fau'to'tlvlll
i,uBQilDll..l6
urry fy,'^-
u'"
^., A.,,}}/i ot1-
/w'lY&kl'c ';;;;#ff;,xu) fu'yln nn
/tLtLt/Ld"'t
vb*/p,atr/*6 erz*;.n-xs*r- tuptv.otxa-ept-
lNncr,{*c t i,*ur,**q, u^yn'fu* La'ltg4
- x.ror^orilqo
Kui emigratsioon suurtest populatsioonidest toimub juhuslikult, ilma loomade valikuta genotüübi järgi, siis ei avalda see populatsiooni geneetilisele struktuurile olulist mõju. Kui emigratsiooniga kaasneb oluline populatsiooni vähenemine, suureneb juhuslikkuse mõju (vt juhuslik geenitriiv). Kui emigratsioon toimub loomade genotüübi järgi, so. paremate või halvemate loomade pideva eemaldamisega populatsioonist, on selle mõju analoogiline selektsiooni toimega. b. Inbriiding, autbriiding inbriiding ehk sugulasaretus ehk sisearetus on selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt.[1] Inbriidingu tulemusel tekkiv homosügootsus suurendab võimalust, et järglased on mõjutatud retsessiivsete või vigaste tunnuste avaldumisest, mis viib üldiselt populatsiooni kohastumuse vähenemisele. Arvatakse, et inbriidingu vältimine on põhiline
Geenitriiv - alleelide sageduse juhuslikud muutused populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenivoog ehk geenisiire - isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioonide vahel suurendab varieeruvust. Geneetiline pudelikael - järsu arvukuse languse läbi teinud populatsioonis geneetiline mitmekesisus oluliselt vähenenud geneetilise “pudelikaela” efekt. Lähiristumine ehk inbriiding - suguluses olevate isendite ristumine. Lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - inbriidingu tagajärg, väiksem elumus ja paljunemisvõime. Populatsiooni efektiivne arvukus - isendite hulk antud populatsiooni ideaalses variandis, põlvkonnad ei kattu, on püsiv arvukus ja võrdne sugude suhe, puuduvad ränne, mutatsioonid ja looduslik valik. Taasasustamine - liigi looduslikust asurkonnast pärinevate või tehistingimustes kasvanud
Kas koos eksisteerivad liigid peavad olema erinevad? (et tekiks liikide segunemine, või hoopis vältida liikide segunemist, ristumisbarjääri tõttu) Liigisisene spetsialiseerumine Kõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub.
POPULATSIOONI GENEETILINE DÜNAAMIKA 6. Mutatsioon (otse- ja pöördmutatsioonid, nende esinemissagedus, mutatsioonirõhk). 7. Migratsioon. (immigratsioon, emigratsioon). 8. Valik ehk selektsioon (selektsioonikoefitsient, selektsiooniefektiivsus, geeni fikseerumine). 9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15
Ekstreemne näide on amishite 6 sõrme edasikandumine, kuna nad saavad ainult kogukonnas lapsi geenivoog ehk geenisiire- isendite liikumisega kaasnev geneetilise materjali vahetus populatsioode vahel, suurendab varieeruvust geneetiline pudelikael- geneetiline mitmekesisus väheneb oluliselt kui populatsiooni arvukus langeb järsult (1-3 põlve jooksul). Põhjuseks katastroof, inimene, populatsioonilained ja uus pop kannab edasi vaid osa endise populatsiooni genofondist lähiristumine ehk inbriiding- sugulusristamine, downisündroom, Przewaski hobused lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon- on põhjustatud halbade omaduste avaldumisega: profuktiivsuse ja sigivuse lang, pärilike defektide ilmnemine populatsiooni efektiivne arvukus- N isendite hulk, mis on populatsioonile parim. Piisavalt geneetilist varieeruvust, partnereid, põlvkondade erinevusi, püsiv arvukus, sugude suhe, puuduvad mutatsioonid, looduse valik ja ränne ei ole väga suur.
