Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"autotroofsus" - 7 õppematerjali

autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil.
Aine ja energiavajadus
1
doc

Aine ja energiavajadus

http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism ­ assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid ­ autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP

Bioloogia → Bioloogia
53 allalaadimist
Organismide energiavajadus
3
docx

Organismide energiavajadus

Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid

Bioloogia → Arengubioloogia
33 allalaadimist
Mikroobide testi supertabel
14
xls

Mikroobide testi supertabel

Anaeroobsus Patogeensus Autotroofsus Termofiilsus Aeroobsus CO2 fix N2 fix Liik

Meditsiin → Mikroobifüsioloogia
134 allalaadimist
Üldbioloogia konspekt-2-osa
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

a. Aineid b. Energiat c. Ensüüme Dissimilatsioonil vabanev energia ületab paljukordselt vajatava energia hulga. Assimilatsioon ja dissimilatsioon on tavaorganismis liikuvas tasakaalus. Teatud juhtudel on organismides suunatult ülekaalus kas: a) Assimilatsioon (Rasvumisel, raseduse ajal, kasvamine) b) Dissimilatsioon (Raskete haiguste ajal, nälgimise ajal, vananedes) Organismide tasandil eristame 3 ainevahetustüüpi: 1) Autotroofsus ­ organismid, kes sünteesivad kehaomaseid orgaanilisi ühendeid kehavälise energiaallika arvelt (kasutatakse kas valgusenergiat või keemiliste ühendite lagundamise energiat). Autotroofide hulka kuuluvad: Taimse fotosünteesi teostajad (klorofülliga taimed, osa protiste, tsüanobakterid) Kemosünteesivad bakterid (vesinikbakterid, metanogeensed bakterid 2) Heterotroofsus ­ ainevahetustüüp, mille korral organism vajab teatud

Bioloogia → Üldbioloogia
90 allalaadimist
Taimefüsioloogia konspekt
32
docx

Taimefüsioloogia konspekt

TAIME JA LOOMA FÜSIOLOOGILISED ERINEVUSED:  Autotroofsus: taimed kasutavad biosünteesiprotsessides peamiselt valguskiirguse energiat (fotosüntees).  Prototroopsus: asendamatute orgaaniliste ainete süntees.  Liikumatus: taimed on liikumatud ja saavad kasutada kasvuks ja arenguks vaid piiratud ruumi.  Jääkained kogutakse vakuooli ning muundatakse kasutatavaks (sekundaarne ainevahetus).  Tselluloosne rakukest ümbritseb taimerakku ning seda läbivad arvukad palasmodesmid

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

tsentrioolid - +/- + vakuool 1 suur vesipõhine Mitu väikest, Mitu väikest, lipiidpõhine lipiidpõhine steroolid fütosteroolid ergosterool Kolesterool ainevahetustüüp autotroofsus Heterotroofsus heterotroofsus Vitamiinide Väga hea Hea Puudulik sünteesivõimekus Kasv kunstlikes piiramatu piiramatu Piiratud, erandiks tingimustes kasvajad (koekultuurides) III. PALJUNEMINE JA ARENG

Bioloogia → Bioloogia
223 allalaadimist
Hüdrobioloogia konspekt
50
doc

Hüdrobioloogia konspekt

Moodustasid lubjasetet. Hilisdevonis surid kõik külma tõttu välja. Permis olid lubjaskeletiga käsnad. Heksakorallid on säilinud tänapäevani ja neil on 6 tentaaklit (ulatuvad välja) ja 6 sisemist sekti (sisseulatuvad). On modulaarsed organismid, kes on laia kasvuvormide spektriga. Põhimoodul on polüüp. Teatud suuruseni on osadel binaarne jagunemine ja pärast seda kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad 

Bioloogia → Hüdrobioloogia
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun