Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.)
a) Kaitse veekaotuse eest b) Kaitse bakterite mõju eest c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole
Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. 2 Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi struktuur 3 Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm 2. http://et.wikipedia.org/tselluloos 3. www.google.com 4. http://www.miksike.ee/tselluloos 4
ärakasutamisega. Üks tahab sõprust ja teine paremaid hindeid. Eneseväärikas isik ei sõltu teiste arvamustest ja tunnetest. Tal on oma kindlad põhimõtted ja alustalad, millele ta toetub. Teda ei huvita lahkhelid, mis võivad tekkida erinevate inimeste arvamuste, mõtete ja ideedega, ta jääb enda omadele truuks. Ei riivata oma eneseväärikust ega uhkust, pannes end mõtlema ja tegema asju teisiti. Kui peaks juhtuma, et laiem seltskond seda ei seedi ning jäetakse teistest kõrvale, eemale, siis ei tasu üksinduse pärast muret tunda ja võltssõpruseid luua. Alati leidub samasuguseid inimesi ja nad on väga tugevad karakterid. Eneseväärikusega seotud teemad on väga keerulised. Tihtilugu ollakse siivutud ja kurja tagamõttega, et oma tahtmist saada. Nad on enesevääritud ja kasutavad teisi ära, et oma tahtmist saada, surudes alla oma mõtted ja ideed. Kindlasti ei peaks seda tegema, sest saab ka teisiti
vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see
Eest rahvamuusika, kas elustumas või hääbumas? Meie esivanemate aal põhines rahvamuusika regivärssidel ja -lauludel, mis rändasid inimeselt inimesele suulisel teel. Neist, minu jaoks igavatest värssidest, on tänapäeval tehtud huvitavaid ja omapäraseid seadeid erinevate alternatiivmuusika viljelejate poolt. Inimesed on taas hakanud kuulama rahvamuusikat, mida on täiustatud, mis on arenenud, ja mida on muudetud kommertslikumaks ning moodsamaks. Rahvamuusika elustumise kasuks räägib Viljandi Kultuuriakadeemia pärismuusika osakond, kuhu oodatakse noori inimesi, kes on valmis edasi kandma meie kultuuripärandit ja taaselustama rahvatraditsioone. Just Viljandi Kultuuriakadeemias sündis Paabel, uus pärimusmuusikakollektiiv, kus üheks liikmeks on meie oma saare poiss Erko Niit. Paabel on ultra-folk-fusioni katsetus läheneda pärimusmuusikale vabameelselt, saades inspiratsiooni bändisisesest sünergiast. Rahvamuusikaga te...
Bioloogia Närvisüsteem Sisekeskkonna püsivus-homöostaas. Ensüümide tööks on vajalik kindel temperatuur. Dendriidid toovad signaale, akson ehk neuriit viib erutust välja. I KESKNÄRVISÜSTEEM Peaaju - töötleb, salvestab, jagab käsklusi. Seljaaju Gliiarakud: tagavad neuronite stabiilsuse, kõrvaldavad hukkunud neuroneid,osalevad neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaa...
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused- liigutus,mõtlemis,kõnelus,maitsmis,haistmis, kuulmis,nägemis,naja...
Mis on laktoos? LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% energeetilisest väärtusest. Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust glükoosist ja galaktoosist. Mis on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia? Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu,
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. Närvikude koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Nä...
7.Kolesterool muna, liha, rasvased piimatooted, kananahk, seakamar 8.Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on 20 aminohapet, mille vahel on peptiidsidemed. Valgu ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuridega, mis omakorda on määratud aminohappelise järjestusega, mis omakorda on määratud DNA nukleotiidjärjestusega 9.a)D3-vitamiin b) glükoosi glükogeeniks c) toodab kõhunääre d) antikehasid e) lipiidid annavad f) tselluloosi inimesed ei seedi, kuid see parandab soole peristaltikat 10.Talvel fotosüntees lakkab ning kartulimugul kasutab tärklist energia saamiseks. Selleks lagundab ta tärklise uuesti glükoosi molekulideks 11.Päevitamine annab organismile vajalikku D-vitamiini ja mõjub hästi luude tugevusele, samuti stimuleerib naharakke tootma pigmenti, mis kaitseb päikesekiirte eest. Liigne päike mõjutab naha vananemise kiirust ja võib halvimal juhul kaasa tuua nahavähi ja silmahaiguseid. 12
Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine) Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid? Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit? Miks tume leib parandab seedimist? 3. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). 4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest. Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks.
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete (hormoonide) abil. 2. Humoraalne regulatsioon sisenõrenäärmed (toodavad hormoone ehk signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regula...
rakukomponentide, nagu RNA, DNA, glükogeen, lõhustumine ja see viib nekroosini. Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm:
Samamoodi võiks inimene ka ise oma elu niimodi võtta - need momendid, mis tunduvad nii tühised, kasvõi võileva tegemine, neid võiks täiel rinnal nautida, väärtustada, ja mitte ainult häid,vaid ka isegi halbu asju. See kõik on lihtsalt üks suur kogemus, mis teeb targemaks ja paremaks. Maailm on hästi suur ja see, mida üks inimene teeb tundub nii tühine. Sul on lühike aeg elada ning kui tahad sellest rõõmu tunda, siis seedi kõik läbi - ära arutle, analüüsi kõike, kuid proovi võtta kõike, mis võtta annab. Ära ole minevikus kinni, naudi antud momenti. Samas oli seal tekstis ka ära toodud inimeste ükskõiksus. Kui üks rääkis, siis samal ajal kõrvalisikul läks see jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Inimesi huvitasid ainult iseendid, nende mõtted, nende mured, nende maailm ning mitte midag/keegi muu.
plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
puhul ka hingamisteede sümptomid). Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi laktaasi puudusest tingitud imendumishäire. Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Sellisel juhul hakkab see sooles käärima põhjustades seedehäireid. Ensüüm ei ole asendatav ning probleem on eluaegne. Laktaasi defitsiit võib olla pärilik, mida esineb veerandil täiskasvanud eestlastest.
Inimese talitluse regulatsioon Inimese keha on väga keeruline konstruktsioon, mida inimesed on uurinud juba tuhandeid aastaid. Selleks, et keha toimiks on väga oluline homöostaasi e sisekeskkonna püsivuse säilitamine. Inimese keha koosneb eukarüootsetest rakkudest, mis moodustavad erinevaid kudesi. Koed jaotatakse epiteel-, lihas-, side- ja närvikoeks. Epiteelkude vooderdab inimese sisepindu, katab välispindu ning moodustab ka näärmeid. Rakud on tihedalt paigutatud ning epiteelrakud varieeruvad kujult ja suuruselt olenevalt sellest, mida nad kaitsevad. Närvikude koosneb neuronitest ning neurogliiadest (tugi, tagab neuronite kaitse/toitumise). Nende põhiülesandeks on informatsiooni vahendamine. Lihaskudesid eristatakse kolme erinevat tüüpi. Vöötlihaskude e skeletilihaskude allub tahtele samal ajal kui silelihaskude, mis paikneb siseelundite ning veresoonte seintes, ei allu. Lisaks eristatakse veel kolmandat kudet – müokardi (südamelihas...
ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine seisneb ebasobivate ühendite, peamiselt ligniini, lahustamises ja väljapressimises. Ligniini
ülesanne – valkude lõhustamine. Mao lipaas – oluline just imikul ja väikelapsel, sest tema lõhustab piimarasvu (ema- ja lehmapiima). Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda – tekib kõhulahtisus, ei seedi). Täiskasvanud mao lipaasi osatähtsus väheneb. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud kõhunäärme lipaas. 4) Mutsiin ehk limaaine – seda produtseerivad limarakud. Limal on kaitsefunktioon happe ja ensüümide söövitava toime eest, ei lase limaskesta ennast seedima hakata. Kui lima produktsioon häiritud, võivad tekkida nt maohaavandid
riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks
ühendeid on rohkem, eriti just vett. ( pH7 neutraalne keskkond ; pH7< - aluseline ; >pH7 happeline. Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar)
piima tarvitamist.Hüpolaktaasia kindlakstegemiseks kasutatakse laktoosi tolerantsustesti -- inimene joob vees lahustatud laktoosi. Kui piimasuhkru imendumishäireid ei ole, siis veresuhkru sisaldus tõuseb, hüpolaktaasia korral aga mitte. Lisaks võib tekkida ka kõhuvalu. Tehakse ka vesinikuhingamistesti. Vesinikku toodavad sooles süsivesikuid lammutavad bakterid. Inimestel, kes süsivesikuid (laktoosi) ei seedi, suureneb vesiniku hulk sooles, kust see imendub verre ja väljub kopsude kaudu. Seega suureneb väljahingatavas õhus vesiniku 3 hulk. Testi tegemiseks joob inimene vees lahustatud laktoosi, seejärel mõõdetakse mõne aja möödudes tema väljahingatavas õhus vesinikusisaldust. Võimalik on peensoole biopsia ehk koetükikeste võtmine, ning laktaasi aktiivsuse määramine selles.[3]
Tärklis Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas -taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks Tselluloos: -ehituslik kompnent taimedele -lükkab inimesel sooled puhtaks -inimene ei seedi, lehm seedib LIPIIDID -kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal Fosfolipiidide leidub rakumembraanide koostises. kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid
NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust ...
materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse
Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3.Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? 1. Milline on närvi ehitus, miks? ...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal Kui palju vabaneb energiat kcal 1 g süsivesikute, lipiidide ja proteiinide lagunemisel organismis
Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad.Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine)Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid?Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit?Miks tume leib parandab seedimist?4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest.Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad,
Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära
Seniste stiilide kodu oli Vana-Rooma riigi pärisalal, Vahemere-äärseis maades. Ajaliselt järgmine stiil sündis juba põhja pool Alpisid, Rooma riigi endistes provintsides. Suur rahvasterändamine oli avanud IV-nda sajandiga p. Kr. segaduste ja sõdade ajastu. Frankide kuningal Karl Suurel õnnestus 800. aasta ümber koondada suure osa Lääne-Euroopast küll üheks riigiks, kus valitses mõnda aega rahu ja võidi mõtlema hakata majandusliku endakindlustamise kõrval ka kunstiloomingule, kuid see rahulikum ajastu kestis esialgu ainult lühikest aega ega jätnud tähelepandavamat pärandust järelmaailmale. Peale Karl Suure surma jätkusid sisemised tülid ülevõimu pärast. Alles 1000. aasta ümber saabus rahulikum aeg. Maa rahvastik oli jäänud hõredaks, põllundus ja käsitöö olid laostunud. Olustiku lahenedes algas neil aladel nüüd uus tõus. Rahvastiku arv hakkas kasvama ja kogu ühiskonna tootmisjõud suurenema. See ühiskond toetus väikepõllupidamisele ja s...
Aastal 2005 algatas tema asutatud dieeditoodete firma pankroti. Beverly Hillsi Dieet Saleda figuuri saladus on oskus toitu teadlikult kombineerida ja süüa ohtralt puuvilju, õpetab maailma ühe populaarsema Beverly Hillsi dieedi väljatöötaja Judy Mazel. Eri toitaineid seedivad eri ensüümid: valkudel on omad, süsivesikutel omad ja rasvadel omakorda veel täiesti erinevad ensüümid. Valguensüüm ei toimi süsivesikute puhul, süsivesikute ensüüm ei seedi valku. Kui süüa toitu, mis sisaldab nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid, raskendame seedeensüümide tööd, see aga põhjustab rasva ladestumist. Saleda figuuri saladus ongi oskus toitu teadlikult kombineerida! Dieedi põhimõte seisnebki valkude, rasvade ja süsivesikute kokkusobitamises ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida.
