Kuressaare Ametikool Autotehnik Martin Aulik 20 auto anduri graafikut Juhendaja: Margus Kivi Kuressaare 2012 Õhuhulga anduri graafik. Kaksik-hapnikuanduri graafik. Mootori temperatuuri anduri graafik. Väntvõlli pöörlemissageduse anduri graafik. Nukkvõlli asendi anduri graafik. Detonatsiooni anduri graafik. Lamda anduri graafik. Gaasipedaali asendi anduri graafik. Lairiba hapnikuanduri graafik. Pihusti andur ja kütte temperatuuri andur:
docstxt/133081077651008.txt
docstxt/133081122251008.txt
Statistika uurimistöö Teema: nimetähed Üldkogum :12 klass Valim: oma klass Variatsioonirida: 3,4,4,4,4,4,4,5,5,5,5,5,5,5,5,5,5,6,6,6,6,6,7,7,7,8 N = 26 Tunnus : diskreetne Jaotustabel X (Arv) 3 4 5 6 7 8 F( Sagedus) 1 6 10 5 3 1 W (Suhteline3,80% 23,10% 38,50% 19,20% 11,50% 3,80% sagedus%) T ä h te d e a r v n im e s 12 10 8 S a g e d u s 6 F( S agedus ) 4 2 0 3 4 5 6 7 8 T ä h te d e a r v Mediaan - variatsioonrea keskmine liige Me = 5 Mood - variatsioonrea kõige suu...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 4 Juhuhälbed Töö mõõdetud 20.04.2011 Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada,küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Mõõtmistulemused to=2328 ms Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 Nr ti to ti-to (tk-...
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dek...
Laboratroorne töö V Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Töö eesmärk: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Meetod põhineb kaseiini hürdolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisaldus spektofotomeetrilisel määramisel. Töövahendid: Analüütiline kaal, 5 ml mõõtekolb, 50 ml katseklaas, 4 kuiva katseklaasi, kell, pipetid, lehtrid, paberfiltrid, spektromeeter, vesitermostaat, kvartskvürett. Töö käik: Valmistatakse uuritava proteaasi lahus ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Selleks kaalutakse analüütilisel kaalul 0,0051 g ensüümipreparaati, milleks oli alkalaas, ja seejärel viiakse kvantitatiivselt 5 ml mõõtekolbi. Lisatakse väike kogus boraatpuhvrit ja loksutatakse, kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel täidetakse kolb puhverlahusega märgini. Võetakse 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml sobiva pH väärtusega 2% kaseiini lahust ja asetatakse vesitermostaa...
Esitatud ja kaitstud praktikum koos arvutuste ja välja kirjutatud teoreetiliste materjalidega, sh vastused küsimustele, läbi tööötatud Saveljevi õpik. Õppejõu allkiri, graafikud. Viimane graafik näitab lõpmatult pika solenoidi magnetvälja graafikut.
-10 -20 -30 Koostas: -40 Ruutfunktsioonid · Ruutfunktsioon y = x² · Ruutfunktsioon y = ax² · Ruutfunktsioon y = ax² + c · Ruutfunktsioon y = ax² + bx · Ruutfunktsioon y = ax² + bx + c Ruutfunktsioon y = x² Ruutliikme kordaja on 1 30 y Graafikut nimetatakse 25 PÕHIPARABOOLIKS 20 Graafik avaneb ÜLES 15 Graafik on sümmeetriline Y - TELJE SUHTES 10 Nullkoht on punktis ( 0 ; 0 ) 5 Haripunkt on punktis ( 0 ; 0 ) 0 x
COS x I I -3/4 I -/2 I /4 I -/6 I 0 I cos x I -1 I -0,7 I 0 I 0,7 I 0,9 I 1 I x I /6 I /3 I /2 I 5/6 I 2/3 I I cos x I 0,9 I 0,5 I 0 I -0,9 I -0,5 I -1 I TAN x I - I -3/4 I -/2 I /4 I -/6 I 0 I tanx I 0 I 1 I - I -1 I -0,6 I 0 I x I /6 I /3 I /2 I 5/6 I 2/3 I I tanx I 0,6 I 1,7 I - I -0,6 I -1,7 I 0 I FUNKTSIOONI GRAAFIKU TEISENDUSED 1. y = -f(x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut peegeldada x-telje suhtes. 2. y = f(-x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut peegeldada y-telje suhtes 3. y = a x f(x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti y- koordinaati korrutada selle arvuga a 4. y = f(a x x) joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti x- koordinaati jagada selle arvuga a 5. y = f(x) + a joonestamiseks tuleb funktsiooni y = f(x) graafikut nihutada mööda y- telge üles kui a on positiivne ja alla kui a on negatiivne
teljega liikuda graafikuni. 2)muutumispiirkond-leian y teljelt. 3)nullkohad-selline x väärtus, mille korral funktsiooni graafik läbib või puudutab x telge. Y=0 4)positiivsuspiirkond-kui graafik asub ülevalpool x telge, on funktsiooni väärtused positiivsed. y>0 5)negatiivsuspiirkond-kui graafik asub allpool x telge, on funktsiooni väärtused negatiivsed. Y<0 6)kasvamisvahemik-leian jooniselt need x väärtused mille korral graafikut vasakult paremale joonestades käsi tõuseb. 7)kahanemisvahemik-leian jooniselt need x väärtused, mille korral graafikut vasakult paremale joonestades käsi langeb. EI KASUTA VÕI JA ÜHENDIMÄRKI. 8)ekstreemumkohad: miinimumkoht- seal läheb funktsiooni kahanemine üle kasvamiseks. Maksimumkoht- seal läheb funktsiooni kasvamine üle kahanemiseks 9)ekstreemumid-miinimum on miinimumkohale vastav y väärtus maksimum on maksimumkohale vastav y väärtus.
