Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vastset" - 42 õppematerjali

vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. • Emasloomad on väga viljakad.
Liblikad
10
ppt

Liblikad

veidi niiske ja soomused kleepuvad naha külge Hämarikuliblikad Lendavad öösiti ja hämaras, sellepärast me ei näe neid, tulevad ainult valguse peale nt harilik lottsuru Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on tolmeldajad taimekahjurid Toiduks teistele Mõned liblikaliigid kahjustavad 1.riideid-koid 2.kuivaineid- leedikud Kasutatud kirjandus 8.klassi õpik Google

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Vikerforellikasvatuse ja karpkalakasvatuse ülesanded
7
docx

Vikerforellikasvatuse ja karpkalakasvatuse ülesanded

0+ = 26 600 / 0,65 = 40 900 26 600 / 0,7 = 38 000 25 000 / 0,65 = 38 400 25 000 / 0,7 = 35 700 Sest 1 suvistest jääb ellu 65-70% kalavastsed = 40 900 / 0,5 = 81 800 40 900 / 0,6 = 68 200 38 000 / 0,5 = 76 000 38 000 / 0,6 = 63 300 38 400 / 0,5 = 76 800 38 400 / 0,6 = 64 000 35 700 / 0,5 = 71 400 35 700 / 0,6 = 59 500 Vastus: Inkubeerida on vaja 59 500 ­ 81 800 karpkala vastset. Võib ka kasutada tabelit 11. õpikus lk 70. 20 000 = 26-31%, vastsed X = 100%, X = 64 500 ­ 76 900 vastset 3.. Karpkalakasvataja asustas 1 ha tiiki 200 kaheaastast 350 g raskust karpkala, mille ta ostis hinnaga 100 kr/kg. Kui palju ta võiks saada kasvatatud kala müügist kasu, kui müüb seda sügisel turuhinnaga 40 kr/kg ja ei kuluta söödale ega arvesta oma töökulu ega maksa käibemaksu? 200 x 0,35 kg x 100 = 7000 krooni

Bioloogia → Loomabioloogia
13 allalaadimist
OKASNAHKSED
20
ppt

OKASNAHKSED

ISELOOMULIKUD OMADUSED · Okkaline keha (mõnikord mürgised okkad). · Ümmargune. · Nende keha pikkus on 3­10 cm. · Enamiku merisiilikute okaste pikkus on 1­3 cm, läbimõõt 1­2 mm (mõne liigi okkad kuni 20cm pikad) . · Liiguvad hiljuse- ehk ambulakraaljalakeste abil. · Kulgevad hiljusejalakeste ja okaste abil . TOITUMINE · Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. PALJUNEMINE · Lahksoolised. · Vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. · Emasloomad on väga viljakad. · Aeglane kasv. · Võib juba 1a viljakas olla. PILDID MERIPURAD · Okasnahksete hõimkond ISELOOMULIKUD OMADUSED · Piklik keha (usjas) · Neid leidub peaaegu kõikide merede põhjas. · Skelett asub vahetult naha all. · keha ühes otsas on suu ja teises otsas kloaak, kuhu avanevad vesikopsud ja cuviere elundid . TOITUMINE · Suu ümber asub neil 10­30

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Kartulimardikas
3
doc

Kartulimardikas

eestikeelne nimetus nokjas maavits. Esialgu elutses kartulimardikas vaid Põhja-Ameerika keskpiirkondades, eelkõige Kaljumäestiku Colorado osariigis. Tänapäeval esineb kartulimardikat praktiliselt igal pool, kus kartulit kasvatatakse, erandiks on Suurbritannia, kus on õnnestunud kõik sinna juhuslikult sattunud isendid hövitada. TOITUMINE. Täiskasvanud mardikad ja nende vastsed toituvad kartulitaimede lehtedest, mida nad erakordse kiirusega järavad. Mitu mardikat või vastset on võimelised ühe taime täielikult paljaks sööma, arvukam populatsioon aga tühejendab põllu mängleva kergusega. Kartulimardikas eelistab kartulilehti, ent toitub ka muudest maavitsalistest taimedest. VAENLASED. Kartulimardika suurim vaenlane on muidugi inimene, kes peab teda üheks suurimaks kahjurputukaks. Kasutusele võetud keemilised vahendid mardika populatsioone kahandanud pole. Kõigele vastupidav mardikas paljuneb nii

Bioloogia → Bioloogia
22 allalaadimist
Vabaduse kullakoormad
2
doc

Vabaduse kullakoormad

üleandmine Eestile. Kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda ühe kuu jooksul peale lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe kuu jooksul. Esimene saadetis kulda pandi Moskvast teele kuu aega peale rahuleppe ratifitseerimist Eesti Asutava Kogu poolt, Nõukogude Venemaa poolse raudtee lõppjaamas Jamburgis võtsid Eesti esindajad selle vastu 15. märtsil. Nende kullakoormate toomisest Eestisse näitus jutustabki. Endist rindelõiku ja vastset riigipiiri Narva taga hoidis aasta varem Pärnumaa kaitsepataljonist moodustatud Rahvaväe 9. polk. Neile andiski 1. diviisi ülem kindral Aleksander Tõnisson ülesandeks tuua 6,2 tonnine kullasaadetis Jamburgist esimesse külla, kuhu Eesti raudtee ulatus- Komarovkasse. Kulla toomiseks saadeti Tallinnast Komarovka külla kauba- ja reisivagunitest ning kullaveoks valitud trellitatud akendega vangivagunist koosnev erirong. Sellega sõitis

