meioosi (kott ja kandseened). Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud Hk. (riik) LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli)
Seened, vaatamata valdavale soo puudumisele, on sageli isesteriilsed. Seentel võib esineda ka 4 või limaseentel ka nt. 13 sugu. LIMASEENTE HK.-D Riik Ekskavaadid: Hk. Ebalimaseened Eoste kest paks tselluloosist + õhuke kitiinkate Riik: AMÖÖBID 1. Hk. Väärlimaseened Mullas jms. Pseudoplasmoodium? rakud nõrgalt seotud 2. Hk. LIMASEENED- Myxomycota (kitsas mõttes) Haploidsed eosed levivad tuulega, idanedes annavad zoospoorid/amööbid; 2n; hulgatuumne plasmoodium; sporangiumid (neis kapillitsium niidid, mis säilitavad sporangiumi kuju, hoiavad eoseid kohevana) ~ 700 liiki, Eestis teada 113 liiki. Eluvormilt seente ja loomade vahepealsed toitu ei neelata, aga seedimine siiski ~kehasisene. Elavad mullas, kõdunevas puidus, toituvad eelkõige seentest, ka bakteritest ja algloomadest. Majandusliku tähtsuseta. Ehituselt vähe seost seentega (vt. toitumine!) pole seeneniite ega midagi sarnast asendamas (pole ka risomütseeli)
Glomeromycota on veel samasugune ja (viburseentel mingil määral- hulga tuumne mitte seinteta) munaseentel,. Seen kui eluvorm- 3 näidet. Vist ka 3 erinevat hõimkonda Seeneriik(vibur, ikkes, kande:puravik),; Esiviburlased(munaseened); Limaseened(kratisitt) Hulgatuumsed seened. Näide Glomeromycota-hulgatuumne seeneniit, Ikkesseened-hulgatuumne seeneniit, Viburseened- hulgatuumne seeneniit, Munasseened-hulgatuumne seeneniit., Limaseened- Hulgatuumne liikumisvõimeline plasmoodium. Millised on rakuvaheseintega seened? Kottseened(rakkudeks jagunenud niit), kandeseened(kakstuumne seeneniit)... äkki on veel ei tea Putukate seen haigused Ei tea............!!!!! Mutatsioonide variandid. Punktmutatsioon(ühe nukleotiidi muutus), Insertsioonid(tuleb midagi vahele), deletsioon(ärakustutamine), dupliktsion, inversioon, translokatsioon(ümberpaigutumine), kromosoomi duplikatsioon, plasmiidid(bakterid) , retroviirused.
Seened Riik --> Hõimkond --> Selts --> Klass --> Perekond -->Liik Hõimkond: Limaseened (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. Zoospoorid Viburitega eosed. Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Vanemana toimub meioos. (ehk tekivad eosed) Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda. Limaseened toituvad mulla mikroorganismidest. Esindajad: Kratisitt, Hundipiim. Hõimkond: Munasseened (Kuulub riiki esiviburlased) Hulgatuumsest seeneniidist koosnev keha. Iga raku tuum on diploidne.
Bakterid Bakterid prokaüoodid ehk eeltuumsed Bakterioloogia mikrobioloogia L. Pasteur 1857 a. Tõestas bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud,see on kuni 70 kraadini kuumutamine. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878 a. Jõudis ta haiguste juurde Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Ta töötas välja marutaudi vaktsiini. A. Fleming avastas penitsilliini. Bakteriraku ehitus : limaKapsel Piilid Kest membraan Vibur Plasmiid, ta on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsete...
19/10/09 Limaseened ei ole nagu päris seened, on kaks hõimkonda: ebalimaseened ja väärlimaseened. Limaseened pannakse amööbidega ühte riiki, Eestis teada 113 liiki. Oma olemusest looma ja seene vahepealsed limaseen ei neela oma toitu alla, kuid seedib keha sees sissesopistusel. Neil on haploidsed eosed, mis levivad tuulega. Eostest tulevad välja zoospoorid, toimu haploidsete ühinemine, tekib diploidne plasmoodium. Limaseente puhul on tegemist hulgatuumse plasmoodiumiga, kus on tuhandeid rakutuumasid ühe rakumembraani sees. Hulgatuumne plasmoodium liigub, kui ta on noor, siis liigub pimedama poole, vanemana valguse poole. Noorena elavad kõdus, söövad baktereid ja seeni. Üks plasmoodium võib kaaluda mitu kilo, seejuures liigub suunatult. Vanaks saades hakkab ta valguse poole liikuma, et eosed saaksid tuulega levida. Plasmoodium on tavaliselt väga ere, paarikümne cm läbimõõduga
Seened jagatakse kuude klassi: tagaviburseened, munaseened, seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Hk. Limaseened Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium
Viimasel juhul esinevad haigel peavalud, unetus ja ajukelmepõletiku tunnused. Esineb ka kaasasündinud toksoplasmoosi. Loode haigestb kui ema nakatub raseduse esimese kolme kuu jooksul, kui toimub loote kudede ja elundite välja kujunemine. Tagajärjeks võib olla raseduse katkemine ,loote väärarengud, või surnult sündimine. 11. Malaaria- levitajaks on halla sääsed, malaariale on iseloomulik kehatemp väga järsk kõikumine. Malaaria plasmoodium ründab erutrotsüüte(e punaseid vereliblesid) milledes toimub hulgi jagunemine. Selle tulemusel erütrotsüüdid lõhkevad, ning parasiidi poolt toodetud mürgid satuvad organismi. 12. Saprotroofid- on seened kes toituvad surnud organismide kudedest. Saprotroofid on aine ringetes olulised surnud org aine lagundajad. 13. Biotroofid- on seened kes suudavad hankida orgaanilisi ühendeid organismide elusatest rakkudest. Nende hulka kuuluvad nii parasiidid kui ka sümbirondid 14
plasmoodiumi vorme erütrotsüütide sees ja neist väljas. Lisaks sellele saab teha ka vähem invasiivseid sülje ja uriini uuringuid. Lisaks eelnevatele on olemas ka antigeenitestid ja vana hea PCR meetod ka. Siiski, vereäigepreparaat on number üks (veri võtta haigushoo ajal või pärast seda). Seroloogiline meetod antikehade järgi Kuidas ravitakse? Esmalt, ravi oleneb mitmest asjaolust. Nende hulgas nt milline plasmoodium haiguse on põhjustanud, millise patsiendiga on tegu (laps, rase, täiskasvanu vms), vastava plasmoodiumi teadaolev resistentsus osadele ravimitele(selle jaoks annab hea informatsiooni teadmine, millises piirkonnas patsient on käinud). Konkreetsetest ravimitest rääkides näiteks klorokviin, kviniinsulfaat, hüdroksüklorokviin, meflokiin, kombinatsioon atovakuoonist ja proguaniilist. Plasmodium falciparumi puhul primakviin (oluline kuna aitab ennetada parasiidi levikut) väga oluline
puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s.t: kardab valgust ja liigub pimeduse poole sest muidu ta kuivaks ära. Limaseened liiguvad valguse poole meioosi ajal et tuul saaks eosed laiali kanda.
a. Amitoos nt. bakterid, osa protiste b. Mitoos nt. päristuumsed: taimerakud, loomarakud, seenerakud 2) Pungumine sisuliselt ebavõrdne mitoos, üks tütarrakk on oluliselt väiksem kui lähterakk. a. Nt. pärmseened b. Nt. osa üherakulisi vetikaid c. Nt. osa amööbe 3) Skisogoonia e. hulgijagunemine algul jaguneb tuum (2|4|8|16|32|64|...|256) tulemuseks hulktuumne struktuur, mis kannab nimetust plasmoodium. Plasmoodium jaguneb tuumade arvule vastavaks rakkude hulgaks. See on omane protistidele: eosloomadele, kes on rakusisesed parasiidid. a. Nt. malaaria tekitaja b. Nt. toksoplasmoos, põhjustab toksoplasma, saadakse lapseeas kassilt. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksest struktuurist Taimeriigis toimub erinevate vegetatiivsete organite või nende osadega ja on seotud taime elutsükli kestvusega. Üheaastased e. süvikud, kaheaastased e
seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. 6 Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis
......................................................................................................... 27 Vegetatiivne paljunemine Lähtuvalt ühest rakust 1) Amitoos e.ebavõrdne jagunemine (nt bakterite, teatud protistide või epiteelkoe jagunemine) 2) Mitoos e. võrdjagune jagunemine, iseloomulik päristuumsetele rakkudele 3) Pungumine (sisuliselt ebavõrdne mitoos)- pärmseentel ja teatud protistidel 4) Hulgijagunemine e. skisogoonia- kõigepealt tuum jaguneb 1-4-8-16-32...128, tekib plasmoodium (hulktuumne struktuur), plasmoodium jaguneb tuumade arvudele vastavaks arvuks rakkudeks (nt: eosloomad [malaaria- ja toksoplasmoosi tekitajad]) (Malaaria- palavik tõuseb väga kindlaste ajavahemike tagant, sõltubki millal plasmoodiumid vabanevad) Lähtuvalt hulkraksetest struktuuridest Taimedel 1) Vegetatiivseks paljunemiseks kasutatakse vegetatiivseid organeid a) Juurte abil (ohakas, võilill, haab kirss) b) Muundunud võsude abil * sibulate abil (küüslauk, tulp, nartsiss, sibul)
seigseened, kottseened, kandseened, teisseened. Kolme esimese klassi esindajad kuuluvad alamate seente hulka, neil on rakkudes jagunemata mütseel või see hoopis puudub. Ülejäänud klasside esindajad arvatakse kõrgemate seente hulka, nende mütseel koosneb rakulistest hüüfidest. Paljunemine vt. seente hõimkondade koondtabelist!!!! 11. Hk. Limaseened- Myxophyta. Liike u. 700. Tallus on hulktuumaline rakkudest eristumata ja kindla kujuta liikumisvõimeline tsütoplasmamass- plasmoodium. Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb
Elavad lagupuidul, mullal, rohttaimedel, muul orgaanikal -- neid võib leida praktiliselt kõikjalt, kus on orgaanilist substraati. Elutsükkel on mitmefaasiline: spoori idanedes tekib amööb või viburlane. Haploidne ja mikrosoopiline olend liigub, kasvab, paljuneb, toitub bakteritest, eostest. Sügogenees -- kaks kokkusobivat rakku ühinevad, tekib diploidne rakk. Diploidne rakk muutub hulgatuumaliseks plasmoodiumiks. Tuumad jagunevad, kuid rakud mitte -- nii tekib hulgatuumaline plasmoodium -- teine troofiline staadium, mis toitub ja kasvab aina suuremaks, aga ikka ainult üks rakk. Tekib hiiglaslik limane võrgustik, kuni mitu meetrit läbimõõdus, mitukümmend kilo massilt ja 10100 miljonit tuuma. See võrgustik liigub: maksimaalne liikumiskiirus on kuni 1 mm/sek, samas kui üksiku amööbi liikumiskiirus on ca 10 m/sek. Plasmoodium on kemotaktiline (otsib süüa) ja negatiivselt fototaktiline (väldib päikesevalgust).
1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus KLASS RIPSLOOMAD Kingloom, enamasti merevees, ka mage KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. 1 RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED HÕIMKOND KÄSNAD Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid
uuris algloomade paiknemist uuesti. Nüüd oli see teistsugune kui enne. 4.2. Kirjelda, kuidas paiknesid silmviburlased pärast fooliumi eemaldamist. 4.3. Kirjelda, kuidas paiknesid kingloomad pärast fooliumi eemaldamist. 4.4. Seleta nende algloomade käitumist. --- 29 Ülesanne 5. Algloomade hulgas on palju haigustekitajaid. Leia sobivad paarid haigustekitajate (a- e) ja iseloomustavate tunnuste (1-5) vahel. Haigustekitajad: a) Lamblia, a b) Toksoplasma, 1 c) Trihhomoonas, c d) Malaaria plasmoodium, e) Düsenteeria-amööb. c Tunnused: 1. Hävitab punaseid vererakke, kaasnevad palavikuhood. 2. Parasiteerib maksas ja peensooles, tekitab neis põletikku ja häirib seedimist. 3. Põhjustab verist kõhulahtisust. 4. Levib kasside ja nende väljaheidetega. 5. Levib sugulisel teel. Ülesanne 6. Reovee biopuhastites kasutatakse bakterite kõrval ka algloomi. Neid on reoveebasseinis biomuda koostises. Et puhasti töötaks efektiivselt, tuleb vett
Riik Ainuraksed (Protozoa) üherakulised, kulendid, viburid, ripsmed, mõnedel rakusuu, mõned kogu kehapinnaga, kõikjal. entsüsteerumine. 1. Hõimkond Ainutuumsed 1.1. Klass Viburloomad 1-8 viburit, toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane 1.2. Klass Juurjalgsed protoplasmaatilised jätked, rakusuu ja pärak puuduvad. Amööb, kambrilised 1.3. Klass Eosloomad siseparasiidid, sügoot kattub kestaga eosed. malaaria plasmoodium 2. Hõimkond Ripsmekandjad ehk infusoorid- ripsmetega 2.1. Klass Ripsloomad enamasti merevees, ka mage kingloom 2.2. Klass Imikloomad ripsed vaid varasel argenust. kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest. Riik: Loomariik (Animalia ehk Zoa) Alamriik: Kõrvalhulkraksed 1. Hõimkond: Käsnad Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes
jaotumus Vanas maailmas langeb väga hästi kokku veel ühe globaalse haigusega - malaariaga - väga palju surmajuhtumeid põhjustava haigusega. Malaaria on teatavasti parasiidist põhjustatud haigus ja on levinenud valdavalt vaid soojades maades, eriti aga seal, kus on niiske - vastavalt malaariasääskede paljunemiseks vajalike tingimuste levikule. Seega - AS peab olema kuidagi enamresistentne Plasmodium falciparum’i infektsioonile. Et malaaria patogenees põhineb samuti kehvversusel (plasmoodium paljuneb punastes verelibledes), siis oli võimalik küsida, milles erinevad sirbikujulise aneemia mutatsiooni terved kandjad normaalse globiini homosügootidest. Selgus, et kuigi AS kandjate erütrotsüüdid normaalselt ei sirbistu, teevad nad seda siiski hapnikuvaeguses - ja hukkuvad. Kui nüüd niisugust rakku nakatab plasmoodium, siis ta enne küpsemist põhjustab AS erütrotsüüdi huku ja ebaküpsed plasmoodiumid
struktuurist lähtuvaks. Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt ühest rakust o Rakkude jagunemine Päristuumsetel mitoos Amitoos eeltuumsetel, osadel päristuumsetel o Pungumine ehk ebavõrdne mitoos (kool tutvustab pärmseeni; amööbid, vetikad) 33 o Hulgijagunemine ehk skisogoonia (koolis: läbi joonise eosloomade tasandil). Tekib hulktuumne struktuur, plasmoodium jaguneb ja tekib tuumadele vastav arv rakke, koos sellega vabanevad toksiinid (malaariapalavik). Vegetatiivne paljunemine lähtuvalt hulkraksusest o Taimed Vegetatiivselt paljunevad püsikud, kasutades vegetatiivseid organeid. Juur ploomid, kirsid, võilill Muundunud võsud: sibul (küüslauk, tulp, nartsiss); risoom (iirised, maikelluke, orashein); mugul (kartul, maapirn, daalia) Oksad/varred: sõstrad, pajud
annaabi.ee 