3.4 Olekuvõrrand Markoskoopilised suurused iseloomustavad makrokehade olekut arvestamata molekulaarset ehitust. Nendeks on ruumala, rõhk ja temperatuur. Olekuvõrrand- võrrand mis väljendab temperatuuri, ruumala ja rõhu vahelist sõltuvust. m pV = RT p-rõhk (Pa), v-ruumala ( m 3 ), m-mass (kg), molaarmass M (kg/mol), R-gaasi universaal konstant, T-absoluutne temp (K) R- on arvuliselt tööga, mida teeb 1mol gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Ainehulk- antud keha molekulide arvu ja 0,012kg süsiniku aatomite arvu suhe. N ν= ν −ainehulk , N-osakeste arv N a -6,02x 1023 mol−1 Na Molaarmass- 1 mooli ainemass M= m0 N A M- molaarmass ( kg/mol), m0 -1 molekuli mass ( ...
1. Mis on fni määramispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? (õpikus lk. 125) 2. Mis on fni muutumispiirkond ja kuidas seda tähistatakse? 3. Mida nim. fniks?(lk. 124) 4. Mida nim. fni nullkohtadeks? Tähis ja tingimus. 5. Mida nim. fni positiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 6. Mida nim. fni negatiivsuspiirkonnaks? Tähis ja tingimus. 7. Millal nim. fni vahemikus kasvavaks? 8. Millal nim. fni vahemikus kahanevaks) (lk. 134) 9. Missugust fni nim. kasvavaks? 10. Missugust fni nim. kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16. Milline omadus iseloomustab paaritu fni graafikut? Vastused 1. Fni määramispiirkonnaks X nimetatakse argumendi x kõigi väärtuste hulka mille korral saab f...
y 2(3 x 4) 6 x 8 y f (k x) ... graafiku joonestamiseks vajalikud punktid saame, kui funktsiooni y = f(x) graafiku iga punkti abtsissi korrutame arvuga k ning seejärel arvutame ordinaadi väärtuse. y 3x 4 y 3(2 x) 4 6 x 4 y f ( x a) Kui a>0 (a<0), siis graafiku saamiseks nihutame y = f(x) graafikut a (|a|) ühikut mööda x-telge paremale (vasakule) poole. y 3x 4 y 3( x 1) 4 3x 7 y 3( x 2) 4 3x 2 y f ( x) b ...graafiku saame, kui y = f(x) graafikut nihutame mööda y-telge. y 3x 4 y 3x 4 2 3x 2
Oma tehingute ajalugu vaadates, tuli välja, et antud tehing oli minu sooritatud tehingutest kõige tulusam. Kõige pealt ostsin 7000 aktsiat ja 3 tundi hiljem ostsin 4000 aktsiat juurde. Peale 4000 lisaaktsia ostmist oli minu konto väärtus $100,271.83, mis oli kogu investeerimismängu jooksul minu konto suurim väärtus. Enne tehingu sooritamist ootasin ma, et antud aktsia hind hakkab märgatavalt tõusma, sest ta oli juba pikalt langenud ning just selle ootusega ma ta ostsin. Nüüd graafikut analüüsides on näha, et aktsia hind ühe päeva küll tõusis ning ma teenisin temalt tulu, kuid juba kaks päeva hiljem müüsin ma ka kõik 11000 aktsiat maha, sest aktsia hind jätkas oma langevat trendi. TVIX turuhinnaga ost: TVIX turuhinnaga müük: 3 tehing – KOS (3.03.2015), ostsin turuhinnaga ($13,74) 400 aktsiat, 4 tehing - KOS (09.03.2015), müüsin stopphinnaga ($8.20) 400 aktsiat. Antud tehingut sooritades lähtusin ma 2.03.2015 ilmunud positiivsest pressiteatest
OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOONI y=cos x graafik saavutab maksimaalse väärtuse 1 punktides, kus x koordinaat on ...,-2, 0, 2, 4,... NEED ON SELLE FUNKTSIOONI MAKSIMUMKOHAD. OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOONI y=cos x graafik saavutab minimaalse väärtuse -1 punktides, kus x koordinaat on ..., -, , 3, 5... NEED ON SELLE FUNKTSIOONI MIINIMUMKOHAD. OMADUSED KOOSINUSFUNKTSIOON y=cos x ON TÕKESTATUD FUNKTSIOON. ÜLESANNE Kirjuta koosinus- Kirjuta koosinus- funktsiooni graafikut funktsiooni graafikut kasutades välja kaks kasutades välja kaks positiivsuspiirkonda ja kasvamisvahemikku ja kaks negatiivsus- kaks kahanemis- piirkonda! vahemikku! SOOVIN EDU!
