väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1. Toiteelementide kvantitatiivsest vajadusest lähtudes jaotatakse neid järgmiselt: a) makroelemendid- C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; b) poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al);
Bioloogia Tunnikontroll Tõusev ja laskev vool (mis see on, kus toimub) Tõusev vool kannab mullast pärit vett koos selles lahustunud mineraalainetega juurtest ladvani, toimub puiduosas. Laskuv vool viib lehtedest valmistatud toitaineid (suhkruid) juurtesse ja ühtlasi kõigisse teistesse taimeosadess, toimub niineosas. Mis paneb vee taimes liikuma Vesi liigub juurtesse peamiselt osmoosi teel. Selle tulemusena tekib juure puidurakkudesse rõhk, mis surub vett ülespoole. Osmoosest rõhust üksi ei piisa, et pumbata vett kõrgemal paiknevatesse taimeosadesse. Näiteks peab vesi jõudma paljudel puudel mitmekümne meetri kõrgusele. Peamine jõud, mis paneb vee juurtest ladva suunas liikuma, on vee aurumine läbi lehtedes olevate avade ehk õhulõhede. Kui õhulõhed on avatud, liiguvad vee molekulid lehest õhku (st sealt, kus vee sisaldus on suurem, sinna, kus see on väiksem) ja auruvad. Seetõttu väheneb ...
Henna taim ja selle kasutamisviisid 1. Henna taime välimus, kasvunõuded, ja taimes olevad ained 2. Hennataime ajalugu 3. Hennataime kasutamine 4. Teisi loodislike juuste ja nahatoonijaid: indigo 5. Kuidas tehakse kehamaalinguid hennaga 6. Nn. must henna mis see on ja kuidas ta inimesele mõjub 7. Henna kui looduslik juuste värvimise vahend 8. Henna kasutamise ohud 9. Huvitavaid fakte hennast 10. Henna plussid ja miinused °Hennataime välimus, kasvunõuded ja taimes olevad ained
iseloomulikud ja laialt levinud taimsed pigmendid, mis esinevad taimedes aglükoonide või glükosiididena, asetsedes kihiti. Nad annavad taimele lõhna, õitele, koorele ja viljadele värvuse ja maitse. Flavonoidid jaotatakse kuude põhilisse alarühma (flavanoonid, antotsüanidiinid, flavoonid, flavonoolid, leukoantotsüanidiinid ja flavanonioolid), millest üks tähtsamaid on flavonoolid. Flavonoolid on vees raskesti lahustuvad kollakad ühendid. Kõige sagedamini esinevad nad taimes aglükoonidena, milleks on kemferool, kvertsetiin ja müritsetiin. Glükolüseerimata kujul on nad vees lahustumatud ning esinevad eeterlikes õlides ja ka puidus ja lehtedes. Milliseid keemilisi elemente sisaldab? Flavonoidide rühma lähteühendeiks võib pidada 1,3- ja 1,2-difenüülpropaani. Tegemist on ühenditega, mille molekulis on kaks aromaatset tuuma A ja B, mis on ühendatud C3-fragmendiga. B-tuuma erineva liitumise tulemusena moodustuvad erinevad flavonoidühendid. Flavonoolid:
poolel see aeglustub. Puhkeperiood - elutegevus aeglustunud, muutub taime keemiline koostis. b. Füsioloogiline puhkus taimedel ja selle reguleerimine Füsioloogiline puhkus - karastumine eelpuhkus (juulist septembri alguseni) algab taimedes kasvu aeglustumine, varuainete talletumine, faasi lõpus puittaimede puitumine ning korgistumine. Taimes suureneb kasvu pärssivate hormoonide (etüleen, abtsiishape) sisaldus. Eelpuhkefaasiks saab taim „märguande” valgustingimuste muutusest (päevapikkus hakkab lühenema, alates suvisest pööripäevast) sügavpuhkus (sept. – nov.) Taim muudab oma keemilist koostist: väheneb vee sisaldus; taim talletab endasse rohkesti tärklist ja rasvu, tärklise kogunemine
õ` õ`- õ õ`- m õ`- t õ`- lv õ`- lo m` m`- õ m`- m m`- t m`- lv m`- lo t` t`- õ t`- m t`- t t`- lo lv` lv`- m lv`- lo lo` lo`- õ lo`- m lo`- t lo`- lo õ- õhk m- maa t- taimestik lv- loodusvarad lo- loomastik m`- õ- õhk, hapnik, putukad t`- õ- elu taimes, nii aias kui toas m`- m- keskkond, naturaalsus, huumus t`- m- viljakus , areng m`- t- taimed, elu maapinnas t`-t - puud, põõsad, istikud, taimed m`- lv- loodusvarade teke , maapinna kihistumine t`-lo- toit, elukeskkond m`- lo- loomastiku elu, toit, väetis lo`- õ- elukeskkond, hingamine õ`- õ- elu lo`- m- keskkond, taimed õ`- m- hapnik, elu maapinnal
mille abil saab taim Meelitab putukaid samuti paljuneda välimusega õietolmu koguma. Varred Lehed Juhib taimes vett, mineraale ja toitaineid. Lehes toimub Taime tugi. Osaleb ka fotosüntees, säilitatakse fotosünteesis energia Juured Juur kogub taime vett, mineraale ja toitaineid. Juur kinnitab taime
Botaanika 2 KT A 1. Mis on koed, andke määratlus! Sarnase ehituse, funktsiooni ja päritoluga rakkude rühmad, mis moodustavad elundid ning aitavad neil oma funktsioone täita. 2. Mida tähendab differentsieerumine ja kus see aset leiab? Võime muutuda teiste kudede rakkudes ja see toimub algkudedes, e. meristeemides. 3. Vii kokku kude ja tema ül. taimes. ... 4. Meristeemid: a) kuidas meristeeme liigitatakse; b) kus erinevad meristeemid taimedes paiknevad? 1) tipmine (aplikaalne) meristeem. Paikneb varte ja juurte pea- ja külgharudes ja tippudes. Temast oleneb peamiselt elundi pikkuskasv. 2) külgmine (lateraalne) meristeem. paikneb telgelundites pinnaga paralleelse silindrilise kihina, põhjustab elundite jämenemist. 3) vahemeristeem - asub vare sõlmevahede alumises osas, lehtede ja õieraagude alusel, elundi pikkuskasv.
