Ristumine peateega Meil kõigil tuleb elus teha valikuid ehk valida oma tee. Mõnikord tuleb see lihtsalt ning teinekord tuleb aga otsuse nimel vaeva näha. Mis on see mida peame oma peateeks? Peatee kui selline on minu jaoks üldine nimetus eluteele ehk otsuste radale mis tuleb sooritada meie endi poolt, kuna ainult sina saad otsustada enda eest ja mitte teised. Peatee võib mõne jaoks olla käänuline mis iseloomustab rasket lapsepõlve, aga varajases elus on see peamiselt sirge, kuna enamik elavad võrdväärset elu mille on meie eest otsustanud meie endi vanemad või siis hoolitsejad. Esimene etapp sellel pikal teel on kindlasti õppimine ning sellest hariduse omandamine. See kõik võib olla mõnikord vägagi keeruline, sest tuleb ette aegu kus inimestel on midagi paremat teha oma ajaga ja keskenduvad muule, kuigi selle asemel peaks õppima, sest see on see millele rajad oma tulevase elu. Sirge rada ei jätku aga ig...
Osvaldi poole, põlvitab Osvaldi jalge ette. Tuleb Roland.) ROLAND: Kakskümmend kasti, suur koorem. (Näeb Laurat.) Mida kuradit! Mis sa teed? LAURA: Peaks jalad ka kinni siduma. ROLAND: Kus su pluus on? LAURA: Osvaldi käes. ROLAND: (haarab puuhalu, mõtleb ja viskab halu maha.) Jalgu pole vaja. OSVALD: (Ulatab Laurale pluusi.) Ma ei tea, ma ei tea. ROLAND: (Osvaldile.) Ole paigal. Sa ei pääse kuskile. OSVALD: Oodake... oodake... muidugi... stopp... ristumine peateega... piirangute lõpp... selge... selge... nii... aidake mind. Kõik on teie. Võtke kõik. Palun. Ma väga palun. Viige kõik minema. Elage. Proovige. Ehk õnnestub. Ma ei taha midagi. Tahan ainult imet. Ime ma sain. Ma ei taha tagajärgi. Ma ei taha tulemust. Mu imel ei tohi olla ainsatki plekki. Ma palun teid. Ma tahan taganttoa akent vabaks saada. Puud on raagus. Jõgi paistab ühe koha pealt. Valget aega on vähe. Ma ei tohi kaotada ainsatki hetke. Ma anun teid. Võtke kõik. Jätke
Ristumine peateega Vaatasime filmi "Ristumine peateega".Tegemist on Jaan Tätte kirjutatud näidendiga millest on ka film tehtud.Tegevus toimub vana soo peal kuhu on nüüd mets kasvand,majas mis on kaugel teest ja ainus viis sinna saada on minna läbi kõrge heina.Ajaliselt toimub see film 1990 ajal ,sest film ise on antud välja 1999. Teos ise aga rääkis paarist kes hääletavad,et jõuda sünnipäevale aga ühel hetkel enam autod peale enam ei võtnud,nad otsustasid ise leida kellegi lähedalt.Seiklesid oma teega majani,Osvaldi majani.Nemad Osvaldit ei tundnud aga Osvald oli kiindunud Laurasse kuna ta olevat olnud ajakirja esilehel.Osvald lubas neil ööbida seal aga ainus tingimus oli see,et Laura ööbib toas ja Roland on väljas.Tuli aeg kus Osvald aga pakkus raha Rolandile,et ta unustaks Laura.Alguses Roland polnud nõus aga nagu iga inimene siis ka tema tahtis raha.Aega edasi läinud ja sai ka Laura rahast teda ning te...
) OSVALD (Ulatab Laurale pluusi.): Ma ei ROLAND: Mingi auto tuleb. Ahaa, kohe tea, ma ei tea. saame süüa. Tuleb pidu. Tal võib autos ka ROLAND (Osvaldile): Ole paigal! Sa ei kärakat olla. (Paus.) See kõik ei jõua mulle pääse kuskile. veel kohale. Väga kärmas poiss. OSVALD: Oodake... oodake... muidugi... OSVALD: Ma päris muretsesin. Ütlesin viie stopp... ristumine peateega... piirangute silla asemel neli. lõpp... selge... selge... nii... aidake mind. ROLAND: Küll nad üles leiavad. Kas sa Kõik on teie. Võtke kõik. Palun. Ma väga oled kindlalt otsustanud? palun. Viige kõik minema. Elage. Proovige. OSVALD: Jah, see on lõplik. Ehk õnnestub. Ma ei taha midagi. Tahan ROLAND: Oi, kurat, Osvald! Saad sa aru, ainult imet. Ime ma sain. Ma ei taha Laura!? See on meie raha. Kujutad ette?
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud. Laural on jalad märjad ning nüüd oleks vaja öö üle elada. Osvald pistab vanduma. Vabandab kohe, et see ehmatas teda pisut. Seejärel ütleb head aega. Roland ei saa hästi aru, mis toimub. Sõnab, et nad ss hakkavad minema. Osvald parandab teda kohe, öeldes, et tüdruk jääb siia. Komö...
polnud tegelikult õnnelik. Ta ei olnud saanud oma mehelt sellist tähelepanu nagu ta oleks tahtnud saada. h) Kas see film on lõbus, naljaks, kurb või masendav? Miks? Minu jaoks on see film pigem kurb ja masendav, sest kui ka päriselt oleks nii (mis ka ilmselt on), et inimesed on võimelised tegema ükskõik mida, et suur summa raha saada, kasvõi üksteist maha jätma või isegi tapma. 5. Tätte näidendi pealkiri on „ Ristumine peateega. Piirangute lõpp“. Selgita pealkirja allteksti. Alltekstiks on võib-olla see, et nad saatuse tahtel läksid just sinna majja, mis oleks lõpetanud nende jaoks kõik piirangud kui nad oleks selle raha endale saanud.
JUHTMETE SÜSTEEMID 1. Üldised elektri tingmärgid Elektri joonistel kasutatakse DIN normide kohaseid tingmärke Seadme piirjoon Juhtmete ristumine ilma elektri ühenduseta Juhtmete ühendus Autodel kasutatakse ühejuhtmelist elektriseadmestikku. Teiseks juhtmeks on metallosad, mida nimetatakse massiks. Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste
Olemasolev genofond ja lisanduvad mutatsioonid peavad andma looduslikule valikule piisavalt materjali uute kohastumuste loomiseks. Eristuvad uued tunnused alamliik või uus liik. Kui eristunud populatsioonid kohtuvad: · Alamliikide tasemele eristunud populatsioonid ristuvad ning sulavad aja jooksul kokku. · Ristumist välistav bioloogilise isolatsiooni tegur: jäävad eksisteerima iseseisvate liikidena. · Osaline bioloogiline isolatsioon, viljastumisjärgne sobimatus: ristumine on osalt piiratud, hübriidid on arengupuudega, alanenud viljakusega või steriilsed. Isendite geenid lähevad kaotsi ja hakkab toimima lõhestav valik. Kujunevad tunnused, mis väldivad eri liikide isendite ristumist, mille tõttu jõuab liigiline eristumine lõpule. Samamaine e sümpatrilineliigiteke: liigendunul levilal (mets ja niit). Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide
Jaan Tätte Norman Maaring Robert Pertel Elukäik 24 märts Viljandi 19821984 Tartu Riiklik Ülikool 19851986 Tallinna Pedagoogiline Instituut 1990 Tallinna Riiklik Konservatoorium 19902003 Tallinna Linnateater 2003 Näitekirjanik Margit Tätte Jaan, Kunter Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Looming Näidendid Oma kogemused "Ristumine peateega ehk muinasjutt kuldsest kalakesest" Looming "Tere!" (lavastanud Jaan Tätte) "Ristumine peateega" (lavastanud Jaan Tätte) "Palju õnne argipäevaks!" (Linnateatris lavastanud Andrus Vaarik) "Kaotajad" (Linn...
Kool Õppesuund Rühm Koostaja nimi JAAN TÄTTE Referaat Juhendaja: JUHENDAJA NIMI Kuressaare 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.1 Lavastused.................................................................................................................................4 1.2 Näidendid...................................................................................................................................5 1.4 Tunnustused...............................................................................................................................5 3. KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................................7 1. SISSEJUHATUS Kirjanikuks, kellest ma referaadi teen, ...