Uner Tan sündroom (tagurpidi evolutsioon), türgi perekond, Mutatsioon, kõndimine neljal jäsemel Albiino 4. Sugupuud. 1. Sugupuu koostamine · Proband e. indeksisik (indiviid perekonnas/suguvõsas, kellel selgitati esimesena vastav pärilik tunnus) · Pärandumise tüüp · Aheldunud geenid 2. Sünnitõenäosuste määramine · Laste sünni tõenäosused · Tunnuse avaldumise tõenäosus 3. Perekonnaanalüüs · Inbriiding · Kuninglikud perekonnad 5. Inbriiding inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse inbriidingukoefitsient on ¼.
Allee efekt - kui isendite tihedus populatsioonis langeb allapoole teatud taset, siis väheneb isendite paljunemisedukus ja ellujäämus (lakkavad toimimast mõningad sotsiaalsed funktsioonid) Kaitsevajakute analüüs populatsiooni efektiivne arvukus – sigivate isendite arv populatsioonis alleel - geeni erinevad variandid (vormid). Näiteks sinist silmavärvust põhjustav alleel, pruuni silmavärvust põhjustav alleel jne ökoloogiline taastamine lähiristumine ehk inbriiding - omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumine lähiristumissurutis ehk inbriiding depressioon - (inbreeding depression) – produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine; Lähiristumissurutis on lähiristumisest põhjustatud isendite kohasuse langus, millega kaasneb suurem suremus, väiksem paljunemisvõime (väiksem seemnerakkude arv ja õietolmu hulk, seemnete/järglaste arv, seemnete idanevus), suurem tõenäosus kahjulike alleelide
Evolutsiooniline bioloogia, kodutöö 1) Milline(sed) toodud populatsioonidest paistavad olema Hardy-Weinbergi tasakaalus (näita arvutuskäik)? Nende puhul, kes ei ole tasakaalus, mõistata miks. Toodud on genotüüpide hüpoteetilised loendusandmed mitte sagedused. P Q R a 67 45 7 b 30 140 30 c 50 100 50 d 70 60 70 e 0 150 100 f 113 76 12 a) n= 67+45+7= 119 Alleelisagedused: p=(67+45/2)/119=0,7521 q=(7+45/2)/119=0,2479 GT oodatud HW sagedused: p2=0,5657 2pq=0,3729 q2=0,0614 GT sagedused: P=67/119=0,5630 Q=45/119=0,3782 R=7/119=0,0588 JAH b) n=30+140+30=200 Alleelisaged...
(hübriidid pole piisavalt tolerantsed erineva soolsuse suhtes) isolatsioon aastaaegadest tulenevalt: nt õitsemine eri aastaaegadel isolatsioon paardumiseelistest tingituna: nt lindude alamliikide vaheline konkurents mehaaniline isolatsioon: putukatel nt genitaalide kuju alusel; tolmendamisel putukate abiga. biokeemiline isolatsioon: sperm ei säilu / ei tungi munarakku 4. Inbriiding inbriiding – selline isendite ristumine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. nt taimedel iseviljastumine, loomadel pudelikaelaefekti puhul vm. inbreedingu põhiline probleem – homosügootsuse kasv, mis siis nt võib tihedamini viia retsessiivsete haiguste avaldumiseni. populatsiooni tasemel viib fitnessi langusele (inbreeding depression, tihti näiteks pudelikaela- või asutajaefekti tulemus).
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru
*Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub. Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon-kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid, mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised.
