Katabolism/dissimilatsioon- Lõhustumisprotsessid. Toidust saadud või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse molekulideks. Oksüdatsiooniprotsessides vabaneb energia, mis talletatakse makroergilisse ühendisse ATP ning eraldub soojusena. Metabolism (ainevahetus)-Sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mis organismis toimuvad Autotroofid-Organismis, kes ise valmistavad endale orgaanilisi aineid nt fotosünteesi teel Aeroobid-Organismid, kes kasutavad energia saamiseks hapnikku. (loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valguss...
Bakterid väiksemad organismid Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakuke...
vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. · Ühest rakust tekib üks spoor. · Spooride tekkimine pole bakterite paljunemine. · Spooride tekkimine võimaldab bakteritel mittesobivates tingimustes ellu jääda. BAKTERITE TOITUMINE · Bakterite ainevahetus on kiire. · Toitub orgaanilistest ainetest. · Lagundavad surnud organisme või elavad ja toituvad teises organismides. · Vähesed ka fotosünteesivad eluks vajalikke orgaaniliseid ühendeid. Aeroobid ja anaeroobid · Aeroobid on bakterid kes vajavad eluks hapnikku. Ümbritsevad meid kõikjal. · Anaeroobid on bakterid kellele mõjub hapnik surmavalt. Leidub veekogude põhjamudas, mulla süvakihitides ja loomade soolestikus.
Häirib rakuseina 7. Etambutool arabinoglükaani sünteesi 8. Tsükloseriin 1. Loomulik resistentsus (ei suuda läbida Seondub tsütoplasmas rakuseina: aeroobid, streptokokid, pöördumatult 30S ribosoomiga enterokokid). 2. Aminoglükosiidide > tekivad hälbega 1. Naturaalsed ensümaatiline modifikatsioon (geenid nii 1. Aminoglükosiidid peptiidahelad. NB!!! Sünergistlik kromosoomis kui ka plasmiidides > kerge üle
toiduga, loomadega 3. passiivne kunts. Immuun.:peale immuunglobuliinide ülekannet 4.anatoksiin on valm. Töödeldud haigustekitaja eksotoksiinidest 5.Nim. eoseid moodustavad mikroobid: clostridium tetani, clostridium botulinum Variant3 1.Gramm+ bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglükaan, teihhoiinhape lisaks polüsahhariidid 2.Mikroobiraku komponendid on; genoom, tsütoplasma, membraan, rakusein 3.Nimeta bakterite hingasmistüübid : aeroobid, anaeroobid, mikroaerofiilid, fakultatiivsed 4.Nimeta infektsiooni piiramise võimalused : reservuaari elimineerimine, ülekandetee blokeerimine, vaktsineerimine, tervete karantiin ja haigete isolatsioon 5.Misssugused antibio. Grupid pärsivad rakuseina sünteesi: penitsiliinid, tsefalosporiinid. 6.Rakuline immuunsus on seotud: T-lümfosüüdid 7.organismi resistentsuse esimese astme kaitsemehhanismod on : kolonisatsiooniresistentsus 8.aktiivne loomulik immuunsus-peale haiguse läbipõdemist 9
Bakterid Bakterid on: ● Kõige väiksemad teadaolevad elusorganismid; ● Üherakulised; ● Eeltuumsed (nende rakkudes pole tuuma) Bakterite toitumine ja hingamine Hingamine jaotatakse aeroobid ja anaeroobid. Aeroobsed bakterid vajavad eluks hapnikku. Anaeroobid aga mitte. Toitumine jaotatakse fotosünteesijateks ja (orgaaniliste ainete) tarbijateks. Bakterite paljunemine: Bakterid paljunevad pooldudes. St, et üks bakter teeb end kaheks osaks. Bakterite liikumine: Bakterid liiguvad ● Viburi ● Karvakeste abil
Koostas: Helve Ruul Puiga Põhikool · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused · Baktereid leidub looduses kõikjal! Bakterite laialdast Bakterite paljunemine levikut soodustavad: a. Väikesed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus välistingimustele · EHITUS Koosnevad ainult ühest rakust Puudub tuum- eeltuumne organism; Paljudel limakapsel säilitab niiskust seob baktereid kolooniaks Rakukest- annab kuju Rakumembraan- ainete liikumine ja vahetus · Paljunemine Pooldudes Tingimused paljunemiseks: niiskus soodne tº(3637º) toitainete olemasolu(veeslahustununa) keskkonna happelisus õhuhapniku olemasolu (aeroobid ja anaeroobid) mõned bakterid moodustavad spoore
sisaldab 5 ml lahjendusvedelikku nt. Maximum Recovery Diluent või füsioloogiline lahus murdke steriilselt ära ülemine osa ning sulgege katseklaas Laboris teostatakse tavaliselt üksnes proovi 1:10 ja 1:100le lahjendus (enamasti piisab üksnes 1:10le lahjendusest, sest kui siin kasvab välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile pärssivat toimet Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui
Nakkushaigus Tiisikus Mycobacterium tuberculosis Kahjustab kõiki elundeid Kopsutuberkuloos kopsuväline tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis Riik: bakterid Avastati 1882. a Bakteri eluliga rögas nädalaid, kuivanud rögas kuid Sale, kergelt tilgakujuline kepike,spiraalselt keerduv Kochi kepike 4 µm Aeroobid Pooldumisaeg 1824h Jäävad pärast pooldumist tihti kokku Palmikutaoline moodustis Levimine: õhu kaudu, harvem kontakti teel Suurim levimus: Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Aafrikas, Mehhikos, LõunaAmeerika läänerannikul Latentne tuberkuloosinakkus Aktiivne tuberkuloos Sõltuvad kahjustunud elundist Valu rinnus Palavik Öine higistamine Isu ja kaalulangus Väsimus Köha, veriköha Õhu kaudu Köhimine
rõngasmolekulid), piilid (et kinnituda toidulaua külge), limakest, vibur, ribosoomid. Liikumine Aktiivne Passiivne Viburi abil Vee, tuule abil Lima abil libisedes Loomade abil Edasi kruvides Hingamine Aeroobid (mügarbakter) ja anaeroobid (piimhappebakter) Toitumine Enamasti on bakterid heterotroofid (mügar-, piimhappebakter), kuid leidub ka autotroofe. Autotroofid : 1. fotosünteesivad (sinik e tsüanobakter) 2. kemosünteesivad (raua-, väävlibakter) ja nad on esmase orgaanilise aine lagundaja (toiduahelas esimesel kohal)
toimemehhanismiga antibiootikume, mõned neist blokeerivad bakterite genoomi replikatsiooni jm. Bakterid eritavad ka ise antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad riknenud toiduained, võivad põhjustada seedehäireid. Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamisel. Kui keskkonnas puudub hapnik, toimub käärimine. Obligatoorsetele anaeroobidele on hapnik mürk. Mõned obligatoorsed anaeroobid on kääritajad, teised liigid saavad energiat anaeroobse hingamisega, mille korral on elektronide lõppaktseptoriks hingamisel hapniku asemel mõni muu anorgaaniline molekul.
allikana kasutavad samuti orgaanilisi aineid. 13. Millised protsessid toimuvad organilise aine lagundamise puhul respiratsiooni etapis? Anaeroobne - haarab mitmeid mikroobirühmi, toituvad valmis orgaanilisest ainest Aeroobne - valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. 14. Milline on bakterite ja arhede hapniku vajadus ja taluvus? Bakterid ja arhed jaotatakse aeroobideks ja anaeroobideks. Aeroobid valmistavad orgaanilist ainet ehk bakterid sünteesivad vajalikke toitaineid ise, kasutades selleks klorofülli, nagu seda teevad ka rohelised taimed. Anaeroobid toituvad valmis orgaanilisest ainest. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ega saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid saavad energiat hapnikuseoselisest metabolismist ja taluvad hästi hapnikku, kuid hapniku puudumisel võivad ümber lülituda kas kääritamisele või anaeroobsele hingamisele
Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3. A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti põhjustab sama viirus. VÄÄR 4
1. Mõisted: Viirus-üliväike biobjekt, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Siirutaja-tõvestaja esindaja teisele organismile. N: Puuk Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse haigust põhjustavatest haigustekitajatest. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism, kellel on kõik elu tunnused.+ elutunnused Spoor-bakteri eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk, mille veesisaldus on vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Baktertoksiin-tugeva toimega mürgised ained, mis kahjustavad või surmavad rakke ja teisi organisme. Antibiootikumid-ained, mis pidurdavad bakterite elutegevust või surmavad neid. Tsüst-algloomadel tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis puhkeperioodil või ebasoodsa aja üleelamiseks. 2. Viiruste elusad tunnused:pärilikkusaine(DNA), valgud, suudam muutuda/reageerida keskkonnale, suudavad aja jooksul areneda. V...
5. Kuidas jaotatakse prokarüootseid mikroorganisme meditsiinilises mikrobioloogias: 1) põhivormide (morfoloogia) järgi: kera-, pulga- või kruvikujulised 2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne).
Bakterid 1. Biotehnoloogia - Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab organismide elutegevusel tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. 2. Bakterite biotehnoloogiline kasutamine A) Piimhappebakterite abil valmistatakse jogurtit, hapukoort, hapupiima ja teisi hapendatud piimatooteid. B) Äädikhappebakterite abil valmib mikrobioloogiliselt toodetav äädikas. C) Bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. D) Kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. E) alkoholitööstuses tärklise lagundamiseks vajaliku ensüümi tootmine bakterite abil 3. Bakterite kasutamine ravimi-,tekstiili-ja keemiatööstuses A) antibiootikumid - ravimid , mida kasutatakse bakterhaiguste raviks B) vaktsiinide tootmine - insuliin C) Amülaasi kasutatakse tärklise lagundamiseks D) vitamiini B12 tootmisel E) ensüümide ...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Anaeroob + + Leuconostoc + Fakult. Anaeroob + + Bacillus + Peamiselt Ob. Aeroobid + + + B. licheniformis Fakult. Anaeroob + + + + B. subtilis + Ob
1. Toiduhügeeni üldnõuded · Müüdav või mingil muul viisil üleantav toit peab olema ohutu inimese tervisele ning vastama seaduses ning teistes õigusaktides sätestatud nõuetele · Toidus ei tohi olla selle omadusi halvendavaid või inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi · Riknenud, saastunud või mikrobioloogiliselt mittev astavat toidutooret ja toitu käidelda on keelatud 2. Toiduhügeeni eiramise tagajärjed Heast toiduhügeenist saadav kasu · Töötajate haigestumine Tarbija rahulolu · Tarbiate haigestumine Kooskõla seadustega · Valmis toodangu kadu Toidu säilivusaja pikenemine · Trahvid Head töötingimused · Ettevõtte tegevuse lõpetamine 3. Toiduhügeen- meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks. 4.Toiduhügeeni määravad tegurid ...
tarbimise järgi ja nimetage esindajaid. Klassifikatsioon Süsiniku allikas Energiaallikas Fotoautotroofid CO2 Valgus Fotoheterotroofid Orgaanilised ained Valgus Kemoautotroofid CO2 Redoksreaktsioonid Kemoheterotroofid Orgaanilised ained Redoksreaktsioonid Hapniku järgi: Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobid Anaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid 9. Kataboolsetes reaktsioonides toimub süsiniku aatomite redutseerituse järk-järguline langus (st oksüdatsiooniastme järk-järguline suurenemine). Määrake C aatomite
14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag
1.Võrdlemine: Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, plastiidid. Loomsetel omane vaheaine kudedes, surnud rakud ainult välispinnal, kuid mitte sees.varuain. glükogeen, heterotroofne, puudub rakukest, lipiidivakuool ,plastiide pole. Seene-, loomarakk: Seenerakul 2x membr. Peal rakukest,(loomsel puudub) mis koosneb kitiinist, raku sees tsütoplasma, tuum, organellid, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitii...
närviraku keha vahel. Glükogeen- loomne varupolüsahhariid a) ehitus hargnenud struktuuriga , alfa(1,6)-glükosiidsidemega, hargnemised iga 8-12 jäägi järel b) glükogeni degradatsiooni katalüüsivad amülaasid ( alfa, beeta-glükoamülaas).C- allika järgi autotroofid- süsinik saadakse Co2 fikseerimise teel, heterotroofid- CO2saadakse orgaanilisest ühendist. Energiaallika poolest: fototroofid:energia saadakse valgusest, kemotroofid: energia saadakse orgaanilisest ühendist. Aeroobid vaba molekulaarse hapnikuga keskkonnas elavad organismid.Anaeroobid-vaba molekulaarse hapnikuta keskkonnas elavad organismid. Aeroobsed organismid- kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. Kui hapnik on eluks vältimatu tingimus- obligatoorsed aeroobidAnaeroobsed organismid- võimelised eksisteerima ilma hapnikuta. Kui üldse ei talu hapnikku- obligatoorsed anaeroobid'Fakultatiivsed anaeroobid- võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid
päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jne. Bakterite kasvufaasid on: I) lag-faas (lähtefaas) aeg bakteri külvimomendist kasvu alguseni II) Log faas - bakterite arv kasvab III) Statsionaarne faas- tasakaal IV) kasvu lakkamise faas 4.) Bakterite hingamise tüübid 1) ranged aeroobid (ei paljne O2-ta) 2)anaeroobsed (paljunevad O2-ta) 3) fakultatiivsed anaeroobid (võimelised teemetatsiooniks ja eksidatsiooniks) 4) mikroaerofiilid (vajavad O2-te) 5)kapnafiilid (vajavad O2 te 10-15%) 5.) Mikroorganismide jagunemine süsiniku tarbimise järgi 6.) Erisugused suhted mikroobikoosluses Suhted mikroobiokoosluses: üks liik kasutab ära teise liigi ainevahetuse lõppsaadusi, üks liik kui teisele sobiva elukeskkonna või varustab teist elutähtsate toiduainetega,
kemosünteesivad bakterid, 5) vetikad. 12.Membraani ei esine: 1) rakutuumal, 2)mitokondril, 3) ribosoomil, 4) kloroplastil, 5) vakuoolil. 13. Kromosoomide koostises on põhiliselt: 1) rasvad ja valgud, 2) nukleiinhapped ja valgud, 3) vaid nukleiinhapped, 4) ainult valgud, 5) süsivesikud, lipiidid ja valgud. 14. Võrrelge baktereid ja päristuumseid rakke. Leidke kolm ühist tunnust. 1. Ühe rakulised ; 2. Aeroobid ; 3.Kujult sarnased. 15. Kuidas nimetatakse allpool kirjeldatud organelli? Mis on tema peamiseks ülesandeks rakus? See on kõigile eukarüootsetele rakkudele teatud arenguetapil iseloomulik organell. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa, seetõttu oli ta rakkude uurimise algetappidel üheks suurima tähelepanu objektiks. Hõlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu kogu rakus olev DNA. Kirjeldatud organell on rakutuum
BAKTERID Mario Mäeots 2007 NB! Materjal on tehtud õppeeesmärgil. Bakterid ... · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elutunnused. · Bakterite levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine. · Bakterid on vastupidavad paljude välis- keskkonna mõjutuste suhtes (madalad ja kõrged temperatuurid, kuivus, niiskus, kõrge rõhk, keskkonna happelisus jms). · Energiat saavad bakterid mitmesugustest ühenditest, näiteks mineraalainetest või teistest elusorganismidest. Bakterite ehitus · Bakterid on eeltuumsed organismid puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkuse aine on neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimust...
RAKUD Kõikides rakkudes esineb 4 põhisüsteemi: 1) Paljunemissüsteem- tagab DNA kahekordistumine enne rakujagunemist 2) Piiristav süsteem- tagatud rakukestade ja membraaniga 3) Ainevahetuslik süsteem- põhineb ensüümidel 4) Energeetiline süsteem- põhineb ATP-l BAKTERID- on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, kes paljunevad pooldumisel. 1) Limakapsel- esineb teatud bakterirakkudel kindlatel tingimustel. Ülesanded: a)seob vett ja säilitab niiskust b) tekitab koloniaalsuse. Bakteritel puudub hulkraksus! c) liikumiseks (surutakse lima endast välja) 2) Rakukest- koosneb peptidoglükaanist. Bakterite rakukest võib olla kas õhuke või paks. On olemas ka baktereid kellel rakukesta pole- Mükoplasmad- väikseimad elusorganismid, kes põhjustavad inimestele mitmeid haigusi (nt: kopsudes, suguelundites). Ülesanded: a) annab rakkudele kuju. Kuju alusel eristatakse bakterite ehitustüüpe. Lisaks joonisel esitatutele veel ka...
Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku rakuhingamisel ning ei saa hapnikuta elada. Fakultatiivsed anaeroobid kasutavad hapniku olemasolul seda rakuhingamise. 20. Kuidas saavad energiat fototroofid? Nad saavad energiat päikeselt. 21. Kuidas saavad energiat kemotroofid? saavad energiat keemiliste substraatide oksüdeerimisel 22. Kuidas kasutatakse baktereid meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses ja heitvee puhastamisel? Baktereid kasutatakse antibiootikumide , vitamiinide, hormoonide,
Clostridium, Neisseria Butanool, butüraat, atsetoon, isopropanool, atsetaat, etanool, H2, CO2 Bakterite hingamistüübid Võime järgi säiluda hapnikku sisaldavas keskkonnas (O 2 tolerantsus) ja selle järgi, kas mikroob saab kasvamisel kasutada O2 terminaalse elektronide aktseptorina, jaotades mikroobid 5 klassi: aeroobid, fakultatiivsed anaeroobid, anaeroobid, indiferentsed ja mikroaerofiilsed mikroobid (tabel 4). Nende klassidega on seotud nii haigustekitajate poolt põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia
Madalatel temperatuuridelkasvavad nn psühofiilsed ja kõrgetel temperatuuridel kasvavad termofiilsed mikroorganismid. Äärmusliku happelisi tingimusi armastanad atsidofiilid, leelislemblilisi alkalofiilid. On oluliseks teguriks ka õhuhapniku vajadus või mitte. Mikroorganismid siis jagatakse elutegevuseks ja paljunemiseks õhuhapniku vajavateks aeroobideks ja vaba hapniku (madala redokspotentsiaaliga) mittevajavateks anaeroobideks. Obligaatsed aeroobid ei saa molekulaarse hapnikuta elada. Fakultatiivsed aeroobid võivad ajuti elada ka hapnikuta keskkonnas. Anaeroobide hulgas eristatakse samuti obligaatseid ja fakultatiivseid anaeroobe. Obligaatsete anaeroobide hulgas leidub mikroaerofiile (võivad kasvada ka vähesel määral hapnikku sisaldavas keskkonnas) ning aerotolerante (taluvad lühikest aega hapniku juurdepääsu, kuid ei kasva sel juhul). Mitmesugused keemilised ühendid, nagu näiteks antibiootikumid, keskkonnamürgid,
neutraalset keskkonda) ja mesofiilid (eelistavad temperatuurivahemikku 20-45 C. Leidub ka organisme, kes elavad äärmuslikes oludes neid nimetatakse ekstremofiilideks. Null-kraadi lähedal kasvavad psührofiilsed, kuuma käes termofiilsed ja ekstreemselt kuumades tingimustes hüpertermofiilsed organismi. Äärmuslikult happelisi tingimusi eelistavad atsidofiilid, leeliselisi alkalofiilid. Organisme, kes vajavad elutegevuseks hapnikku nimetatakse aeroobideks (obligaatsed aeroobid ei saa hapnikuta elada, fakultatiivsed aeroobid eelistavad hapnikuga keskkonda kuid saavad elada ka ilma hapnikuta), hapnikuvaba keskkonda vajavad anaeroobid. Anaeroobid võivad olla aerotolerantsed suudavad lühikest aega hapnikku taluda, kuid ei paljune sel juhul. Mitmesugused keemilised ühendid (antibiootikumid, desinfitseerivad ained jne) on enamikule mikroorganismidest toksilised, samas leidub tüvesid, kes on muutunud vastava ühendi suhtes tundetuks
a) saprobakterid (surnud organismides). b) parasiidid (teiste organismide elavates kudedes). c) sümbiondid(teiste organismide ainevahetussaadused). * bakterite ainevahetus on kiirem võrreldes päristuumsete rakkudega ( -10x). * bakterid lagundavad kõige erinevamaid ühendeid. * bakterid sünteesivad väga palju ainulaadseid ühendeid (peptiidoglükaan, toksiinid). Bakterite suhe hapnikuga : a) anaeroobid - hapnik on nende jaoks mürk.(konservid, muda) b) aeroobid - vajavad hapnikku hingamiseks( kõikjal , kus esineb hapnik) c) ülemineku vormid, kes võivad elada mõlemal pool. Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused : a) optimaalne temperatuur. b) niiskus. c) õige pH tase. d) lahustunud kujul toitaineid. e) hapniku olemasolu või puudumine. f) fotosünteesivad bakterid vajavad valgust. g) jääkainete vähesus. Bakterpopulatsiooni kasvukõver( joonist näitan tunnis) : I kohanemisfaas(toiduallikatega) - populatsioon väike. II kiire paljunemine
koed (juured), fotosünteesivad rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik Anaeroobid - (anaeroobsed organismid) ei vaja 02 elektronide aktseptoritena (KÄÄRIMISE-tüüpi oksüdatsioon) Obligaatsed anaeroobid 02 mittevajalik Fakultatiivsed anaeroobid - metaboolselt universaalsed BIOLOOGILISE TERMODÜNAAMIKA ALUSED Termodünaamika (TD) - õpetus · energia muundumisest · keemilise tasakaalu kvantitatiivsest kirjeldamisest
(vähemalt 3) O2, Mn4+, Fe3+ 7. Nimeta võimalikke elektronide doonoreid veekogus? (vähemalt 3) Pinnases olevad orgaanilised osad, lahustunud anorgaanilised osakesed, CO 8. Milles seisneb aeroobne hingamine, anaeroobse hingamise ja käärimise põhimõtteline erinevus? Aeroobne hingamine organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga, kus O2 jõuab rakkudesse ning biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabaneb CO2, mis väljutatakse organismist. Aeroobses hingamises kasutavad aeroobid rakuhingamise käigus hapnikku, oksüdeerimaks toitaineid (näiteks suhkruid ja rasvu) energiasaamise eesmärgil. Anaeroobne hingamine hapnikuta keskkonnas selleks kohastunud organismide energiasaamise viis (elektronide lõppakseptor on molekul, mis pole O 2, selleks on anorg ühendid; heterotroofid). Anaeroobid on hapnikuta keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja hapnikku, ja kes selle olemasolul võivad isegi surra.
BIOLOOGIA I Vee funktsioonid organismides Vee funktsioonid molekulaartasandil · Vesi on universaalne lahusti t2nu polaarsele ehitusele. Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organ...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS raku sees, mõni kord ka raku sisse hulgaliselt väikesi spoore. Esinevad sageli sümbiontidena (samblikes, vetikates, käsnades). (Vees on kasvu piirajateks fosfor ja lämmastik, sinivetikad saavad vohada seepärast, et kasutavad õhulämmastikku). On olemas aeroobsed ja anaeroobsed. Aeroobid on oblikatoorsed ja fakultatiivsed aeroobid. Obligatoorsed aeroobid on need, kes elavad ainult hapniku keskkonnas. Fakultatiivsed on need, kes elavad küll hapnikukeskkonnas, kuid suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid, kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate. Need on denitrifitseerijad bakterid
Teda saab määrata potentsiomeetriliselt ja väljendada voltides. Redokstingimusi võib tähistada ka sümboliga rH2, mis tähendab keskkonna molekulaarse vesiniku rõhu negatiivset logaritmi atmosfäärides võetuna vastasmärgiga. rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) Vastavalt hapniku vajadusele keskkonnas jaotatakse mikroobid: · obligaatsed aeroobid (seega suurele osale bakteritele ja hallitusseentele on hapnik eluks vajalik.) · fakultatiivsed anaeroobid (on anaeroobne metabolismitüüp, kuid nad ei ole hapniku tundlikud. Nad, sõltuvalt keskkonna tingimustest, ) · mikroaerofiilid (rahulduvad ainult väikeste hapnikukogustega keskkonnas. ) · obligaatsed anaeroobid (Ühtedele on hapnik toksiline, teistele nn. aerotolerantsetele anaeroobidele ei ole hapniku juuresolek hukutav.)
esinemise vorm hulkraksed näited bakterid kõik ülejäänud rakud jagunemine amitootiline. paljunevad keharakud jagunevad mitootiliselt, enamasti mittesuguliselt sugurakud meiootiliselt. esineb suguline paljunemine suhe hapnikuga valdavalt aeroobid, osa aeroobid anaeroobid tsütoplasma jäik ja liikumatu vedelam ja liikub ainevahetustüüp autotroofid (foto- ja taimed on autotroofid kemosünteesijad) (fotosüntees) loomad ja seened heterotroofid ainevahetuse kiirus 10-100x kiirem aeglasem
Hüpertermofiilid o Leidub merepõhja avanevatest kuumavee allikatest o Nende hulka kuuluvad peamiselt arhed, mis näitab et elu tekkis termofiilsena o 65°-110°C Hapniku mõju mikroorganismidele: · O konsentratsioon õhus on 21% · Elu tekkis ilmselt ilma O-ta ja hapnik tekkis atmosfääri kui tekkisid sinivetikad · Mikroobid suhtuvad hapnikku erinevalt ja jagatakse selle alusel: Aeroobid o Vajavad eluks O-te Orgaanilise või anorgaanilise aine oksüdatsiooniks (hapnik kui terminaalne elektronaktseptor) Hapnik lülitub oksüdatsioonil substraati o Et aeroobe laboris kasvatada tuleb neid aereerida (loksutada, läbi puhumine steriilse õhuga jne) o Mikroaerofiilid aeroroobid aga kõrged O konsentratsioonid on
· Neid leidub kõikjal · Enamik mikroorganisme on meile kahjutud, paljud nendest vajalikud · Osa mikroorganisme põhjustavad toiduainete ja muude materjalide riknemist · Osa mikroorganisme põhjustab haigusi · Halb (madal) toiduhügieen võib põhjustada nende suurt arvu toidus Bakterid: Paljunevad pooldumise teel soodsates tingimustes (soojus, niiskus, toit ja hapnik). Võivad moodustada eoseid. Jaotatakse aeroobid ja anaeroobid. Hävitatakse kuumu-tamisega Seened: Arenevad ka soolases, happelises ja külmas keskkonnas, vajavad elutegevuseks hapnikku. Pärmseened paljunevad pungumise teel Viirused: On parasiidid (vajavad peremeesorganismi), püsivad orga- nismis pikka aega, ilma et põhjustaksid haigusi VÄLISKESKKONNA TOIME MIKROORGANISMIDELE TEMPERATUUR- igal mikro- organismi liigil on kindel temperatuuri vahemik, kus paljunemine on võimalik.
