Konjugatsioon-suguline paljunemine Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Nugiahel-parasiittoiduahel Bilateraalne sümmeetria-kui keha pooleks lõigata, siis osad on üksteise peegelpildid. Heterotroof-saab energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. Nematoodid ehk ümarussid. Hõõrel- see osa, millega teod toitu lahti kraabivad.
Toiduahel 8 klass 2007 Toiduahela tüübid (1) · Kiskahel eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. Toiduahela tüübid (2) · Laguahel surnud orgaanilise aine lagundamine lagundajate poolt. Toiduahela tüübid (3) · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Nt. puuleht lehetäi seened viirused Toiduvõrgustik · Toiduahelad moodustavad toiduvõrgu, mis annab täpsema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest "elatuvad".
modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Toiduaehala erivormid:1) Kiskahel kiskjad ise osutavad saakloomadekks (viimane lüli tippkiskja)2)Nugiahel- parasiit toiduahel, iga järgmine lüli parasiteeruib,toiduahela eelnevale lülile 3)Laguahel- algab eluta orgaanilisest ainest, koosneb elus tarbijates ja lagundajateks lõppeb alatidestruendiga
organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoiduline loom. Kasvav populatsioon populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu. Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm. Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega).
· saakloom- röövlooma ohvriks langenud loom. · kiskja- üks imetajate selts, kuhu kuuluvad röövloomad. · tootja- toiduahela esimene lüli, taim. · tarbija- II astme loom, toiduahelas. · lagundaja- surnud taimede ja loomade orgaanilise materjali lagundaja. · toiduahel- ahela moodustavad organismid, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine. · toiduvõrk- toiduahelatest koosnev võrk. · kiskahel- ahel, milles eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija. · nugiahel- ahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid. · laguahel- muudetakse organismide elutegevusejäägid ja surnud organismide orgaanilesed ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutada. · leviala- loomadele/taimedele sobivate tingimustega esinemisala.
Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. ) Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur (ehitus ) Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine 1.tase autotroofid 2.tase fütofaagid Järgnevad zoofaagid Toiduahelad jaotatakse : 1) karjamaa toduahel ( selle lõpus kiskahel ) 2) laguahel e. detriitahel 3) nugiahel e. parasiittoiduahel Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõppeb mikroobidega. Nugiahel e. parasiittoiduahel Konsortsium katenaarium, kogum organisme ( konsorte) ), keda toit (trofokonsordid ) või elupaik ( topokonsordid) seostab mingi kindla taimega ( determinanadid) taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat
sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane Kerahein -> tihane, rohutirts, õiesikk, hiir, jänes -> hiireviu, rebane, rästik, konn -> rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest
32) Milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks? Taimed, vetikad, algloomad, kuna nad tekkisid mulla toitainete, vee ning õhust süsihappegaasiga 33) Mida toiduahel näitab? Näitab üksteisest toituvate organismide rida 34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist 37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine aga laguahel on kui järgmine lüli laguneb eelmist 38) Võrdle toiduahelat toiduvõrguga. Kumb on keerulisem, miks? Toiduahel on keerulisem kuna see näitab üksikuid loomad kuid toiduvõrk näitab need teised toidud mida loomad söövad 39) Miks konn kuulub mitmesse toiduahelasse?
(gepard,lõvi) taimtoidulisus-loom sööb taimi.(kits) segatoidulisus-loom võib süüa nii taimi , kui ka liha.(karu) konkurents-looduses on isenditevaheline võitlus peamiselt ühe ja sama eluruumi ning toidu pärast. Toiduahel-üksteisest toituvate organismide rida. tootjad-valmistavad anorgaanilisest orgaanilist ainet. tarbijad-kasutavad valmis orgaanilist ainet. lagundajad-muudab orgaanilise aine anorgaaniliseks. kiskahel-järgnev lüli sööb eelmise ära. laguahel-järgnev lüli lagundab eelneva jäänused. nugiahel-järgnev lüli parasiteerib eelmisel. Toiduvõrk-üksteisega seotud toiduahelad. Koloniaalsus-isendite vaheline kasulik kooselu. ajutine koloonia-kooselu teatud eluperioodil(kajakad ja pingviinid) püsikolooniad-püsivalt kooselavad organismid (sipelgad) fotoperiodism-organismide reageerimine päevapikkuse muutumisele.
