Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes)
-15. eluaastal. Suguküpsuse saabudes algab selle taandareng, harkelundi kude asendub rasvkoega. Organismi aktiivse kaitse tagavad ka õgirakud, mis nö haaravad haigusetekitaja endasse (või ka organismi enda kahjustatud raku) ning seejärel hävitavad selle. Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismise alusel kaheks: kaasasündinud ehk loomulikuks immuunsuseks ja omandatud immuunsuseks. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ning see pärandub liigi kõikidele isenditele. Sellepärast on inimesed immuunsed näiteks koera katku suhtes. Kaasasündinud immuunsus toimib organismis väga kiiresti ning korraga paljudele haigustekitajatele. Mitmesuguste valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele nimetatakse immuunvastuseks. Peamised immuunsüsteemi esmases vastuses osalevad valgelibled on õgirakud ja tapjarakud. Kuna nakkuse kohas tekib valgeliblesid ligitõmbavaid aineid, suureneb
Kaitse haiguste eest Mõisted Antigeen võõrvalk Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) B-rakk- lümfotsüüt, mis valmib lümfisõlmedes T-rakk- lümfotsüüt, mis valmib harkelundis Fagotsüüt- õgirakk Immuunsus Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditele toimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Kaitse katete poolt - Nahk - Ripsepiteel
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus · omandatud
Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist
7. Millised muutused toimuvad organismis pärast vaktsineerimist? Vaktsineeritud organism hakkab pärast vaktsineerimist valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. 8. Mis juhtub, kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt või liiga aktiivselt? Kui immuunsüsteem reageerib liiga nõrgalt, siis muutub inimene vastuvõtlikuks paljudele haigustekitajatele. Liiga aktiivselt reageerides tekib allergia. 9. Miks me mõnda nakkushaigust ei põe teist korda, mõnda põeme aga korduvalt?
Suguhaigused Süüfilis>bakter Treponema pallidum>tekib 1-4 nädala jooksul välissuguelundite piirkonda,lümfisõlmede suurenemine, mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik,närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist>põhjustab arenguhäireid lootele, kui seda põeb last ootav ema Gonorröa e. tripper>bakter Neisseria gonorrhoeae>1 nädal pärast nakatumist valu alakõhus, kehatemperatuuri tõus, urineerimise sagenemine ja valulikkus,halvalõhnaline voolus, meestel esineb põletav valu urineerimisel ja mädaeritus kusitist>seesmiste suguelundite põletikke, mis on sagedasti hilisema lastetuse põhjuseks Klamüdioos>bakter Chlamydia trachomatis>1-2 nädalat pärast nakatumist tekib klaasjas voolus ja valulik urineerimine,haigustekitajad võivad olla mitteaktiivsed ka pikemat aega, kuid hiljem akvideerudes põletikku põhjustada> Vastsündi...
Valmistavad organismi tunginud kehavõõraste ainete või rakkude vastu kaitsevalke. Eluiga on lühike ja neid peab koguaeg juurde tootma. LÜMFISÕLMEDovaalsed, 320 mm pikad, paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades, seal rikastub veri lümfotsüütidega, hävitab kehasse sattunud mikroobe. IMMUUNSUSorganismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke KAASASÜNDINUD IMMUUNSUSorganismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärineb liigi kõigile isenditele OMANDATUD IMMUUNSUSkujuneb elu jooksul, haiguse läbi põdemisel või vaksineerimise tagajärjel. Ei pärandu vanematelt lastele AKTIIVNE IMMUUNSUStulemus, mis tuleb kui vaktsineeritakse ja organism põeb haiguse kergel kujul läbi. Kestab kauem kui passiivne PASSIIVNE IMMUUNSUS vaktsineerimine. Kui organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid antikehi. MIS TOIMUB ORGANISMIS VAKTSINEERIMISEL?
hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis õgivad ja lagundavad patogeene või organismi enda kahjustatud rakke Mikroobidevastased valgud Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-
diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Teadlased on uute bakterivastaste preparaatide otsingul valinud uurimisobjektiks makroseened. Punane kärbseseen sisaldab muskariini, mida on kasutatud homöopaatilises ravis ning see on mürgine. Arusampinjoni tõmmisest on eraldatud agaridoksiin, mis omab tugevat toimet mitmetele haigustekitajatele. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel. Kaseriisikad on tuntud kui antibiootikumid, seda sisaldav lactarioviolin mõjub tuberkuloositekitajatele. Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedeelundkonna haiguste ravimisel ning seenesalvi podagra raviks.