Kiirguste mõju mikroobidele. Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus? DNA kui UV kiirguse märklaud. Kahjustuste teke DNAs UV kiirguse toimel ja nende parandamine. Kuidas toimib ioniseeriv kiirgus? Nimeta kõige kiirgusttaluvam bakter. Mis kaitseb teda kiirguse eest? Milleks saab kasutada UV-kiirgust? Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? Miks hapnik tugevdab kiirguste ohtlikku toimet? Mikroobide jaotus hapnikuvajaduse järgi. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Aeroobid ja mikroaerofiilid. Miks paljud mikroobid ei talu hapnikku? Hapniku toksilisuse põhjused. Superoksiidradikaal ja hüdroksüülradikaal kui ülitugevad oksüdeerijad. Kus võiks looduses elada anaeroobseid baktereid. Kes on fakultatiivsed anaeroobid? Mis on küünlanõu? Kuidas luuakse seal anaeroobsetele mikroobidele sobivad elutingimused? Bakterite paljunemine, selle arvukad viisid. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Mis on generatsiooniaeg ja
Hingamisprotsess toimub aeroobsel või anaeroobsel teel. Vastavalt sellele nimetatakse neid kas aeroobseteks või anaroobseteks mikroorganismideks. Aeroobsed mikroorganismid vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks hapnikku. Anaeroobsed mikroorganismid ei vaja kasvamiseks ega paljunemiseks õhuhapnikku, elavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. Leidub veel ka mikroorganisme, mis paiknevad nende kahe rühma vahepeal. Aeroobid saavad energiat lihtsate elementide otsesel oksüdeerumisel oksidaasi kaasabil või peamiselt süsivesikute aeroobsel dehüdreerimisel. Anaeroobid saavad energiat substraadi anaeroobsel dehüdreerimisel ja käärimisel. Mikroorganismide liigitamine hingamistüübi alusel: 1.Obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku. 2.Fakultatiivsed anaeroobid kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber kas käärimisele või anaeroobsele hingamisele
Selle tulemusel muudetakse imporditav või eksporditav molekul proteiinidega transporditavaks molekuliks. Aktiivne transport – mehhanism, mille juures vajatakse lisa energiat, vajalik energia saadakse prootonite s.o vesinikioonide väljutamisel rakust, mis tekivad raku ainevahetuses metaboolide oksüdatsioonil. Paljud mikroorganismid on miksotroofid, so nad võivad ühelt toitumistüübilt üle minna teisele. 12. Mikroorganismide hingamine ja hingamistüübid. Obligaatsed aeroobid − paljunevad õhuhapniku olemasolul. Nende ensüümide abil toimub vesiniku ülekanne oksüdeeritavalt substraadilt aktseptorile − õhuhapnikule. Nad lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, mille tagajärjeks on H2O ja CO2 teke. Sealjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Nendeks bakteriteks on nt äädikhappebakterid, tuberkuloositekitaja jt. C6H12O6h20=6CO2+6H2 + energia Mikroaerofiilid − paljunevad keskkonnas, kus hapniku kontsentratsioon on madal (kuni 1%). Siia alla
· Suuremad, enamasti seotud kareda EPR-ga, hulk suurem · Taimedel tselluloosist, hemitselluloosist. Seentel kitiinist. Loomadel on vaid ainuraksetel ja teistel loomadel munarakkudel. · Suuremad. Siseehitus korrapärane. Koosnevad tubuliinist. On ka tsütoskelett · Läbimõõt 20 40 mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi · 1-rakulised, niitjad, kolooniad, kulkraksed · Kõik ülejäänud rakud · Kõik ülejäänud rakud · Aeroobid · Vedelam ja liikuv · Ttaimed on autotroofid (fotosüntees), loomad ja seened heterotroofid · Aeglasem · Aeglasem Omadused Eukarüoot Prokarüoot Suurus 10 ?m 0.3-20 ?m (+erandid) Tuumamembraan Olemas Ei ole Genoom DNA ahelad DNA rõngasmolekul
bakterite vegetatiivsed rakud, spoorid on tunduvalt kiirgusresistentsemad. 87. Miks saab UV kiirgust kasutada mikroobimutantide saamiseks? UV kiirguse toimel moodustuvad DNA ahelas kõrvutiasetsevate tümiinaluste vahel kovalentsed sidemed- tekivad tümidiindimeerid. Nende dimeeride moodustumine takistab replikatsiooni- tekivad replikatsioonivead. Ning seetõttu tekivad mutatsioonid. 88. Miks on mikroobidele hapnikku vaja? Hapnikku vajavad just aeroobid. Vajavad seda orgaaniliste või anorgaaniliste toitaeinete oksüdatsiooniks ja mõnede ühendite biosünteesiks. Näiteks steroolide sünteeseks vajavad eukarüoodid hapnikku. 89. Aeroobid ja mikroaerofiilid. Aeroobid vajavad eluks hapnikku. Aeroobide hulgas eristatakse mikroaerofiili, kellele kõrged hapniku konsentratsioonid on toksilised. Sellised on spirillid, lämmastikku fikseerivad bakterid ja vesinikubakterid. 90. Miks mõned mikroobid ei talu hapnikku