milles sündimus ületab suremuse. ökoloogilise püramiidi reegel - iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. biomassi püramiid-ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku.; Biomass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kiiresti kõrgemate troofiliste tasemete suunas. karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom. kiskahel - saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Ahvenad söövad 500kg, kaal tõuseb 50kghaug sööb 50kg ahvenaid, kaal tõuseb 5kg. Fütoplankton- vetikad ja rohelised taimed. Zooplankton- loomorganismid: vesikirbud
Biomassi pramiid koloogilise pramiidi graafiline esitus Biootiline tegur organismide elutegevust mjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfr Maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsnoos kossteemi elusosa, mille moodustavad eri tpi organismide populatsioonid Herbivooria - taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populaatsion, milles sndimus letab suremuse Karnivoor loomtoiduline loom Kiskahel saak- ja rvloomadest moodustunud toiduahel Kisklus rvlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on hele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama vi eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jkidest ja surnud organismidest ning lpeb mikroorganismidega ( seente, protistide, bakteritega) Lagundaja surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism
Bambusvõrsed ja hiidpanda Ökosüsteem on iseregulleruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest (eri liigid ühel alal) ja ökotoobist (elupaik) ÖS kuuluvate populatsioonide (ühe ligiisendid) omavahelised suhted valduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad Toiduahela. TAIM--->TAIMTOIDULINE--->LOOMTOIDULINE--->TIPPKISKJA Ühe ÖS hargnevad ja põimuvad toiduahelad mood. toiduvürgu. Toiduahelate erivormid @ Kiskahel- eelmise astme organismi sööb ära järgmise astme tarbija Nt- taimne hõljum-sõudik-viidikas-ahven-haug @ Nugiahel ehk parasiittoiduahel- iga järgmine lül iaprasiteerib toiduahela eelneval lülil Nt- õunapuuleht-lehetäi.seened-mükoviirused @ Laguahel- algab eluta organismi ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga Nt- kõdunenud lehed-vihmaussid-lestad-bakterid ja mikroseened Troofilised tasemed- ehk toiduahela lülid
NT; Paeluss Fakulatiivne parasiit- Toitub võimaluse korral peremehest, kuid peremehe puudumisel saavad ikkagi edasi areneda. NT; Sääsk Parasiit- Sellest kooseluvormist kasu saav liik. Peremees- Sellest kooseluvormist kahju saav liik. * Kisklus- toitumissuhe röövlooma ja saaklooma vahel. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. * Herbivooria- toitumissuhe taimeliigi ja taimtoidulise looma vahel. Herbivoor- taimtoiduline loom. Omnivoor- segatoiduline loom ehk loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest 4. Ökoloogiliseks amplituudiks nimetatakse ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks
Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil Õunapuuleht lehetäiseenedmikroviirused · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõppeb alati destruendiga. Kõdunenud lehedvihmaussidlestadbakterid ja mikroseened · Kiskahel iga järgmine toitub eelmisest ja muutuvad suuremaks Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 10. Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine. Reegel : Igas järgmises tasemes talletub umbes 10% eelmise troofilise taseme energiast. Koostamine : Ökoloogiline püramiid saadakse, kui toiduahel paigutatakse vertikaalselt ja kõige alla jäävad tootjad. 11. Kuidas liiguvad ökosüsteemis aine ja energia?
(vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jt) · Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur · Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduahela I tase autotroofid · II tasefütofaagid · III ja järgnevad tasemed zoofaagid · Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahele e parasiittoiduahel · Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) · Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku e toitumissuhete võrgustiku e konneksi · Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega
Lisaks solkmele on obligatoorne areneda. parasiit ka paeluss. Kumbki ei saa peremeesorganismi sattumata edasi Inimese verd imev sääsk on areneda ja paljuneda. fakultatiivne parasiit. Kisklus Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitmissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla ise ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Esimesed selgroogsed karnivoorid olid kalad. Esimesed neljajalgsed karnivoorid olid kahepaiksed, kes asusid maale elama. Nende põhiliseks toiduks olid kalad. Hiljem lisandusid putuktoidulised neljajalgsed loomad. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haiged loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, ühtlasi aga paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Kisklus
arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal. Kui populatsioonide arvukus püsib pikemat aega stabiilsena, siis nimetatakse sellist ökosüsteemi seisundit ökoloogiliseks tasakaaluks. Seda aitab säilitada liigirikkus. Iga järgmise toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. 3. Organismide omavahelised suhted. Mõisted. Määrata suhte tüüp. VASTUS: Kiskahel- saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kommensalism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents- sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel- toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega) Parasitism- eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik
kogum.Isereguleeruva ökosüsteemi alus.Populatsioonide arvukuse regulatsioon.Ökoloogiline tasakaal. Ökoloogilise püramiidi reegel:Iga järgnevad troofilise taseme biomass on ~10% eelneva troofilise taseme biomassist. Püramiid: 1kg 4 tase tertsiaalsed konsumendid 10kg 3 tase sekundaarsed konsumendid 100kg 2 tase primaarsed konsumendid 1000kg 1 tase produtsendid Iga troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja mõjutab ka järgneva lüli arvukust. Kiskahel-on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel.Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel-mingile, enamasti raskesti lagundatavale orgaanilisele osakesele (näiteks okka tükk) kogunevad esmased selle tarbijad (näiteks bakterid, mikroseened), kes omakorda süüakse ära neist toituva organismi poolt. Nugiahel-Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil
biootiline t- org elutegevust mõjutav looduslik tegur, mis tuleneb org kooselust. biosfäär-maa pinnakihtide ruumiosa, mida asustavad elusorganismid biotsönoos-ökosüsteemi elusosa, mille mood eri tüüpide org populatsioonid herbivooria-taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega. kahanev populatsioon- popul milles suremus ületab sündivuse karnivoor- loomtoiduline loom kasvav popul.- popul milles sündivus ületab suremuse. kiskahel-saak-ja röövloomadest moodustunud toiduahel kisklus-röövlooma suhe saakloomaga kommensalism- eri liiki org.de kooseluvorm, ühele kasulik, teisele neutraalne konkurents-eri liiki org.de kooseluvorm, vastastikku arengut piirav laguahel-toiduahel, algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega lagundaja-surnud org koostisaineid lagundav org omnivoor-loomaliik, kes toitub nii taimedest kui loomadest
organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse Karnivoor kiskja, loomtoiduline loom Kasvav populatsioon Populatsioon, milles sündimus ületab suremuse Kiskahel saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga Kommensalism eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele poolele kasulik ja teisele kahjutu Konkurents sama või eri liiki organismide vastastikku piirav kooseluvorm Laguahel toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protistidega)
Obligatoorsed parasiidid-peavad kindlasti teatud eluperioodil peremehest toituma.(sole, paeluss). Fakultatiivsed parasiidid - toituvad võimaluse korral, kui saavad peremehe puudumisel ikka edasi areneda. Kui üht liiki organism teisest toitudes selle hävitab, siis saab rääkda kisklusest või herbivooriast.Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. kiskjad- karnivoorid,on loomad kes söövad teisi loomi. samas saab see kiskja olla kellegi teise saakloom, sel viisil moodustub kiskahel, viimaseks lüliks tippkiskja. Taimetoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nim. herbivooriaks (lehetäi,maipõrnikas,metskits). Segatoidulised - omivoorid ( karu, metssiga). Igal liigil oma levila e. areaal. territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. populatsiooni saab iseloomustada ka tihedusega
Tootjad: taimed, fotosünteesivad abkterid, vetikad saavad eluks vajaliku energia Päikeselt ja sünteesivad anorgaanilised ühendid orgaanilisteks. Tarbijad: tarbivad tootjate valmistatud orgaanilist ainet (loomad) Lagundajad: orgaanilne aine laguneb orgaanilisteks ühenditeks, mis liigub uuesti taimede kasutusse. Sellega tegelevad bakterid, ussid, seened. Vaata! www.slideshare.net/helina20/kossteem-44742033 10. Mille poolest erinevad kisk-, lagu- ja nugiahel? Kiskahel - Saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Laguahel – Ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Nugiahel - Toiduahel, kus iga järgmine lüli parasiteerib eelmisel, kasutades toiduks tema elusaid kudesid 11. Mis on toiduvõrgustik? Mis on troofilised tasandid? Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad
ainult üks osapool, teisele on see kahjutu. 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Kommensaalideks nimetatakse organisme, kes kommensalismis elamisest saavad kasu. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid tekitavad peremehele kahju, aga ei hävita teda. Näiteks inimese soolestikus elav solge kasutab seal leiduvat toitu ning tekitab sellega inimesele tervisehäireid.Parasiidid on a sääsed, kirbud, lutikad ja täid, kes imevad inimese verd. 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. (Fütoplankton)-koger-ahven-haug 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, herbivooria aga taimtoidulise looma- ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. St kiskjad söövad teisi loomi, aga herbivoorid taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik
ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid
Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id Organismid, mis tarvitavad toiduks energiavoos ühepalju muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekord Väljendatakse %-s.