Kuu 100,00 0,00 Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Kuu Ülesanded Arvuta summad ühe nupu vajutusega. Vorminda tabel Tee sellest tabelist kaks koopiat üksteise alla ja kustuta mõlemas tabelis olevad arvud. Koosta puuviljade müügi kohta joone graafik ja tulpdiagramm. Vajadusel redigeeri graafikut üük järgnevatel kuudel jaanuari suhtes. 700,00 Puuviljade müük 600,00 500,00 400,00 Kogus,tk. Õunad Banaanid 300,00 Sidrunid
0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 Nõutav kogus qD 9; 40000 80 90 100 110 120 Scatter tüüp NÄIDE Erinevate diagrammitüüpide võrdlus x y 1 2 Funktsiooni y(x)=2x 3 6 arvutatud väärtuste põhjal on konstrueeritud 3 erinevat tüüpi graafikut. 7 14 Võrdle graafikuid. 12 24 20 40 Tüüp Column Tüüp Line 45 45 40 40 35 35 30 30
keemia 25.09.2012 Kontrolltööks aine hulgast (moolarvutus) 1) Manusena raudvara. 2) Lihtsamad näiteülesanded ja selgitused: http://web.zone.ee/gagkeemia/9Arvutusedainehulgagaylesanded.pdf 3) Enesetest: http://web.zone.ee/keemiatestid/Ainehulkmassruumala.htm -------------------------------------------------------------------------------------------------------------- matemaatika 26.09.2012 10 graafikut millimeeterpaberile -------------------------------------------------------------------------------------------------------------- geograafia 27.09.2012 KT Eesti ja Euroopa geoloogiline ehitus -------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ajalugu 27.09.2012 Kontrolltöö § 1,1a,1b,2,2a --------------------------------------------------------------------------------------------------------------
muutub. Staatika uurib, mis tingimusel liikumine ei muutu. Mehaanika põhiülesanne leida keha asukoht mis tahes ajahetkel. Liikumine on suhteline. Keha asukoha kirjeldamiseks kasutatavaid arve nimetatakse koordinaatideks. Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku. Niheks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku. Liikumisgraafikuks nimetatakse graafikut, mis näitab keha asukoha (koordinaadi x) sõltuvalt ajast. Sellist liikumist, mille kiirus muutubmis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Sellist kehade kukkumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks.
