Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"asustustihedus" - 254 õppematerjali

asustustihedus –  15,1 elanikku km² kohta Maakonna keskus – Võru linn Omavalitsusüksusi – 1 linn ja 12 valda Kokkuvõte Kui mõõta riigi suurust rahvaarvuga, siis võib Eestit pidada  väga väikeseks riigiks Eesti rahvastik paikneb võrdlemisi ühtlaselt meil ei ole suuri asustamata alasid ega ka väga tihedalt asustatud  piirkondi Täname kuulamast! 
thumbnail
6
odt

Kalade vaktsineerimine

Eestis on seni vaktsineeritud vaid meresumpadesse viidavat kala vibrioosi ja furunkuloosi vastu. Haigustele vastupanuvõimet aitab tõsta ka immuno stimulantide lisamine sööda sisse samuti haiguskindlust püütakse suurendada ka tõuaretuse abil. Suuremas osas pidamistingimuste optimeerimine aitab ära hoida kalade stressi, ebakvaliteetne sööt, hapnikupuudus, liiga suur asustustihedus ja muud ebasoodsad olud suurendavad kala vastuvõtlikkust haigustele, ja neid tuleb vältida, et kalad püsiksid elujõus ning terved. Vaktsineerimine VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) vastu vastavalt Veeloomataude tõrje eeskirjale § 16 Eestis ei tehta mitte-eksootilise veeloomataudi (VHS) vastast vaktsineerimist, kui Eestil on selle veeloomataudi suhtes taudivaba staatus. Erakorralist vaktsineerimist ei tehta ka kasvanduses või...

Kalakaubandus
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jõevähk

Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. II Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19. sajandi lõpus oli jäevähk siinsetes järvedes ja jõgedes arvukalt esindatud. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Käesoleval sajandil on vähikatk, reostus, elukeskkonna rikkumine peaaegu kõik head vähivarud mandri Eestis hävitanud. Praegu küündib püütav kogus, mille hulka on arvestatud ka salapüük. Vaid 1.5-2 tonnini....

Bioloogia
152 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Keskkonnakaitse mõisted

biootilised ja abiootilised tingimused; inimene võib mõjutada nii elus kui ka eluta keskkonda Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel: Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid ­ inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus , ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne ­ väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon ­ väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus ­ populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust....

Keskkonnakaitse ja säästev...
402 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Vähilaadsed

Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peamisteks põhjusteks ja suurimaks ohuks ka edaspidi. Kohalikke Euroopa vähiliike loetakse ohustatuiks ja nende liikidemajandamisse(kasutamisse ja kaitsesse) tuleb suhtude erilise tähelpanuga. 4.1 Levik ja asustustihedus Jõevähk on ainuke vähiliik Eestis ning ta jõudis meie järvedesse ja jõgedesse peale viimast jääaega. 19. sajandi lõpus oli jäevähk siinsetes järvedes ja jõgedes arvukalt esindatud. Suurim aastane registreeritud väljapüük oli 1929 a. 31 tonni. Käesoleval sajandil on vähikatk, reostus, elukeskkonna rikkumine peaaegu kõik head vähivarud mandri Eestis hävitanud. Praegu küündib püütav kogus, mille hulka on arvestatud ka salapüük. Vaid 1.5-2 tonnini. Ainult 15 %...

Bioloogia
98 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Argentiina

12 Kasutatud kirjandus................................................................................... 14 Üldandmed Argentina Vabariik República Argentina Riigikeel hispaania keel Pealinn Buenos Aires President Néstor Kirchner Asepresident Daniel Scioli Pindala 2 766 890 km² Rahvaarv (2003) 38 740 807 Asustustihedus 14 in/km² Iseseisvus 9. juulil 1816 Rahaühik peeso (ARS) Ajavöönd maailmaaeg -3 Riigihümn Oid, Mortales Üladomeen ar Maakood 54 Argentina lipp Argentina vapp Haldusjaotus Argentina on jaotatud 23 provintsiks) ja üheks autonoomseks linnaks. 1. Buenos Aires (linn)* 13. Mendoza 2...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Dominikaani Vabariik

answers.com/topic/transportation-in-the-dominican-republic 16. Eesti Entsüklopeedia(EE) 15 Maailma maad lk 132- 133 17. Tourism Development in the Dominican Republic- http://kiskeya-alternative.org/publica/afuller/rd-tourism.html 18. Reisibüroo Reisiekspert- http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/filtr/type/lennu/step/2/lan/ee 16 Lisad Lisa 1. Asustustihedus . Lisa 2. Dominikaani Vabariigi rahvastikupüramiidid aastatel 2005 ja 2025. 17 Lisa 3. Pilt 1. Mees teeb käsitsi sigareid Pilt 2. Villa Dominikaanis Pilt 3. Tüüpilised elanikud Pilt 4. McDonald's 18...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tai