Kohanemine seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes. Tagajärg on kohanemus. 4. Adaptatsioon ehk kohastumine on pöördumatu, evolutsiooniline protsess. Organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamustingimustega. Kohastumine seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. 5. Aeroobne keskkond on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aeroobset keskkonda asustavad aeroobid. 6. Aineringe on ainete tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja jälle tagasi elutusse. Toimub ainete pidev ringlemine looduses kas maakeral tervikuna või erinevate geosfääride (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär ja biosfäär) vahel. Erinevad aineringe vormid: 6.1. Väike geoloogline aineringe; 6.2. Suur geoloogiline aineringe; 6.3. Biogeokeemiline tsükkel – ainete liikumine ja muutumine ökosüsteemis
Lõhustuda aitavad mikroobid. Lendlevad rasvhapped: 1) võihape äädikhape propioonhape Võrkmik: Võrkmiku kannud aitavad suurendada pinda ja segada. Kiidekas: Rasvad imenduvad, peenestumine ja liikumine. Libedik: mikroobide hävimine, valgu esmane lõhustumine. 25. Vatsa mikrofloora kui terviklik kooslus. Moodustab tervikliku koosluse; esindatud bakterid, seened ja ainuraksed. Toiduahel. Üle 40 liigi baktereid, anaeroobid ja fakultatiivsed aeroobid, 1010 rakku/g Ainuraksed (protozoa) 106 rakku/ml, anaeroobid NB! Lagundavad tselluloosi ja hemitselluloosi, tärklist, suhkruid, valke ja rasvu, sünteesivad B-vitamiine Sõltuvad täielikult looma poolt tarbitud söödast NB! Järsud muutused söödaratsioonis, vee puudumine, suukaudu manustatud antibiootikumid võivad mikroobide elutegevust ohustada Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised lagundavad tselluloosi Hemitsellulolüütilised (lagundavad hemitselluloosi)
-baktereid eristatakse üksteisest a) kujult: - kerabakterid e kokid - pulkbakterid e batsillid - sprillid (spiraalsed) - niitjad - keeritsbakterid e spiroheedid (kruvikujulised) - pungade e jätketega bakter b) rakukesta struktuurilt - grampositiivne (kest on peptidoglükaanist) - gramnegatiivne (kest on peiidoproteiinist) c) hapnikutaluvuse poolest - aeroobid (vajavad elutegevuseks hapnikku) - anaeroobid (ei vaja elukegevuseks hapnikku, hapnikukeskkonda sattudes surevad) - fakulatiivsed (neil on sügavalt suva, kas hapnikku on või mitte, eksisteerivad niikuinii) d) energiaallika kasutamine -autotroofid (suudavad endale ise orgaanlist ainet lagundades energiat toota) -heterotroofid (peavad kasutama teiste lagundatud orgaanilist ainet, et endale energiat toota) Patogeenid
Keskk.redokspotensiaal: ehk Eh-kk aeratsiooniaste.Määratase potentsiomeetriliselt ja väljendatakse Voltides. Ka sümbol rH2- kk molekulaarse vesiniku rõhu negatiivene logaritm atmosfääris vastasmärgiga: rH2= Eh/0,03+2pH (20°C juures) rH2=41 hapnikuga küllastunud keskkonnas; rH2=0 kõrge taandamisomadustega keskkonnas, mil see on küllastunud H2-ga; rH2=28 redoksprotseside tasakaalu korral. Hapniku vajadusega jaotatakse : obligaatsed aeroobid (Hapnik vajalik-bakterid, hallitused.), fakultatiivsed anaeroobid(pole vaja hapniku, kasutavad käärimistüüpi ainevahetust-piimhappebakterid,colid), , mikroaerofiilid(ainult väikesed hapniku kogused), obligaatsed anaeroobid( ühtedele toksiline(ehk puudubad oksüdatsiooni katalüüsivad ensüümid), teistele pole hukutav -Clostridiumid). Keemilised ained : ehk antiseptikud.kõige tugevamini mõjuvad raskemetalli soolad(mikroobe hävitav ehk oligodünaamiline toime)
väikest lõpp-produkti: vesi, NH3, CO2. Süsinikuallika järgi * autotroofid kasutavad raku koostisainete sünteesiks CO2 * heterotroofid kasutavad raku koostisainete sünteesiks orgaanilisi ühendeid Energiaallika järgi * fototroofid absorbeerivad valgusenergiat * kemotroofid kasutavad orgaaniliste (glükoos jt) või anorgaaniliste ainete (H2S; S; NO2-; NH4+ jt) redokSreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat. Aeroobid kasutavad hapnikku elektronide aktseptorina. · obligatoorsed aeroobid O2 on eluks vältimatu Anaeroobid võimelised eksisteerima hapnikuta · Obligatoorsed anaeroobid - ei talu üldse hapnikku (Clostridium botulinum) · fakultatiivsed anaeroobid võimelised kohanema anaeroobsete tingimustega, kasutades siis teisi elektronide aktseptoreid (Escherichia coli) MAKROERGILISED e. Energiarikkad molekulid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