Lineaarvõrrandid, milles on üks tundmatu (üldjuhul x), on lahendatavad koheselt arvutades. Lineaarvõrrandid millel on kaks tundmatut (üldjuhul x ja y) on lahendatavad graafikuga. Lineaarvõrrandite näited: 3x + y - 5 = -7x +4y + 3 2x - 3y + 1 = 3 x + 2y + 1 = 2x -4x - 3 = x + 1 6x + y - z + 1 = 3x + z Ühesõnaga mõlemal pool võrdusmärki on mingisugune lineaarne värk millele saab sirget graafikut joonistada, ka sellised murdudega võrrandid võib lineaarseteks lugeda millel on tundmatu murru lugejas, sest ka neil on sirged graafikud. Ühe tundmatuga lineaarvõrrandite lahendamine: https://www.youtube.com/watch?v=07F9hKTKKQ0 Lineaarvõrrandite lahendamine etapiliselt: Level 1) Level 2) Harjutamiseks: Level 1) -4x - 3 = x + 1 2x - 15 = 16 - 2x 3y + 12 = 4y + 7 Level 2)
Cx Cx1 = 42 Cx2 = 42 Cx3 = 37 Cx4 = 40 Cx5 = 42 Cx6 = 44 Dielektriline kaonurk tan : tan 1 = 0,01153 tan 2 = 0,012698 tan 3 = 0,016921 tan 4 = 0,016045 tan 5 = 0,032795 tan 6 = 0,036083 25.11.2012 Cx *d = 0 * S = 1,98816E+12 = 1,98816E+12 = 1,75147E+12 = 1,89348E+12 = 1,98816E+12 = 2,08283E+12 Saime järgnevad 2 graafikut: Sõltuvus = f ( f ) graafik: Sõltuvus tan = f ( f) graafik: 3
x 2 4 5 8 y 16 8 6,4 4 Pöördvõrdeline seos on esitatud tabelina. Leia võrdetegur a, kirjuta see seos valemina ning täida vastavad lüngad. x -4 -8 10 y - -2 0,8 0,5 Pöördvõrdelise seose graafik X -8 -6 -4 -2 -1 1 2 4 6 8 y -0,5 -0,75 -1 -2 -4 4 2 1 0,75 0,5 Et x0, siis graafikul puudub punkt, mille abstsiss on null. Uurime kahte graafikut Järeldus: Kui a>0, siis graafik asub I ja III veerandis Kui a<0, siis graafik asub II ja IV veerandis Graafik on hüperbool
7. Valemite lehel olemas! 8. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Keskmiseks kiiruseks nimetatakse kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja jagatist. Hetkkiirus on kiirus kindlal ajahetkel. 9. Valemite lehel olemas! 10. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes ühepalju ja trajektooriks on sirge. Selle võrrand valemilehel ja graafik vihikus! 11. Üle küsida!!! 12. Vaata vihikust graafikut!!! 13. Kiirendus iseloomustab kiiruse muutumise kiirust. 14. Valemite lehel olemas!
TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime teimiku algpikkuse, märkides ja mõõtes mingi kindla vahemiku teimikul, et hiljem oleks hea uuesti mõõta. Seejärel asetasime erinevatest materjalidest teimikud tõmbe masina vahele ning tõmbasime kuni purunemiseni.
tasakaal. Temp. mis on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga nim. absoluutseks energiaks. Eksisteeri madalam võimalik temp. mille juures molekulid seisavad. Isoprotsesside korral jääb mõni gaasimoleku parameetritest samaks. Tuntumad isoprotsessid on isabaariline, isotermiline, isohooriline. Isotermiline protsses(temp on jääb). Avastjad Boyle ja Mariotte`i seadus isotermilise protsessi korral on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. Isotermilise protsessi graafikut nim. isotermiks. Isobaarilise(P=const) protsessi korral on gaasi ruumalad ja absoluutse temp suhe jääv. Graafik=isobaarset. Isohooriline protsessi korral on gaasi rõhu ja absoluutse temp. suhe jääv.
Glükoosilahus 0,25 ~0,06 ~0,06-0,07 mg/ml Glükoosilahus 0,125 ~0,01 ~0,04-0,05 mg/ml Glükoosilahus 0,062 0,0006 ~0,02 mg/ml Kuna tegu oli kahekordsete lahjendustega, siis oleks pidanud, sarnaselt kursusekaaslaste tulemustega, optilised tihedused olema omavahel umbes kahekordsete erinevustega. Minu tulemused on omavahel aga palju suuremate erinevustega, mille tõttu normaalset graafikut luua oleks olnudki võimatu. Lisan siia üleval antud tabeli parempoolse veeru järgi tehtud graafiku, illustreerimaks õiget graafikut. 0.07 0.06 0.05 0.04 0.03 0.02 0.01 0 0 6.2000000000000006E-2 0.125 0.25 Graafiku mitteväljajoonistumise põhjuseid võis olla mitmeid. Üheks nendest