RÕNGU KESKKOOL HELEN PATSULA 10 klass TAI referaat Juhendaja: Mare Tina Rõngu 2007 Sisukord Sissejuhatus Teemaks on Taimaa, selle pealinn rahvaarv, religioon jne. Riigi valisin just sellepärast, et varem on tekkinud huvi riigi vastu ja alati on hea teada veelgi põhjalikumalt. Tai kui soe riik pakub palju huvi. Tai üldiseloomustus 1.Üldandmed Lipp: Pealinn : Bangkok (7 miljonit elanikku) Rahvaarv : 61 miljonit Religioon: 95% budiste, 4% moslemeid Riigikeel: tai keel Rahaühikuks: Tai baht(THB) (2,8 bahti = 1 eek.) Pindala: 514 000 km² Ajavöönd: maailmaaeg +7 Suurim kõrgus: 2,576 m Asukoht: Doi Inthanon (http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/tai.php#viisa)...

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Elus Loodus

Molekulaarbiolooga.- Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. Histoloogia.- Kudesid uurib histoloogia Tsütoloogia- Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Ornitoloogia- linde uurib Mükoloogia- seeni uurib 1. Mõisted: Loodusseadus- Teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt seletada mitmeid loodusnähtusi. Hüpotees- probleemile püstitatud oletatav vastus Populatsioon- asustustihedus Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud. Biosfäär- maa sfäär kus toimub orgaanilise aine lõhustumine ja kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Pärilikkus- on organismide genofondi edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel. Kohastumine-on organismirühmade pöördumatu sobitumine (adapteerumine) uute elamistingimustega....

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
10
doc

10. klassi õpiku konspekt

Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes linnades uued ehitusreeglid ja üldise sanitaarkorra reeglid. Keskkonnaprobleemid linnades reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub rohkem väikelastele, õhusaastu aga vanuritele. Süsinikdioksiid ehk vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui ka südameveresoonkonnahaigusi...

Geograafia
840 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Gröönimaa

+HÜLGED Kaks miljonit hüljest elavad Gröönimaa vetes Rahvuspark · Gröönimaa loodeosas paikneb kaitstud rahvuspark. Olles suurem kui Inglismaa ja Pr. Maa kokku, on tegemist maailma suurima rahvuspargiga. Jääkarud, morsad, põhjapõdrad, muskusveised ja hundid elavad seal koos väikeste loomade ja linnuliikidega. Rahvastik · KUI PALJU - Gröönimaal elab 56 648 elanikku. Asustustihedus on. 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal.. Kõik linnad ja asulad paiknevad Gröönimaa jäävabal rannikul. Gröönimaa rahvastiku põhiosa moodustavad gröönlased, kes on põliselanike eskimote ja Euroopast tulnud asukate järeltulijad. 88.8% rahvastikust on sündinud Gröönimaal, ülejäänud on valdavalt pärit Taanist. 45 000 inimest elab LINNADES. Ülekaalukalt suurim linn on pealinn Nuuk, kus elab ligi 13 000 elanikku....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Pärnu referaat

Eesti Vabariigi halduses olevast territooriumist hõlmab Pärnumaa 10,6%. Pärnu maakonnas on kokku 3 linna, 4 alevit, 9 alevikku ja 316 küla, 177 saart ja laidu, millest 2 on asustatud: Kihnu ­ 16,37 km2, 610 elanikku; Manija ­ 1,87 km2, 42 elanikku Maakonna territooriumist moodustab mets 54%, soo ja raba 24%, haritav maa 19% ja muu maa (ehitised, rajatised, karjäärid, looduslik rohumaa, võsa) 3%. Oma töös toon välja Pärnu linna vaatamisväärsused ning kirjeldan neid. Koostasin selle töö, sest ma ei käinud Pärnus klassiekskursioonil. Töö eesmärgiks on tutvuda Pärnu ning Pärnu erinevate vaatamisväärsustega. Üldiseloomustus Pindala 4 806,68 ruutkilomeetrit Elanike arv: 89 343 asustustihedus: 18,9 Linnad: Kilingi-Nõmme (2220 el.), Pärnu (44 978 el.), Sindi (4157 el.); alevid: Pärnu-Jaagupi (1356 el.), Vändra (2652 el.), Tootsi...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

klass PILET 1 1. Loodus ja inimetgevus. Peamised keskkonnaprobleemis maailmas: kasvuhooneefekt. osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT ­ Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemi...