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
muutumises Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon Ø Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu Ø Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks valitakse kunstlikult välja teatud omadused Ø Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti Liigi bioloogiline kontseptsioon Ø Defineerib liike kui erinevaid organismide gruppe, populatsioone, kus ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad aga ristumisbarjäärid Ø Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena Geenide ülekannet erinevatesse liikidesse kuuluvate populatsioonidesse üldjuhul ei toimu Ø Presügootilise isolatsiooni mehhanismi teel on takistatud erinevatesse
Mutatsiooniline- geneetilise muutlikuse peamine allikas. Geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid. Tekitavad uusi alleeele ja ka geene. Põhjustavad muutusi geenide paikenmises ja kordsuses. 4. Mis on geenitriiv, pudelikaelaefekt, geenisiire ja asutajaefekt. Geenitriiv- aleelide ja genotüüpide sagedus võib põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda Pudelikaelaefekt- kui väike arv isendeid jääb alles, mitmekesisus väheneb Geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine. Geenifondi võivad sattuda seal varem puudunud alleelid. Nt loomae rändal, eoste jm levik. Asutajaefekt- uue popul asutab mõnest suuremast popul pärit väike hulk isendeid. Geenifond oluliselt erinev 5. Võrdle geograafilist liigiteket ja sümpatrilist liigiteket. Geogr- ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geog isolatsiooni tõttu, nt mäeahelike teke. Sümpatriline- ehk sammaine liigiteke. Kui vaheldumisi nt mets ja avamaastik, võib tekkida kaks alampopul, nt niidu ja metsapopul
praktikas. Vasakpoolne joonis (a) illustreerib seda, kuidas paljunemisedukus (Y-teljel) võiks sõltuda partnerite geneetilisest distantsist (X-teljel) näha on optimaalne geneetiline distants. Paremal (b) on näha kuidas ühe kukekannuse (Delphinium) liigi puhul seemnete arv õie kohta (Y-teljel) sõltus sellest, kui kaugelt tolmuteri emakasuudmele toodi (X-teljel, meetrites, pandagu tähele, et skaala on logaritmiline). Näeme jooniselt, et liiga sarnastega ristumine pole hea, ja järelikult ka liiga lähedalt pärit isenditega mitte. Seega on olemas optimaalne (mingi keskmine) levimiskaugus. Seda teadsid muida juba vanad eestlasedki, kes võimaluse korral ikka võõrsilt, aga mitte liiga kaugelt, omale naise röövisid. Natuke võõras (geneetiliselt optimaalselt kauge) on seetõttu enamasti sugulise valiku käigus ka kõige atraktiivsem (seksikam). Migratsioon Migratsiooni on kolme liiki (kui mitte arvestada aeg-ajalt ette tulevaid nn.
e) perifeerne närv - n. trigeminus ! Süvatundlikkuse juhtetee (epikriitiline) peopesalt ! a) perifeersed närvid, põimik n.spinalis b) neuronikehad (1, 2) (ganglion, tuum) - Esimene neuroni keha - ganglion spinale, Teise neuroni keha - nucleus gracilis, nucleus cuneatus c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus !
GMO MIINUSED 1. Väga kahjulik tervisele ning tagajärjeks võivad olla haigused (nt vähk) 2.GMO-de levik pahandab mahepõllundusmehi ,sest õietolmu levides saastub mahevili GM-viljaga. 3.GM-taimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökõsüsteemi tasakaalu. 4.Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen , on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. 5.Bakterite abil siirdatud muundatud DNA-ga taimede tõttu võib väheneda looduslik mitmekesisus. 6. Taimed, mis toodavad ise pestitsiide, toovad põldudele ja toidu sisse veelgi rohkem toksiine. 7. Muundamisel on võimalik tekitada omadusi, mis loovad ökoloogilise eelise ja
Nurk Geomeetria- uurib erinevaid kujundeid (maatemaatika osa) Nurk- on geomeetriline kujund, mille moodustavad kaks ühest ja samast punktist väljuvat kiirt. Kaks nurka on võrdsed kui neid saab ühtida. Nurgakraad Nurga mõõtühikuks on 1 nurgakraad. Täisnurk- on alati 90 kraadi Sirgnurk- on alati 180 kraadi Nurga mõõtmine Nurka mõõdetakse malli abil. Mõõtepiirkond on 0 kraadi-180 kraadi Kõrvunurgad Kõrvunurkadeks nimetatakse kaht nurka millel on üks ühine haar ja mille ülejäänud haarad moodustavad sirge( 180 kraadi) Kõrvunurkade omadus: · Kõrvunurga summa on alati 180 kraadi Tippnurgad Lõikuvateks sirgeteks nimetatakse sirgeid millel on üks ühine punkt. Sirgete ühispunkti nimetatakse nende lõikepunktiks. Tippnurkade omadus: · Tippnurgad on alati võrdsed Ristuvad sirged Ristuvateks sirgeteks nimetatakse kaht sirget mille lõikumisel tekib täisnurk( 90 kraadi). Ristumine on lõikumise erijuht. Ristuvateks lõikudek...
vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. *Liik populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes vüljakaid järglasi. *Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamiliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. *Mikroevulutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. *Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms
Mikroevolutsioon- evolutsioonilised muutused liigi sees Makroevolutsioon- liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon Liik- looduslik organismirühm; isendid võivad vabalt ristuda Liikide väljasuremine- ebasobivatest elutingimustest ja org. omadustest tingitud liigi kadumine Populatsioon- väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm Geenivool- erinevate populatsioonide isendite ristumine Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris Pudelikaelaefekt- algsest populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid Looduslik valik- organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine, mis tuleneb nende iseärasustest Hübriid- liikidevaheline järeltulija. Ellujäämist ja paljunemist piiravad: liigikaaslased, teiste liikide isendid, eluta looduse tegurid Loodusliku valiku vormid: 1. Stabiliseeriv valik- kõrvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega org
tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus
Ka "normaalsete" õistaimede ja imetajate genoomis on bakterite geene. Vastuseisjad arvavad, et herbiitsikindlad GM-taimed võivad levida ümbritsevatesse elupaikadesse tõrjumatute umbrohtudena. Näiteks on herbiitsikindel raps muutunud tõrjumatuks umbrohuks Kanadas. Nende arvates on GMO-d oma tekkelt ja olemuselt ebaloomulikud, sordiaretusega seda võrrelda ei saa sordiaretuses ja looduses ei ristuks näiteks kunagi kala ja tomat. GMO-de ristumine metsikute sugulasliikidega on võimalik väga vähestel kultuuritaimedel ning hübriidid pole eriti edukad. Mina pole GMO-de poolt ega ka vastu. Minu arvates on mõnel puhul GMO-d kasulikud, kuid mõnel juhul siiski ebaloomulikud ja võivad tekitada ka allergiat. Mina ei oska kindlat seisukohta võtta. Kui GMO-d on tõesti väga kasulikud, siis ma pole ka otseselt nende vastu.
Geneetilise muutlikkuse allikad pop: · Mutatsioonid- tekib mutatsiooniline muutlikkus, enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud Uute geenide teke(kasulikud muutused tekivad ka, kuid neid tekib vähem) · Kombinatiivne muutlikkus- ristsiire meioosis, toimub alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel( mood suurema osa populatsioonide geneetilisest muutlikkusest) · Geenisiire- erinevate populatsioonide isendiste ristumine · Geenitriiv- juhuslikud muutused pop geneetilises strukutuuris(suurem mõju väikestes populatsioonides) GEENITRIIV (puudutab eelkõige genoomi mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi Toime: · vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides · Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel ( võivad muutuda täiesti erinevateks) Pudelikaelaefekt-geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsioonni arvukuse ajutisest
Populatsiooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni geenifondi Mutatsioon-Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid).Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud.Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas.Kombinatiivne- Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel.Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geensiire- Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded. Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv-Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris.Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult.
