud nukleotiididele, mis asuvad T-lingus. Need nukleotidid on ribosüültümidiin T ja pseudouridiin . T-õla pikkus on 5 aluspaari, T-lingu pikkus varieerub harilikult 7-9 nukleotiidi ulatuses. D-õlg on saanud nime temas leiduva modifitseeritud nukleotiidi dihüdrouridiini D järgi. D-õla pikkus on harilikult 4 aluspaari, D-lingu pikkus on varieeruv
isomeerid- ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad keemilised ained. vesinikside- side, mille moodustab positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F,O,N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vaststikmõjuks veega. hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. radikaal- osake, millel on paardumata elektron. pürolüüs- aine muundumine kõrge temperatuuri toimel. halogeeniühend- orgaanilised ühendid, kus süsiniku aatom on seotud halogeeni aatomi või aatomitega,enamasti vedelikud või tahked, harva gaasid, veest raskemad, hüdrofoobsed. ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas. asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalsete rühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides.
C2H6(keemistemp etaan C7H16(keemist. heptaan -89) 98) C3H8(keemistemp propaan C8H18(keemist. oktaan -42) 126) C4H10(keemist- butaan C9H20(keemist. nonaan 0,5) 151) C5H12(keemist. pentaan C10H22(keemist.1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan
annaabi.ee 