Geograafia
400 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid

Suurem osa Aasia ja seega ka oluline osa kogu maailma rahvastikust (Aasias elab igast viiest inimesest kolm) on koondunud viljaka pinnasega jõeorgudesse ning mandri lõuna- ja isaosa rannikumadalikele. Jättes kõrvale väikeriigid on, on suurima rahvastiku tihedusega Bangladesh (920 in/km2). Tihedalt on asustud ka Lääne-Euroopa. Keskmine asustustihedus on väike Põhja- Ameerikas, kus üle 2/3 inimestest elab USA's. Kõige tihedamini on asustatud USA idaosa, kuid palju inimesi on siirdunud soojema kliimaga lõuna- ja lääneosariikidesse. Kanadas on toimunid ümberasumine idarannikult Suure järvistu äärsetesse linnadesse (Toronto) või läänerannikule (Vancouver). ¾ Kanada rahvastikust on kogunenud lõnasse USA piir iäärde. Asustuse tihedust mõjutavad nii looduslikud(kliima, relijeef, mulla viljakus, loodusvarade...

Geograafia
153 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ida-Virumaa

Pühtitsa Jumalaema Uinumise õigeusu nunnaklooster pidi kaasa aitama õigeusu levikule protestantlikul maal ning see rajati kohta, mida nii luterlased kui õigeusklikud pühitsetud mäeks pidasid. Nimelt oli jumalaema end siin kohalikele talumeestele juba 16. sajandil ilmutanud ning kohavaliku õigsust kinnitasid mäelt leitud Jumalaema Uinumise ikoon ning all orus asuv tervendava mõjuga allikas. 4 Statistika rahvaarv, pindala ja asustustihedus (seisuga 2006) Linnad Rahvaarv Pindala,km2 Elanikku km2 kohta Kiviõli 6925 11,75 589,4 Kohtla-Järve 45740 41,77 1095 Narva 66936 84,54 791,8 Narva-Jõesuu 2734 11,03 247,9 Sillamäe 16567 10,54 1571,8 Püssi 1837 2,1 874,8...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Sissejuhatus etnoloogiasse eksamikonspekt

ning tarbimise viise; · Kuidas on tootmine, jaotamine ja tarbimine organiseeritud eri ühiskondades? Keskendutakse inimkäitumise süsteemile, organisatsioonile; · Mis motiveerib inimesi eri kultuurides tootma, jaotama või vahetama ning tarbima? Keskendutakse indiviididele, kes osalevad majandussüsteemis. 10 Kütid, kalurid, korilased: · Asustustihedus : väga madal · Kogukonna suurus: väike · Rändlemine/püsiasustus: rändlev/poolrändlev · Toidunappus: harva · Kaubandus: minimaalne · Spetsialiseerunud käsitöölised: pole · Erinevused rikkuses: üldjuhul pole · Poliitiline juhtkond: mitteformaalne Aiapidajad (kõplapõllundus) · Asustustihedus: keskmine · Kogukonna suurus: keskmine · Rändlemine/püsiasustus: põhiliselt paiksem · Toidunappus: harva · Kaubandus: minimaalne...

Etnoloogia ja...
233 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Kordamisküsimuste vastused

S-i tõukejõuks (eelkõige selle kesk- ja lõppjärkudes) peetakse organismide keskkonda muutvat toimet: muutunud tingimustes osutuvad konkurentsivõimelisemaks uued liigid ja hakkavad vanu välja tõrjuma. Varajastes s-ijärkudes on organismide asustustihedus väike ja koosluse kujunemine sõltub eelkõige organismide levist, olemasolevate tingimuste vastavusest organismide keskkonnanõudlusele ning taimede kasvukiirusest. Kliimaks (F. Clements) ­ koosluse või ökosüsteemide arengurea suhtelisel püsiv lõppjärk, kus suktsessiooni enam ei toimu, ehkki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Maismaaökosüsteemide kliimakseid iseloomustavad suhteliselt keerukas ruumiline struktuur,...