4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1% 8) Milline oleks õige faktorite arv Kaiseri kriteeriumi (omaväärtus > 1) järgi? 5 9) Cattelli kriteeriumi järgi? (Vaadake omaväärtuste graafikut /Scree plot/. N-nda faktori järel on graafikul küllalt suur langus, kuid pärast seda vähenevad omaväärtused ühtlaselt. Cattelli kriteeriumi järgi tuleks alles jätta N faktorit.) 2 10 )Alustage analüüsi uuesti, määrates "õigeks" faktorite arvuks (Maximum number of factors) arvu, mida arutelu kahe eelneva punkti põhjal teile soovitas. 3 11) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? varimax 12) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 45%
4) Milline on esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent? Faktori omaväärtus 6,4 Seletusprotsent 33% 5) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 56% 6) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? Varimax meetodit 7) Kas esimese faktori omaväärtus ja seletusprotsent muutusid? Jah, 3.26 ja 18.1% 8) Milline oleks õige faktorite arv Kaiseri kriteeriumi (omaväärtus > 1) järgi? 5 9) Cattelli kriteeriumi järgi? (Vaadake omaväärtuste graafikut /Scree plot/. N-nda faktori järel on graafikul küllalt suur langus, kuid pärast seda vähenevad omaväärtused ühtlaselt. Cattelli kriteeriumi järgi tuleks alles jätta N faktorit.) 2 10 )Alustage analüüsi uuesti, määrates "õigeks" faktorite arvuks (Maximum number of factors) arvu, mida arutelu kahe eelneva punkti põhjal teile soovitas. 3 11) Pöörake faktortelgi. Mis meetodit kasutasite? varimax 12) Kui suur on kõigi faktorite kumulatiivne seletusprotsent? 45%
Joonis2.- Pärisuunalise ülekande graafik. 4) Punktis 4. mõõdetud parameetrid: -filtri ülekanne pääsuribas: -0,47[dB] - pääsuriba lõikesagedus: 9, 943 [MHz] - filtri ülekanne tõkkeribas: -50,73 [dB] - tõkkeriba lõikesagedus: 20,244 [MHz] - filtri kalle üleminekuribas: 41,35 [dB/oct] - hinnang filtri järgule 5) Joonis3.- Väljundpordi sobituse graafik, võrdlus sisendpordi. Võrrelda omavahel kahte graafikut, kas esineb mingeid erinevusi või sarnasusi, miks? Sarnasus- filtri kalle üleminekuribas sarnane Erinevus-pragusel graafikul tõkkeriba kõrgemal, kui sisesndpordi puhul. 6) Käivitada skaneering (Single) ja kuvada ekranile vastassuunalise ülekande moodul |S12| (TL (dB)). Salvestada saadud graafik .jpg formaadis ja esitada aruandes joonisena. Võrrelda saadud tulemust eelnevalt salvestatud pärisuunalise ülekande omaga. Kas esineb mingeid sarnasusi või erinevusi, miks?
Iga 19s inimene 5. Maailmapanga arenguindikaatorite andmebaasi (http://data.worldbank.org/indicator) kasutades hinda, milline oli muutus protsentides aastatel 2004 ja 2012 alla 5 suremusmääraga madala sissetulekuga riikides? Kasv umbes 30% Kasv umbes 35% Vähenemine umbes 21% Vähenemine umbes 30% 6. Kasutades eelmises ülesandes koostatud graafikut, mis aastal oli viimati oodatav eluiga Rootsis praegusel Mosambiigi tasemel? 1899 1918 2001 2003 7. Lähtudes UNPOP andmetest (http://esa.un.org/unup/CD-ROM/Urban-Rural-Population.htm) leia, mis aastaks on/oli maailmarahvastikust urbaniseerunud üle 50%? 2070 2035 2010 2000 8
Põhiprobleemid Probleemi lahendus Väärtuspakkumine Väljapaistvus Sihtgrupp • Graafikut saab • Mobiil heliseb Kaasaegne rakendus Äpp, mis on ülikvaliteetne koostada Nutitelefoni kasutajad; ebasobivas kohas ja ajal; graafiku koostamise ja samas võtab ka vähe • Wifi tuvastamise Kultuurilembesed inimesed; • Olemasolevad võimalusega ning Wifi- mäluruumi. programmiga Aktiivsed inimesed; mobiilirakendused pole tuvastamise programmiga
(xi). 7. Arvutage valemi (3) abil vastavad teoreetilised väärtused ft (xi). ∆ f ( x) 8. Leidke ∆f (x) = / fexp (x) - ft (x) /, δ= ja δ . Kandke saadud tulemused f t (x) tabelisse. 9. Joonestage graafik ft (x). Samas teljestikus esitage punktidena ka fexp (x) väärtused ja lähendage need sileda joonega. 10. Kasutades graafikut fexp(x), arvutage valemi (2) abil magnetilise induktsiooni väärtused B(0), B(xmax /2), B(xmax) ning nende laiendatud liitmääramatused, kasutades ampermeetri lubatud suurimat näiduhälvet (piirhälvet) ja solenoidi pikkuse l määramatust. Funktsiooni fexp(x) määramatuseks lugege ∆f(x) vastaval argumendi väärtusel. 11. Punktide 8 ja 9 alusel hinnake teoreetilise ja eksperimentaalse funktsiooni kokkulangevust.