vihmametsad). 16.Elurikkuse muutumine poolustelt ekvaatori suunas, selle nähtuse võimalikud põhjused Bioloogiline mitmekesisus üldjoontes kasvab poolustelt ekvaatori poole liikudes niiskuse kasvu tõusuga. 17.Pindala ja isoleerituse mõju elurikkusele Pindala suurenedes liikide arv kasvab; isoleeritus vähendab elurikkust. 18.Troofilised suhted ja toitumisahelad ning nende mõju liikide arvukusele Toiduahel on enamasti 3-4 tasemeline, esimeseks roheline taim; Kiskahel, laguahel, nugiahel. Loom loomast saab enamasti kätte 80% energiast, enamikel omastatkse ainult 10%. 19.Elupaikade heterogeensuse ja keerulisuse mõju elurikkusele Kõik keskk. faktorid varieeruvad ajas ja ruumis. Mida enam varieeruvad paikade suurus, vanus, tüüp, arv, seda suurem on elurikkus; Mida keerulisem elupaiga arhitektuur, seda suurem elurikkus. 20.Kõige liigirohkemad organismirühmad Eestis ja maailmas Eestis: taimed, putukad, seened, protistid, linnud
teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 28. Mis on kisklus? Näited. Kisklus ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk röövloomad peavad jahti teistele loomadele (saakloomadele), surmavad nad ning söövad ära. Samas võib kiskja olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt (mõni kiskja võib üheaegselt olla nii kiskja kui ka saakloom, kui ta ise langeb saagiks). Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. 29. Mis on taimetoidulisus? Näited. Taimtoidulise looma ja taime omavaheline toitumissuhe. N: rohttaimed, võrsed, oksad ja põder. 30. Mis on konkurents? Näited. Konkurents on organismidevahelise suhte tüüp ökosüsteemis, mille korral mõju on vastastikku negatiivne. Erinevate liikide vahelist konkurentsi nimetatakse liikidevaheliseks konkurentsiks, ühe
13. Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga. Reaalse populatsiooni arvukus kõigub tavaliselt k-e ümber. 14. Mis on toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 15. Mis on laguahel - Laguahel e. detriitahel on toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). 16. Mis on ökoloogiline püramiid püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht
on kooselu ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu (nt. mõndade mardikaliikide elamine sipelgapesas). 4. Milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks? Organism, kellele on kommensiaalne kooselu kasulik. 5. Millist kahju tekitavad parasiidid? Parasiidid elavad teiste organismide arvelt (nt. inimese soolestikus elav solge saab sealt toitu ning põhjustab inimesele tervisehäireid). 6. Koostage kolmelüliline kiskahel kodumaistest liikidest. NISU - > PÕLDHIIR - > ÖÖKULL 7. Võrrelge kisklust ja herbivooriat. Kiskjad söövad herbivoore, nemad kiskjaid mitte. Kiskjad peavad toidu saamiseks rohkem vaeva nägema, sest saak võib eest ära joosta, herbivooridel on toidu hankimine kergem, aga erinevalt kiskjatest peavad nemad oma seljataguse pärast muretsema, kiskjad selle pärast enamasti kartma ei pea, et nad saagiks võivad langeda. 8
See on selline parasitismi vorm, kus parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Enamasti on sel puhul tegemist parasiitse eluvormiga, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga. Kisklus Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Näiteks kisklusega on tegemist tiigilendlase toitumises, tema peamiseks toiduks on väiksed putukad nagu sääsed ja kihulased. Kiivitaja toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest, limustest, vihmaussidest, hulkjalgsetest. Tihti sööb ta mardikaid. Ta sööb kaerasorisid ja rohutirtse. Must-toonekurg eelistab loomset toitu: peamiselt kalu, aga sööb ka konni, veeputukaid, harva roomajaid ja veetaimi
Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Stratosfäär temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV- kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist
48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ökoloogilise püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui
kui ei toimu ühe liigi paljunemist teise arvel. Kui ökosüsteem on tasakaalust väljas toimub teatud aja jooksul ühe koosluse asendumine teisega, mida nimetatakse suktsessiooniks. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toitumisahela (näitab kes keda sööb). Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. *Toiduahel võib olla kiskahel, nugiahel (parasiitide puhul) või laguahel. Toiduahelas on kaks kuni viis lüli. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõsõltub sellest. *Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad (rohelised taimed, mõned autotroofsed bakterid), kes fotosünteesivad päikesevalguses orgaanilisi aineid, kasutades selleks süsihappegaasi, vett ja mineraalsoolasid.
( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. REDUTSENDID- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. DETRIDOFAAGID- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. 22. Ökoloogilised püramiidid. Biomassi, energia ja arvukuse püramiidid. Bioakumulatsioon. Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed
.toituvad 16)Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhiliseks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel-organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e konnekseid. Toiduahelad jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel) 2)laguahel e detriitahel 3)nugiahel e parasiittoiduahel 17)Ökoloogiline püramiid e. Eltoni püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Ökoloogilise püramiidi alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad esimese astme konsumendid, siis teise astme konsumendid jne. Biomass-laiemas tähenduses organismide mass , kitsamas tähenduses, veekogu või maismaa pinnaühikul (v
kehavedelikest, kudedest või seeditud toidust. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja on ilves, kes murrab toiduks näiteks jäneseid, metskitsi ja teisi loomi, kellest tal jõud üle käib. Taimetoidulisus Näitab suhet taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime vahel. Kasulik on see vaid loomale. Näiteks leevike sööb okas- ja lehtpuude seemneid, pungasid, võrseid, noori lehtesid ja õisi. 7. Kiskahel (ehk kiskja-saaklooma ahel) on saak- ja röövloomadest moodustunud toiduahel biotsönoosis. Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad. Kiskahelale on omane, et iga järgnev kiskja on oma saakloomast suurem. Laguahel ehk lagunemisahel ehk detriitahel on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Laguahelatel on eriti tähtis osakaal metsaökosüsteemides. Laguahela moodustavad
o Maismaa ökosüsteemides tõuseb mürkide sisaldus iga sammuga toiduahelas ca 10 korda, vees 35korda. · Toiduahelad ja toiduvõrgud. o Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid o Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. o Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi · Karjamaa- parasiit- ja laguahel. o Karjamaa toiduahel Algab tavaliselt rohelisest taimest ja lõppeb tippkiskjaga o Parasiit ehk nugiahel Algab parasiteeritavast taimest või loomast ning iga
Toitumissuhted koos destruentidega moodustavad ökosüsteemis tsükli e aineringe. Ökosüsteemi troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Biomass ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass ja energia vähenevad ökoloogilises püramiidis kõrgemate troofiliste tasemete suunas. Produktiivsus e biomassi juurdekasv väheneb samuti kõrgematel tasemetel. Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist. Toiduahelate erivormid: · Kiskahel kiskjad ise osutuvad saakloomadeks. Viimane lüli on tippkiskja. · Nugiahel parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil. N: õunapuuleht lehetäi entomofiilsed seened mükoviirused. · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõpeb destruendiga. N: kõdunenud lehed . vihmaussid lestad bakterid ja mikroseened
Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konneks. Tsönoos (biotsönoos) Biotsönoos (kooslus) elukooslus, ühesuguste keskonnatingimustega ala (biotoobis) elavate organismide kogum (ökosüsteemi elusosa); mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. B-i organismid sõltuvad nii keskkonnast kui ka üksteisest. B-s. moodustub
Osad loomad ei sure kohe vaid tekidav närvisüsteemi kahjustused. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela I tase autotroofid; II tase fütofaagid; III ja järgnevad tasemed zoofaagid Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks) Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või
kisklus ja parasitism) märksa vähem tähelepanu. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Kõige lihtsam võrrandisüsteemi mudel kiskja-saaklooma dünaamika kirjeldamiseks on Lotka-Volterra tüüpi mudel. Sellel süsteemil on kaks komponenti: C- kiskjate ehk tarbijate arv/number ja N- olemasoleva biomassi või saaklooma arv. Sellest saab teha järelduse, et kui algselt on puudus