Anemohooria levimine tuule abil, eeldusel et on organ millega nii levida. Pappus ehk lendkarv nagu võilillel see langevarju moodi asi. Zoohooria loomlevik. Epizoohooria(looma karva külge) ja endozoohooria(loomad söövad ja kannavad edasi). Hüdrozoohooria õhupaunad millega mööda jõge edasi liikuda. Autohooria ise paiskab oma seemned kaugele. Paiskviljad. Liblikõielistel. Kas on olemas levimiskauguse optimum? Inbriiding lähedast sugulaste ristumine Autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. Mõlematega liialdamine on halb. Nt Egiptuses oli vaaraode puhul suur inbriiding, seega eluiga oli keskmiselt nii 14 eluaastat. Mida kaugemal ruumis isend paikneb, seda suurem on nende geneetiline distantsus. Võiks olla optimum. Seemnevihm botaanikud kasutavad et tähistada diaspoore(levimiseks mõeldud organ seeme, spoor, sugujalg!). Seemnevihma tihedus on diaspooride hulk, mis
oimel tekkivad mutatsioonid. Võib tõusta järsult mitmekordselt nt tuumakatastroof 29.Sugupuu Sugupuu koostamine - Proband e ideksisik (indiviid perekonnas kellel selgitati esimesena vastav pärilik tunnus) - Pärandmise tüüp - Aheldunud geenid Sünnitõnäosuse määramine - Laste sünni tõenäosused - Tunnuse avaldumise tõenäosus Perekonnaanalüüs - Inbriiding - Kuninglikud perekonnad 30.Inbriiding - Sugulasristamine - Võib tuua kaasa albinismi 31.Päritavus Varieeruvuse komponendid - kvantitatiivse tunnuse väärtus T – genotüübist põhjustatud hälve, keskkonnast põhjustatud hälve - Populatsiooni feontüübiline varieeruvus – feno- ja genotüübiline varieeruvus; keskkonnavarieeruvus Päritavus
eellaselt (ühistelt eellastelt). 20. Sugulus- ja inbreedingukoefitsient Kahe isendi (X ja Y) geneetilist sugulust on võimalik mõõta suguluskoefitsiendiga (RXY). Suguluskoefitsient (RXY)näitab kahe suguluses oleva isendi genotüüpide suhtelist sarnasust. Suguluskoefitsient vanema ja järglase vahel on 0,5, vanavanemaga on isendi suguluskoefitsient 0,25 jne. Õdede (vendade) vahel on see 0,5; poolõdede (-vendade) vahel aga 0,25. Populatsiooni homosügootsust suurendab inbriiding ehk sisearetus. Kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid. Sellist sugulaste omavahelist paarumist nimetatakse inbriidinguks. Inbriiding võib toimuda juhul kui omavahel paaritatakse ühte geneetiliselt sarnasesse gruppi kuuluvaid loomi ja sarnaste geenide kohtumise tõenäosust peetakse tegelikust väiksemaks. Seda võib nimetada ka aktiivseks inbriidinguks. Inbriiding võib
omavahel ja paarumist teiste populatsiooni isenditega ei toimu. Ideaalne populatsioon Panmiktiline - isendite populatsioonisisene vaba paardumine Mutatsioonide toimumise puudumine Migratsiooni puudumine Valiku/selektsiooni puudumine Indiviidide lõputult suur arv Kõikide genotüüpide võrdne viljakus, säilivus ja eluvõime 7. Populatsiooni geneetilist struktuur mõjutavad tegurid a. Migratsioon – sisse ja väljaränne b. Inbriiding Sugulusaretus Üks või mitu ühist eellast, ühised eellased kuni 5.sugupõlveni (k.a) Suureneb homosügootsus Autbriiding Mittesugulusaretus, välisaretus/ristamine Suureneb heterosügootsus c. Mutatsioonid d. Juhuslik geenitriiv - Kõik gameeditüübid ei kohtu viljastamisel võrdse tõenäosusega nagu panmiktilises populatsioonis - Toimub ilma, et valikut teostatakse (juhuse teel)
( nt hülged). Liigisisene spetsialiseerumineKõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub
Individuaalne valik Nt ühe teatud punapea välja valimine. Fenotüüpide ennustamine vanemate keskväärtuse alusel. Massvalik Nt kõikide punapeade välja valimine jne. Selektsiooni diferentsiaal (S), selektsioonikoefitsient (s), valiku intensiivsus, selektsiooni tulem (R). 109. Molekulaarne mimikri. Insuliinist sõltuv diabeet, insuliinist sõltumatu diabeet. 110. Sünteensus. Inimesel ja hiirel üle 200 homoloogse DNA piirkonna. 111. Sisearetus. Ehk inbriiding. Selliste isendite ristamine, kelle geneetiline sugulus on suurem kui populatsioonis keskmiselt. Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased
väiksem kui keskmise massiga isendeil. Eksterjööri tunnuste osas peab valikuintensiivsus olema mõõdukas. Keskmisest palju kõrgema kehaga karpkaladel esinevad sagedamini selgroodefektid, suurema selgroolülide arvuga kaasneb aga väiksem vastupidavus hapnikudefitsiidile. SUGUKARI Tõuaretuse seisukohalt on karpkala suur viljakus tootjale pigem puuduseks. Sugukalade väikese arvuga kaasneks aga genofondi vaesumine ja suguluspaaritus e inbriiding. Seetõttu peetakse sugu karjas kalu tootmisvajadusest üle 10 korra enam. Emas- ja isaskalade optimaalne arvuline vahekord sugukarjas on 1 : 1. KASV Sugu karpkalad vajavad optimaalset tihedust (olenevalt vanusest 600–400 isendit ha kohta). Suurim on optimaalses eas (6–10aastaste) kalade juurdekasv (emastel keskmiselt 418–632 g, isastel 390–580 g suve jooksul. Portsjonkudejad (sugukalatiiki asustada haugi). SUGUKALADE ETTEVALMISTUS Sugukalade ettevalmistus kudemiseks algab nende
tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega või fenotüüpidega isendite ristamises ja järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piirangud looduslik valik kunstliku valiku lõpetamisel populatsioon saavutab aja jooksul algse omaduse. Bioloogiliste objektide looduslikud limiidid paljud asjad on negatiivses korrelatsioonis Inbriiding lähedal suguluses olevate isendite ristamine, inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Avalduvad paljud retsessiivsed tunnused. Lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele ja näiteks ka albinismile (retsessiivsete tunnuste avaldumine). Suur inbriiding väike elujõulisus, madal viljakus 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle
populatsioon asub uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asula jaotud elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neid piirkondades on kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Inbriiding on ristumine populatsiooni siseselt. Mõju populatsioonidele: järglaste vähesus ja suurem suremus; järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Järgnevatesse põlvkondadesse jääb alles aina vähem isendeid ning pidevalt väheneb geneetiline mitmekesisus. Kõige halvemal juhul või inbriidne depressioon ehk lähiristumissurutis kaasa tuua populatsiooni hävimise. 13. Autbriidingi positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele.
- Heteroos Universaalne fenomen, kus F1 põlvkond on paremate agronoomiliste või saagi omadustega, võrreldes mõlema vanemaga. Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab 13 eterosügootide sagedust, seega homosüügote on rohkem ja seega kohasus (fitness) on väiksem. Domineerimine(Dominance) : Geneetiline varieeruvus kohasuse (fitness) osas on põhjustatud haruldase fataalse retsessiivse alleeli poolt. Sellised alleelid jäävad populatsiooni alles, sest nad tekivad uuesti. Algpopulatsioonis on need alleelid heterosügootides. Kui inbreeding
14. Malaaria 15. Indeksisik. Tunnuste pärandumine järglasetele proband (ingl. Proband)- Indiviid (indeksisik) perekonnas (suguvõsas), kellel selgitati esimesena päriliku tunnuse olemasolu. 16. Sugupuude analüüs. Laste sünni tõenäosused 17. Hemofiilia. Kuninglikud suguvõsad hemofiilia (ingl. Haemophilia)- Veritsustõbi (veri ei hüübi). Kaks vormi on määratud suguliitelise retsessiivse geeni poolt. Inglise kuninglikus peres oli hemofiilia haigeid. 18. Inbriiding iseviljastumisel inbriiding (ingl. Inbreeding)- Sugulasristamine. Vt. sisearetus. Järglaskonnas suureneb kiiresti homosügootide proportsioon ja väheneb heterosügootide osa. 19. Inbriidingukoefitsient. Amishid Inbriidingukoefitsiendi (F) väärtused esimese astme sugulaste abieludes. 1. Poolõvede (poolõed ja poolvennad) abielust sündinud laste inbriidingukoefitsient on 1/8. 2. Õvede (õed ja vennad) abielust sündinud lapse
Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tõuaretus meetodid: 1)puhasaretus paaritatakse omavahel ühte ja samasse tõugu kuuluvaid loomi (või sarnasesse tõugu kuuluvaid loomi) 2)ristamine paaritatakse omavahel eritõugudesse kuuluvaid loomi(välditakse sugulaste vahelisi ristamisi). Ristandid on heade omadustega (kasvab kiiremini, elujõulisem, hea sigivustega, haigustele vastupidavam jne) nim. heteroosi efektiks. Inbriiding e sugulaste omavaheline paaritamine võib põhjustada väärarengut või mõnd muud haigust. Inbriidingu depressioon elujõuetud loomad, haiged, halva sigimisega, pärilike defektidega. 3)hübridiseerimine eriliikidesse kuuluvate loomade paaritamine 5. Veisetõugude klassifikatsioon. Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn. rahvaselektsiooni tulemusena. Suguloomadeks valitud juhuslikult paremaid loomi.