Kandideerida saab Politsei- ja Piirivalveametikohale: (1) Kirjaliku taotluse (2) Isikut tõendava dokumendi koopia (3) Haridust tõendava dokumendi koopia (4) Tervisetõendi (5) Abipolitseiniku ankeedi (6) 2 fotot mõõtmetega 4x5 cm (7) Vajadusel relvaloa koopia (8) Vajaduse korral mootorsõiduki juhtimisõiguse koopia (9) Iseloomustus politseiametnikult, õppeasutuselt või tööandjalt. Abipolitseiniku töö on huvitav. See on mitmekesine ja rutiinivaba, ehk otsest graafikut töö kohta pole, tegemist on vabatahtliku tööga. Hea on veel see, et alles 18-aastasena on võimalik abipolitseinikuks saada. Peale seda on tegemist enda eest vastutava ja kohusetundliku noorega, mis on vaid kasuks Eesti riigile. Õppisin seda esseed kirjutades märkimisväärselt palju, tegemist on hea teemaga. https://et.wikipedia.org/wiki/Abipolitseinik https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015033?leiaKehtiv
Hälve – Keha kaugus tasakaaluasendist (m) Hälvemax = võnkeamplituut = suurim hälve Harmooniline võnkumine *Keha asukoha leidmine x=x 0∗sinωt *Nimetatakse faasiks (rad) – φ = ωt *Avaldatakse: 2π φ=ωt=2 πft= t T *Ring- ehk nurksagedus = ω *Võnkumise graafikut nimetatakse sinusoidiks *Võnkuv süsteem omab ni kineetilist kui ka potentsiaalset energiat Võnkumised looduses ja tehnikas Pendel – Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel. Matemaatiline pendel – Venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass T =2 π √ l g Vedrupendel – absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmass T =2 π √ m k
Kliima soojenemine kui müüt Kõne Hea publikum, austatud õppejõud. Mina olen Siim Pening ja täna sooviksin Teile kõneleda kliima soojenemise müüdist. Siinkohal mainiks kohe, et tegemist pole just eriti populaarse arvamusega eriti nende seas, kellele see rohkem või vähem sisse toob. On ju ikkagi uhke tunne väljamõeldud probleemi müügist saadud raha eest hangitud turbotatud sportautoga mööda linna müristada. Alustaks esimese ja ilmselt kõige statistilisema (ja seega ka igavaima) faktiga. Nimelt olla kliima soojenemise kõige suurem näitaja see, et golobaalsed temperatuurid on väga kiirelt ja ennenägematult tõusmas. Samas, kaasaegse tehnoloogiaga taevas ja mägedes sooritatud mõõtmised näitavad ainult minimaalseid kõikumisi. Maapealsed jaamad, mis näitavad 0.6 kuni 0.8 kraadilist kasvu viimase saja aasta jooksul, paikneva harilikult keset linnade kasvavaid töötusrajo...
Karjääriplaani koostamise juhend Eeltöö 1. Otsusta otsustada Mida ma pean otsustama? Pean otsustama, millist karjääri ma teha soovin. Millal ma otsustan? Enne seda kui hakkan karjääri tegema. Sellistele pisiasjadele on oluline alati enne algust mõelda . 2. Kogu enda kohta informatsiooni Minu kolm peamist huvivaldkonda on? Hobused, raamatud, psühholoogia Ma eelistan töötada järgmiste konkreetsete ülesannete kallal. - Treener, hobuse aretus( umbes 5- 10 aasta pärast. ) Mul on järgmised oskused - Elementaarsed tallitööd, algteadmised ratsutamisest Töö juures hindan kõige rohkem neid kolme väärtust. - Head meeskonda, huvi, paindliku graafikut Minu tugevamad küljed seonduvad järgmiste võimetega. - Kirjandite kirjutamine, emaatia võime 3. Uuri tööturgu Võimalusi pakkuvad ametid on? Tallitöötaja Mina eelistan neist ? Tallitöötaja, kuid seda lühiajaliselt. Karjääriplaan 1) järgneva tööea siht ja selle 1-3 suurem...