hapendamisel keemiliselt tugeva oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust. Kineetiline energia väljendub mingis konkreetses tegevuses, reaalselt eksisteeriv ja toimiv valgusenergia, soojusenergia, elektrienergia, mehhaanilise liikumise energia. Kiskahel toidu, milles kiskjad võivad ise osutuda saakloomadeks. K-a viimase lüli moodustavad kõrgeima astme kiskjad tippkiskjad. Kiskjad e. röövimetajad e. karnivoorid imetajate klassi lihatoidulised loomad. Kisklus e. röövlus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. K. reguleerib saakloomade arvukust, haigete loomade ärasöömine parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit, nõrkade ja väikese
vesi) kui ka teised elusolendid. Keskkonnakaitse - rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise säilitamisele. Keskkonnategurid - vt. Ökoloogilised faktorid. Kesknärvisüsteem - pea ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine. Kimäär - biol. erineva genotüübiga ja eri organismidest (sügootidest) pärit rakkudest koosnev organism. Kiskahel - saak ja röövloomadest moodustunud toiduahel. Kisklus - röövlooma toitumissuhe saakloomaga. Kitiin - putukate välisskeleti ja seente rakukesta koostises esinev polüsahhariid. Kivistis - vt. fossiil. Klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus (kopsu- ja silmapõletik, suguhaigus klamüdioos). Kliimakskooslus - ehk püsikooslus, kus on enamasti stabiilne liikide arv ja biomass. Kliimaksseisundis kooslus vahetab välja iseennast.
(taimed, mis ei sisalda nektarit, näevad välja sellised nagu sisaldavad ja see läbi levitavad oma seemneid). 61 Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas mõni kiskja võib olla mõne teise toitumisobjekt- moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Kiskjate saagiks on enamasti vähese kohanemisvõimega, väiksemad või haigemad loomad. Sellega reguleeritakse saakloomade arvukust, paraneb ka populatsiooni üldine kohanemisvõime ja tervislik seisund. Herbivooria. Taimtoidulise looma- ja taimeliigi vahelist toitumissuhet nimetatakse herbivooriaks. Taimtoiduline loom on herbivoor. Taimedel on kujunenud kaitsekohastumused: ogad, okkad, karvad ja eritised
Tsüklilised nukleotiidid toimivad virgatsühenditena (cAMP- tsükliline adenosiinmonofosfaat). Teatud nukleotiidid kuuluvad liitensüümide koostisesse. Nukleiinhapped. Jaotatakse DNA ja RNA. DNA koosneb nukleotiidijääkidest. 1. Pentoosiks on desoksüriboos (2C juures on OH asendunud H-ga) . 2. Lämmastikalused jagunevad kahte rühma ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G). 3. Fosforhappe jääk. DNA struktuuri tasemed. Esmane DNA ükiskahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjekord. Teatud viirused (bakteriviirused) ja molekulaarbioloogiliste protsesside vaheetappides. Sekundaarstruktuur ehk biheeliks, biheeliksi moodustuvad omavahel paardunud kaks DNA üksikahelat (mis ei ole omavahel identsed). DNA ehitusprintsiibid väliskülgedele jäävad pentoosi ja fosforhappe jäägid, siisepoole lämmastikaluste jäägid. Miks selline ehitus on kasulik
taimed). Mis tahes troofilise taseme häirimine ohustab enim kõrgeima astme asukaid, nn. tippkiskjaid. Kõrgemate troofiliste tasemete kahjustamine võib madalamatel troofilistel tasemetel põhjustada: a) vohamise ja seejärel b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit (trofokonsordid) või elupaik (topokonsordid) seostab mingi kindla taimega (determinandiga)
Toiduahela tasemed: I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid (primaarne—primaarne konsument—sekundaarne kosnument—tertsiaalne konsument) I astme tarbijad- rohusööjad e herbivoorid II astme tarbijad- kõigesööjad e omnivoorid III astme tarbijad- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduahelad jaotatakse: karjamaa tüüpi toiduahel (selle lõpus kiskahel) laguahel ehk detriitahel nugiahel ehk parasiittoiduahel Näited: viljatera—põldhiir—rebane—ilves Autotroof—heterotroof—heterotroof—heterotroof Ökoloogiline püramiid (ka ökopüramiid, troofiline püramiid, energiapüramiid või Eltoni püramiid (ökoloog Charles Eltoni järgi)) on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles
annaabi.ee 