Bioloogia kordamine 1.Millised süsteemid tagavad kehas vastupanu haigustekitajatele? -terve nahk ja limaskest takistavad patogeenide sissetungi. -kui haigustekitaja on kehas hakkavad tööle õgirakud ja valged verelibled. -vajadusel hakkavas lümfotsüüdid tootma antikehi. -kunstlik kaitse, melle puhul kasutame antibiootikume (bakterid, seened) ja vaktsiine (viirused). 2.Iseloomusta makrotoitaineid. Miks? Kust? Palju peaks tarbima? Need on valgud, süsivesikud, rasvad ja vesi (toitained mida inimene peab saama iga päev suuremates kogustes)
nad ära. 2)Teist tüüpi leukotsüüdid, s.o lümfotsüüdid, valmistavad erilisi kaitsevalke- antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. NB! Iga liiki tõvestaja vastu on erinevad antikehad. Näiteks gripiviirusevastased antikehad ei astu võitlusesse tuberkoloosibakteritega. Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest!
"Kasvuhoonegaasid" · Süsihappegaas eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel · Metaan eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiid eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest · Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne Globaalsed tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine · Organismide ökoamplituudid kahanevad Mida tuleks teha? · Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist · Vahetada välja vana tööstustehnika kaasaegsema vastu · Edendada keskkonnaalast haridust · Kohaneda kliima soojenemisega Osoonikihi paiknemine Tähtsus Sisaldab osooni, trihapnikku- terava lõhnaga gaasi Kaitseb elusloodust ( sh ka inimest )
See annab tunnistust nende suurest ökoloogilisest tähtsusest tohutu hulga ümarusside hävitamisel pinnases. · Seeni kasutatakse paberitööstuses mürgiste kõrvalsaaduste neutraliseerimiseks. · Hallitusseente abil valmistatakse sini- ja valgehallitusjuuste. · Punane käbseseen sisaldab muskariini, mida saab kasutada meditsiinis ja just homöopaatilises ravis. · Arusampinjoni tõmmisest on eraldatud agaridoksiin, mis omab tugevat toimet mitmetele haigustekitajatele. Seda kasutatakse mädaste haavandite, tüüfuse, paratüüfuse ja isegi tuberkuloosi ravimisel. · Kaseriisikast saadakse antibiootikumi lactarioniolini, mis mõjub tuberkuloositekitajatele. · Murumunadest on saadud kasvajatele mõjuvaid antibiootikume. Näiteks kalvacin toimib pahaloomuliste kasvajate arengut pidurdavalt. · Suure sirmiku vesi- ja alkoholitõmmist kasutati gastriidi ja teiste seedelundkonna haiguste ravimisel ja seenesalvi podagra raviks
ARVESTUSEKS HAIGUSED 1. Mõisted: PATOGEEN - haigustekitaja FAGOTSÜTOOS õgimine, rakumembraan läheb ümber patogeeni ja lagundab selle LEUKOTSÜÜT valge vererakk ANTIGEEN organismile võõras molekul ANTIKEHA kaitsevalk MÄLURAKK valge vererakk, mille geenis on info haigustekitajate vastaste antikehade kohta VAKTSIIN nõrgestatud või tapetud haigustekitajad või haigustekitajatele iseloomulikud molekulid, mille toimel keha õpib tootma vastavaid antikehi VAKTSINEERIMINE vaktsiini sisendamine organismi HISTAMIIN põletikureaktsiooni tekitav aine, esmases kaiteliinis 2. Iseloomusta inimese esmast kaitseliini haiguste vältimiseks.Too vähemalt 5 erinevat võimalust passiivse kaitse kohta. Esmane kaitse on erinevate katete poolt, mis ei lase haigustekitajaid kehasse. 1. Nahk, naharakud on tihedalt üksteise vastas 2. Nahal olev mikrofloora 3
isend on geneetiliselt oma vanemaga identne. Eelised Puudused Lihtne - vaja on vaid ühte vanemat geneetiliselt identne vanemaga - isendite vähene geneetiline varieeruvus, väiksem võimekus parasiitidele ja haigustekitajatele edukalt vastu seista Kõik toimub väga kiiresti ning on võimalik saada arvukas põlvkond Kehasisene ja kehaväline paljunemine (eelised ja puudused) KEHASISENE PALJUNEMINE - munarakk viljastatakse emasorganismi sees Eelised Puudused Keskkond emaslooma keha Sugurakkude arv on väike
2) Põrn - Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanemad erütrotsüüdid. 3) Harkelund - Kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone. 14) Kuidas organism võitleb haigustekitajatega? V: Aktiivse kaitse tagab õgirakud mis haaravad endasse haigustekitajad, kui ka lümfotsüüdid, mis sünteesivad antikehasid 15) Millised on immuunsusvormid ja kuidas nad tekivad? V: a) Kaasasündinud immuunsus - on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. b) Omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. 16) Kuidas tekib aktiivne ja passiivne immuunsus? V: a) Aktiivne immuunsus - Kui vaktsineerimise tulemusel moodustud organismis antikehad b) Passiivne immuunsus - Kui organismi viiakse valmis kujul antikehad.
erinevate haiguste emaltlapsele. eest. AIDS on omandatud AIDSi immuunpuudulikkuse väljakujunemisel on sündroom. AIDS ehk inimese HIVtõbi on HIV kaitsesüsteemi töö nakkuse lõppfaas. tugevasti häiritud ning organism muutub väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele haigustekitajatele. ·Kaitsevahendid AIDSi ja teiste suguhaiguste eest kaitseb kondoom. Soovimatu raseduse eest kaitsevad spiraal, pessaar, kondoom ja hormoontabletid e. antibeebipillid ·Spiraal Tkujuline plastikust vahend, mis paigaldatakse arsti poolt emakasse. ·Pessaar kummist kausikujuline mehhaaniline vahend, mis paigutatakse
rohkem kui ema organismi. Võrreldes suitsetava emaga koguneb loote organismi kaks korda nii palju vingugaasi. Lisaks sellele püsib vingugaas loote veres tunduvalt kauem kui ema veres. Nikotiin ahendab platsenta veresooni. Seetõttu väheneb verevool lootele ja loode saab vähem hapnikku. Seepärast suitsetavate emade lapsed on sündides väiksemad ja vastuvõtlikumad kõigile haigustekitajatele. Suitsetavate vanemate lapsed ei ole mitte sagedamini haiged, vaid haiguse kulg on pikem ja raskem. Kehaline aktiivsus raseduse ja imetamise perioodil Rasedusaegne mõõdukas kehaline aktiivsus tagab ka lootele parema kasvukeskkonna ning valmistab naise keha ette pingutuseks sünnitusel. Ülekuumenemise ohu tõttu peaksid rasedad vältima pikaajalisi treeninguid liiga kõrge temperatuuri juures. Kõndimine värskes õhus (ka kepikõnd), ujumine,
1,Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. 2,Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal , kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega , võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikku päritolu ja hästi ravitavad. Ägeda bronhiidi puhul esineb äge köha rögaeritusega, röga võib olla limas-mädane või isegi verine. Köhimisel võib esineda valulikkus rinnaku taga. Kaasneda võivad ka kurguvalu, palavik, peavalu, lihas-liigesvalud.
sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil
Ka seal valmivad lümfotsüüdid. Üht tüüpi leukotsüüdid, õgirakud, haaravad mikroobid endasse ja seedivad need ära. Teist tüüpi lümfotsüüdid valmistavad antikehasid, mis liituvad viiruste ja tõvestavate bakteritega, et neid hävitada või nõrgestada. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjustuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogiliselt eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemisel või vaktsineermise tagajärjel.Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele.Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu, nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivine immuunsus, mis kestab kauem kui passiivne.Kui organismi viiakse
tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil.
läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja varustavad neid toitainetega. Närvisüsteem jaguneb kaheks õgirakud, valgelibled ja antigeenid. Kaassündinud immuunsus on pärilik osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Peaaju koosneb peamiselt reageerib uutele ja varemkohatud haigustekitajatele ühte moodi. Omandatud valgeainest (moodustavad aksonid) ja ajukoor peamiselt hallainest (moodustavad immuunsus kujuneb pärast sündi vastavalt inimese elukeskonnale salvestab igast närvirakkude kehad dendriididega). Suuraju peaaju kõige suurem ja arenenum uuest haigustekitajat spetsialiseerunud mälurakudesse, ning teisel kohtumisel sama osa, koosneb kahest poolkehast omavahel ühendatud närvidega
12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid
Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetud soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon.) (20%) Millised barjäärid takistavad patogeenide sissetungimist kehasse? Selle tagab immuunsüsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: 1) kaasasündinud kaitsemehhanismid 2) omandatud immuunsus Kaasasündinud kaitsemehhanismid päranduvad liigi kõikidele isenditeletoimivad kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel tänu neile ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Kaasasündinud kaitsemehhanismid Nimeta viise, kuidas reageerib organism kehasse tunginud haigustekitajatele? Mis on allergia, mis seda võib põhjustada? Allergia on immuunsüsteemi "ülepingutatud" reaktsioon toidu, tolmu, õietolmu, ravimite vm vastu, mis on enamikule inimestest kahjutu. Aineid, mis põhjustavad allergiat, nimetatakse allergeenideks
BRONHIIT Bronchitis (lad.k) Bronchitis (ingl.k) SELETUS JA ÜLEVAADE Bronhiit on suurte hingamisteede ehk bronhide limaskesta põletik. Bronhiiti esineb aastas umbes kümnel inimesel sajast, sagedamini lastel. Tegemist on Eesti kliimas sageli esineva haigusega. Bronhiit tekib sagedamini külmal aastaajal, kui inimeste vastupanu haigustekitajatele on langenud. Tavaliselt esineb köha koos rögaeritusega, võivad kaasneda ka teised külmetushaiguste tunnused. Valdav osa ägedatest bronhiitidest on viiruslikud ja hästi ravitavad. Krooniliste bronhiitide korral ja nõrgestatud immuunsusega inimestel võib bronhiit minna üle kopsupõletikuks. Krooniline bronhiit on Eestis üks sagedasemaid hingamiselundite haigusi, seda põeb ~20%täiskasvanutest. Meestel esineb kroonilist bronhiiti 3-4 korda sagedamini kui naistel.
(konkurents). Ohutud bakteriliigid lõhustavad ka naharasu ning selle tulemusel tekivad rasvhapped. Need hoiavad naha happelisena, mis takistab paljude ohtlike bakteriliikide kasvu. - Limaskestad katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid. Limaskest koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lõhenemise eest katab viskoosne lima Kuidas nimetatakse valgeliblede reaktsioone haigustekitajatele? - Immuunvastus Kus tekivad valgelibled? - luuüdis Kuidas tekib põletik? - Põletik on terve keha kompleksne reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestavale mõjule ja/või tema poolt põhjustatud koekahjustusele. Mis on antikehad? - spetsiifilised valgud, mis tunnevad ära antigeenid Kirjuta, mida tead lümfotsüütidest. - Kuuluvad valgeliblede hulka. Tunnevad ära sissetungija - antigeenid. Tootavad antikehi Kuidas toimub vaktsineerimine?
48%kiirgusest neeldub pinnases Tagaj är j ed Kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris takistab soojuse kiirgumist maailmaruumi. Sellega kaasneb Maad ümbritseva ° õhukihi soojenemine, ° Kliima soojenemine, ° kõrbealade laienemine (hoogustub kõrbestumine). ° Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused ° Loodusvööndite nihkumised ° Haigustekitajatele soodsam keskkond ° Ilmastikuanomaaliate sagenemine ° Organismide ökoamplituudid kahanevad ° Biosfääri liigiline koosseis muutub oluliselt Temper at uur i t õus J oonisel on kujutatudkombineeritult maapinna, õhu jamereveetemperatuuri muutusi. Keskmine maapinnatemperatuur on tõusnud0.3kuni 0.6°C alates19. saj lõpust ja0.2kuni 0.3°C viimase40 aastajooksul. Soojenemineei oleigal pool ühesugune
nahk (epiteelrakkude tihe paiknemine hoiab nt ära võõrorganismide sisenemise kehasse)). Selle pärast tekivadki põletikud tavaliselt nahal. Nt hävitab mao happeline keskkond organismi toiduga sisenenud võõrorganismid (normaalse mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb
Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on tegelikult eluks hädavajalik nähtus, selles pole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustab temperatuuri tõusu. Kasvuhooneefekti tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine Video kasvuhooneefektist http://www.youtube.com/watch?v=Z_jHP6xBLe8 Mida saame meie teha? · Vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvad energiaallikaid · Piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist · Eelistada kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kulunud energiat · Olla teistele eeskujuks, jagada oma teadmisi ka teistega Happevihmad Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad
muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja. Esimese vahekorraga on võimalik saada veel klamüüdiainfektsioon, mis on teatud tingimustel ka emakakaelavähki soodustavaks faktoriks. Paljud noored neiud ja naised suitsetavad. Sigaretisuitsus sisalduv nikotiin on ohtlik mitte ainult kopsuvähi arengus vaid ta muudab emakakaela limaskesta vastuvõtlikus haigustekitajatele. Pikaajaline suukaudsete rasestumisvastaste pillide kasutamisel saadakse küll rasedust ärahoidev efekt, kuid rohkete seksuaalpartnerite olemasolul nakatutakse papilloomiviirusinfektsiooni ja emakakaelavähi oht on jällegi olemas. Vähieelse seisundi kliinilised ilmingud: * rohke vesine tupevoolus. Sageli selle kaebusega günekoloogile pöörduval patsiendil teostatakse korduvalt tupekülvid, kuid haigustekitajat ei leita. Täiendavatel uuringutel hälbinud
Tagajärjeks on hingamismahu vähenemine ning õhu liikumiskiiruse vähenemine hingamisteedes. Paljudel vanematel inimestel tekib ka kopsusompude laienemine, neid eraldavate vaheseinte katkemine ning hingamispinna vähenemine. Eakamal inimesel tekib kehalisel pingutusel kergemini hingeldus kui noorel. Istuv eluviis ja suitsetamine soodustavad muutust kopsudes. Olulised ealised muutused on ka hingamisteede vastupanuvõimes haigustekitajatele köharefleks, kopsutorude puhastusvõime ning kopsude kaitsevõime 6 vähenevad. Eakas inimene muutub vastuvõtlikuks hingamisteede nakkuste suhtes, tavaline gripp tüsistub bronhiidi või kopsupõletikuga. (E-Õpe) 3.3 Närvisüsteem Ajurakkude arv ei suurene pärast sündi ja hakkab vähenema viiekümnendates eluaastates, keskmiselt 1% aastas. Kuid inimesed on erinevad. Sündides on inimesel piisavalt ajurakke, et
horisontaalset geenisiiret ja rekombineerumist. Potentsiaalselt viib see uute mikroorganismide ja viiruste tekkele, mille mõju keskkonnale ei ole võimalik ennustada. Siirdatud muundinfo edasine levik võib olla kontrollimatu. Tubakataimedest on antibiootikumile resistentne markergeen ülekandunud taimes leidunud baktereisse, samuti viirustesse. Seega võib geneetiline materjal levida edasi mitmesugustele mikroorganismidele, sealhulgas haigustekitajatele. Muundatud õietolmust toitunud mesilasel on muundinfo siirdunud mesilase soolebaktereile. Kuidas mõjutab see mesilase soole mikrofl oorat ning kas võõr-DNA võib siirduda sealt edasi ka mesilase keharakkudele, pole veel selge. Muundsuhkrupeedi juurtest on transgeenne materjal liikunud edasi mullabaktereile. Kuidas see sealt edasi liigub ja mullakoosluste elu mõjutab, selgub alles pikema aja jooksul.
Organism ei suuda vere glükoosisisaldust kontrollida, sest nende kõhunääre toodab liiga vähe või ei tooda üldse insuliini. Ilma insuliinita ei saa glükoos rakkudesse siseneda ja selle kontsentratsioon veres tõuseb. 11. Selgita muutusi, mis toimuvad verega suures / väikeses vereringes? Suur vereringe: Varustada keha hapnikuga. Väike vereringe ehk kopsuvereringe: Venoosne veri kopsu, kus rikastub hapnikuga 12. Kuidas reageerib organism haigustekitajatele? Kaasasündinud kaitsemehhanismid reageerivad kiiresti paljudele patogeenidele. Omandatud immuunsus reageerib aeglasemalt kindlatele patogeenidele(mikroobid) 13. Kuidas toimub eritamine neerudes? (joonis vihikus) Neerukehakesed e nefronid (ultrafiltratsioon)- esmane uriin Neerutorukesed(reabsorbtsioon) uriin 14. Mil viisil toimub lõpliku uriini koguse reguleerimine? Reabsorbtsiooni 15. Mil viisil reguleerib organism lühiajalisele füüsilisele pingutusele? Hapniku
Tekib võrgustik, millese takerduvad vererakud, nii suletakse vigastatud koht. Kui veresoon on sisemiselt vigastatud, võib võrgustik veresoone sulgeda, mood tromb,kui tromb ummistab veresoone, siis see org osa,mida veresoon hap ja toitain varustab, sureb. Immuunsus - on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. · Kaasasündinud im. on org bioloogilisest eipärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele. · Omandatud im. kujuneb elu jooksul,kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise v vakstsineerimise tagajärjel. · Aktiivne immuunsus kui vaktsineerimise tulemusel moodustuvad organismis antikehad. · Passiivne immuunsus kui organismi viiakse valmis kujul antikehad. Nina ja neel · Hingamisteed algavad ninaõõnega. · Nina limaskesta veresooned soojendavad õhku. · Limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe. Limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja.
pehmendatakse vett nt. eelkeetmisega, destilleerimisega, pehmendajatega(Na3PO4) ja ioniitidega. Ioonikihist vee läbijuhtimisel vahetuvad vee karedust põhjustavad ioonid ioniidi koostisesse kuuluvate ioonide vastu ning need ei tekita vee karedust. Keskkonnaprobleemide tagajärjed Mannerjää sulamine Veetaseme tõus Kliimamuutus maismaal Loodusvööndite nihkumine Soodsam keskkond haigustekitajatele Ilmastikuanomaaliate sagenemine TUNTUMAD AINED Söögisool-NaCl Pesusooda-Na2CO3 Söögisooda-NaHCO3 Kips-CaSO4 Lubjakivi/paekivi-CaCO3 Kustutamata lubi-CaO Boksiit-Al2O3 Magnetiit-Fe2O3 Salpeetrid-KNO3, NaNO3, NH4NO3 Torusiil-NaOH Akuhape-H2SO4 Rauaplekkide eemaldaja-H3PO4
Nahk on muutunud hästi pehmeks ja kortsuliseks. Ka küüned on hästi pehmed. Kui on vaja küüsi lõigata, siis tuleb seda nüüd teha, sest lõikamine on palju kergem. (Saul 2007: 16) 6 KOKKUVÕTE Nahk on inimese keha kattev mitmekihiline elund, millel on kaitse- ja eritusülesnne ning mis talitleb meeleelundina. Nahk jaotatakse neljaks funktsionaalseks piirkonnaks: marrask-, päris- ja nahaderivaadid ja nahaaalune rasvkude. Terve nahk on haigustekitajatele läbimatu ning mikroobidele ebasoobiv elukeskkond. Nahk kaitseb nii UVK ohtlikkust kui ka erinevate kahjustavatest toimetest. KIRJANDUS 1.Vaasna, Tiiu 1993. Sinu keha. Tallinn: Valgus 2.Saul, Anne 2007. Pildiraamat inimese kehast. Tallinn: Sinisukk 7 3.Roosalu, Meele 2006. Inimese anatoomia. Tallinn: Kalibri 4.Kaur, Sirje 1999. Naha päikesekahjustused. Tartu: Atlex 5. e-dokument: http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/nahatyyp
külmikute kasutamisel õhukonditsioneeride kasutamisel tulekustutusseadmete kasutamisel keemiliste puhastusvahendite kasutamisel KASVUHOONEGAASID: CO2, CO, CH4, H2O Suur osa soojusenergiast neeldub CO2 rikkasse atmosfääri ja ei pääse maailmaruumi – Maapind ja atmosfäär soojenevad. PROGNOOSITAVAD TAGAJÄRJED: 1. mannerjää sulamine 2. veetaseme tõus maailmameres 3. kliimamuutused maismaal 4. loodusvööndite nihumine 5. haigustekitajatele soodsama keskkonna tekkimine 6. ilmastikuanomaaliate sagenemine HAPPESADEMED: sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Ei esine vaid vee kujul, vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. SO2 tähtsaim saasteaine. Reageerivad veega ja tekivad happed. Kahjulikkus: kahjustavad loodust, eriti okaspuid kahjustavad ehitisi ja skulptuure RASKMETALLID: elavhõbe Hg kaadmium Cd plii Pb tsink Zn
sealt välja. 24) Retseptorvalk valk, mis edastab rakuvälist infot raku sisemusse. 25) Kontraktsioonivalk valk, mis on võimeline muutma oma struktuuri, millega kaasneb ka molekuli mõõtmete muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb. 29) Nukleiinhape Biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiid, on kahte tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA 30) Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer 31) Lämmastikalus selle poolest erinevad teineteisest DNA monomeerid. 32) Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, mis on aluseks DNA ahelate koospüsimisele. 33) Biheeliks DNA sekundaarstruktuuri kuju 34) Replikatsioon DNA kahekordistumine, ensüümi toimel
2. Soja 3. Antioksüdandid, nende looduslikud allikad 4. Leesikalehed, pohlalehed (lad k nimetus, kasutamine, hoiatused kasutamisel) 5. Ingver (lad k, kasutamine) Lisaküsimus: küllastumata rasvhapped 1. Probiootikumid bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme sisaldavad preparaadid. Elusaid mikroorganisme sisladavad tooted, mis loovad sooles ebasoodsa keskkonna patogeensete mikroorganismide paljunemiseks ja stimuleerivad soole limaskesta lokaalseid kaitsemehhanisme. Haigustekitajatele mõjuvad hävitavalt piimhappebakterite ainevahetuse lõpp-roduktid piim- ja äädikhape. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete korral. Gefilus plus kapslid suurendab mao ja soolestiku loomulikku vastupanuvõimet, suurendab kahjulike
Mineraalained on vajalikud luude, lihaste ja närvisüsteemi toimimiseks. Kompleks aitab püsida organismil elujõulisena, tugevdab vastupanuvõimet kahjulikele keskkonnamõjudele, kaitseb südame-ja veresoonkonda ja tugevdab immuunsüsteemi. Võtta 1 tablett päevas koos söögiga. Punane päevakübar, e. Echinacea- tänu taimes leiduvatele vitamiinidele, mineraalidele, eeterlikele õlidele ja flavonoididele aitab see stimuleerida immuunsüsteemi ja vastu seista haigustekitajatele. Preparaat tugevdab immuunsüsteemi, suurendab külmetushaigusest paranemise efektiivsust, kiirendab organismi haigusjärgset taastumist, aitab vastu seista stressile ning suurendab vastupanuvõimet ületöötamise korral. Kasutatakse kuurina kuni 30 päeva, üks kapsel päevas. Greipfruudi seemnete ekstrakt sisaldab aineid, mida tuntakse bioflavonoidide nime all. Isegi väikeses koguses on need võimelised hävitama baktereid, seeni ning viiruseid. Lisaks sellele on
seotud haigused, hingamiselundite haigused, aneemia, diabeet, neerupuudulikkus, sepsis, dehüdratsioon, kiiritus ja keemiaravi saavad pahaloomuliste kasvajatega haiged, suurte traumadega, põletustega, palavikuga ja põletikuga haiged. Haava paranemist pärsib ka perifeerse vereringe puudulikkus ja veresoonte ahenemine. Organismi immuunsüsteemi seisund. Häired immuunsüsteemis nõrgestavad organismi vastureaktsioone haigustekitajatele ja haava paranemine on komplitseeritud. Sellisteks seisunditeks organismis võivad olla sepsis, alatoitumus, patsiendi kõrge iga, AIDS, tsütostaatiline ja kortikosteroidravi. Laboratoorsed näitajad (albumiin, prealbumiin, täisveri, verepilt) Organismi hapnikusaturatsioon. Hüpoksia seisund halvendab kudede paranemist ja suurendab infektsiooniriski. Patsiendi neuropsüühiline seisund. Oluline on anda haigele adekvaatset
jooksul. Samas võib see oodatust kauem aega võtta. Näiteks võib beebikõõma leida ka aastaste laste peanahalt. Beebikõõma eemaldamiseks hõõruge imiku peanahale naturaalset õli, näiteks oliivõli ja jätke see sinna mõneks tunniks. Õli pehmendab löövet. Edasi võib pehme harjaga lapse peanahka puhastada, koorikud peaksid peanahka harjates lahti tulema. Kindlasti ei tohi löövet kõvasti kraapida, see on lapsele valus ning võib põhjustada peanaha vigastusi, mis on haigustekitajatele heaks sissepääsuväratiks. Peale harjamist on soovitav lapse peanahk beebisampooniga puhtaks pesta. Beebikõõmast lahti saamiseks võib seda protseduuri teha kaks kuni kolm korda nädalas. Lisaks on olemas spetsiaalsed imikutele mõeldud kõõmavastased sampoonid. Nende kasutamisel tuleb lugeda juhendit, kuid tihti tuleb beebidele mõeldud kõõmavastast sampooni hoida juustes 5-10 minutit ja siis see hoolikalt peanahalt maha pesta. Oluline on vältida
62. Milline väide on õige metronidasooli kohta? Metronidasool ... a) redutseeritakse rakusiseselt anaeroobse metabolismi käigus, tekkiv metaboliit on aktiivne b) lõhustab mikroorganismi DNAd c) ei toimi anaeroobsetesse mikroorganismidesse d) toimib aeroobsesse mikrofloorasse e) tarvitamine samaaegselt alkoholiga põhjustab disulfiraamisarnaste nähtude tekkimist f) kuulub niroimidasooli rühma g) on bakteritsiidse toimega anaeroobsetele haigustekitajatele 63. Metronidasooli antibakteriaalse toime põhjuseks on ... a) valgu sünteesi inhibeerimine b) rakumembraani kahjustus c) foolhappe sünteesi takistamine d) nukleiinhapete kahjustus 64. Metronidasool on näidustatud ... a) Trichomonas vaginalis 'e vastu b) Pneumococcus 'e vastu c) Entamoeba histolytica vastu d) Mycobacterium tuberculosis'e vastu 65. Metronidasooli resistentsuse tekkepõhjuseks on
- pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 34. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 35. Mil viisil vaktsineerimine toimib? 36. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike
Ainevahetus peatub ja inimene sureb. 35. Millised on peamised haiguste põhjused? - pärilikud haigused - päriliku eelsoodumusega haigused - mittepärilikud haigused - füüsikalised - keemilised - biloogilised 36. Mil viisil organism kaitseb ennast haiguste eest? antikehad - valgud, mis pärsivad haigusetekitajate tegevust immuunsus - organismi võime seista vastu haigustele antikehade abil kaasasündinud immuunsus - vanemalt järglasele päranduv võime seista vastu haigustekitajatele omandatud immuunsus - kujuneb elu jooksul - loode saab antikehi ema verest - haiguse läbipõdemisel kujuneb immuunsus - rinnalaps saabantikehi emalt rinnapiimaga - vaktsineerimisel saadud immuunsus 37. Mida tähendab treenigu juures ületaastumine ja kuidas see on seotud inimese sportlike võimetega (saavutustega)
Heterosügoot - vaadeldava geeni osas on alleelid erinevad Karüogramm - Fotokujutist karüotüübist, kus kromosoomid on reastatud suuruse järgi nim karüogrammiks. Karüotüüp - Indiviidile iseloomulik kromosoomide arv, kuju ja vöödimuster Tsütogeneetika - uurib kromosoome jagunevates rakkudes 6. Geeni mõiste Geen kontrollivad loomade ja taimede värvust ja kuju, võimet näha ja kuulda, vastupanuvõimet haigustekitajatele jne. 7. Nende mõiste, toimumise koht, aeg ja tähtsus. Replikatsioon - DNA kahekordistumise protsess. Toimub raku tuumas, tuumapiirkonnas, mitokondrites ja kloroplastides . Toimub iga kord enne raku jagunemist (interfaasis), tekib ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli. transkriptsioon - DNA molekuli sünteesitakse (ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne) RNA molekul (rna süntees). Toimub rakutuumas, tuumapiirkonnas,
- Kogu looduse mitmekesisust ei saa tehistingimustes kaitsta - Pole võimalik säilitada kogu liigisisest geneetilist varieeruvust - Vähe isendeid, tehistingimustes lähiristumissurutise oht - Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid pole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega. Loomadel nt. suurem usaldus inimese vastu, jmt. - Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses - Kõigile liikidele ei sobi (nt. lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm.) - Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas Kuidas saab iseloomustada koosluste ruumilist struktuuri? • geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus.
hoopis põletiku-tsütokiinide sisaldus veres. Arvatakse, et see on üks fibromüalgia ja kroonilise väsimussündroomi põhjusi. Lasteb tekib ebaadekvaatne reaktsioon atoopilise dermatiidina. (Paju, Raudsik 2007) STRESSI TAGAJÄRJED ORGANISMILE Püsiv stres võib tekitada häireid viies põhilises organsüsteemis: o Hormonaalsüsteemis (põhjustab kasv- ja arenguhäireid) o Immuunsüsteemis (väheneb vastupanu haigustekitajatele) o Luu-ja lihaskonnas (tekivad pingevalud, valud liigestes) o Sümpaatilises närvisüsteemis (südame kloppimine, arütmia, veepeetus) o Parasümpaatilises närvisüsteemis (kõhukinnisus, haavandid sooltes) RAVIVÕTTED STRESSI TAANDAMISEKS Nõrkade mürgitavate ärritajate ja ülisuurte kehaliste koormuste vahele mahub sadu erinevaid pingeid, mida tuleb inimesel elu jooksul raluda, kuni hetkeni, mil tuntakse, et nüüd on põhjust arsti poole pöörduda.
annaabi.ee 