(allodiploidsus e. amfihaploidsus) või mitmekordselt (allopolüploidsus). 48. Kuidas saada viljakaid allopolüploide? Taimeliikide vaheliste hübriidide kromosoomistiku kahekordistumine (allotetraploidsus e. amfidiploidsus) tagab tihti normaalse meioosi ja viljakuse. Erinevad kromosoomid peavad endale identse homoloogi kuidagi saama. 49. In- ja autbriiding, hübriidne jud e. heteroosi efekt, inbriidingu keofitsent, suguluse keofitsent ja inbriidingu depressioon. Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses,
Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus. Välisaretusel paaruvad omavahel isendid, kelle
- Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. 17 - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding
Protsentides ei saa arvutada. Peab jagama 100ga ja viima sagedustele. Vt ülesnadeid vihikust! 1. Dominantset homosügooti AA on 36% e 0,36. Kui palju on aa? 0,36=0,6 q=0,4 0,4²= 16% 2. Eestis on suhkruhaigeid 2%(retss. Tunnus)Kui palju on kandjaid? Aa=2% e 0,02 0,02= 0,14 Aa 0,14 0,86x 0,14 x 0,2 = 0,24 e 24% 67 Geenitriiv- sageduse nihe, mis esineb väikesearvulises populatsioonis. Homöostaas- geneetiline tasakaal popoulatsioonis 68.inbriiding ehk sisearetus-kaks indiviidi, kellel on ühised eellased, kannavad edasi sarnaseid geene. Kui neid loomi omavahel paaritada võivad järglastel kohtuda sarnased geenid.Sugulaste omavaheline paarumine. Inbriidinguga suureneb homosügootsete ja väheneb heterosügootsete isendite arv iga põlvkonnaga. Autbriiding välisaretuse korral suureneb populatsiooni heterosügootsus. Suureneb heterosügootsete(Aa) isendite osatähtsus.
aastal prantsuse füüsik Claude Bernard. Homöostaas on võimalik ka masinates, nt. külmutuskapp hoiab sisetemperatuuri homöostaatiliselt. Temperatuuri homöostaasi võime alusel jaotatakse organismid poikilotermseteks ehk kõigusoojasteks (need, kellel kehatemperatuuri homöostaas puudub, näiteks taimed, selgrootud loomad, kahepaiksed) ja homöotermseteks ehk püsisoojasteks (need, kellel kujuneb täiskasvanuks saades kehatemperatuuri hoidmine, nt. linnud ja imetajad). 68. Inbriiding,autbriiding----leidsin lühema vaste Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna
teatud vajadustele või soovidele & rakendatud tingimustele vastavaid vorme (sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (N: koduloomad, kultuurtaimed) puhul valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstliku valiku puhul tuleb arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite e takistab looduslik valik (N: eksperiment mardikatega). Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. Sugukromosoomide arv võib liigiti varieeruda. Rohutirtsud: emastel 1 sugukromo. rohkem kui isastel; emastel 2 X kromo
Sirprakuline aneemia). Kui alleel on väga haruldane, siis looduslik valik mõjuatb selle levikut vaid vähesel määral. Samal ajal mutatsioonid toimuvad ikka ja tekivad uued harvad alleeli variandid. Alleelide sagedused ei muutu vaid LV toimel: 1. Assortatiivne ristumine: Indiviidid ei ristu juhuslikult, aga eelistavad kindlaid fenotüüpe, see muudab alleelide sagedusi. Assortatiivne ristumine võib olla nii positiivne kui negatiivne 2. Inbriiding: Sugulusristumine. Väikestes populatsioonides ei pea isegi eelistusi olema, lihtsalt paratamatus. Toimib alleelide sagedusele juhuslikult sarnaselt geeni triivile, kus heterosügootsus väheneb ja homosügootsus suureneb. Kõige äärmuslikum näide on iseviljastumine taimedel. Jõud, mis suunavad evolutsiooniprotsessi (kokkuvõte): Mutatsioonid - Esinevad madala sagedusega, põhjustavad väikeseid muutuseid ja