Praktiline töö: juhtkoe uurimine Eesmärk: jälgida vee ja selles lahustunud ainete liikumist mööda taime varre juhtkudesid. Taustinfo: 1. Kuidas ained taimes liiguvad? Miks on see vajalik? Taimedes transporditakse eluks vajalikke aineid taimemahla abil. Loomadel paneb vere ringlema süda. Taimedel puudub selline "pump". Vett ja mineraalaineid saavad taimed juurtega. Vesi tungib taimejuurtesse ja see surutakse suure jõuga taime soontes ülespoole. Lehtede pinnalt aurab vesi pidevalt ära. Võrreldes inimese üheainsa ringesüsteemiga on taimedes kaks erinevat "torustikku" - sooned ja sõeltorud.
erinevad nõudepesuvahendid Pestitsiidid- keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Herbitsiidide toimed ja nende tagajärjed - üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; - valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; - kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; - süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda
Kompresse tehakse raskelt paranevatele haavadele, paisetele, haavanditele ja ekseemidele, silmalaugude põletiku ja hambavalu korral. Homöopaatias antakse kummelit rahututele lastele, voolmete, kõrvavalu, menstruatsioonivalude ja hingamisteede katarri leevendamiseks. Kummelist võib valmistada ka salvi ja näomaske. Vana ja usaldusväärne nipp on blondide juuste loputamine kummeliteega. (Vanaema Luule) KOKKUVÕTE Oma referaadis tegin juttu kummelist kui taimes üldse. Kuidas kummelit saab kasutada ja kirjeldasin tema ravi omadustest. Mis selles taimes siis nii eriliselt väärtuslikku on? Teekummeli võite juba kaugelt ära tunda tugeva meeldiva kummelilõhna järgi. See on tingitud peamiselt selles taimes leiduvast eeterlikust õlist, kuid temas leidub veel palju teisigi kasulikke aineid, näiteks vitamiini C. Kokku saame kummelitee, mis on erakordselt tugeva põletikuvastase ja ülitundlikkust vähendava toimega. KASUTATUD KIRJANDUS
Küsimusi taimede kohta põhikooli õpikute baasil. Palun vasta järgnevale 10 küsimusele ja vajuta "Kinnita viktoriin" nuppu allpool Seemne idanemiseks on vaja (vali kõik õiged): (3 õiget vastust) a)Valgust b)Vett c)Soojust d)Õhku Banaanipuu viljakobaras on tavaliselt a)100-300 bananni b)10-20 banaani c)50-100 banaani d)25-50 banaani Mis on maakeral kõige levinum taimede hõimkond? a)Sõnajalgtaimed b)Õistaimed c)Sammaltaimed d)Paljasseemnetaimed Mis eesmärki täiab taimes fotosüntees? a)Kasvamist b)Kaitsemehhanisme c)Paljunemist d)Toitumist Eestis levinum mets on: a)Kuusik b)Kaasik c)Männik d)Haavik Millest tekib turvas? a)Surnud samblaosakesest. b)Tolmust. c)Kuivanud puulehtedest. d)Mullast. Kui palju on kakaopuuseemnetes rasva? a)61-80% b)39-60% c)8-20% d)0% Mis on suurimate lehtedega taim maailmas? a)Raafiapalm b)Laibalill c)Amazonase palm d)Viktooria (vesiroosiline) Puu aastarõngaste järgi saab hinnata puu vanust
Kuigi Bt kultuurid hävitavad mõningaid kahjureid ja vajavad esimestel aastatel vähem putukamürke, suureneb tõrjevajadus kiiresti. Üheks põhjuseks on sekundaarsete kahjurite kujunemine need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri elimineerimise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena nüüd ise kahjureiks (näiteks lehetäid ja tirdid). Teisalt on näiteks Indias põhikahjureil (puuvillamähkuril) kujunenud välja resistentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Kui tava- ja mahepõllunduses piserdatakse Bt toksiini taimedele vaid vajadusel, siis geneetiliselt muundatud Bt kultuurid toodavad kahjurimürki pidevalt. Kuna putukad on kogu aeg selle toksiini mõjualas, tingib see palju suurema tõenäosuse resistentsuse tekkeks. Nii deval- HR taimed, eriti raps, on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks järgnevatele kultuuridele, sest rapsil on
ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga piirkonnad loovad taimes veepotentsiaali gradiendi, mille tõttu vesi üldse liigub taimes ülespoole (juurtest lehtedesse jm maapealsetesse organitesse). Seejuures tõmbavad veemolekulid vooluga kaasa ka mullast omastatud anorgaanilisi toitaineid. Viimaste difusiooni kiirus on keskmiselt sadu kordi väiksem tõusva veevoolu kiirusest ja ei ole piisav taime maapealsete organite varustamiseks vajaliku koguse anorgaaniliste toitainetega. See transpiratsiooni
Sõeltorud: a) mis koe elemendid nad on? b) missugune on nende ehitus? c) kui kaua sõeltorud funktsioneerivad (talitlevad). d) mis põhjustel sõeltorude funktsioneerimine lakkab? a) floeemi elemendid b) koosnevad piklikest, enamasti tömpide otstega prosenhüümsetest rakkudest c) ühe aasta d)sügisel, kui sõelplaadi poorid ummistuvad kalloosiga 7. Millistel taimedel esinevad saaterakud? Peaagu kõigi katteseemne taimedel 8. Tugikoed, mis tähsus on neil taimedes? Moodustab taimes toestiku, mis kannab kõiki elundeid hoides neid murdumise ja rebenemis eeest. 9. Mis vahe on skisogeensetel ja lüsigeensetel mahutitel? Lüsigeensed: tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel; tsitruselised Skisogeensed - tekivad rakuvaheruumi laienemisel; männivaigukäigud. 10.Missuguses juhtkimbu osas liiguvad vesi ja mineraalained (toimub tõusev vool), missugused orgaanilised ained (toimub laskuv vool). Tõusev vool- ksüleem Laskuv vool - floeem 11
b) Poolmikroelemendid- Fe, Mn, (Si, Al); c) Mikroelemendid B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); d) Ultraelemendid Sr, Cd, Cs, Rb. 8. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel. Too näiteid. a) Kergesti ümberpaiknevad ehk kergesti reutiliseeruvad N, P, K, Mg, millised suure puudused korrad rändavad vanematest kudedest noorematesse. b) Raskesti ümberpaiknevad ehk raskesti reutiliseeruvad Ca, Fe, S, mis on taimes raskesti ümberpaigutatavad elemendid. 9. Mis on taimetoitaine? Too näiteid. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine
kahe purgi päevas. Rohke energiajoogi tarbimine(üle poole liitri päevas) võib rikkuda organismis elektrolüütide tasakaalu, põhjustada iiveldust ja oksendamist ning südame rütmihäireid. Hiljuti tehtud uurimustest on selgunud, et mõne energiajoogi joomisel võib suureneda oht haigestuda II tüübi diabeeti. Mis on energiajoogi peamised koostis osad ? Kofeiin Tauriin Guaraana Glükuronolaktoon Mis on Kofeiin ? Kofeiini leidub umbes 60 taimes. Kofeiini sünonüümid on guaraniin, tees sisalduv teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin. Energiajook sisaldab küllalt palju kofeiini. Näiteks 250 ml purgis energiajoogis on sama palju kofeiini kui tassis kohvis. Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja söögikorra lõpus või koos hommikusöögiga, juuakse energiajooki toidust eraldi ja suhteliselt kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi.
Lehe pearoo moodustab oma ehituselt kinnine kolleteraalne juhtkimp, floeem all, ksüleem ülemise pinna pool. 21.Mida tähendab isolateraalne leht. Too näide. Lehe mõlemal küljel samad ülesanded ja sama ehitus. N: mais 22.Nimeta 4 maapealset võsumuudendit. Too näide iga tüüpi kohta. Maapealnen stoolon - maasikas Fülloklaadid - orhidee Püünislehed - huulhein Mugul – nuikapsas 23.Kuidas toimub vee liikumine taimes? Vee liikumist taimes tagab transpiratsioonivool. Suurematel kaugustel trahheede ja trahheiidide kaudu, väiksematel kaugustel rakukestade ja -vaheruumide süsteemi ja vakuooli katkendilku süsteemi kaudu. 24.Millised on põua mõjud taimele? Häirib kõigi füsioloogiliste protsesside normaalset kulgu. Protsesside kooskõla häirub, tekivad mürgised ühendid. Kõrge temp. on kahjulik just kasvu algetappidel ja õite moodustumise ajal. 25.Mis on tropismid? Nimeta erinevad tropismid.
FOTOSÜNTEES Mis on fotosüntees? Fotosüntees on orgaaniliste ainete valmistamine taimes päikese energia abil. 1) SÜSIHAPPEGAAS +2) VESI > 3) GLÜKOOS + 4) HAPNIK 1. (Tuleneb õhust.) 2.(Mullast.) 3.(Muutub tärkliks.) 4. (Eraldub õhku.) · Fotosüntees toimub taimelehtedes, põhikoe rakkude kloroplastides. · Fotosünteesi käigus eraldub hapnik, mida kasutavad hingamiseks nii taimed kui loomad. · Glükoos laguneb hapniku toimel süsihappegaasiks, veeks ja vabaneb energia. · Kogu seda protsessi nimetatakse raku hingamiseks.
hangivad taimed mullast. Veest ja süsihappegaasist orgaanilise ainete valmistamiseks on vaja energiat.Selleks kasutavad taimed päikese valgusenergiat. Orgaaniliste ainete valmistamist taimedes päikeseenergia abil nimetatakse fotosünteesiks. Enamasti toimun fotosüntees taimelehtedes,nende põhikoe rakkude kloroplastides.Mis on fotosüntees? Fotosüntees on keerukas mitmeastmeline protsess. Kõigepealt moodustab kloroplastides suhkur-glükoos.Sellest omakorda tekib tärklis. Tärklis talletub taimes varuainena , mida vajadusel kasutatakse. Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine
· ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läbivad juhtkimbud, mida mööda liiguvad vees lahustunud ained. Lihtlehel on vaid üks laba, mis terve või lõhestunud, kuid liitleht koosneb mitmest väikesest lehekesest. Lõhe roodumine näitab, mismoodi päiknevad rood lehes.
NADPH liiguvad HO ATP Pimedusstaadium CO seotakse Calvini tsükkel moodustub Summaarne võrrand 6 CO + HO => CHO + 6 O + 6 HO Fotosünteesi tähtsus taimedele Glükoosi kasutavad taimed energia saamiseks. Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimes alguse ka mitmete lipiidide ja amonihapete süntees. Fotosünteesi tähtsus teistele organismidele Eralduv hapnik on vajalik organismidele hingamiseks. Fotosünteesi ajal moodustuvad ka mitmed teised orgaanilised ained. Fotosünteesi tähtsus biosfääri säilimisele Fotosüntees tagab: Süsiniku ringe Hapniku ringe Teiste keemiliste elementide ringe Hapnik on osoonikihi püsimise alus.
Vahemere taimestik Teie nimi Vahemere asukoht Koordinaadid 35° 0′ 0″ N, 18° 0′ 0″ E Asub Aafrika, Aasia ja Euroopa vahel, millest tulenebki Vahemere nimi Liikide rohkus Tänu erinevale kliimale ja maa reljefile, on erinevates piirkondades erinev taimestik. Vahemere maadel kasvab üle 10000 erineva taimeliigi, umbes 5 korda rohkem kui Kesk- Euroopas. Vahemere maadel on väga palju taimi mis kasvavad ainult seal, ligikaudu 38%. Maasikapuu Taimede omadused Vahemeremaade taimed on väga vastupidavad. Enamus Vahemeremaade taimeid taluvad hästi põuda. Mõned taimes suudavad kasvada isegi erodeeritud ja toitaine vaesetel maadel. Üks selliseid taimi on viinamari, mis kasvab sealsetes tingimustes väga hästi. Kõige levinumad taimed Kõige rohkem kasvab seal igihaljaid taimesi, näiteks nagu salvei, rosmariin, oleander(eeterlikke õlisi sisaldavad taimed). Lisaks kasvab palju erinevaid viljapuid, nen...
õhulõhede juhtivus veeaurule, et CO2 kontsentratsioon rakuvaheruumides oleks 3 korda väiksem kui välisõhus, kus see on 360 ppm? Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S Mis on lehepinnaindeks, Signaalainete mõju taimele, too näide Mis tähendab koefitsient Q10, suurimad ja väiksemad väärtused Süsinik taimes, kust saab, kas limiteerib taime kasvu Kuidas muutub õhulõhede juhtivus CO2 vähenemisel/suurenemisel, Mineraalainete omastamine juurtega, kas protsess vajab energiat, kas juurtes sünteesitakse ATP Õhulõhede juhtivus suurenes 2 korda, kuidas ja mis suunas muutub transpiratsioon kui õhuniiskus jääb samaks. Millistel muldadel on juurte eluiga lühem ja ringe kiirem ning mis põhjusel?
• Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi • Ta asutas ka Eesti Tööerakonna • Vilms kuulus Eestimaa Päästekomiteesse, mis valmistas ette Eesti iseseisvuse • Saksa okupatsiooni alguses lahkus Vilms Soome • Soomes lootis Vilms korraldada Eesti Vabariigi
soovimatute taimede hävitamiseks. Herbitsiidid võib jaotada laias laastus kolmeks: kontaktsed herbitsiidid hävitavad vaid neid taimeosi, millega nad vahetult kokku puutuvad. Kuna juurte kaudu toimivad taimemürgid võivad kergesti sattuda põhjavette ja selle reostada, üritatakse nende kasutamist võimalikult piirata. süsteemsed ehk taimesisesed herbitsiidid sisenevad taime lehtede või juurte kaudu ning liiguvad koos taimemahlaga taime teistesse osadesse, põhjustade taimes talitlushäireid. Peetakse reeglina ohutumateks kui kontaktseid herbitsiide. valiva toimega herbitsiidid hävitavad teatud kindlaid taimeperekondi või sugukondi. Valiva toimega herbitsiide kasutatakse näiteks kaheiduleheliste umbrohtude hävitamiseks teravilja hulgast.
2.Nimeta ja kirjelda 6 või enam taimehaiguste sümptomit . Too nende juurde näited , millised haigustekitajad võivad taoliseid sümptomeid tekitada 1. Mädanikud( seen ja bakterhaigused) esinevad kõigil taimeosadel. Ohtlikuimad varre ja juuremädanikud. eristatakse kuiv ja märgmädanikku . esimisel juhul lagunevad rakud kuivaks pulbriliseks teisel juhul aga pudrutaoliseks haisvaks massiks. 2.Värvimuutused (seen, bakter , viirushaigused ning ebasoodne keskkond) nakatunud taimes on häiritud assimilatsioon ja kloroplastide normaalne funktsioon. Tavaliseim värvimuutus on roheliste taimeosade kolletumine klorofülli vähenemise tõttu. 3.Nekroos e kudede kärbumine (seen-,bakter-, ja viirushaigused ning ebasoodsates keskkond) Nekroosida kaasnevad laiksused. Tüüpiline paljudele teisseentest põhjustatud haigustele nt herne ja oa-laikpõletik, tomati-helelaiksus jms. 4.kirmed (seenhaigused ) eristatakse: * Jahu või ämblikuvõrgusarnast
ALKALOIDID Claudia Kittask Alkaloidid Alkaloidid on lämmastikku sisaldavad, vees lahustumatud, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustavaid sooli moodustavad keemilised ained. Tuntumad on solaniin, morfiin, nikotiin, kokaiin. Alkaloide ühendab rohkem toime organismile kui keemiline ehitus. Tugev füsioloogiline toime Sõltuvalt kogusest organismile stimuleeriv või toksiline. Paljudel alkaloididel raviomadused ( väikeses koguses). Suurtes kogustes väga kahjulikud surmavad. Kahjustavad närvisüsteemi. Kus kasutatakse ja leitakse? Juba vanasti kasutati narkootiliste ainetena. Ka mürgina. Vähesel määral leidub seda igas taimes- kaitseb taimi. Mürktaimedes on nende kogus tunduvalt suurem. Igapäevaselt kohvis ja tees. Narkootikumide kahjulikkus Narkootikumid tekitavad sõltuvust. Kahjustavad hingamisteid. ( hasis, marihuaana, crack) Kurnatus ülienergilisuse tagajärg. (speed, amfetamiin, ec...
Kofeiin Mis on? • Kesknärvisüsteemi stimuleeriv ja valgekristalline alkaloid • Mõru Kofeiini eelised • Stimuleerib ainevahetust • Ergutab aju ja närvisüsteemi, tõstab fokuseerimisvõimet, suurendab reageerimiskiirust • Kofeiini kombineeritakse koos muude komponenditega valuvaigistite koostisesse, see kiirendab nende toimet Kofeiini puudused • Ergutav lühiajaline toime, mõju kadumisel järgneb väsimustunne • Koormab organismi, kuna sunnib seda tõhusamalt tööle • Põhjustab lihaskrampe, loidust, unisust, peavalu, tõstab vererõhku, unehäireid • Võib põhjustada maos kõrvetisi • Tekitab sõltuvust Leidumine • Nii toiduainetes kui ka ravimites • Šokolaadis • Kohvis • Tees • Kakaos • Energiajookides (nt Red Bull) • Karastusjookides (nt Coca Cola) • Kosmeetilistes nahahoolduskreemides • Valuvaigistites • Kohviubades • Taimedes (~60s taimes) – kohvipuu lehtedes, tee lehtedes Kasutamine • Kasutatakse laialda...
Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid või hallikaspruunid. Kuna ussilaka mari on halva maitsega, siis raskeid mürgistusi juhtub haruharva. Kõik taime osad on mürgised, eriti mari ja risoom. Mürk sisaldab GLÜKOSIIDI PARIDIINI. Mürgituse võib saada juba paari marjaga. Põhjustab siis kõhuvalu, oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte kramplike kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul lõpeks söömine krampide ja südame- või hingamislihaste halvatuse tõttu surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. Ravimtaimena kasutatakse teda kopsutuberkuloosi, närvi- ning peavalude, aga ka hingetoru haiguste, bronhiidi ja kõripõletiku ravimiseks. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav.
-varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad) õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust -avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke -varre pinna poole jääb niine osa, sissepoole puiduosa -vajalik ainete juhtimiseks taimes tõusev vool -mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülepoole teistesse taimeorganitesse laskuv vool -mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse fotosüntees-päikese energia ja vee abil taimedes glükoosi valmistamine -fotosünteesi käigus eraldub kskkokda hapnik -toimub ainul valguse käes anorgaanilin aine -aine mis ei sisalda orgaanilisi komponente
· Mitokonder- varustab rakku energiaga · Golgi kompleks- toimub valkude ümbertüütlemine, lüsosoomide moodustis · Lüsosoom- ainete lagundamineTsentrosoom- tagab tütarrakkudele võrdse sünteesi · Ribosoom- valkude süntees · Rkukest- kaitseb rakku · Vakuool- säilitab varuaineid, tagab taimes siserõhu 5. Tsütoskeleti osad ja ülesanded! · Raku tugi- ja liikumissüsteem · Tagab raku kindla kuju · Tsütoskeleti hulka kuulub ka tsentrosoom mis koosneb kashest ristiolevast tsentrioolist- tagavad raku pooldumisel pärilikkusaine jagunemise tütarrakkude vahel 6. Ainete transport! · Toimub läbi rakumembraani · Passiivne ja aktiivne
· Happesademed muudavad elutingimusi mullas ja vees · Liigne süsihappegaas atmosfääris soodustab Maa kliima soojenemist (kasvuhooneefekt) · Taimed muutuvad mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks · Inimesele tervise häired · Mürgise udu ehk sudu tekke · Augud osoonikihis Kasv nõrgeneb Okkad surevad Haigestumise oht suurene Taimes tekkib vee puudus Juurestik kahjustub Taime varustamine Muld hapestub vee ja toitainetega Toitaineid uhutakse halveneb mullast välja See hall "udu" on tegelikult õhusaaste ehk sudu Inimesele saastunud õhk võib põhjustada · Ebameeldivust · Väsimust · Peavalu · Silmade ärritust
Majanduslikult on mõtekas kasutada raha umbrohutõrjeks, järkjärgult puhastada põllud ning korras põlde väetada. Herbitsiidide toime 1. üldhävitava toimega herbitsiidid hävitavad kogu kasvava taimestiku; 2. valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; 3. kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; 4. süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; 5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda.
gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine. Taimed muutuvad ka mitmesugustele haigustele vastuvõtlikumaks. Allikad http://pedja.edu.ee/~
kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(ensüümide) toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklse lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime ja paljud teised omadused. Tärklis on looduses taimede varuaine. Looduslikult leidub teda väga paljudes taimedes. Taimed tarbivad tärklist erinevatel arenguetappidel ja seetõttu varieerub tema sisaldus taimes nii liigiti kui ka indiviiditi suuresti nii juurtes, lehtedes, vartes, risoomides, mugulates, õites, viljades ja seemnetes. Tärklis puudub ainult räni-, sini- ja pruunvetikais ning klorofüllita õistaimedes, kus teda asendavad teised süsivesikud. Tärklis jagatakse järgmistesse rühmadesse: 1. Kartulitärklis, mis ei kannata kuumutamist, vees ei lahustu. 2. Maisitärklis, mis kannatab keetmist. 3.Riisitärklis, mis on kõige väiksemate terakestega.
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel
istutusvahega. Kartuli kasvatamine Väetamine Tuleb jälgida lämmastiku, kaaliumi ning magneesiumi kättesaadavust taimele. Lämmastiku ülemäärane Kaaliumi ja Magneesiumi Fosfori suurendamine suurendamine suurendamine Paraneb vee ärakasutamine Kuivainesisaldus väheneb Paraneb taime areng taimes Saak suureneb Väheneb kuivainesisaldus Paraneb suhkrute sidumine Säilivus väheneb Meh. vigastuste oht langeb Kuivainesisaldus kasvab Keetmisjärgne tumenemine Vegetatsioon pikeneb Saak kasvab väheneb Maitseomadused langevad Keetmisjärgne tumenemine suureneb Kartuli kasvatamine Põllu hooldamine
Magneesiumi kaod väljaleostumise teel on mineraalmuldades keskmiselt aastas 5…30 kg/ha kohta, saagiga eemaldatakse aastas orienteeruvalt 10… 40kg/ha. Kui arvestada, et Eestis on agrokeemiatööstuse andmetel üle 20% magneesiumivaeseid muldi, peaks magneesiumväetiste kasutamine olema aktuaalne. Taimedes esineb magneesium peamiselt sooladena (Mg-oksanaat, fütiin jt.) Klorofülli koostises või ka vabal kujul ja kelaadina. Kuigi klorofüllis on magneesiumi vaid 10...15% kogu taimes olevast magneesiumist, on ta seal asendamatu. Magneesium seob klorofülli molekulis püroolituumad ja asub seetõttu molekulis kesksel kohal. Klorofüll on keerukas magneesiumorgaaniline ühend, mis võtab otseselt osa süsivesikute assimilatsioonist. Kuid magneesiumi ei vaja mitte üksnes klorofülli sisaldavad taimed, vaid ka heterotroofsed organismid, näiteks mõningad seened ja ka bakterid. Mõnedel nendest organismidest, näiteks
Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga sisemine membraan on sopistunud. Mitokondrite erinevad tüübid. 11 Kloroplastid Kloroplaste on varem nimetatud klorofülliterakeseks. Kloroplast asub ainult taimerakkudes ja vetikate organellides. Kloroplasti abil toimub taimes fotosüntees. Kloroplastidesse neeldub valgus ja vesi, ning süsihappegaasid. Nende ainete mõjul toodetakse taimele vajalikke suhkruid. Tänu kloroplastidele on taimes roheline värv. Kloroplastid võivad muutuda ka kromoplastideks. Kloroplasti põhiülessanne on fotosüntees. Kloroplastid on ümara ja pikliku kujuga üldjuhul. Kloroplasti läbilõige Fotosüntees
tavapõllud. 4) Inimestepoolne sekkumine looduse tasakaalu ka geenide tasandil võib tuua kaasa väga ettearvamatuid tagajärgi, rikkudes veelgi looduse tasakaalu. Võib kaasneda siiratud muundinfo kontrollimatu levik. o Taiwanis on GM-riisi tõttu saatatud kohaliku metsiku riisi populatsioonid ning seeläbi nende pärilikud omadused rikutud. o Tubakataimedest on antibiootikumile residentne geen üle kandunud taimes olnud baktereisse ja viirustesse. Seega võib materjal edasi levida mitmesugustes mikroorganismides, sh haigusetekitajates. Nt kahjuril võib kujuneda residentsus taimes sünteesitava toksiini suhtes. Või kujunevad sekundaarsed kahjurid need taimedel toituvad liigid, kes põhikahjuri hävitamise tõttu saavad paremad toitumistingimused, muutuvad arvukatena ise kahjuriteks (nt lehetäid). Kuigi bakteri toksiini sünteesiv taim
HINGAMINE EHK "LEEGITA PÕLEMINE" Toitainete valmistamine fotosünteesi käigus toimub päevavalgel. Kuid taimede elutegevus toimub ka öösiti. Kuidas toituvad taimed öösel? 1. Fotosüntees Fotosüntees - see on tegelikult taimede toitumine. Fotosünteesil toodab taim toitaineid - süsivesikuid, valke ja rasvu. Paljud valmistatud toitained töödeldakse taimes ümber ka varuaineteks - tärkliseks jt. ühenditeks. Kõigis neis toitainetes sisaldub salvestunud kujul päikeseenergiast saadud energia. Toitained sisaldavad keemilist energiat. Interaktiivne fotoünteesiprotsess: http://micro.magnet.fsu.edu/primer/java/photosynthesis/index.html 2. Hingamine Hingamine on taime-, looma- ja seenerakkudes toimuv protsess, mille eesmärgiks on rakkude ja kogu organismi varustamine energiaga. Protsess toimub rakuosistes, mida nimetatakse mitokondriteks. Hingamisprotsessi lähteaineteks on glükoos ja hapnik (O 2) ning lõpp-produktideks süsihappegaas (CO2) ja vesi (H...
# - Moodles ,,Materjal testiks" (s.t et loengutes seda teemat põhjalikult ei käsitleta, lisaks #- märgiga tähistatud teemadele, on samas kohas täiendmaterjali ka teiste teemade kohta) 1. Taime ja looma füsioloogilised erinevused. Taimed on võimelised sünteesima pea kõiki aminohappeid ehk ta on ptorotroof Taimed on autotroofid, loomadheterotroofid Taimedel ei ole närvisüsteemi ja hormonaalseid organeid. Taimes on tselluloosne rakukest. Kasvu iseärasused mitmeaastased taimed kasvavad loomadega võrreldes kogu elu ja ainult kindlate kasvuvööndite vahendusel. Taimed on liikumatud. 2. Taimefüsioloogia ajalugu. Taimefüsioloogia alguseks van Helmonti katsed 1629 aastal pajuoksaga. Arvati, et taimel piisab kasvamiseks veest. 17. saj tulid esimesed tööd tehti kindlaks plastiliste ainete suund taimes. Hooke uuris esimesena taime rakulist ehitust.. 18. saj
· Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed välimised kattekoed - katavad taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis
25.5.13 1 Ajalugu Oopiumi alkaloidid isoreeriti: morfiin - 1806. a saksa apteeker Friedrich Sertürner kodeiin -1832. a Pierre Jean Robiquet papaveriin - 1848. a Georg Merck 25.5.13 2 Oopium Oopiumis leiduvaid alkaloide nimetatakse opiaatideks morfiin, narkotiin, kodeiin, papaveriin jne Unimagun (Papaver somniferum) Kogu taimes on lülilised piimasooned, kus ringleb valge piimmahl. Toorestesse kupardesse tehtud lõigetest väljunud ja õhu käes pruunikaks kuivanud piimmahla nimetatakse tooroopiumiks. 25.5.13 3 Morfiin Sisaldub oopiumis 3- 23% Tõhusaim valuvaigisti Esineb läikivate prismade, peenete nõelte ja kristalse pulbri kujul Värvus valgest tumepruunini Lõhnata, mõru Kasutatakse ravimina 25.5
Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle taime nimeks ka joovikud saanud. See tuleb sellest, et rohkel söömisel võib ta tõesti mõnedel inimestel kutsuda esile joobe tunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust põhjustada. Kuid need nähud avalduvad vaid mõnedel inimestel ja sedagi mitte alati. Midagi mürgist selles taimes pole ja kui teil ka midagi juhtub, siis karta pole vaja. Te lihtsalt saite teada, et teie olete see õnnetu, kel ei tasu enda tarbeks sinikamoosi keeta. Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses. Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast ei kasva sinikas tavaliselt nii massiliselt kui kohati mustikas. Kuid see-eest on sinika
Seente tähtsus Looduses · Lagundavad orgaanilisi aineid · Osalevad mulla tekkes · Aitavad taimedel omastada mineraalaineid · Kaitsevad haigustekitajate eest (Taime ja seene kooselu) · Põhjustavad organismidel haigusi (Parasiidid) Inimese elus · Söögiks · Põhjustavad haigusi (ka hallutsinatsioone) Taimede tähtsus Fotosüntees · Igas taimes on heterotroofselt toituvaid rakke, mis saavad suhkruid rakkudest, kus toimub fotosüntees · Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest saab taimerakkudes alguse ka mitmete lipiidide ja aminohapete süntees · Hapnikku kasutavad mitokondrid, ka kloroplaste sisaldavad rakud (nt öösel) · Heterotroofsetele organismidele on eluliselt vajalik taimede poolt esmaselt moodustatud orgaaniline aine, mida nad saavad lagundama hakata
mida nimetatakse ökoloogiliseks teguriks?Organismide elutegevust mõjutavaid tegureid kuidas jaotatakse ökoloogilised tegurid? Nimeta ja too näiteid. Biootilised tegurid(kisklus, Herbivooria, Sümbioos, Parasitism, Kommensalism) Abiootilised tegurid:(Elukeskkond õhk,vesi,muld, Kliimategurid temperatuur, niiskus, valgus, tuul) kirjelda valguse mõju taimedele Fotosüntees (orgaanilise aine moodustumine) on peamine taimes toimuv protsess, mille toimumiseks on valgust tarvis kirjelda temperatuuri osa loomade elus. Enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased(va imetajad ja linnud), mis tähendab, et nende ainevahetus pole piisavalt intensiivne ning nende kehatemperatuur sõltub otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel jäävad kõigusoojased loomad varjunult soojemaisse kohtadesse talveunne, sest magavatena on nende energiavajadus minimaalne, sest ainevahetus on aeglustunud.
vaprus (mehisus) eetiline loomutäius Küsimus 6 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Kas inimesel ja taimel on Aristotelese arvates midagi ühist? Vali üks: a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. Õige vastus! c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Küsimus 7 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristotelese arvates on mehine (vapper) see, kes Vali üks: a. kogemusest teab, et midagi pole karta ning ei tunne seetõttu hirmu. b. ei tunne hirmu väheste teadmiste tõttu. c. kardab, kuid suudab oma hirmust üle olla Õige vastus! Küsimus 8 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni ideeõpetuse kohaselt on ilusad need asjad, Vali üks: a
Mõlemad ladestuvad looma lihastes ja satuvad hiljem meie toidulauale. Kloonimine- Praegusel ajahetkel ebaeffektiivseid tulemisi andev tehnoloogia. Vaktsineerimine geneetiliselt muundatud organismide kaudu.(näiteks sääsed, sülje kaudu hammustamisel) Organismi sattuva vaktsiini kogus kontrollimatu. Taimeliigid, mida ei pea mürkidega pritsima(pritsides enamus mürke, aja möödudes taime pinnalt tulevad iseenesest maha) aga kui taim ise sünteesib taime ja putukamürke, siis taimes mürk ka saagi koristamise ajal ning ka hiljem sisse süües taim mürke täis. GEENITEHNOLOOGIA JA SELLE ARENGUSUUNAD Geenitehnoloogia- Dna lõikude funktsiooni identifitseerimine läbi aega nõudvate katsete(loomkatsed). Ning tuvastatud funktsioonide( DNA lõikude) siirdamine sama või erinevate liikide genoomi. Näiteks Lestakala geeniga tomat(külmale vastupidavam). GMO- Geneetiliselt muundatud organism. Transgeenne organism- organism kelle DNA's on mõne teise liigi pärilik materjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