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
Jaanimardikas
2
doc

Jaanimardikas

väljavaadatud saagil pole just kuigi palju põgenemisvõimalusi. Jaanimardika vastsel on vibujalt kaardunud suised, mille abil ta ohvri kehasse äärmiselt tõhusaid seedeensüüme pritsib, mis muudab ohvri keha püdelaks massiks, mille vastne seejärel sisse imeb. Sarnaselt paljude teiste röövvastsete liikidega ei ole ka jaanimardika vastne võimeline tahket toitu närima ega neelama. Sageli juhtub, et surmatud limusega on maiustamas mitu jaanimardika vastset. Sel juhul on need suutelised saaklooma palju kiiremini "vedeldama", ent ka siin võitlevad nad omavahel soodsaima asendi pärast. JAANIMARDIKA VAATLEMINE Jaanimardika aktiivsuse tippaeg on juunist augustini, ent kõige lihtsam on neid vaadelda juunis-juulis. "Jaaniussikesi" näeb niitudel, nõlvadel ja lagendikel ­ peamiselt lubjase aluspinnaga aladel. Lupja vajavad limused oma kodade arenguks ning seal, kus esineb tigusid, viibivad alati ka neist toituvad jaanimardikate vastsed.

Bioloogia → Bioloogia
15 allalaadimist
Lepatriinu välisehitus ja paljunemine
8
rtf

Lepatriinu välisehitus ja paljunemine

Tema abil on püütud ette kuulutada nii tiine ute tallede arvu, sõdade tulekut kui ka tulevase kaasa päritolu. Lepatriinud võtavad mõnikord ette hulgirändeid. Teel üle mere võivad putukad väsida ja merre kukkuda. Kaldale uhutud lepatriinusid on rahvauskumustes peetud sõja endeks. Huvitavat · Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset · Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised · Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp lepatriinu võib olla punane mustade täppidega kui ka vastupidi. · Suurima lepatriinu pikkus küündib ühe sentimeetrini · Kõik lepatriinu liigid on kujult ühesugused · Kogu maailmas on teada üle 5200 lepatriinuliigi Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased

Bioloogia → Bioloogia
17 allalaadimist
Lepatriinu - esitlus
11
ppt

Lepatriinu - esitlus

muutub ta nukkumisealiseks. Vastne muutub nukuks ja tema kookon ripub kõigile nähtavas kohas. Arengutsükkel kestab 4-7 nädalat. Huvitavat Lepatriinu esijalgade pinnal on erilised näärmed, mis eritavad ärrituse puhul vastiku lõhna ja maitsega oranzhikat hemolümfi, mis sisaldab mürki nimega kantaridiin. Vangistuses jälgitud lepatriinu sõi enne täiskasvanuks saamist ära 90 täiskasvanud isendit ja 3000 teiste putukate vastset. Kõik lepatriinud pole täpilised. Mõned lepatriinud on ühevärvilised või siis vöödilised. Lepatriinud erinevad üksteisest värvide poolest. Näiteks kakstäpp lepatriinu võib olla punane mustade täppidega kui ka vastupidi. Suurima lepatriinu pikkus küündib ühe sentimeetrini. Kõik lepatriinu liigid on kujult ühesugused. Kogu maailmas on teada üle 5200 lepatriinuliigi. Roll looduses

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
Konspekt Eesti iseseisvumisajast
3
doc

Konspekt Eesti iseseisvumisajast

· Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna · kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur. · Kärbiti kodanikuõigusi.

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Iseseisvumise eeldused-suund omariiklusele 1917-aasta sügisel-15-novembri Maapäeva otsus
3
doc

Iseseisvumise eeldused, suund omariiklusele 1917. aasta sügisel. 15. novembri Maapäeva otsus.

Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Mereloomad
24
pptx

Mereloomad

lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosaliste lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt, moonde ajaks laskuvad nad merepõhja.Merisiilikud on lahksoolised. Nende vastset nimetatakse ehhinopluuteuseks. Merisiiliku kasv on väga aeglane, kuid suguküpseks võivad nad saada juba 1- aastaselt. Meduus Meduusi keha on sültjas ja sisaldab 95% vett. Kummiku(keha) alumises otsas asub meduusil suu, mis on ümbritsetud suusagaratega. Suusagarad on varustatud kõrverakkudega. Kõrverakkudega surmab ta oma saagi. Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti,

Bioloogia → Üldbioloogia
7 allalaadimist
Nimetu
4
docx

Nimetu

Iisrael aktsepteeris ÜRO plaani otsekohe, palestiinlased leidsid aga, et neile on jäetud liiga vähe. Teiste araabia riikide ässitusel otsustasid palestiinlased osa territooriume juutidelt jõuga ära võtta. Puhkenud kokkupõrgetes said palestiinlased aga kiiresti lüüa. See ei lahendanud paraku konflikti. 1948. aastal sekkusid sõjategevusse palestiinlasi toetavad araabia maad. Egiptuse, Süüria, Transjordaania, Iraagi ja Liibanoni väed püüdsid vastset Iisraeli koondrünnakuga likvideerida, ent said selles esimeses Iisraeli­Araabia sõjas juutidelt lüüa. Lüüasaamisest hoolimata keeldusid kibestunud palestiinlased Iisraeli tunnustamast ning neile määratud aladel Palestiina riiki välja kuulutamast. Palestiinlaste eeskujul ja solidaarsusest nendega keeldusid Iisraeli diplomaatilisest tunnustamisest ka teised araabia maad ning enamik ülejäänud islami rahvastikuga riike mujal maailmas.

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
Luulekogu analüüs-Heiti Talvik-Palavik
16
rtf

Luulekogu analüüs: Heiti Talvik „Palavik“

Käest kätte rändab kobrutades mühav õllekruus. Kuid lakkamatult sireleis kui pilvis ujub aid, täis minu rindki sireleid, vaim retkleb mööda maid. Täis minu rindki sireleid, mul valla iga tee. Kuu ripub üle aasade kui latern üle vee. Kuu ripub üle aasade, aeg juba minna siit. Ma lähen, jalad kastevees, pääs tuhat vastset viit. Arvamus: Luuletus on täis salapära ning lootusrikkust. Kevad oleks nagu millegi uue algus. Sirelid õitsevad ning noor hing on rõõmu ja tahtmist täis. d) Mõttekaart – „Mu mõtted“ Inimesed suudavad oma mõtetega palju korda saata, kuid mõtted ei jõua alati teisteni.

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
Twiggy
13
doc

Twiggy

Kuigi Twiggy jäi ametlikult pensionile modellinduses 1970ndal aastal, kui ta tegeles filmiga ,,The Boy Friend", on ta siiski olnud seotud erinevate modellinduse ülesannetega. David Bowie loodud Pin Up albumis poseeris ta piltidel. Ja alates 2005 aastast on Twiggy olnud Marks & Spenceri edukate kampaaniate nägu. MODELLINDUS 1966 aasta: · Daily Express nimetas Twiggy Aasta Näoks · Twiggy lühike kasv, kõhn figuur ja poisilikud juuksed esindasid vastset kuuekümnendate vabadust · Twiggy salvestas oma esimese singli ,,Beautiful Dreams", mis lasti välja UK-s ja seejärel üle kogu maailma · Twiggy disainis esimesed riietusesemed: Twiggy Kleidid. See oli suunatud teismeliste turule. 1967 aasta: · Twiggy reisib New Yorki. Bern Stern teeb temast seal kolm filmi: ,,Twiggy In New York", ,,Twiggy In Hollywood" ja ,,Twiggy, Why?" ABC-le. Legendaarsed laulukirjutajad Leiber &

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
12 allalaadimist
Moeikoon Twiggy
14
doc

Moeikoon Twiggy

Kuigi Twiggy jäi ametlikult pensionile modellinduses 1970ndal aastal, kui ta tegeles filmiga ,,The Boy Friend", on ta siiski olnud seotud erinevate modellinduse ülesannetega. David Bowie loodud Pin Up albumis poseeris ta piltidel. Ja alates 2005 aastast on Twiggy olnud Marks & Spenceri edukate kampaaniate nägu. MODELLINDUS 1966 aasta: · Daily Express nimetas Twiggy Aasta Näoks · Twiggy lühike kasv, kõhn figuur ja poisilikud juuksed esindasid vastset kuuekümnendate vabadust · Twiggy salvestas oma esimese singli ,,Beautiful Dreams", mis lasti välja UK-s ja seejärel üle kogu maailma · Twiggy disainis esimesed riietusesemed: Twiggy Kleidid. See oli suunatud teismeliste turule. 1967 aasta: · Twiggy reisib New Yorki. Bern Stern teeb temast seal kolm filmi: ,,Twiggy In New York", ,,Twiggy In Hollywood" ja ,,Twiggy, Why?" ABC-le. Legendaarsed laulukirjutajad Leiber &

Kultuur-Kunst → Stiiliõpetus
13 allalaadimist
Niccolo Machiavelli-Valitseja
16
docx

Niccolo Machiavelli "Valitseja"

võidab ta selle tagasi niipea kui võimulepürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei pea ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem ning võib olla hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega, asub samas piirkonnas ning mis pole harjunud elama vabana. Juhul kui neid eksisteerib, tuleb siinkohal kõrvaldada senise valitseja järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Machiavelli ideoloogia käsitleb valitseja võimu all olevaid maid valitsetuna kahel erineval viisil: kas ühe valitseja poolt, kus kõik ülejäänud on tema

Politoloogia → Poliitika ja valitsemise...
12 allalaadimist
Kuklased
7
doc

Kuklased

kogemustega, nende puudumisel kõrgema temperatuuriga kohast või haudme paigutusest lähtuvalt. Proovi võtame käega, siis leiame kergemine ka kõrgema temperatuuriga haudmepiirkonna. Prooviks piisab kiirest haaratud peotäiest materjalist, millest saame korraga kätte antud piirkonnale iseloomulikumad sipelgarühmad, haudme ja pesamaterjali. Proovid võtame eelpoolkirjeldatud kohtadest kolmes korduses. Igas proovis peaks sisalduma vähemalt 50 - 100 sipelgat, nukku või vastset. Suguisendid on raskemad ja neid võib olla proovis vähem (10 - 20). Keskkonna saastekoormuse hindamise lihtsustatud metoodika Ühekordseks proovi võtmiseks, et kindlaks teha, kas antud biotoobis, sipelgates ja pesamaterjalis leidub keskkonnasaastet, sobib iga elujõuline pesa, mis omab üle 3 raja ja mõned lehetäipuud. Lokaalse saasteallika selgitamiseks võetakse võrdlusproov sama asurkonna kaugemast punktist või naaberasurkonnast

Loodus → Loodus- ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist
Machiavelli-Valitseja
7
doc

Machiavelli "Valitseja"

pürginut mingi õnnetus tabab. Pärilikku ainuvalitsejat armastatakse rohkem ja sellepärast ei peagi ta nii karm olema. Machiavelli arvates on inimesed nõus hea meelega valitsejat vahetama, lootes sellega oma elujärge parandada, paraku ei arvestata aga sellega, et uus valitseja pole sugugi parem või on hoopis hullem kui eelmine. Võimu vahetumisega kaasneb paratamatult ka vägivald- kõik need tegurid mõjutavad vastset valitsejat. Ainuvõimu on lihtsam kehtestada territooriumil, mis on samakeelne valitseja põlisvaldustega ning asub samas piirkonnas ja pole harjunud elama vabana. Sel juhul tuleb kõrvaldada senise valitseja järglased. Muuta ei tohiks seni kehtestatud makse ja seadusi. Keele, kommete ja seaduste poolest erinevate ning teises piirkonnas asuva maa omandamiseks on Machiavelli meelest vaja suurt õnne ja väljapaistvat meisterlikkust. Lahendusena näeb Machiavelli oma koloonia

Politoloogia → Politoloogia
124 allalaadimist
SELTS KILETIIVALISED-MESILASED-KIMALASED-HERILASED
17
doc

SELTS KILETIIVALISED: MESILASED, KIMALASED, HERILASED

milleks on sekundaarne polügüünia. Selle tüübi puhul rajab pesa küll üks emaherilane, kuid peale järelkasvu ilmumist ühineb enamiku emasherilastega 2-6 talvitunud emaherilast, kellel pole mingil põhjusel õnnestunud pesa rajada. (Remm, 1983) Kui pesa jaoks on sobiv koht leitud ehitatakse kõige esimesena pesa kinnitus vars, mille külge emaherilane hakkab esimest kärge ehitama. Igasse kärjekannu munetakse üks muna, millest umbes 5 päeva pärast koorub vagla taoline vastne. Vastset toidab emaherilane läbinäritud putukatega. Vastse areng munast valmikuni kestab umbes kuu aega, mille jooksul ta kestub kolm korda. Enne esimeste valmikute koorumist lõpetab emaherilane pesakatete ehitamise ning enne tööliste ilmumist kärjekannude ehitamise. (Remm, 1983) 13 Kimalased Kimalased kuuluvad lülijalgsete hõimkonda, putukate klassi, kiletiivaliste

Bioloogia → Bioloogia
35 allalaadimist
Taimekaitsetööde plaan
24
docx

Taimekaitsetööde plaan

1 valmik muneb 400 muna ja areng munast valmikuni kestab 5 nädalat. Jooksiklased - kuuluvad mardikaliste seltsi. Toituvad nälkjatest ja kahjurite vastsetest. Õielutiklased - toituvad putukate ja lestade munadest ja noortest vastsetest. Kiilassilmad - vastsed söövad lehetäisid, lesti, vahel ka liigikaaslasi. Ripslaste tõrjeks rakendatakse röövtoidulist lesta amba (Amblyseius mckenziei). Täiskasvanud amba hävitab ööpäevas 5-8 tubakaripslase vastset. Sirelased - valmik mesilase või herilase sarnane, vastsed söövad lehetäisid (v.a. sibulasirelane). Valmik vajab küpsussöömaks nektarit – eriti sarikõieliste nektarit. Kasvuhoone karilaste tõrjeks paljundatakse enkarsiat (Encarsia formosa). Ta valmik muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast

Bioloogia → Bioloogia
53 allalaadimist
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR 2
7
doc

LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2

174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea ­ Meriliiliad; 176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju ­ nn. Merisiiliku mari 177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa ­ pikaokkaline diadeemsiilik 178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit 179. Meripurad on inimese toiduks 180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal? Puudub neil iseloomulik ujupõis ­ vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja 184. Vee liikumise registreerimiseks on kõikide kalade ja veeloomade külgedel (või pea külgedel) küljejooneelundid 185

Bioloogia → Loomabioloogia
114 allalaadimist
Eesti Ajalugu
9
docx

Eesti Ajalugu

anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud umberkorraldusteks. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Vene töölised ning sõdurid ei püüdnudki mõista eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid rahvuslikud vastuolud. Mida keerukamaks muutus Venemaa olukord, seda väem oli Ajutine Valitsus valmis tegema järeleandmisi, aina teravamalt süüdistati rahvusvähemuslasi Venemaa ühtsuse lõhkumises. Lisaks konfliktidele ohustas Eesti vastset autonoomiat jätkuv I MS. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne-Eesti saarestiku. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid kaheks: sotsialistlikud ning rahvuslikud. Sotsialistid - eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist. Järk-järgult hakkas enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Adolf Hitler ja natsism Saksamaal
13
docx

Adolf Hitler ja natsism Saksamaal

märtsil kehtestati uus seadus, millega kõigis Land'ides määrati ametisse spetsiaalsed riigikubernerid (Reichsstatthalter). Nii kehtetstati üle kogu Saksamaa tegelikult natside võim kohalikul tasandil veel enne, kui keskvõimu tasandil oldi diktatuuri kehtestamisega lõpule jõutud. Hitleri osavate manöövrite tõttu parlamendi võim praktiliselt hävitati ning kantsler sai õiguse anda välja seadusi Riigipäeva nõusolekuta. Sealt edasi arenesid sündmused tõusvas joones. Vastset võimu läks kõigepealt vaja teiste poliitiliste parteide kõrvaldamiseks. Ajavahemikus märtsist juulini sunniti tegevust lõpetama kõik parteid peale NSDAP. Protsess tipnes 1933. aasta 14. juulil parteide asutamist keelava seadusega, millega kuulutati kriminaalkuriteoks igasuguste poliitiliste rühmituste organiseerimine väljaspool NSDAP-d. 33. aasta novembris peeti uued valimised, kus valijatele esitati heakskiitmiseks üheainsa partei nimekiri. Tulemusena hõivas NSDAP kõik

Ajalugu → Ajalugu
41 allalaadimist
Kontrolltöö konspekt-Eesti ajalugu
18
docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

kaitset Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud umberkorraldusteks. Muidugi ei saadud läbi ilma konfliktideta. Vene töölised ning sõdurid ei püüdnudki mõista eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid rahvuslikud vastuolud. Mida keerukamaks muutus Venemaa olukord, seda väem oli Ajutine Valitsus valmis tegema järeleandmisi, aina teravamalt süüdistati rahvusvähemuslasi Venemaa ühtsuse lõhkumises. Lisaks konfliktidele ohustas Eesti vastset autonoomiat jätkuv I MS. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis kogu Lääne- Eesti saarestiku. Oktoobripööre 1917. aasta jooksul tekkis Eestis terve hulk erakondi. Esialgu jagunesid parteid kaheks: sotsialistlikud ning rahvuslikud. Sotsialistid - eelistasid eestlaste rahvuslikele eesmärkidele kogu maailma sotsiaalset ümberkujundamist. Järk-järgult hakkas enamik sotsialiste tähtsustama rahvuslikke püüdlusi.

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused
15
doc

Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused

ega asetu toidu suhtes ühtlaselt; paigalistujaliini vastsed liiguvad toidu suunas ega rända edasi. 94. Kemo- ja fototaksis. Kemotaksis ­ Organismide (rakkude) juurdetõmme või eemaletõuge difundeeruva aine toimel. Fototaksis ­ Organismide liikumine valguse poole või valgusest eemale ­ positiivne või negatiivne fototaksis. 95. Pesakoristuskäitumine. Ehk kodukorrashoiukäitumine. Mesilaste pesakoristuskäitumine, mispuhul hukkunud vastset sisaldav kärjekann avatakse ja hukkunud vastsed eemaldatakse. Metsiktüüpi dominantse ebahügieenilisuse tunnusega kärbsed aga ei eemalda! 96. Seksuaalne käitumine. Äädikakärbsel: mutatsioon geenis fru muudab isased kärbsed homoseksuaalideks; mutatsiooni fru kloonimine emaskärbeste genoomi ei põhjusta mitte mingeid emaskärbeste käitumuslikke muutusi. 97. Hetero-, bi- ja homoseksuaalsus (geid, lesbid).

Psühholoogia → Üld- ja käitumisgeneetika
114 allalaadimist
Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast
25
doc

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

Vedeliga saab püüda hauge ja ahvenaid./Kalastaja Käsiraamat, lk 98-99/ 12 6. Sikuti Sikuti on kalapüügiriist, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist, õngenöörist ja tirgust või kirptirgust (vt. joonis 5). Kirptirk on üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis. Konks varustatakse söödaga. Söödaks kasutatakse enamasti punast surusääse vastset nn marmõssi. Tirk on väike lant, millel on kuni 3 konksu. Sikutiga püütakse enamasti talvel jääaugust. Vahel kasutatakse sikutipüüki ka suvel näiteks üle paadiserva. Talvel püütakse sikutiga ahvenat, särge, kiiska, haugi. Sikutiga püügiks peab olema harrastuspüügi luba. /www.ctc.ee/pub/NL.../Fish_day_prog_addmat1_EST.doc, 26.09.09/ Sikuteid valmistatakse mitmesugusest materjalist: hõbedast, tinast, punasest ja valgevasest, roostevabast terasest, tsingist jm

Merendus → Kalapüük
33 allalaadimist
Toiduhügieen loengukonspekt
14
doc

Toiduhügieen loengukonspekt

Liha Loom (eeskätt Inimene Siga, veis) Vesi, loomasööt Väljaheide Nakatumise vältimiseks: Toiduaine temperatuur peab tõusma üle...+80 kraadi... Toiduaine külmutamine ...-12...C juures 24 tundi Liha külmutamine...-10...C juures 6 ööpäeva Toiduaine soolamine 10% soolalahuses 20 ööpäeva TRIHHINELLOOS ehk KEERITSUSSTÕBI Sümptom- lihasvalud Emauss sünnitab mitu tuhat 0,1 mm pikkust vastset. Kapseldunud vorm säilitab eluvõime mitu aastat Nakatumise vältimiseks: Liha (eriti metsloomaliha) piisva termiline töötlus 1000C juures 2,5 tundi Näriliste tõrje 4.LOENG ISIKLIKUD HÜGIEENINÕUDED 1.TOITU KÄITLEVA TÖÖTAJA VÄLIMUS JA HOIAK Puhas, korrektne välimus Ei tohi olla nahahaigusi Peavad olema terved hambad Käed peavad olema puhtad (küünealused) Töö ajal ei tohi kanda ehteid ega ennast meikida Sobivad ja puhtad jalanõud

Toit → Toiduhügieen
267 allalaadimist
2-ja 1-maailmasõja ja Eesti iseseisvumise-okupeerimiste-Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt
15
doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

Rahvusvahelisel tasandil: 1) Impeeriumid (Saksamaa ja Austria-Ungari <=> Venemaa) nõrgestasid üksteist ja sõja venimine kurnas Venemaad liigselt. 2) Bresti rahukõneluste katkestamine 10. veebruaril 1918 ja sellele järgnenud Saksa vägede üldpealetung 18. veebruaril 1918. 3) Eeskujuks Soome iseseisvumine 4) I maailmasõjast said võitluskogemusi tulevase Eesti armee võitlejad ja kujunes ohvitserkond Lääne-Eesti saarte okupeerimine Saksa vägede poolt: Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa vägede pealtungi tõrjumiseks saadeti Muhu saarele 1

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Eesti iseseisvumine - 20-sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

Võimuvõitlusele lisasid teravust rahvuslikud vastuolud, sest nõukogudes tooni andvad vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki mõista eestlaste rahvuslikke sihte. Rahul ei oldud eestlastega ka Petrogradis. Mida keerukamaks muutus Venemaa olukord, seda vähem oli Ajutine Valitsus valmis tegema järeleandmisi rahvusvähemustele ning seda teravamas toonis süüdistati neid Venemaa ühtsuse lõhkumises ja revolutsioonisaavutuste hävitamises. Lisaks konfliktidele ohustas Eesti vastset autonoomiat jätkuv Esimene maailmasõda. Kuna Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada armee lagunemist, otsustas Saksa väejuhatus kasutada olukorda ja sundida Venemaa sõjast väljuma. Augustis vallutasid Saksa väed Riia ja ületasid Väina jõe, mis oli viimaseks looduslikuks tõkkeks teel Eestisse. Oktoobri algul hõivas Saaremaal maabunud Saksa dessantkoondis lagunevate Vene vägede vastupanu kohtamata kogu Lääne-Eesti saarestiku. Viimasel hetkel Saksa pealetungi tõrjumiseks Muhu

Ajalugu → Eesti ajalugu
20 allalaadimist
Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule
17
docx

Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule

Laps on valmis kuulama keerukama ülesehituse ja suurema tegelaste arvuga lugusid. Vali raamatud, mis on huvitavad ja lapse mõistmisvõimele jõukohased, siis on tema huvi kindel. · Selgita lapsele asju. Nüüd on ta selles vanuses, mil hakkab tekkima arusaam ühe või teise käitumisviisi eesmärgist ja vajalikkusest. Kui käitumisreeglid lahti seletada, järgib ta neid meelsamini. · Vestle lapsega tema joonistustest ja voolimistöödest Kui laps sulle oma vastset loomingut näitab, räägi temaga sellest. Kuula mõistvalt, kuidas ta seda sulle seletab. Õppimisvõime arenemine Lapse õppimisvõime kasvab selles elujärgus kiiresti. Õppimisvõimet (nimetatakse ka omandamisoskuseks, mõtlemisvõimeks ja tunnetuseks) iseloomustab lapse suutlikkus õppida uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme.

Pedagoogika → Pedagoogika
17 allalaadimist
VETERINAARGENEETIKA
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

tooliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, uhineb moni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Moned karjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse karjekannudesse, suleb ta seemnehoidla ava ja seemnerakud ei paase sealt valja. Nii munetakse viljastamata mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui toomesilase karjekannu suurendatakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Uks lesk produtseerib keskmiselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupaeval parast koorumist. Lesed saavad sugukupseks 12.-14. elupaeval. Kui mesilasema hukkub, vaheneb pere arvukus ja korjevoime, toolistel hakkavad uhe kuu parast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vaaremadeks.

Bioloogia → Geneetika
38 allalaadimist
Hiir rätsepaks
57
doc

Hiir rätsepaks

oma kukke, oma kana, oma talu, metsa, vett, üle kõige siiski mett. Taat siis reisi ette võttis: sepalt uue kirve tõi, vana saare juurde tõttis terariista tüvve lõi. Juba valgeid laaste langes löökidest ju kajas laas... Taat on tegevuses kanges, mõtleb: ,,Peagi puu on maas!" Äkki tüvest keegi hüüab härdalt nagu silmavees: ,,Miks mu eluaset püüad hävitada, kulla mees? Aastaid üle mitmesaja kasvas puu ja varjas mind. Ära lõhu minu maja, armas taat, ma palun sind! Tean, et vastset paati vajad vana ei pea enam vett; tean, et mesilinnu-majad annaks sulle maitsvat mett. Samutigi kalastada ilma paadita ei saa. Siiski palun halastada -- jäta puu veel kasvama! Selle tasuks sind ma orjan kuniks elu antud sull', metsast mesikärgi korjan -- neid ju küllalt nõlvakul; kalad sulle koju kannan, vili kasvab nagu sein, loomadele toitu annan -- igaks talveks valmis hein." Mõtleb taat ja istub maha, pika piibu põske lööb, viskab kirve aia taha. Las nüüd rooste seda sööb!

Kirjandus → Kirjandus
36 allalaadimist
Genoomi struktuur ja funktsioon
74
docx

Genoomi struktuur ja funktsioon

klasterdunud CT-tes avatud ja suletud kompartmentite gloobulites. Mudeli kohaselt asuvad aktiivsed geenid territooriumite pindadel ning mRNA transkriptid vabanevad IC ruumi. Kromatiini domeenid on kromosoomide territooriumite komponendid. Interkromatiinne kompartment esineb kromatiini domeenide vahel, see on DNA-vaba piirkond ning sisaldab splaissimise spekleid. Perikromatiinses ruumis toimub perikromatiini fibrillide tootmine. Iga fibrill kannab vastset transkripti erinevatelt geenidelt. Splaissimise speklid varustavad fibrille splaissimise faktoritega. 4 • CT-de ruumiline paigutus tuumas – üldised tendentsid Iga kromosoom hõivad kindla territooriumi interfaasi tuumas ning need territooriumid ei kattu üksteisega. Geenirikkad kromosoomid paiknevad rohkem tuuma keskel ning suuremad geenivaesed kromosoomid paiknevad pigem perifeerias

Bioloogia → Geneetika
75 allalaadimist
Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused
22
docx

Zoloogia osa kordamisküsimuste vastused

kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuuste (Deuterostomia) hõimkondade rühm erineb algsuustest eelkõige selle poolest, et blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Teissuused on nt. keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata); ja taas kiirelise sümmeetria omandanud okasnahksed (Echinodermata). 71. Teissuused loomad, esivanemad kahekülgsed, kiireline sümmeetria, enamasti 5 kiireline, ühel pool suu, teisel pool vastas pärak või kinnitumis vars.Enamus elavad vabalt. Kehaseina sidekoe rakkudevaheline aine on võimeline hetkega kõvaks muutuma ja siis jälle pehmeks.lubiskelett kehaseina sees

Kategooriata → Vee elustik
62 allalaadimist
Vee Zooloogia
33
doc

Vee Zooloogia

Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuussed: blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest. Tsöloom tekib lootel ürgsoolest, kolme paari soppidena. Kahekülgsetel vormidel on kesknärvisüsteem seljapoolel. Trohhofoori tüüpi vastset pole kunagi. Näide: keelikloomad (Chordata), sealhulgas selgroogsed; poolkeelikloomad (Hemichordata). 71. Okasnahksed (Echinodermata): tähtsamad ehituse iseärasused, tähtsamad klassid Ehitus: Pärineb kahekülgseist esivanemaist, kes on varakult läinud üle kinnitunud eluviisile ja omandanud taas kiirelise sümmeetria. See sümmeetria on enamasti viiekiireline. Pikitelje ühes otsas, suuküljel (oraalsel küljel) on suu; suuvastasele

Kategooriata → Vee elustik
103 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

105. Putukate vaegmoone ja täismoone; erinevus meres elavate lülijalgsete moondest. Vaeg: muna vastne – valmik. kirbulised Täis: muna vastne nukk– valmik. Liblikalised, mardikalised. Meres elavad lülijalgsed: Vähilaadsed on üldjuhul lahksugulised loomad. Reburikastest munadest väljunud vastsed (naupliused) arenevad moondega. Vähkide seas esineb nii täiskui vaegmoondega arengut. N: Aerjalalised on lahksugulised. Munadest kooruvat vastset nimetatakse vähikvastseks ehk naupliuseks. Elu jooksul kestuvad nad mitu korda. Kirpvähilised: Arenemine on otsene, nii et vastkoorunud näevad välja samasugused nagu nende vanemad. 106. Miks trilobiidid ( Trilobita ) ei olnud vähkide ( Crustacea ) üks rühm? 107. Mis on ühist (ja teistest lülijalgsetest erinevat) lõugtundlastel ( Chelicerata )? Lõugtundlased: (ühine) Keha koosneb paljudest lülidest, mis moodustavad kaks kehaosa pearindmiku ja tagakeha.

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

sotsiaalsetest hädadest saab pääseda vaid läbi enesemuutmise, mitte läbi revolutsiooni ja ühiskondliku võitluse. 12 luuletusest koosnev sari Dies irae on Talviku kõige vahetumalt ajakriitiline teos, kus analüüsib hiljutisi sündmusi Euroopas ja Eestis, fasismile annab järsult eitava hinnangu: "Keiser ja kristlane/uut Euroopat kord asusid looma./Kuid preisluse pühkmeist haakristlane/iial vastset ei raja Rooma." Eetiline maksimalism- karm nõudlikkus iseenese vastu ja kohustus võita eneses madalale kiskuvad ja kurjale mööndusi tegevad nähtused- Öö, Hommik, Eleegia, Poeet- negatiivne vaade endale. ,,Ma iial polnud eht, ei elus ega luules.", Jõuluööl, Pihtimuskilde- poeediteema, negatiivne enda suhtes. Ütleb, et polnud piisavalt tugev, et taluda õnne, Lauliku hommik 14 13