Kunstliku suunava valiku rakendamisel on välja aretatud nt palju loomatõuge, taimesorte jne. Võib aga juhtuda, et teatud tunnustega sugulaste ristamine võib viia (nt koerte puhul) teatud iseloomulike haigusteni. Nt nägemisprobleemid, eelsoodumused mingile vähile jms. On tehtud katseid mardikatega, mille tulemusena selgus, et kunstlikku valikut pole võimalik lõpmatuseni rakendada; looduslik valik sekkub mingist hetkest vahele. Inbriiding e lähedalt suguluses olevate isendite ristamine. Võib toimuda järglaskonna nõrgenemine. Nt taimedel iseviljastumist rakendades suureneb kiiresti homosügootsete järglaste aste, mis omakorda soodustab kahjulikke mutatsioone kandvate rets. alleelide avaldumist. Inimeste puhul nt teatud kogukonnad ja hõimud, kus abiellutakse ja saadakse järglasi lähisugulastega. Tulemusena on lapsed väärarenguga.
Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1,0 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. 8.11. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad,
· Kunstlik valik eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud keskkonnatingimustele vastavaid vorme. · Kunstlikku valikut saab teostada ainult kindlates piirides, mida seab looduslik valik. Nt aretades suuruse ühte äärmusesse kalduvaid isendeid, tuleb ette piir, mil teatud suuruses isendid enam eriti ei paljune. · Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine, mille tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide ja väheneb heterosügootide arv. Kõige ekstreemsem inbriidingu vorm on taimede iseviljastumine. · Inbriidingu tulemusena väheneb populatsiooni elujõulisus ja viljakus. See on põhjustatud enamasti sellest, et homosügootides avalduvad kahjulikud retsessiivsed alleelid. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et
looduslikke limiite e takistab looduslik valik. Mardikate eksperiment, kus neile rakendadi 125 põlvkonna jooksul kunstlikku valikut. Populatsioon muutus geneetiliselt ja mardika nukkude keskmine kaal kahekordistus. Siiski ei saanud mingist piirist enam kunstlikku valikut rakendada, kuna mardikate kaal ja sigimisvõime olid negatiivses korrelatsioonis looduslikult ei olnud võimalik teatud piirist suuremaid mardikaid enam selekteerida. Inbriiding on lähedalt suguluses olevate organismide ristumine. Selle käigus kasvab homosügootide osakaal. See mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid nagu keha suurus, elujõulisus ja viljakus. Mida suurem on populatsiooni inbreeding seda madalam on selle elujõulisus ja viljakus. Negatiivne efekt tuleneb kahjulike retsessiivsete tunnuste (haigused, mutatsioonid) avaldumisest homosügootides. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on
Elu jooksul migreeruvad toitumiskohta ja elu lõpul tagasi paljunemiskohta (sääsed, angerjas). Omane semelpaarsetele organismidele (paljunevad ainult üks kord). · ,,ühe otsa pilet" esineb eranditult liblikatel (admiral UK's, kes pendeldab generatsioonide kaupa Hispaania ja UK vahel, USAs monarhliblikas, kes pendeldab Kanada ja Mehhiko vahel). Levimiskauguse optimum: inbriiding lähedast sugulaste ristumine, autbriiding geneetiliselt väga kaugete isendite ristumine. 15. Liigisisene konkurents (populatsiooni), sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; Populatsiooni kaaslaste võitlus ressurside pärast, mis on kahjulik mõlemale osapoolele. See pidurdab pop. kasvu. Kui kaks hunti kaklevad ühe hiire pärast, üks saab, kuid kaklusele kulus ikkagi energiat. Konkurents on alati tihedusest sõltuv vastastikmõju