Anatoomia INIMESE ELUNDID JA ELUNDKONNAD 1. Maksa ülesanded! Toodab sappi (rasva lagundamine) Toodab kolesterooli (Suguhormoonid, D-vitamiin (muidu tekib rahiit)) Vitamiinide tagavara Toksiinide lagundaja Glükogeeni tagavara Viib mürke kehast välja 2. HOMÖOSTAAS organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal. MIKS VAJA? Organismisisese vedeliku tasakaalu püsivus on häireteta rakutalitluse eelduseks Tagab õige ainete kontsentratsiooni, sp Rakud võtavad pidevalt vastu ja eritavad mitmesuguseid aineid. Tagab õige temperatuuri ensüümide talitluseks Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab treenides püsiva vere glükoosi-, CO2 ja O2 sisalduse veres. 3. Parakriinne vs endokriinne o PARAKRIINNE kui signaalained mõjutavad läheduses olevaid rakke. KIIRE o ENDOKRIINNE - AEGLANE. Mõjutavaid kaugel olevaid rakke. 4. NÄRVISÜSTEEM Info liigutamine meeleelundilt ajju. Hangib väli...
Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi. Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini-lõhustab valke, sisaldab lipaasi. Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine. Maomahla hakatakse eritama enne kui toit satub makku. Esimene reflektoorne faas e isefaas. Teine keemiline faas, siis kui toit on juba maos. Mida kauem toitu närime, seda kasulikum, toit peab olema isuäratav, ilusti reserveeritud. Ühel kellaajal peab sööma. Refleks. Alati ühesugune kellaajal sööme
Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust ehk elu avaldusi Esineb 4 süsteemi 1. Reproduktiivne süsteem ehk paljunemine, põhineb DNAlt DNA sünteesil. 2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel ko...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
· Leheastlad: tervest lehest (kaktused, kukerpuu=parbariss,paburits), abilehtedest (robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk). · Säilituslehed: sibulasoomused, veesäilituslehed (paksulehelised: kukehari). · Püünislehed: Kleepuvad (huulhein, võipätakas), sulguvad lõksud (vesihernes, kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud
2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks
tõega, ei hirmutanud see teda. ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. 7 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Kõigepealt kavatses Pascal paljastada toored mahhinatsioonid, mida jesuiidid kasutasid võistluses oma vastastega. ,,Nad on endast niivõrd heal arvamusel, et ei talu mingit kriitikat ega sõna otseses mõttes seedi mingit teisitimõtlemist. Oma väiklasi, auahneid tühiseid ja madalaid motiive püüavad nad kõigiti varjata, rõivastudes katoliikliku õpetuse puhtuse õilsate kaitsjate rüüsse. Ja selle maski all nad valetavad ja laimavad, moonutavad nende mõtteid, keda nad tahavad hukutada. Jesuiidid süüdistasid A.Arnauld`d ketserluses ilma tema arvamusse süvenematta. See näitab, et siin on tegu ,,uut liiki ketserlusega", ketserlus ei ole hr. Arnauld arvamustes vaid tema isiksuses." kirjutas Pascal
toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Süsivesikurikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, pastatooted, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl ja siirup, spordijoogid, teraviljatooted. Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud. Need suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist, seovad ohtralt vett, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, tekitavad täiskõhutunde. Toit peab sisaldama 25 – 30 g kiudaineid päevas. Kiudaineid esineb kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest.
Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted - must rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed) Kiudained väga vajalikud · Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud: o suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist; o seovad ohtralt vett, muudavad soolesisaldise vedelamaks ja aitavad vältida kõhukinnisust; o kõhulahtisuse korral seovad liigse vee; o soodustavad kolesterooli väljutamist organismist; o tekitavad täiskõhutunde. Kiudained spordiga tegelejal
(söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine. Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad.
Seedeelunkond SEEDEELUNDITE SÜSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite süsteemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuvõtuks, seedimiseks ja imendumiseks ning jääkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ühinenud õõneselundid: suuõõs ( c a v u m o r i s ) neel ( p h a r y n x ) söögitoru ( o e s o p h a g u s ) magu ( v e n t r i c u l u s, g a s t e r ) peensool ( i n t e s t i n u m tenue ) jämesool ( i n t e s t i n u m crassum ) Lisaelunditeks on keel, hambad, seinavälised seedenäärmed. Mao ja soolestiku mõn...