Juhtide aine ja ristlõikepindala on samad. Kumma juhi takistus on suurem, mitu korda? Teise juhi takistus on 8 korda suurem. 2)Juhi pikkused ja ristlõikepindalad on samad .Esimene juht on valmistatud nikroomist ,teine volframist. Kumma juhi takistus on suurem, mitu korda? Esimese juhi takistus on suurem, 20 korda. 3) Kuipalju ja kuidas muutub juhtme takistus, kui seda venitatakse kaks korda pikemaks? Takistus suureneb 2 korda . 9. Kasuta graafikut ja leia kui suured on juhtide 1 ja 2 takistused. Antud Lahendus: U1= 5V U2=15V Leian R1? I1=2A I= U/R R=U/I R=5/2 = 2,5 I2=2A Leian R2? Leida: I=U/R R=U/I R=15/2= 7,5 R1 R2 Vastus: Esimese juhi takistus on 2,5 , teise juhi takistus on 7,5
1 kalendripäevatasu x puhkusepäevade arv = puhkusetasu.( Hetke seisuga siis arvestatakse aprillist) Töötajal on õigus nõuda viivist, kui pole õigeaegselt puhkuserahad üle kantud ning seda on võimalik seni nõuda kuni puhkuserahad kätte saab. Ül 3. Alaealist ei tohi rakendada tööle. Kehtib heausu põhimõte. Seda saab rakendada poolte kokkuleppel. See tuleb heastada samas mahus oleva vabaajaga või rahaga. Ül 4. Ei saa sellist graafikut teha. Tööpäeva poolitamine ainult poolte kokkuleppel. Tööpäevade vahel võib olla 11 vahetundi, nädalanorm on 40 tundi ( peavad kehtima töö-ja puhkeaja normid). Ül 5. § 44. Paragrahv 1,3,4,5,6,7 ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel. Ül 6. tegime kõik koos tunnis ära. Ül 7. a) Peab saama, 15 päeva võib anda, põhipuhkus 35päeva. b) Peab saama, põhipuhkus 28 päeva, isapuhkust 10 tööpäeva õigust saada.
5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem Tel. liin RD--------TD Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem RD--------TD 6.) Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm. Määrata selle võimsusspekter. Võrrelda teoreetiliste tulemustega. Kui olime teise arvutiga moodemi ja telefoniliiniga ühendatud, siis näitas ostsillograaf tühja liini kohta umbes järgmist graafikut : Teoreetiline pilt on aga selline : Môôdetud Teoreetiline 986,6Hz 980,0 Hz 1644,4 Hz 1650,0 Hz Nagu näha, ei ole erinevused teoreetilisest sagedusest suured. Kokkuvõte: Tutvusime terminali ja sideseadmete erinevate ühendamisvõimalustega ja saime targemaks.
rohkem inimesi, kuid maal elaval naisel on haridustase madalam. 8 Statistika kodutöö Nagu näha, on emad, kellel on olemas juba kõrgharidus, sünnitanud lapsi üle 25-aasta vanuselt. See on loomulik, kuna meie kõrgkoolis õppijad on vanuses vähimalt 20-25.a. Toon veel kaks graafikut (maa ja linna eraldi). 9 Statistika kodutöö Siit graafikust on näha, et maal elavad noored emad omavad enamus kesharidust, kõrgharuduse korral on nii maal kui linnades üldandmed sarnased selles mõttes, et kõrgharidusega noored emad on vanemad kui 23aastat.
Fr=Fp >> Fr=mg=rhpir2g >> Fp=sl=spir >> h=(2s)/(rgr) AGREGAATOLEKUD ja FAASID Agregaatolekkolm olekut, milles ained võivad esinedagaasiline,vedel,tahke Faasidaine erinevate omadustega olekud (teemantgrafiit) Faasisiirdeks nim protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise Soojushulka, mis neeldub või eraldub faasisiirdel aine ühe massiühiku kohta nim siirdesoojuseks Tasakaalujooni ja kolmikpunkti kujutatakse pTteljestikus. Seda graafikut nim faasidiagrammiks pk ja Tk on kolmikpunktile vastav rõhk ja temp. AURUMINE, KONDENSEERUMINE. KEEMINE Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub ühe massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul Q=Lm Vaadeldes aurumissoojuse sisu mikroskoopiliselt, võime tõdeda, et aurumissoojus kulub: 1) molekulide omavahelise vastastikmõju ületamiseks 2)vedeliku pindpinevuse ületamiseks 3) paisumistööks
Rahvaarvult on Soome maailmas 119. kohal Umbes sama palju inimesi elab Norras, iirimaal ja Slovakkias Võrreldes teiste riikidega on Soome rahvaarvult suhteliselt keskmises positsioonis. Riigi rahvaarvu muutumise analüüs Vaadeldud aja jooksuksul on riigi rahvaarv ainult tõusnud ja kui uskuda graafikut siis tõuseb ka edasi Kasvutempo on suhteliselt ühtlane, aga käesolevast aastast kuni aastani 2025 pidi tempo langema. Riigi rahvaarvu muutumise tegurite analüüs Suremus 1000 inimese kohta on 9,83, sellega ollakse maailmas 40.ndal kohal