5. Komplekssete tunnuste päritavus. Tunnuste pidev muutlikkus ja Mendeli seadused. Mitmealleelsus. Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele. Alternatiivsete fenotüüpide kompleksne päritavus. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: kvantitatiivsete väärtuste esinemissagedus; keskmine ja modaalklass; varieeruvus ja standardhälve; korrelatsioonikoefitsient; regressioon. Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad. Kromosoomide arv. Sugukromosoomid. Pärilikkuse kromosoomiteooria: eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et päritavus on seotud kromosoomidega; kromosoomide mitteraldumine raku jagunemisel Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast. Suguliitelised geenid inimesel: hemofiilia; värvipimedus; fragiilne X; Y kromosoomi-spetsiifilised geenid
Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstlikul valikul kasutatakse kaht põhilist valikumeetodit: 1. Individuaalvalik – järglastest valitakse ristamiseks välja konkreetsed isendid, kasutades fenotüüpide ettearvamise meetodit 11 2. Massvalik – ristamiseks valitakse vanemate hulgast välja kindlate omadustega väike grupp isendeid. Inbriiding – lähedalt suguluses olevate isendite ristumine. Järglaskonnas suureneb homosügootide aste, lähisugulaste lastel on suurem risk geneetilistele haigustele. Nt on inbriidingu efekt albinism, ehk pigmendi puudumine. Pigmendi puudumise oõhjustav allele sattus sugulusabielude tõttu homosügootsesse olekusse. 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega.
vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise 25 tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna
- Uute ristumisvõimeliste isendite sisseränne · valik - eristab ühtesid alleelikandjaid teistest - ei tekita uusi alleele - toodab alleele läbi järglaste · geenitriiv - juhuslikkusest tingitud isendite arvu muutus, mis mõjutab järgmiste põlvkondade alleelisagedust. 3. Tegurid, mis mõjutavad genotüüpide sagedust(tegurid, mis mõjutavad homo ja heterosügootide sagedust) a) Ristumistüübid · sugulusristumine e. inbriiding. - Omavahel ristuvad veresugulased - Homosügootsuse aste tõuseb - Lähisugulaste järglastel satuvad retsessiivsed alleelid homosügootsesse olekusse ja avalduvad haigusena - Juhtub väikesaartel - Seda kasutatakse taimede sordiaretusel tunnuste fikseerimiseks. · mittesugulusristumine e. autbriiding - omavahel ristuvad sama liigi võimalikult erineva geneetilise materjaliga isendid. - Heterosügootsuse aste tõuseb
Nii on esimeses põlvkonnas näiteks 4 järglast, kellest kaks on homo- ja kaks heterosügootsed, sellest järgnevas põlvkonnas 12 homo- ja vaid 4 heterosügooti (3:1). Sedasi suureneb populatsioonis pidevalt homosügootsus ja heterosügootsus võib lõpüks hävida. Kui püüda tavaliselt risttolmlevat taime tolmeldada iseendaga, saame sageli tühjad seemned, idanemisvõimetud seemned või elujõuetu taime. See on tingitud suurenenud homosügootsusest. Sageli nimetatakse sellist efekti inbriidingüks. Kui retsessiivne alleel on letaalne, puhastub populatsioon sellest (heterosügoodid jäävad elama kuid nende osakaal aina väheneb). Iseviljastuvates populatsioonides on suur homosügootsuse tase ja väike mitmekesisus kuid kui keskkonnatingimused on stabiilsed, võib selline populatsioon olla pikka aega elujõuline. Kui vanemad on hästi kohastunud, on seda ka nende geneetiliselt identsed järglased. Kui nüüd