-) Divergents üks liik mitmekesistub ja tekivad uued liigid (see on makroevolutsiooni osa). -) Eukarüoot päristuumne organism, millel on olemas piiritletud rakutuum ja membraansed organellid. -) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järgult mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. -) Fossiil kunagi elanud organismi kivistunud jäänused või jäljendid. -) Geenisiire erinevatest populatsioonidest pärit isendite omavaheline ristumine. -) Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. -) Homoloogilised elundid sarnase välisehitusega, kuid funktionaalselt erinevad elundid. -) Konvergents eri liikide sarnastumine samade keskkonnatingimuste mõjude tõttu. Nt kalal ja vaalal on mõlemal voolujooneline keha. -) Liik elusorganismid, kelle elutingimused on sarnased ja kellel on võimalik vabalt ristuda ning kes omavad üht levilat ehk areaali.
Iseloomulik etteulatuvad kulmuluud Lai ja madal nina Silmad asusid sügaval silmakoobastes Otsaesine tahapoole kalduv Etteulatuv lõug Käitumine Oskasid rääkida Koopamaalingud ja pisikujud Ainus usklikk liik Matsid surnuid/rituaalid Hoolitsesid haigete ja vigaste eest Oskasid tuld teha Olid väga osavad kütid Tegid lihvitud tööriistu Järglased vähe elujõulised Vara suremine Edevad Pildid Miks välja surid Palju oletusi: 1) Ristumine tänapäeva (DNA reostus) ja targa inimesega 2) Vulkani pursked ja kliima külmenemine 3) Tänapäeva inimene tuli peale 4) Vähe järglasi, varajane suremine Faktid Kiviaeg jaguneb kolmeks (M, P, N) Liitikum tuleb kreekas keelest lithos Tänapäeva inimese päritolu on ebaselge kuna... Neil olid ka kasvajad (vanim tõestus) Eellaseks peetakse Homo heidelbergensis'it, kes oli ilmselt Homo ergaster'i järeltulija. Leiutasid toidukotis keetmise Kasutatud kirjandus
võrreldes sama populatsiooni teistsuguse genotüübiga isenditega. Liigiteke-omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas. Liik- looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila Lõhestav valik loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega, selline valik toimib juhul, kui nende insendi rühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Mikroevolutsioon-On populatsiooni püsiva suunaga geneetiline muutlikkus, mis tuleneb: · Mutatsioonilisest muutlikkusest · Kombinatiivne muutlikkus · Geenivoolust · Geneetilisest triivist · Looduslikust valikust Populatsioonide geneetiline struktuur- alleelide ja genotüüpie suhteline sagedus populatsioonis.
Populatsioon ühe liigi teatud levikuala. Liigil võib olla mitu populatsiooni. (Üks Eesti pinnal, teine Austraalias). -/- on vabalt ristuvate isendite kogum, mis suhteliselt eraldatuna teistest taolistest kogumitest püsib pikka aega arealil. (Levikualal). Populatsioon, aga tähendab selle koguhulka, kus ei ole tähtis otsesed tingimused jms. Liigis on sarnased organismid, populatsioonis võivad olla erinevad organismid. Levikuala e areaal, ala, kus antud liik esitseb. Vabaristumine ristumine ei ole takistatud ja ristumise tõenäosus pop. Sees on suurem, kui mitmete pop. Vahel. Eraldatud populatsioonidest, mis teineteisega ei ristu võib kuj. Uus liik. Ökoloogilised tegurid Keskkond kõik, mis organismi ümbritseb. Biootiline keskkond elusloodus, mis org. Ümbritseb. Abiootiline keskkond Kõik elutu, mis ümbritseb org. Kliima parameetrid Temp, niiskus, valgus, O2 sisaldus jms. Tegurid kindlad komponendid koguelust (osake keskkonnast).