Ökoloogia
313 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Kanada

Vanuseline koostis ei ole viimasel ajal eriti muutunud. 1996. aastal oli kuni 14 aastaste osatähtsus rahvastikus 21%, 15-64 aastasi oli 67% ning vanemad kui 65 aastased moodustasid 12% rahvastikust. Sugulise koostise kohta võib öelda niipalju, et iga 100 naise kohta on riigis 97 meest. Asustustihedus Kanadas on üldse maailma üks hõredamaid - kõigest 2,9 inimest km²-l. Linnarahvastiku osakaal oli 1996. aastal 76,6% ja rahvarohkeimad linnad olid Toronto (423757), Montreal (3326510), Vancouver (1831665) ja Ottawa-Hulli linnastu oma 1056000 elanikuga. Torontos, Vancouveris ja Montrealis ehk riigi kolmes suurimas linnas elab kokku koguni 31% kogu Kanada rahvastikust. Linnarahvastiku osakaal on naaberriikidega võrreldes suurem ja tunduvalt kõrgem ka maailma keskmisest....

Geograafia
75 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Itaalia - uurimustöö

­ kummitööstus, Montedison ­ keemia- ja elektroonikatööstus, Olivetti ­ kirjutus- ja kassamasin, Firenze nahakaubad, Venezia klaas, Montedison, Enel ­ elektrienergeetika, Eni ­ energeetika. Rahvastik Itaalias elab 59 305 600 (2006) inimest. 6 Rahvastiku paiknemine Keskmine asustustihedus on 197 in./km2 (2006). Asustus on ebaühtlane, hõredaimalt asustatud Alpide ja Apenniinide kõrgemad alad. Itaalias on mitu suurt linnastut (Milano 4,3 mln., Napoli 3,8 mln., Rooma 3,7 mln. Ja Torino 1,7 mln. el.), neis elab veerand kogu rahvastikust. Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 ­ 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 ­ 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Vara valla haridusajalugu

Vara vald piirneb kuue naabervallaga: põhja pool Alatskivi ja Peipsiääre vald, lõuna pool Võnnu, Mäksa, Luunja ja Tartu vald. Vara valda läbib Tartu-Kallaste maantee. Kaugus Tartust 20 km. (14) Vara vald koos Koosa osavallaga moodustab pindalalt Tartu maakonna suurima valla ­ 333,04 km2. Elanike arv seisuga 01.juuni 2002 on 2113, mis moodustab kogu Tartu maakonna rahvastikust 1,36%. Asustustihedus on 5,88 in/km2. (14) Valla territoorium jaguneb 28 külaks: Alajõe, Kargaja, Kauda, Keressaare, Koosa, Koosalaane, Kusma, Kuusiku, Matjama, Meoma, Metsakivi, Mustametsa, Papiaru, Pilpaküla, Praaga, Põdra, Põldmaa, Põrgu, Rehemetsa, Selgise, Sookalduse, Särgla, Tähemaa, Undi, Vara, Vanaussaia, Välgi, Ätte. (14) Et lugejal oleks edaspidi kergem arusaada, siis tuleb siinkohal mainida, et teatud ajaperioodil kutsuti praegust Vara keskust nimega Kaarli...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Vanaaeg

Pylos ja Teeba hävitati ja jäeti seejärel asukate poolt maha. Trooja purustati. Purustused tabasid ka Mükeenet ja Tirynsi, kuid need keskused püsisid siiski elujõulisena veel umbes sajandi. Lineaarkiri B kadus käibelt. Mükeene ja Tirynsi lõplik langus saabus uute purustustega U 1100. Tume ajajärk: XI ­ IX sajand XI sajand tõi kaasa tsivilisatsioonikatkestuse Egeuse mere ümbruses: lossid olid maha jäetud, kiri käibelt kadunud, asustustihedus drastiliselt langenud ja vaesed hauapanused viitavad suhteliselt vähediferentseeritud ühikonnale. Suhted idamaadega peaaegu katkesid. Samas kujunes kreeklaste asustusvöönd Anatoolia läänerannikul. Antud perioodi langeb aga rauaaja algus ja prot-geomeetrilise ja geomeetrilise keraamika algus, mille järgi järgnenud ajajärku nimetatakse sageli geomeetriliseks perioodiks. X sajandist pärineb tumeda ajajärgu teadaolevalt suurim ehitis: pealikumaja või pühamu...

Ajalugu
173 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun