Suhkrupeet, suhkruroog! Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.)
a) Kaitse veekaotuse eest b) Kaitse bakterite mõju eest c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole
Tselluloos inimese soolestikus ei lagune, kuid soodustab soolte tegevust. Looduslik tselluloos sisaldab alati 4-5% saateaineid. 2 Tselluloosi sisaldub peamiselt taimedes, kuid teda leidub ka seentes, bakterites ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi struktuur 3 Kasutatud kirjandus 1. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm 2. http://et.wikipedia.org/tselluloos 3. www.google.com 4. http://www.miksike.ee/tselluloos 4
ärakasutamisega. Üks tahab sõprust ja teine paremaid hindeid. Eneseväärikas isik ei sõltu teiste arvamustest ja tunnetest. Tal on oma kindlad põhimõtted ja alustalad, millele ta toetub. Teda ei huvita lahkhelid, mis võivad tekkida erinevate inimeste arvamuste, mõtete ja ideedega, ta jääb enda omadele truuks. Ei riivata oma eneseväärikust ega uhkust, pannes end mõtlema ja tegema asju teisiti. Kui peaks juhtuma, et laiem seltskond seda ei seedi ning jäetakse teistest kõrvale, eemale, siis ei tasu üksinduse pärast muret tunda ja võltssõpruseid luua. Alati leidub samasuguseid inimesi ja nad on väga tugevad karakterid. Eneseväärikusega seotud teemad on väga keerulised. Tihtilugu ollakse siivutud ja kurja tagamõttega, et oma tahtmist saada. Nad on enesevääritud ja kasutavad teisi ära, et oma tahtmist saada, surudes alla oma mõtted ja ideed. Kindlasti ei peaks seda tegema, sest saab ka teisiti
vorm, aga idee kui selline ja sõnum jääb samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Nad teevad rahvamuusikat inimestele tänapäevasemaks, nauditavamaks, kasutades selleks kavalaid nippe, vahel enda esitustes ka räppareid. Enda plaati tutvustades on nad ka öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi folgil saab kindlasti kuulda mitmeid ansambleid, gruppe, kes tegelevad rahavamuusikaga, nad mängivad vanu kandleid, trumme ja muid instrumente, mida pop-artistid endaga lavale eal ei võtaks. See just näitabki, et rahvamuusika ei ole sugugi kadunud meie seast, kuigi avalikkuseni see
muusikaga tegu on. Nüüdisaegses rahvamuusikas tulevad tänapäevasemad teemad, muutub küll algne rahvamuusika vorm, aga idee ja sõnum jäävad samaks. Vägilased on üks edukamaid eesti pärimusmuusika kapelle. Nad segavad enda teostes rahavaluulet reggae, ska ja popiga. Plaaditutvustuses on nad öelnud: ,,Plaat neile, kes vihkavad higilõhna ja sõnnikuhaisu, kes saavad õietolmust allergia, kes ei seedi toorest toitu, keda hein torgib, keda päike põletab, kes hävivad vihma käes, kes eksivad linnast väljas, kes vahetusreaalsuses hukkuvad. Aga kes ikka tahavad olla nii ürgsed!" Viljandi Folk, Eesti suve üks nauditavamaid vabaõhuüritusi, on koht, kus pärimusmuusikud kokku saavad. Viljandi folgil saab kuulda mitmeid kollektiive, kes tegelevad rahavamuusikaga, mängides laval vanu kandleid, trumme, toru- ja parmupille ning paljusid muid vana aja muusikainstrumente,
Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
Piirdenärvi süsteem- närvid,ühendavad pea-ja seljaaju kõigi keha piirkondadega 1)Sensoorne ns- retseptoritest kesknärvisüsteemi sinaale toovad tundenävid. 2)Somaatiline-kesknärvisüs-st skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.. 3)Autonoomne- näärmetesse,elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid (sümpaatiline “Põgene ja võitle“, parasümpaatiline-talitleb efektiivselt pukeolekus „Puhka ja seedi“). Närvirakk- närvisüsteemi funktsionaalne üksus, neurohormoonid võtavad vastu, muundavad ja kannavad edasi närviimpulsse. Närv- närvikiudude kimbud koos neid ümbritseva sidekoega. Impulss-elektrilise laengu edasi kandmine rakust teisele rakule. Humoraalne regilatsioon-Organismi töö reguleerimine hormoonide abil.Hormoonid moodustatakse sisenõrenäärmetes. Neuraalne reg.- Organismi talitluse reguleerimine närvisüsteemi abil. Peaaju osad- Suuraju: paiknevad keskused-
Mis on laktoos? LAKTOOS ehk piimasuhkur kuulub kõigi imetajate piima koostisse. Eri liikide piima laktoosisisaldus on erinev. Lehmapiim sisaldab keskmiselt 4,8 5,0% laktoosi. Laktoos on tavasuhkrust viis korda vähem magus, kuid annab siiski 3050% energeetilisest väärtusest. Laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust glükoosist ja galaktoosist. Mis on laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia? Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüümlaktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustumata ja imendumata. Kui piimasuhkur jääb lõhustumata, siis hakkab see sooles käärima, tekivad gaasid ( vesinik, süsinikdioksiid ja metaan) ja happed (piim ja äädikhape). Gaasid venitavad ja ärritavad peensoolt, kutsudes esile kõhuvalu,
Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult ja muutmata kujul edasi järgmisele rakule 8. Milliseid inimese rakke nimetatakse..? Neuron Närvirakk Erütrostüüt Punane vererakk Leukotsüüt Valge vererakk 9. Neuraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism,
7.Kolesterool muna, liha, rasvased piimatooted, kananahk, seakamar 8.Valgud on polümeerid, mille monomeerideks on 20 aminohapet, mille vahel on peptiidsidemed. Valgu ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuridega, mis omakorda on määratud aminohappelise järjestusega, mis omakorda on määratud DNA nukleotiidjärjestusega 9.a)D3-vitamiin b) glükoosi glükogeeniks c) toodab kõhunääre d) antikehasid e) lipiidid annavad f) tselluloosi inimesed ei seedi, kuid see parandab soole peristaltikat 10.Talvel fotosüntees lakkab ning kartulimugul kasutab tärklist energia saamiseks. Selleks lagundab ta tärklise uuesti glükoosi molekulideks 11.Päevitamine annab organismile vajalikku D-vitamiini ja mõjub hästi luude tugevusele, samuti stimuleerib naharakke tootma pigmenti, mis kaitseb päikesekiirte eest. Liigne päike mõjutab naha vananemise kiirust ja võib halvimal juhul kaasa tuua nahavähi ja silmahaiguseid. 12
Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist. Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed... Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine) Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid? Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit? Miks tume leib parandab seedimist? 3. Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas (koosneb glükoosijääkidest). 4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest. Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks.
Sensoorsed e ,,tunde" närvid meeleelundid kesknärvisüsteem Somaatilised e ,,motoorsed" närvid kesknärvisüsteem skeletilihas Autonoomsed e ,,iseseisvad" närvid kesknärvisüsteem silelihased, sisenõrenäärmed Sümpaatiline närvisüsteem - "põgene või võitle" adrenaliin Parasümpaatiline närvisüsteem - ,,puhka ja seedi" 5. Sünaps närvirakkude kokkupuutepunkt, kus eturus/närviimpulss kandub ühelt rakult/jätkelt teisele. Keeminile sünaps vabanebad ühest ained ja teine seob ära Elektriline seotud elektrilaengutega Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased
Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm:
Samamoodi võiks inimene ka ise oma elu niimodi võtta - need momendid, mis tunduvad nii tühised, kasvõi võileva tegemine, neid võiks täiel rinnal nautida, väärtustada, ja mitte ainult häid,vaid ka isegi halbu asju. See kõik on lihtsalt üks suur kogemus, mis teeb targemaks ja paremaks. Maailm on hästi suur ja see, mida üks inimene teeb tundub nii tühine. Sul on lühike aeg elada ning kui tahad sellest rõõmu tunda, siis seedi kõik läbi - ära arutle, analüüsi kõike, kuid proovi võtta kõike, mis võtta annab. Ära ole minevikus kinni, naudi antud momenti. Samas oli seal tekstis ka ära toodud inimeste ükskõiksus. Kui üks rääkis, siis samal ajal kõrvalisikul läks see jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Inimesi huvitasid ainult iseendid, nende mõtted, nende mured, nende maailm ning mitte midag/keegi muu.
plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
puhul ka hingamisteede sümptomid). Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist. Maitselt on laktoosi magusus võrresldav poole glükoosi ja umbes kolmandikuga sahharoosi magususest. Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on inimese peensoole limaskestas leiduva ensüümi laktaasi puudusest tingitud imendumishäire. Piimasuhkru- ehk laktoositalumatus on olukord, kus inimene ei seedi piimasuhkrut. Sellisel inimesel puudub peensoole limaskestas ensüüm laktaas või ei ole teda küllaldaselt. Laktaasi puudumise tõttu ei lõhustu laktoos glükoosiks ja galaktoosiks. Piimasuhkur jääb lõhustamata ja seetõttu ka imendumata. Sellisel juhul hakkab see sooles käärima põhjustades seedehäireid. Ensüüm ei ole asendatav ning probleem on eluaegne. Laktaasi defitsiit võib olla pärilik, mida esineb veerandil täiskasvanud eestlastest.
Autonoomsus tähendab seda, et me ei saa seda ise kontrollida. Näiteks ei saa me kontrollida seedeelundite või südame tegevust. Enamust autonoomsest NS reguleerib hüpatalamus (nt reguleerib see vererõhku, kehatemp. jne). Omakorda jagatakse autonoomne NS sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Sümpaatiline NS suurendab organismi jõudlust ning aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse ajal („põgene või võitle“). Parasümpaatiline NS toimib puhkeolekus („puhka ja seedi“). Närvirakud ehk neuronid ise koosnevad dendriididest, rakukehast, aksonist (+müeliintupp) ja närvilõpmetest. Eristatakse sensoorseid e tundenärve (ühenduses meeleelunditega) ja motoorseid e liigutajanärve (ühenduses lihastega). Refleksid on samuti seotud närvidega. Refleksikaar toimib järgmiselt: Kõigepealt võtab keskkond vastu ärrituse, saadab selle retseptorilt mööda sensoorset närvi kesknärvisüsteemi, kus töödeldakse informatsioon ning peale
ja isegi mõnedes alamates mereloomades. Looduslikes materjalides ühinevad tselluloosi üksikmolekulid umbes 60 kaupa kimpudesse, mida nimetatakse mitsellideks. Tselluloos on taimede rakukesta peamine koostisosa, mis tekib tsütoplasmas ja ladestub raksuseintele, andes neile mehaanilise tugevuse. Kiudtaimedes ( puuvillas, linas, kanepis ) moodustavad mitsellid silmaga nähtavaid kiude. Taimtoidulised loomad tselluloosi otseselt ei seedi, tselluloosi lagundavad loomade soolestikus elavad bakterid. Tselluloos on nagu teisedki kiudained halvasti lahustuv aine, ta lahustub ainult mõningate soolade ja kompleksühendite lahustes. Tselluloosi kasutatakse peamiselt paberi tootmiseks. Tselluloosi saadakse eelkõige puidust ( 95% ), palju vähem kasutatakse õlgi, roogu, pressitud suhkruroogu ja muid taimi. Tselluloosi tootmine seisneb ebasobivate ühendite, peamiselt ligniini, lahustamises ja väljapressimises. Ligniini
ülesanne – valkude lõhustamine. Mao lipaas – oluline just imikul ja väikelapsel, sest tema lõhustab piimarasvu (ema- ja lehmapiima). Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiididele. Emulgeeritud lipiidid on ainult piimas. (muidu on emulgeerimata) Mao lipaas toimibki seega ema- ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole piimas, vajavad emulgeerimiseks sapi juuresolekut. Imikul veel sappi ei toodeta ja sellepärast teisi lipiide imiku organism ei seedi (ei maksa talle heeringat või rasvast liha anda – tekib kõhulahtisus, ei seedi). Täiskasvanud mao lipaasi osatähtsus väheneb. Põhiliselt lõhustab täiskasvanud kõhunäärme lipaas. 4) Mutsiin ehk limaaine – seda produtseerivad limarakud. Limal on kaitsefunktioon happe ja ensüümide söövitava toime eest, ei lase limaskesta ennast seedima hakata. Kui lima produktsioon häiritud, võivad tekkida nt maohaavandid
riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks
ühendeid on rohkem, eriti just vett. ( pH7 neutraalne keskkond ; pH7< - aluseline ; >pH7 happeline. Orgaanilised ained. Elusorganismides on sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, DNA, RNA. Süsivesikud : 1.) monosahhariidid. Tähtsamad on glükoos, riboos, früktoos .. ( valem C16H12O6) 2.) oligosahhariidid. Liitsuhkrud, lihtsuhkrujääke vähe. (maltoos, sahharoos, laktoos C12H22O11 koosnevad kahest lihtsuhkru jäägist.) Laktoos piimasuhkur. (paljud inimesed seda ei seedi puudub vajalik ensüüm.) 3.) polüsahhariidid tärklis, molekulmass 1 mln, koosneb alfa glükoosi jääkidest. Tselluloos, molekulid koosnevad beta glükoosi jääkidest. Glükogeen loomne tärklis Kitiin lämmastikku sisaldav suhkur. Süsivesikute tähtsus. * energeetiline (1g süsivesikut annab 17,6 kJ energiat) * ehitusülesanne. * varuaine(taimedes - tärklis ja loomades ja seentes glükogeen.) * Ligimeelitav ülesanne (õistaimedel nektar)
piima tarvitamist.Hüpolaktaasia kindlakstegemiseks kasutatakse laktoosi tolerantsustesti -- inimene joob vees lahustatud laktoosi. Kui piimasuhkru imendumishäireid ei ole, siis veresuhkru sisaldus tõuseb, hüpolaktaasia korral aga mitte. Lisaks võib tekkida ka kõhuvalu. Tehakse ka vesinikuhingamistesti. Vesinikku toodavad sooles süsivesikuid lammutavad bakterid. Inimestel, kes süsivesikuid (laktoosi) ei seedi, suureneb vesiniku hulk sooles, kust see imendub verre ja väljub kopsude kaudu. Seega suureneb väljahingatavas õhus vesiniku 3 hulk. Testi tegemiseks joob inimene vees lahustatud laktoosi, seejärel mõõdetakse mõne aja möödudes tema väljahingatavas õhus vesinikusisaldust. Võimalik on peensoole biopsia ehk koetükikeste võtmine, ning laktaasi aktiivsuse määramine selles.[3]
Tärklis Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas -taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks Tselluloos: -ehituslik kompnent taimedele -lükkab inimesel sooled puhtaks -inimene ei seedi, lehm seedib LIPIIDID -kõik rasvad, õlid, vahad, D-vitamiin(tekib nahas), sugu- ja neerupealiste hormoonid, steroidid Tähtsus loomade näitel, kellel on lipiidide varu:hüljes, pruunkaru talveune ajal Fosfolipiidide leidub rakumembraanide koostises. kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. -aitavad vältida keha liigset jahtumist -kaitseb siseorganeid
Autonoomne närvisüsteem on piirdenärvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatuid tegevusi, nt seedimine, südametöö, näärmed, silelihased. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi ja füüsilise koormuse puhul; valmistab keha ette kiireks reageerimiseks; südametegevuse kiirendamine ja kopsutorude avardamine; ,,võitle või põgene" Parasümpaatiline närvisüsteem aktiivseim puhkeolekus; kontrollib seedeelundite talitlust; ,,puhka ja seedi" 7. Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja? Müeliintupp on närviraku osa, mis moodustab aksoni ümber isoleerkihi; koosneb valkudest ja lipiididest, selle moodustavad neurogliiarakud; kiirendab impulsi kulgemist 8. Iseloomusta sclerosis multiplexi (milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. Sclerosis multiplex inimese enda immuunsüsteemirakud hakkavad müeliinkihti
materjal läbib soole seina ja satub vere- ja lümfikapillaaridesse Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse
Too näiteid. Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks ,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7.Mis on müeliintupp? Millest tekib? Milleks vaja? Valkudest ja lipiidides koosnev Moodustab ümber aksoni isoleerkihi, mis kiirendab impulsi kulgemist Moodustavad neurogliiarakud 8.Iseloomusta sclerosis multiplexi( milles väljendub, kellel, põhjus, ravi). Miks seda nimetatakse autoimmuunhaiguseks? Nimeta veel 2 autoimmuunhaigust inimesel. SKLEROOSIS MULTIPLEKS
organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade.
elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: Sümpaatiliseks närvisüsteemiks – stress ja füüsiline koormus, kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid, valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks („Põgene või võitle“) Parasümpaatiline närvisüsteem – kõige aktiivsem puhkeolekus, kontrollib seedeelundite talitust ( „Puhka ja seedi“) Närviimpulss – Piki närvirakke liikuv elektriline signaal, põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks. Potentsiaali muutus - Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse. 3. Refleksid Refleksid on tahtest sõltumatud vastused ärritusele, mis toimivad
1953. aastal James Watson ja Francis Crick 34. Vt. lk. 55 DNA ja RNA võrdlust. 35. Oskad DNA-st DNA-d sünteesida ja DNA-st mRNA molekuli kopeerida teades komplementaarsusprintsiipi. DNA: guoniin(G)=tsütosiin(C) adeniin(A)=tümiin(T) RNA: adeniin(A)=urasiil(U) tümiin(T)=adeniin(A) guoniin(G)=tsütosiin(C) komplementaarsusprintsiip- lämmastikaluste ühtivuse vastavus 36. Mõisted: kiudained - taimse toidu osa, mida inimorganism ei seedi vitamiinid - orgaanilised ühendid, mida organism väikestes kogustes vajab, kuid ise sünteesida ei suuda mineraalained - organismile vajalikud keemilised elemendid, välja arvatud toitainetes suures koguses sisalduvad süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik energia - keha võime teha tööd 37. Kui palju peab inimene keskmiselt päevas saama energiat ? 2000kcal
Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad.Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.Tselluloos on polümeer. Tselluloosimolekuli ahelate vahel on tugevamad sidemed Meie ei seedi tselluloosi, kuid ta parandab soole peristaltikat. (kiudaine)Sõralised, kabjalised? Miks jänes sööb vahest oma pabulaid?Miks on hamburger, friikartul, saiakesed vale toit?Miks tume leib parandab seedimist?4. Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes Koosneb samuti glükoosijääkidest.Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad,
Loomsetest vahadest klassikaline näide on mesilasvaha. Lanoliin ehk villavaha kasutatakse niisutavates, kosmeetikatootetes, näiteks huuleläigetes ja palsamistes, see on erandtüüpi vaha, sest seob vett ja võimaldab seeläbi niisutamist. Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära
Üksikosad pole omavahel veel kokku sulatatud, nad ei kasva üksteisest välja, vaid on paigutatud nagu ilma sisemise sidemeta üksteise kõrvale ja külge. Vaadatagu seinast väljaulatuvat koori kesklöövi lõpus. Ta ei kasva kokku kesklööviga, ta kumer katus ei ulatu kesklöövi sadulkatuseni, jääb madalamale ja nii mõjub kogu koori poolsilinder nagu külgekleebituna. Samuti surub end ka ümmar torn nelitise nurka pikilöövi ja ristlöövi vahele. Ta ei sula sinna, ehitis ei „seedi“ teda ära, ühe nurgaga jääb ta keskehitisest välja, samuti kui tagakülje nelinurksed äärtornid. Ka mõlemad kesktornid on nagu istutatud ehitisele. Nad ei kasva alt üles, vaid rõhuvad kui pealepandud raskused ülevalt alla. Nii mõjuvad kõik üksikosad külgepanduina. Nad koonduvad peaehitise ümber, tema sisse, tema külge ja peale, ei suuda aga temaga ühineda. Ikka uuesti kinnitab see juba alguses saadud kareda kohmakuse ja paindumatuse tunnet
Aastal 2005 algatas tema asutatud dieeditoodete firma pankroti. Beverly Hillsi Dieet Saleda figuuri saladus on oskus toitu teadlikult kombineerida ja süüa ohtralt puuvilju, õpetab maailma ühe populaarsema Beverly Hillsi dieedi väljatöötaja Judy Mazel. Eri toitaineid seedivad eri ensüümid: valkudel on omad, süsivesikutel omad ja rasvadel omakorda veel täiesti erinevad ensüümid. Valguensüüm ei toimi süsivesikute puhul, süsivesikute ensüüm ei seedi valku. Kui süüa toitu, mis sisaldab nii valke, rasvu kui ka süsivesikuid, raskendame seedeensüümide tööd, see aga põhjustab rasva ladestumist. Saleda figuuri saladus ongi oskus toitu teadlikult kombineerida! Dieedi põhimõte seisnebki valkude, rasvade ja süsivesikute kokkusobitamises ning süüa tuleb vaid neid toite, mis omavahel kokku sobivad. Lisaks tuleb toite süüa kindlas järjekorras.Eri toidugrupid tuleb võimalikult lahus hoida.
Autonoomseks närvisüsteemiks Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks 6. AUTONOOMSED NÄRVID a. SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM Stress v füüsiline koormus Kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid Valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks ,,Võitle v põgene" b. PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM ,,Puhka ja seedi" Aktiivne puhkeolekus Seedeelundite kontroll 7. SIGNAALIDE LIIKUMINE NÄRVIRAKKUDES Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne Pinge erivise (puhkepotentsiaal -60 kuni -90mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja N+)
Mida kauem närida seda magusamaks läheb. Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla. Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline, sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi. Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini-lõhustab valke, sisaldab lipaasi. Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine. Maomahla hakatakse eritama enne kui toit satub makku. Esimene reflektoorne faas e isefaas. Teine keemiline faas, siis kui toit on juba maos. Mida kauem toitu närime, seda kasulikum, toit peab olema isuäratav, ilusti reserveeritud. Ühel kellaajal peab sööma. Refleks. Alati ühesugune kellaajal sööme
toitumine (amööb, kingloom), kehavõõraste mikroorgasmide lagundamine õgirakkude poolt. Kestade süsteem Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakuga. Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1. Esikest, mille tekitab munarakk ise. 2. Teiskest, mille tekitavad munasarja rakud. Märkimisväärse paksuse omandavad teiskestad putukate munarakkudel. 3. Kolmandased kestad, mis tekitatakse munajuha poolt, kui munarakk seal liigub
2. Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid 3. Autonoomne närvisüsteem- näärmed, süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud) Autonoomne närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Sümpaatiline närvisüsteem- akriviseerub stressi ja füüsilise koormuse ajal. ( kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid) „ põgene või võitle“ 2. Parasümpaatiline närvisüsteem- talitab puhkeseisundis, kontrollib seedimist „ puhka ja seedi“ Närviraku ehitus Närv koosneb närvikiududes, närvitoest e gliiarakkudest, sidekoest ja veresoontest. Dendriidid- enamasti lühikesed ja väga hargnenud jätked, mis võimaldavad vastu võtta signaale ning juhivad nad edasi rakukeha poole. Neuriit e akson- pikk ja otsast hargnenud.
· Leheastlad: tervest lehest (kaktused, kukerpuu=parbariss,paburits), abilehtedest (robiinia), osast lehelabast (ohakad, ogaputk). · Säilituslehed: sibulasoomused, veesäilituslehed (paksulehelised: kukehari). · Püünislehed: Kleepuvad (huulhein, võipätakas), sulguvad lõksud (vesihernes, kärbsepüünis), passiivsed lõksud (kannpõõsas). NB! Putukaid püüavad (söövad!) taimed ainult lehe muudenditae abil, mitte kunagi ei seedi putukat taime õis lõksukujuline õis on maia juhmi putuka täpseks juhtimiseks emaka ja tolmukate juurde, et õis saaks kindlasti õigesti tolmeldatud. Lehed võivad taimedel olla MUUNDUNUD seoses nende ülesannetega: vähendada aurumist, aidata taimel kinnituda tugedele, putuktoidulistel taimedel toidu hankimiseks. Eristatakse mitut erinevat tüüpi lehemuudendeid: astlad, köitraod ja püünislehed. Muundunud
2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks
tõega, ei hirmutanud see teda. ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. 7 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö Kõigepealt kavatses Pascal paljastada toored mahhinatsioonid, mida jesuiidid kasutasid võistluses oma vastastega. ,,Nad on endast niivõrd heal arvamusel, et ei talu mingit kriitikat ega sõna otseses mõttes seedi mingit teisitimõtlemist. Oma väiklasi, auahneid tühiseid ja madalaid motiive püüavad nad kõigiti varjata, rõivastudes katoliikliku õpetuse puhtuse õilsate kaitsjate rüüsse. Ja selle maski all nad valetavad ja laimavad, moonutavad nende mõtteid, keda nad tahavad hukutada. Jesuiidid süüdistasid A.Arnauld`d ketserluses ilma tema arvamusse süvenematta. See näitab, et siin on tegu ,,uut liiki ketserlusega", ketserlus ei ole hr. Arnauld arvamustes vaid tema isiksuses." kirjutas Pascal
toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Süsivesikurikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, pastatooted, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl ja siirup, spordijoogid, teraviljatooted. Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud. Need suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist, seovad ohtralt vett, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, tekitavad täiskõhutunde. Toit peab sisaldama 25 – 30 g kiudaineid päevas. Kiudaineid esineb kuivatatud aprikoosides, hernestes, ploomides, viigimarjades, nisukliides jne. Saame vajaliku koguse kätte ka värsketest puu-, kaun- ja juurviljadest.