piirides varieeruvate keskkonnatingumustega Suunav valik- loodusliku valiku tüüp; tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine. Suunava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp; liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud. 12. Kohastumine- evulutsiooniline adaptsioon; organismide ehituse ja talituse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Selle tulemusena arenevad kohastumused 13. Kohanemine- individuaalne adaptsioon: isendi fenotüübi otstargekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires 15. Liigi teke algab isolatsiooni tekkega 16
Keskkonnategurid ehk ökoloogilised faktorid. Keskkonnateguriteks nimetatakse nii biootilisi kui ka abiootilisi keskkonna komponente, mis mõjuvad organismile. Biootilised tegurid - avalduvad teiste org. mõjus. ( sümbioos, kisklus, parasitisim jne ) inimtegur, ehk antropogeenne tegur Abiootilised tegurid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. ( päikesekiirgus, mulla niiskus. jne), kliimategurid. Liebigi miinimumseaduse kohaselt piirab organismi eksisteerimist kõige rohkem see tegur, mis rahuldab liigi nõudlust kõige vähem. Kui puudub üks eluks vajalik toiteelement, ei saa taim normaalselt kasvada, kuigi ülejäänud aineid on külluses. Ökoloogiline amplituud - näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes. Optimumiks nim sellist teguri väärtust, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. Tolerantsusreegel - mille kohaselt pidurdavalt mõjub see ökoloogiline tegur, mis kõige enam eem...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige O ''Isa sokk on matkasell'' ja ''Tulen öösel sulle koju'' Jaan Tätte O Sündinud 24. märtsil 1964 aastal O Eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilav...
Populatsioon liigiline rühm, mis kestvalt asustab teatud piiratud osa liigi levialast. Populatsiooni isendite geenid ja alleelid moodustavad populatsiooni geenifondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. Geenisiire kombinatiivset muutlikkust suurendab erinevatesse populatsioonidesse kuuluvate isendite ristumine. Geenitriiv juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Olelusvõitlus võitlus sarnaste vajaduste ja elupaiga järele. Looduslik valik suurema tõenäosusega jäävad ellu ja annavad järglasi need isendid, kes erinevad oma liigikaaslastest mõne kasuliku tunnuse poolest. Stabiliseeriv valik kõige rohkem annavad järglasi need isendid, kellel on juba eelnevates põlvkondades kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused.
-Kobinatiivne muutlikkus: -Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nimetatakse Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. populatsiooni geneetiliseks struktuuriks. -Meioos kromosoomide ristsiire -Populatsiooni geenifond ja geneetiline struktuur ei püsi _Geenivool: muutumatuna. erinevate populatsioonide isendite ristumine. -Mikroevaolutsioon on populatsiooni püsiva suunaga geneetiline Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued,varem seal muutlikkus,mis tuleneb: puudunud alleelid *Mutatsioonilisest muutlikusest -Migratsioon(tuul, loomaderänded) *Kombinatiivne muutlikus *Geenivoolust *Geneetilisest triivist *Looduslikust valikust
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' Jaan Tätte peale oma kahe-aastast reisi merel. Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Tätte enda väitel kirjutam...