õde, kanduvad nende geenikoopiad enamasti edasi, kuid iga üksiku ohverduse puhul ei saa seda kindlalt väita. NB! Hõimuvalik, mis selgitab lähisugulaste abistamise põhjusi, on vaid üks altruismi seletustest! Sigimisstrateegiad ja nende varieeruvuse põhjused – Sigimispartnerid ei ole harilikult lähisugulased. Vähe sellest, sugulaste omavahelist paarumist välditakse (mitte üksnes inimese puhul, vaid ka loomadel), kuna lähissugulusristumine ehk inbriiding võib järglastele kergesti kaasa tuua hukatuslikke geneetilisi tagajärgi. Ometi teevad ka sigimispartnerid omavahel koostööd. Põhjus on mõistetav: eluvõimeliste järglaste saamine on mõlema partneri bioloogilise edukuse huvides. Sigimispartnerite koostöö võib ulatuda ühisest paarumisaktist kuni ühise järglaste hooldamiseni ehk vanemhooleni. Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga)
Tõug võib olla suletud (ei toimu genofondi juurdevoolu, samuti äravoolu) või osaliselt avatud. Viimasel juhul esineb teistest tõugudest piiratult genofondi sissetoomist või väljaviimist. Täieliku avatuse korral toimub erinevate tõugude segunemine ja tõule iseloomulike tunnuste kadumine. Loomade arvu tõus on raske täpselt määratleda. Põhitingimuseks on, et mitme põlvkonna jooksul on võimalik läbi viia aretustööd nii, et sugulusaretus ehk inbriiding oleks välditud või miinimumtasemel. Suguluste omavahelisel paaritamisel kohtuvad viljastumisel suure tõenäosusega retsessiivsed geenid, mis põhjustavad järglastel elujõuetust, kehaehituse halvenemist ja nõrka tervist. Seda nähtust nimetatakse inbriidingu depressiooniks. Arvukus sõltub veel tõu sisestruktuurist. Kui tõusiseselt suudetakse säilitada geneetiliselt erinevaid loomarühmi ehk aretusliine, siis võib loomade koguarv olla mõnevõrra väiksem.
2.) olemasolevate alleelisagedust muudab ka 64 suunatud väljaränne noorte isaste väljaränne. 3.) olemasolevate alleelide sagedust muudab ka juhus, mis viib geenitriivini toimub isendite valikuta hukkumine. Tegurid, mis mõjutavad populatsiooni geneetilist struktuuri ehk homo ja heterosügootide omavahelist vahekorda: 1.) erinevad ristumis/paardumistüübid. Homosügootsuse astet tõstab sugulasabielud ehk inbriiding (HORISONT; PELTOLA). Autbriiding ehk mittesugulusristumine, mis tõstab heterosügootsuse astet, oleneb eri sortide, tõugude või liikide ristumine. Kõige võimsamsaks väljundiks on heteroos ehk hübriidjõud. Loeng 19.10. V. EVOLUTSIOON Elule omased tunnused: Elusorg. tunnused. 1. Rakuline ehitus, 2. Kõrge oragniseeritus, 3. Koosnevad informatiivsetest (mitmest osast kokkupandud) biomolekulidest, 4. Keskkonnaga interakteerumine, 5. Elu esineb
– Ei kehti PF- koore kohta puberteedis • valed ühendused • Muutuvad sõltuvast-sõltumatuks • Inbriidingu vältimiseks.(liigi säilitamise seisukohast oluline)- konfliktsed, seiklushimu- viib Aju plastilisuse areng: kodukohast kaugele* (inbriiding=lähisuguluspaaritus) Prenataalses perioodis • Veedavad 4x rohkem aega oma eakaaslastega (tsk.võrreldes)- sotsiaalsete oskuste areng • 2 positiivset poolt: *Taktiilne stimulatsioon ja *Ema-isa + nn.“rikas kk.” – käitumis-mudelite valik ja praktiseerimine • Negatiivne: dieet, stress, ravimid (ka kofeiin , nikotiin jne)
annaabi.ee 