Kiudainete tähtsus Kiudained (varem ka "ballastained") on oma olemuselt mittetärkliselised polüsahhariidid, mis jagunevad: o vees lahustuvad kiudained peamiselt aedviljas, ka kaeras ja odras o vees mittelahustuvad kiudained täisteratooted - must rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed) Kiudained väga vajalikud · Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud: o suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist; o seovad ohtralt vett, muudavad soolesisaldise vedelamaks ja aitavad vältida kõhukinnisust; o kõhulahtisuse korral seovad liigse vee; o soodustavad kolesterooli väljutamist organismist; o tekitavad täiskõhutunde. Kiudained spordiga tegelejal
(söömisel) eritama vesiniktsüaniidi, mis on loomadele mürgine. Kvantitatiivne mürk – on kehas olemas kogu aeg, kas siis, kui keegi taimedest parasjagu ei toitu. Need ained teevad taimeosad praktiliselt seedimatuks. Mõju tagamiseks peab nende mürkide kontsentratsioon olema suhteliselt kõrge, sest muidu sööja harjub nendega ära. Nt tammelehed. Füüsiline kaitse (nt pähklitel kest). Ehituslik kaitse (nt ogad, karvad, astlad). Seedimatuks olemine. Nt lingiin, mida imetajad ei seedi (vajavad baktereid). Varjevärvus. Nt ritsikal roheline, rohutirtsul pruunikas. Mimikri - kaitsekohastumuslik sarnasus. Mingi liik imiteerib ohtlikku liiki. Kaitsetu loom sarnaneb kujult, värvuselt või käitumiselt kaitstud või mittesöödava loomaga, kellel on silmatorkav kuju või hoiatusvärvus. Nt kollasne-must vöödistus sirelastel ja mõnel mardikal. Mitme erineva söödamatu looma ühesugune hoiatusvärvus. Nt punased mürgised putukad.
imamine -resorptsioon resorptio e. imendumine, kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I
7. Kiudaine olemus, selle osa tervislikus toitumises ja erijuhud, mil sportlane peaks piirama kiudainete sisaldust toidus. Kiudaine koosneb SV-st, mis seedetraktis ei lõhustu. Kiudaine koosneb mittetärkliselistest polüsahh-dest, mis jagunevad kahte rühma: *vees lahustuvad pektiinid, leidub puu-, kaun- ja teraviljade rakuvaheaine koostises; *vees mittelahustuv on taimede rakukesta komponent tselluloos, esineb täisteratoodetes. Kuigi kiudaine ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, on ta sportlase toidus väga vajalik: *suurendab toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendab selle edasiliikumist; *seob ohtralt vett, muudab soolesisalduse vedelamaks ja aitab vältida kõhukinnisust; *kõhulahtisuse korral seob liigse vee; *soodustab kolesterooliväljutam organismist, *tekitab täiskõhutunde. Organism peaks kiudaine saama ennekõike
monomeerideks ja uuesti enda kehaomaste ainetena kokku panema. Toitumine koosneb mitmetest etappidest, mille käigus tekivad mitmesugused jäätmed (vt. joonis 6). Söömine See on protsess, mille käigus heterotroofid toitu hangivad. See võib olla väga mitmekesine kuid koosneb reeglina toidu hankimisest, esmasest töötlemisest (mälumine) ja seejärel alla neelamisest. Suu kaudu väljutamine Loomad ei seedi kõike, mis nad sisse on söönud, osa väljutatakse juba suu kaudu. Näiteks linnumune söövad maod väljutavad mõni aeg pärast muna neelamist selle purustatud koore. Osa toidust väljub täiesti seedimatult ka päraku kaudu. Inimesel näiteks taimsed kiud. Suurem osa kiskjaid ei seedi karvu. Seedimine Seedimine on protsess, mille käigus toituvad heterotroofid lagundavad orgaanilise aine piisavalt väikesteks osadeks, et need võiksid soolteseintes imenduda. Reeglina teevad seda
Energeetiline lõhustumine 1g glükoosi (mitokondrites) 4kcal, tagajärjeks H2O + CO2. Inimese päevasest energiatarbest peaksid süsivesikud katma ligikaudu 55%. Süsivesikud on esmased, kõige kiiremini kasutatavaks energia allikaks (füüsilise pingutuse korral umbes 10 sekundi möödudes). Ehituslik: struktuurne- taimede rakukestade süsivesikud (puitunud vartes ca 20-40% tselluloosi). Seentel ja lülijalgsetel täidab struktuurset funktsiooni kitiin. Inimene ei seedi ei kitiini ega tselluloosi. Loomarakkudel oligosahhariidsed jäägid membraanide välispindadel rakkude omavahelisteks seostumiseks (õiged rakud ühenduvad omavahel, kehv on aga see, et haigustekitajatele spets sihtmärk.). Varuained. Taimedes tärklis (koguneb säilitusorganitesse- muundunud võsud, viljad ja seemned) ja inuliin (prebiootik) (fruktoosijääkidest koosnev varusüsivesik korvõielistes- võilill, maapirn). Loomades ja seentes on glükogeen
– Pepsiinil suurim proteolüütiline aktiivsus keskkonnas, mille pH alla 3.0 • Seesmine faktor (intrinsic factor) – Sekreteeritakse parietaalrakkude poolt – Seondub peensooles B12 vitamiini külge ja kaitseb seda ensümaatilise lammutamise eest – Kompleks imendub peensoole alumises osas – Vitamiin B12 sisaldub lihas, munas, piimatoodetes. On vajalik erütrotsüütide küpsemiseks, müeliinkesta tekkeks. Miks magu iseennast ei seedi? • Mao sisepinda katab 5-200μm paksune leeliseline limakiht, mida toodavad limaskesta epiteelirakud • Epiteelirakke uuendatakse pidevalt (eluiga vaid paar päeva). Maonäärmed sisaldavad ka tüvirakke. • Maohaavandite tekkele on eelsoodumuseks faktorid, mis põhjustavad kas limatootmise vähenemist või happetootmise suurenemist. Kofeiin, nikotiin, alkohol, NSAIDid (ibuprofeen), salitsülaadid (aspiriin). Helicobacter pylori. Seedimise faasid Kefaalne faas
seemned. Ja et saada õige vahekord oomega-3 ja oomega-6 vahel, võib neid segada pooleks päevalille ja kõrvitsaseemnetega,» soovitas ta. Sellise seemnesegu tuleks kohviveskis ära jahvatada ning siis iga päev umbes 1-2 supilusikatäit nahka pista. Samas ei tohiks korraga valmis teha liiga suurt kogust, sest oomega-3 rasvhapped on väga õrnad ja need rääsuvad kergesti. Jahvatatud seemnete puhul saab organism vajalikud rasvad kõige paremini kätte. «Võib juhtuda niimoodi, et te ei seedi neid seemneid ära. Seemnetel on looduslik kaitse peale pandud, et linnukesed nad uuesti välja kakaksid ja nad uuesti kasvama läheksid. Ja võib arvata, et meie seedetrakt võib need ka lihtsalt tervena väljutada,» selgitas toitumisterapeut. Naine lisas, et selliseid häid rasvasid leidub ka pähklites (eriti kreeka pähklites) ning möönis, et neid toiduaineid ei tohiks karta paksuks need ei tee: «Keha ei ole nii rumal, et nii olulised asjad ära põletab.»
annaabi.ee 