KUNSTIAJALUGU 2.Rooma arhitektuur ja kujutav kunst. 1.rooma arhitektuur: Arhitektuuri uuendused: · Kaar, kuppel, võlv (silinder ja ristvõlv) · Lubimört (sideaine kividele) · Võtavad kasutusele kreeka sambad (lemmiksammas- korintose) · Poolsammas ehk pilaster Kaar seintes olevate avade (uste, akende) sildamiseks. Poolringikujuline kivirida. Võlv kui üksteise taha ehitatud kaarte rida(silindervõlv) ja kahe silindervõlvi ristumine (ristvõlv) Kuppel ümmarguse ruumi katmiseks 1. Tähtsamad ehitusmaterjalid : tellised, betoon Ehitusliigid: 1. Foorum väljak ehk turuplats (üks kuulsamaid : Trajanuse) 2. Basiilika ehk äri ja kohtuhoone(ristkülikukujuline põhiplaan, 2 rida sambaid jagas selle kolmeks pikerguseks ruumiosaks lööviks, keskmine lööv külgmistest kõrgem) 3. Amfiteater ( Colosseum) üks suuremaid teatreid
*sagedus väike *iseloom enamus ei avaldu fenotüübis, enamus kahjulikud! *sagedust tõstab populatsioonide geenide koguarv ja isendite arv populatsioonis 2.Kombinatiivne muutlikkus *Iseloomulik suguliselt sigivatele organismidele *uusi geene, alleele ei teki * kombineeruvad ümber olemasolevad geenid/alleelid järglaste genotüüpideks *kalduvus tasakaaluseisundile *evolutsioonilisi muutusi ei põhjusta 3.Geenivool(geenisiire) *Eri populatsioonide isendite ristumine *alus: eoste,viljade,seemnete,vastsete levik,organismide ränne *tagajärg:soodsate alleelide levik üle liigi *populatsioonide geneetilise struktuuri ühtlustumine 4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast
Lapse kehakeel Kehakeel koosneb inimsuhtlemise mitteverbaalsetest elementidest, mis võivad sõnalist suhtlemist täiendada, rõhutada ja mõnikord isegi asendada. Kehakeele valdamine mängib ülimalt tähtsat rolli edu saavutamisel. Kehakeele teoreetilist uurimist alustati kahekümnenda sajandi hakul. Täiskasvanuina võime kogeda, kuidas pilkude ristumine hävitab armastuse või hääletoon peletab eemale sõpru, ilma, et me ise arugi saame nende sündmuste põhjustest. Asend, silmaliigutused ja hingamisrütm võivad rääkida üsna palju sellest, milliste kanalite kaudu laps mõtleb. Juba väga väiksena sirutab imik käe, andmaks märku oma valmisolekust suhelda. Laps omandab enne rääkima õppimist liigutused, millega teda mõistetakse. Jah, ei, tasa, head aega, üks, kaks, ma ei kuula, ma ei tee seda- kõike seda antakse lihtsalt ja
leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Samuti loodavad suurfirmad sellega suuremat kasumit teenida. Gmo plussid Toidus pole taimekaitse mürke Toiduained on toitvamad, odavamad Keskkonna saastuvus tootmisel on väiksem Saagikus on suurem Inimkond on paremini toidetud Paljudes riikides on piirangud Gmo miinused Eetika probleemid Võimalik kahju inimese tervisele ja keskkonnale Allergiariski suurenemine GMtaimede ristumine looduslike sugulastega ja neile uute omaduste ülekandumine võib rikkuda ökosüsteemi tasakaalu. Kui edasi kandub mürgiresistentsust kandev geen, on oht ,et umbrohi ei allu enam tõrjele. Pärilikkuse muutmine mutageenidega Pärilikkuse muutmiseks kasutatakse mutageenidest kiirgusi ja keemilisi ühendeid. Mutageenidega mõjutamisel esinevad probleemid: mõjutama peab paljusid isendeid mutatsioonid on juhuslikud kasulikud mutatsioonid tekivad harva
Kas koos eksisteerivad liigid peavad olema erinevad? (et tekiks liikide segunemine, või hoopis vältida liikide segunemist, ristumisbarjääri tõttu) Liigisisene spetsialiseerumine Kõige suuremad kohastumised võivad esineda just liigi sees. Kui loodusliku valikuga kaasnevad jõud on liiga tugevad, siis võivad nad varjutada seksuaalse taastootmise ja rekombinatsiooni homogeniseerivad jõud. (=looduslik valik). Ja seda isegi siis, kui leiab aset mõningane ristumine (=inbriiding) võib lokaalselt eelistatumate genotüüpide nii suured eelised, et ebasoovitavad kombinatsioonid pidevalt elimineeritakse. Eeldades, et geenivoog jätkub, populatsioonid jäävad samade liikide osadeks, kuid liigi sees ilmnevad kaasnevad spetsialiseerunud rassid. Lokaalselt spetsialiseerunud populatsioonid kujunevad välja eelkõige nende organismide puhul, mis enamus oma elust on sessiilsed (=kinnitunud). Ja nemad peavad kohanema kõigi nende muutustega, mis keskkonnas toimub.
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu. Sõnakasutus on alati väga rikkalik ja võib öelda, et Tätte jaoks puuduvad kirjutamisel tabud. Kõik, mis o...
fenotüübilised omadused sarnased. Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks valitakse kunstlikult välja teatud omadused. Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti. Sellegipoolest on selle kontseptsiooni rakendamine näiteks fossiilide süstematiseerimise puhul ainuvõimalik meetod. Liigi bioloogiline kontseptsioon (biological species concept) defineerib liike kui erinevaid organismide gruppe, populatsioone, kus ristumine toimub ainult nende gruppide siseselt, gruppide vahel esinevad aga ristumisbarjäärid. Termini "populatsioon" kasutamine liigi definitsioonis viitab sellele, et liikide puhul kehtivad populatsioonigeneetikas kirjeldatud seaduspärasused. Geenide edasikandumine järglastele toimub samasse populatsiooni kuuluvate isendite ristumise tulemusena või sama liigi erinevatest populatsioonidest pärit isendite ristumise tulemusena
Geneetilise muutlikkuse peamised allikad Mutatsioonid Populatsioonis tekib mutatsiooniline muutlikkus (geen-, kromosoom- ja genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. · Meioosis - kromosoomide ristsiire · viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. · Loomade ränded · Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. · Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. · Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. LOODUSLIK VALIK Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
1.Tähtsad mehed Carl von Linne Rootsi teadlane, kes mõtles välja liikidele ladina keelseid nimed. Ta nentis omavahelise ristumine võimalust, ent usukud, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck Tema arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3
Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil , mille piires on võimalik nende omavaheline ristumine moodustavad populatsiooni. Populatsiooni iseloomustavateks näitajateks on arvukus ja asutustihedus 9. Õhu koostis hapnik 21% lämmastik 78% argoon 0,93 % 10. Taimede liigitamine valgusnõudluse alusel * valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus
ühine levila, põlvnemine ja oma kindel evolutsioonisuund. Liike on inimesed eristanud juba aastatuhandeid, seda erinevatel vajadustel näiteks vajadus eristada söödavaid organisme söömiskõlbmatutest. Üsna kindlapiirilise määratluse liigile saab siis, kui liigiks pidada vaid reaalselt ristuvate populatsioonide esindajaid, kuid samal ajal ei tohiks unustada, et on olemas liike, kes annavad eritingimustes edukalt järglasi, kasvõi näiteks loomaaias. Aga seni, kuni ristumine looduses pole kinnitust leidnud, ei saa ka ühest liigist rääkida. Liigi terviklikkuse aluseks on ühtne geenifond, mis koostoimes vastava epigeneetilise süsteemiga tagab liigiomase morfogeneesi ning võimaldab kujundada mitmesuguseid liigiomaseid adaptsioone. Liigi geenifondi terviklikkust aitavad säilitada isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret
Siiski oli rooma kunstis ka olulist omapära. Kõige tugevani avaldus see arhitektuuris. Arhitektuuri arengule said ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uuel tasemel konstruktsioone – kaari, võlve ja kupleid. Kaare lihtsaim vorm oli poolringikujuline kivirida. Võlve võib ette kujutada kaarte reana ja tulemuseks oli silindervõlv, millega sai katta nelinurkset ruumi. Sama ülesandega oli ristvõlv, mis oli nagu kahe silindervõlvi ristumine. Ümmarguse ruumi katmiseks kasutati kupleid. Tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lupja või vulkaanilise tuha mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Massiivsed betoonseinad vooderdati telliste või loodusliku kiviga. Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede
Kandemast kasutatakse liini sirgetel lõikudel Nurgamast kasutatakse liini käänukohtadel Ankrumast · Juhtmete kinnitamine pikkade sirgete liinilõikude osades. · Juhtme ristlõike muutumisel · Lülitusaparatuuri paigutamisel mastile · Ristumisel magistraalkommunikatsioonidel Lõpumast · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile. · Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajati...
Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest ,muudab järglaspõlvkondade geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur 24.Lõhestav valik On loodusliku valiku tüüp : liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega ,selline valik toimib juhul ,kui nende isendirühmade vahel on vaba ristumine osalt piiratud 25.Stabiliseeriv valik Loodusliku valiku tüüp säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumusi,kujundab regulatsioonimehhanisme,mis aitavad indiviididel kohaneda teatud piirides varieeruvate keskkonnatingimustega 26.Suunav valik. Loodusliku valiku tüüp : tavalisest vormist erinevate tuunustga isendite eelispaljunemine. Suunaava valiku toimel kujunevad uued ja täiustuvad olemasolevad kohastumused
Liigiteke on mikro- ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik- populatsioon või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik- loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Mikroevolutsioon- populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