7. Kiudaine olemus, selle osa tervislikus toitumises ja erijuhud, mil sportlane peaks piirama kiudainete sisaldust toidus. Kiudaine koosneb SV-st, mis seedetraktis ei lõhustu. Kiudaine koosneb mittetärkliselistest polüsahh-dest, mis jagunevad kahte rühma: *vees lahustuvad pektiinid, leidub puu-, kaun- ja teraviljade rakuvaheaine koostises; *vees mittelahustuv on taimede rakukesta komponent tselluloos, esineb täisteratoodetes. Kuigi kiudaine ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, on ta sportlase toidus väga vajalik: *suurendab toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendab selle edasiliikumist; *seob ohtralt vett, muudab soolesisalduse vedelamaks ja aitab vältida kõhukinnisust; *kõhulahtisuse korral seob liigse vee; *soodustab kolesterooliväljutam organismist, *tekitab täiskõhutunde. Organism peaks kiudaine saama ennekõike
võtma keskkonnast valmis orgaanilisi aineid, millest paljud on polümeerid, lammutama need monomeerideks ja uuesti enda kehaomaste ainetena kokku panema. Toitumine koosneb mitmetest etappidest, mille käigus tekivad mitmesugused jäätmed (vt. joonis 6). Söömine See on protsess, mille käigus heterotroofid toitu hangivad. See võib olla väga mitmekesine kuid koosneb reeglina toidu hankimisest, esmasest töötlemisest (mälumine) ja seejärel alla neelamisest. Suu kaudu väljutamine Loomad ei seedi kõike, mis nad sisse on söönud, osa väljutatakse juba suu kaudu. Näiteks linnumune söövad maod väljutavad mõni aeg pärast muna neelamist selle purustatud koore. Osa toidust väljub täiesti seedimatult ka päraku kaudu. Inimesel näiteks taimsed kiud. Suurem osa kiskjaid ei seedi karvu. Seedimine Seedimine on protsess, mille käigus toituvad heterotroofid lagundavad orgaanilise aine piisavalt väikesteks osadeks, et need võiksid soolteseintes imenduda. Reeglina teevad seda
Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen
– Pepsiinil suurim proteolüütiline aktiivsus keskkonnas, mille pH alla 3.0 • Seesmine faktor (intrinsic factor) – Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas – Vitamiin B12 sisaldub lihas, munas, piimatoodetes. On vajalik erütrotsüütide küpsemiseks, müeliinkesta tekkeks. Miks magu iseennast ei seedi? • Mao sisepinda katab 5-200μm paksune leeliseline limakiht, mida toodavad limaskesta epiteelirakud • Epiteelirakke uuendatakse pidevalt (eluiga vaid paar päeva). Maonäärmed sisaldavad ka tüvirakke. • Maohaavandite tekkele on eelsoodumuseks faktorid, mis põhjustavad kas limatootmise vähenemist või happetootmise suurenemist. Kofeiin, nikotiin, alkohol, NSAIDid (ibuprofeen), salitsülaadid (aspiriin). Helicobacter pylori. Seedimise faasid Kefaalne faas
seemned. Ja et saada õige vahekord oomega-3 ja oomega-6 vahel, võib neid segada pooleks päevalille ja kõrvitsaseemnetega,» soovitas ta. Sellise seemnesegu tuleks kohviveskis ära jahvatada ning siis iga päev umbes 1-2 supilusikatäit nahka pista. Samas ei tohiks korraga valmis teha liiga suurt kogust, sest oomega-3 rasvhapped on väga õrnad ja need rääsuvad kergesti. Jahvatatud seemnete puhul saab organism vajalikud rasvad kõige paremini kätte. «Võib juhtuda niimoodi, et te ei seedi neid seemneid ära. Seemnetel on looduslik kaitse peale pandud, et linnukesed nad uuesti välja kakaksid ja nad uuesti kasvama läheksid. Ja võib arvata, et meie seedetrakt võib need ka lihtsalt tervena väljutada,» selgitas toitumisterapeut. Naine lisas, et selliseid häid rasvasid leidub ka pähklites (eriti kreeka pähklites) ning möönis, et neid toiduaineid ei tohiks karta paksuks need ei tee: «Keha ei ole nii rumal, et nii olulised asjad ära põletab.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