katseklaasil enam ei paista. v t +10 o ¿ vt o Katse Temperatu Aeg v=1/t Temperatuuritegur nr. o o ur t ( C) (s) (1/s) 1 23 122 0,0082 1,671 2 33 73 0,0137 1,781 3 43 41 0,0244 1,414 4 53 29 0,0345 keskmine=1,622 Tabeli põhjal teen graafiku c. Vaadates graafikut on selgelt näha, et suurem temperatuur tõstab antud reaktsiooni kiirust. Chart Title 0.04 0.04 0.03 0.03 0.02 Kiirus 0.02 0.01 0.01 0 23 33 43 53 Temperatuur
1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat koha...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
Kelleks saada? Maailmas on mitmeid erinevaid ameteid. Kõigile kõik töökohad ei sobi kuid igaüks proovib välja selgitada, mis on enda jaoks parim. Juba varasest elueast peale mõtlevad inimesed oma tuleviku ameti peale. On palju asju, millega tuleb arvestada enne kui otsus tehakse. Kõige olulisem on teada, millest ise huvitutakse ning milline amet on jõukohane. Selleks tuleb nooremas eas tegeleda mitmete asjadega. Näiteks käia erinevates huviringides, tegeleda spordiga ning võtta osa paljudest üritustest ja loengutest, kus tutvustatakse erinevaid erialasid. Selle käigus kujunevad välja omad eelistused ja saadakse teada mis üldse huvi ei paku. Näiteks, kui õpilasele meeldib tegeleda matemaatikaga ning hinded selles tunnis on väga head, võib ta tulevikus valida ameti, mis on seotud matemaatikaga. Aga kui matemaatikast üldse aru ei saada ja seda õppida ei taheta, siis tuleviku ametiks ei tasu valida...
etteantud töövahendeid ja lõikereziimi piirväärtusi. Muutujateks on lõikekiirus v ja ettenihe f. Lõikesügavus t on konstantne. Katsete korraldamine ja andmetöötlus viia läbi katsete planeerimise teooria alusel. Selgitada vaadeldavate protsessi mõjutavate tegurite olulisus või ebaolulisus ning kas antud katsetamistäpsuse ja valitud mudeli kuju korral on võimalik koostada täpsemat mudelit. Arvutada välja mudeli väljundi usaldusintervallid ning joonistada välja 2 graafikut koos usaldusintervallidega: lõiketemperatuuri T sõltuvus lõikekiirusest v (f=const) ja lõiketemperatuuri T sõltuvus ettenihkest f (v=const). Töö eesmärk Uurida lõikeprotsessi parameetrite mõju lõiketemperatuurile Töövahendid 1. Treipink 2. Treitera 3. Toorik- süsinikteras 4. Nurgamõõturid 5. Millivoltmeeter 6. Termopaar Seadmete kirjeldus Joonis 1
ylabel('Vea tõenäosus'); title('Kodeerimisega ja kodeerimiseta BER'); grid on; Modelleerimise tulemused Joonis 6. Vigasuse tõenäosuse sõltuvus signaal/müra suhtest ja häirekindla koodi kasutamisest Kokkuvõte Modelleerimise tulemusena on veaparandusega kanali graafik väiksema vigasuse tõenäosusega kui veaparanduseta kanali graafik. Koodi kasutamise eelis kasvab seda kiiremini, mida suurem on signaal-müra suhe. Vea tõenäosusel 10-3 on kodeerimisega signaali BER-i graafikut vaadates nähe, et nõutav on ca 1dB võrra väiksem SNR kui kodeerimiseta signaali BER-i puhul.
teiste funktsioonide graafikud. Mõnikord saab mittenormaalset tunnust teisendada nii, et tema jaotus muutub ligikaudu normaalseks. Normaaljaotuse kuju sõltub standardhälbest Graafiku kuju sõltub jaotusparameetrite väärtustest. Keskväärtus määrab jaotuse raskuskeskme asukoha ja standardhälve tiheduskõvera kuju. Mida suurem on standardhälve, seda väiksema järskusastmega on tiheduskõver. Standardhälbe suurendamine muudab normaaljaotuse graafikut laiemaks. Väikese korral on graafik kitsam ja teravam. Joonis 2. Keskväärtuse muutmine nihutav graafikut vasakule või paremale. Joonis 3. Joonis 2. Võrdsed keskväärtused, erinev standardhälve Joonis 3. Võrdsed standardhälbed, erinev keskväärtus Kahetipuline normaaljaotus Normaaljaotus võib olla ka kahetipuline, kui kaks normaaljaotusele alluva suuruste (nt meeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