Kirjandus → Kirjandus
405 allalaadimist
Geneetika eksami vastused
48
rtf

Geneetika eksami vastused

Drosophila melanogaster. Äädikakärbse puhul on uuritud tema reaktsiooni valguse ja raskusjõu muutustele, ööpäeva rütmi, õppimisvõimet ning paaritumisrituaale. Mesilaste kodukorrashoid. Mesilaste vastsed arenevad kärjekannudes ning neid hooldavad töömesilased. Bakteriaalse infektsiooni tagajärjel võivad vastsed surra. Töömesilaste ülesanne on sellised vastsed kõrvaldada, et tagada hügieeniline keskkond. Selles tegevuses on kaks geneetiliselt kontrollitud etappi: (1) haiget vastset sisaldava kärjekannu avamine; (2) vastse eemaldamine kärjekannust. Osa mesilasi on ebahügieenilised ning jätavad surnud vastsed kärge. Selgus, et hügieenilisust kontrollivate geenide pärandumine toimub vastavuses Mendeli dihübriidse ristamise lahknemissuhetele. Kui ristata ebahügieenilisi mesilasi hügieenilistega, on kõik järglased ebahügieenilised, mis näitab, et ebahügieeniline käitumine on dominantne tunnus.

Bioloogia → Geneetika
182 allalaadimist
Loomageneetika 1 osa
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

tööliste jaoks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, ühineb mõni seemnerakk munetava munaga ja munast areneb emane mesilane. Mõned kärjekannud on aga suuremad ja sobivad isasmesilaste arenemiseks. Kui mesilasema muneb nendesse kärjekannudesse, siis suleb ta ka seemnehoidla ava ja seemnerakud ei pääse sealt välja. Nii munetakse viljastamata mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui töömesilase kärjekannu suuren- datakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Üks lesk produtseerib kesk- miselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupäeval pärast koorumist. Lesed saavad suguküpseks 12.-14. elupäeval. Kui mesilasema hukkub, väheneb pere arvukus ja korjevõime, töölistel hakkavad ühe kuu pärast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vääremadeks.

Põllumajandus → Aretusõpetus
158 allalaadimist
Maailmakirjandus
41
doc

Maailmakirjandus

Kulla ja verega 14 tuhatpäine uimastati Loom. Siis tuli Naatsaretist katk ja levis üle riigi... Barbaaride pime matk pühkis Antiigi. 5 Võib-olla, pilvede taga kuski säramas ühisaadete vapid. Markus Aureliuski laskis risti puua kõik papid. Keiser ja kristlane uut Euroopat kord asusid looma. Kuid preisluse pühkmeist haakristlane iial vastset ei raja Rooma. 6 Suurdub vägi ukse taha uhutute. Mässuleegi on kihutand kihkvele tuuldepuhutute ja vaimustki vaevatute leegion. Kaigub lahingusarv, säravad kotkad kindralite nööbel. Võidule trügib end Arv - tüütu ja kodutu pööbel. 7 Töötuilt, kes loobuma pidand leivast, kogu maailm nüüd ootab ohtu. Politsei vast masside hädale leiaks rohtu, tassides miitinguil märatsejaid kohtu? Ei! Sellal kui süveneb korruptsioon, kerkib ju võikana, küsimata keelust,

Kirjandus → Kirjandus
226 allalaadimist
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Otsene areng tähendab, et organismi noorjärk sarnaneb vanematega erinevused on vaid keha proportsioonides, mõõtmetes ja osade organsüsteemide talitluses (nt suguelundid). Otseselt arenevad: roomajad, linnud, imetajad. Moondega areng selgroogsetel- moondega arengu puhul 46 esineb vastse staadium, vastne erineb nii ehituslikult kui talituslikult suguküpsest arengujärgust. Peaks teadma kaht tüüpi vastset ­ kalade puhul vastse üldnimetus on maim. Eriline vastsestaadium kaladel on angerjal ja lest (lestal rändab moondega arengu käigus üks silm teisega samale poolele). Selgroogsetest moondega arenevad kahepaiksed- kullesed (konnadel ja vesilikel). Kullese ja konna ehituse ja talitluse võrdlus (süda, hingamine, toitumine, elupaik). Sõõrsuud: silmud- silmude vastsed on liivasonglane. Moondega areng selgrootutel- väga

Bioloogia → Bioloogia
223 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

komissari asetäitja, aga oli aastaid tegutsenud OGPU-s ja NKVD-s. Kõigis riikides org töörahva meeleavaldused, mida kujutati kui rahvarevol, NL saatkondades seati kokku uus rahvavalitsus, mis tõsteti tüüri juurde. 14.-15. juulil leidsid kõigis riikides korraga aset parlamendivalimised, nõukogulikud hääletused, sinna viidi suuremal jaol kohalikud kommunistid. 21.juunil tulid nukuparlamendid kokku ja ühel päeval otsustasid kuulutada välja NL võim. Kõik kolm vastset NL riiki otsustasid paluda enda vastuvõtmist NL koosseisu, augusti alguses 3.-6. NL Ülemnõukogu istungjärgul võetigi 3 riiki vastu. 1940 suvel oli Stalin edukas ka lõuna pool. NL huvisfääri jäi ka Besaraabia. 26.juunil 1940 esitas Moskva ultimaatumi Rumeenia valitsusele, nõudes Besaraabia tagastamist ja Põhja-Bukoviina üleandmist. Rumeenia valitsus ei soovinud samuti riskida sõjaga, otsis toetust Sm-lt, jäi tal leidmata, andis ultimaatumile järele. 28

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun