Valguse dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (dispersio hajumine). Avastas Newton 1666. aastal. Spekter: Spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks (sest prisma murdumisnäitaja oleneb valguse lainepikkusest). Mida väiksem on lainepikkus, seda rohkem kalduvad valguslained murdumisel esialgsest suunast kõrvale. Kõige rohkem kaldub kõrvale violetne, kõige vähem punane valgus. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes (erinevus 12%). Dispersioon esineb ka valguse läbiminekul paralleelsest klaasplaadist, kuid siis väljuvad erivärvilised valguslained kõik ühes suunas ja meie silm neid ei erista. Valguse interferentsiks nim valguslainete liitumist, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipu...
Majandus: Tund 6 10.klass NÕUDLUS II 1.Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? Turunõudlus ja koos sellega ka hind peaks (teor.) kasvama kui üksikisiku nõuded mingi kauba järele suurenevad järsult. Turunõudlus peegeldab enamasti keskmist üksikisiku nõudluste summat ja kaudselt majanduse ,,tervislikku" seisu. 2.Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab Hinnamuutuse mõju kogusele mida tarbijad ostavad on nõudluse hinnaelastsus. Kui väike hinnamuutus toob kaasa suure nõutava koguse muutuse, siis on hinnamõju suur ja nõudlus elastne. Sellisel juhul vähendab kõrgem hind kogutulu. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik ehk mitte elastne. Viimane kehtib enamasti esmatarbe kaupade grupi suhtes. 3.Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutuse vahel? Hinnamõju näitab kuidas kauba hinna muutus muudab tarbija kulutamisharjumusi. Kui hinna tõus...
pealkiri 2, siis klõpsan valik suvandid joondatud vasakule Käekiri arial Kirja suurus 14 pt. Kirja laad Rasvane püstkiri Kolmanda taseme pealkiri NÕUDED KUIDAS TEEN Stiiliks Pealkiri 3 Joondatud vasakule Käekiri arial Kirja suurus 12 pt Kirja laad Rasvane püstkiri 9. Pealkirja ja teksti vahed NÕUDED KUIDAS TEEN Pealkirja ja teksti vahele a) Klõpsan pealkirjal jäetakse 12 pt b) Valin küljendus- vahed c) Sätin paika vahe kas enne või pärast pealkirja olenevalt sellest, kus pealkiri asub d) Lehekülje ülaääres asuval pealkirjal(1. Taseme pealkiri) enne 0, pärast 12pt
Kontrolltöö Silver Sepp 12r 1. Mida nimetatakse globaliseerumiseks? Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. 2. Iseloomusta infoajastu globaalset tööjaotust: Ettevõtete vahel on suurem tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Järjest enam tooteid valmistatakse palju eri riike hõlmavas koostöös. Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja ...
1. Marjakultuuride (sõstarde) kasvatamine 2. Tehnoloogilised võtted 3. Masinad (sobivus antud tehnoloogiasse) 4. Tehnilised lahendused ??? 5. Külvi rajamine Reavahe laius sõltub hiljem reavahede hooldamiseks kasutavate masinate ja harimisriistade laiusest. Hilisemate tööde lihtsustamiseks tuleks koostada istutusskeem, kuhu märgitakse ridade kaupa sordid, kvartalite vahed jne. Kui istandikus kasvatatakse erineva valmimisajaga sorte, siis need tuleks koristustööde hõlbustamiseks paigutada hte kvartalisse. Masinkoristuse korral pole istandiku kvartaliteks jagamine vajalik, kuid ühele reale peaks istutama sama sordi. Parema viljastumise ning sellest tulenevalt suurema ja kvaliteetsema saagi saamiseks on soovitatav rajada sõstraistikud mitme sordiga. Istikute vahekaugused sõltuvad sellest, kas neid koristatakse masinatega või käsitsi
Kerda Kuusküll AUTORONGI MOODUSTAMINE KODUTÖÖ Õppeaines: TRANSPORDIVAHENDID Transporditeaduskond Õpperühm: LI- 21 Juhendaja: lektor Sven Andersen Tallinn 2013 1. Moodustasin autorongi N3 ja O4 sõidukitest betoontoodete veoks. N3 kategooria sõiduk- mootorsõiduk, mida kasutatakse veoste veoks ja mille täismass on üle 12,0 t O4 kategooria sõiduk- täis-,kesktelg- või poolhaagis, mille täismass on üle 10,0 t Moodustasin autorongi Volvo FH 42T ja platvorm poolhaagis Schmitz S.PR BAU 2. Sõiduki kirjeldus kasutades tootjate ja edasimüüjate kodulehti VEDUK · Mark VOLVO · Mudel FH 42T Rear Air · Tüüp Sadulauto · Vedrustus RAD-GR Õhkvedrustus MOOTOR- D13C460 · Töömaht 12,8 dm3 · Võimsus 338 kW(460 hj) · Pöördemoment 2300nm (1000-1400 p/min) · Kütuse erikulu Euro V · Keskkonnasaaste Euro V / EEV · Tü...
Tartu Kutsehariduskeskus Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ...
5. Isetäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine a)Kaalutud keskmine c Iga käigu kaal: pi = L (c suvaline konstant; Li käigu pikkus) i pH Sõlmpunkti kaalutud keskmine: Hc = p (p kaal; H esialgne kõrgus) p Hc = H0 + p ( vahed i = Hi H0) b)Käikude parandid Ümardamisviga Hc puhul: ü = Hc(ümard) Hc(üm.-ta) Hälbed: vi = Hc Hi Kontroll: pv = p * ü c)Kaaluühiku krv pv 2 Valem: µ = ± n -1 µ Selle täpsus: mµ = ± 2( n -1) d) Ühe km pikkuse käigu nivelleerimise krv pv 2 Valem: µc = n -1 p 2 Kontroll: pv2 = p2 - või pv2 = p * ü - pv p
Loit) Joonis 2.Kolga talu saun-suveköök, EVM (Foto: M.Loit) 1 Eesti Muinsuskaitseameti kodulehelt (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/akende- ajalugu-puitaken-ja-selle-remontimine). Eestis on veel palju renoveerimata puidust kortermaju ja seega vanu puitaknaid. Tihti on aja jooksul akna sooja ja tuult pidavad omadused nõrgenenud. Lahenduseks hakatakse sügisel aknaraamide ja piitade vahele toppima vatti, kaltse või muud tihendavat materjali ning vahed teibitakse ka paberteibiga kinni. Selline tihend aga kogub niiskuse endasse ja märgub ka puit. Jäätudes vesi puidus paisub ja aken saab kahjustada. Teadmatusest tehtud parandustööd on riskantsed. Kaasneda võib rohkem kahju kui kasu. Toon ühe näite korterist kuhu ise mõned kuud tagasi sisse kolisin. Joonis 3. Jäätunud välisklaasiga puitaken. Joonis 4. Silikooniga täidetud raami ja piida (autori foto) vahed. (autori foto)
,,Allkirjastaja nimi", ,,Allkirjastaja ametikoht", ,,Lisa", ,,Adressaat või lisaaadress". 7. Esimesele väljale säti lõigu kohale vahe, tehes paremklõps, vali Paragrapf ja sealt vali Spacing / Before nii, et ta jääks vastavalt standardile 37 46 mm paberi ülaservast. Aknaga ümbriku korral tuleb arvesta akna asendit. Teksti kaugust paberi servast näed püstjoonlaualt. 8. Säti samal viisil lõikude ette vahed (5,2,1,5,2,2 reakõrgust). 9. Säti seosviitade jaoks klõpsuga joonlaual tabelduskoht arvutades: Tekstiala laius = 210-30-15 =165 mm. Viitevälja kaugus = 165-76 = 89 mm. 10. Kasutusmärke ja aadressi teise rea jaoks sea fondi vorminguks suurtähed: Format Font Font All Caps. 11. Säti pealkirjale ja pöördumisele parema veerise markeri vasakule nihutamisega teksti laiuseks pool tekstiala laiusest. 12
Süsivesikuid saame me saia- ja leivatoodetest, puuviljadest, küpsistest. Süsivesikud on füüsilise töö puhul suure tähtsusega, vaimse töö puhul aga vajatakse neid veidi vähem. Süsivesikute sisaldus saja- ja leivatoodetes on ervinevad. Mõnes on rohkem süsivesikusisaldust, mõnes jällegi vähem. Kalorsused jäävad enam vähem 200- 300 kcal vahele. Kuid hinnad on toodetel väga erinevad. Küpsised on kallimad, kui saiad ja leivad. Kuid hindade vahed on ikka mõnes poes väga suured. Seda uurimust tehes, sain ma teada kui palju toodetes on süsivesikuid, kalorsust ja millised on hinna vahed. Millistes firma toodetes on rohkem süsivesikuid ja enamustel firmadel on oma toodetel kalorsust sama palju. Küpsistes on kõige rohkem süsivesikusisaldust ja ka kalorsust.
Eraldi tüübina on esitatud need ülesanded sellepärast, et selliste ülesannete lahendamisel tehakse sageli vigu. Seetõttu oleks vaja eriti hoolsalt näited läbi mõelda. Näide 1. Lahendame võrrandi 3x+1+3x = 108 Kaotame summa astendajas 3x * 31 + 3x = 108 3 * 3x + 3x = 108 Toome 3x sulgude ette 3x (3+1)=108 3x * 4=108 3x =108:4 3x =27 3x=33 x=3 Kontroll: 33+1+33 = 34+33=81+27=108 Näide 2. Lahendame võrrandi 32x-2*32x-1-2*32x-2=1 Kaotame summad ja vahed astendajas 32x-2*32x*3-1-2*32x*3-2=1 Toome sulgude ette 32x 32x(1- 2/3 -2/9) =1 32x * 1/9 =1 32x = 1: 1/9 32x = 9 32x = 32 2x = 2 x=1 Kontroll: 32*1-2*32*1-1-2*32*1-2= 9-2*3-2*1 = 9-6-2=1 III Eksponentvõrrandi taandamine ruutvõrrandiks muutujavahetuse abil. Näide 1. Lahendame võrrandi 9x-2*3x-3=0 32x -2*3x-3=0 Teeme muutujate vahetuse 3x=a a2-2a-3=0 Selle ruutvõrrandi lahenditeks on (lahenda ise!) a1= -1 ja a2= 3. Seega 1) 3x= -1 Sellel võrrandil lahend puudub. 2) 3x= 3 x=1
elektrilaeng (positiivne, negatiivne) nimiskaala b. tuule kiirus, meetrit sekundis suhteskaala c. mass kilogrammides suhteskaala d. maavärina tugevus Richteri skaala järgi (pallides) järjestusskaala e. temperatuur Celsiuse skaalas vaheskaala f. tuule tugevus Beauforti skaala järgi (pallides) järjestusskaala 8. Põhiline erinevus järjestusskaala ja suhteskaala vahel on see, et a. suhteskaala korral on jaotiste vahed ühesugused, järjestusskaala korral on jaotiste vahed määramata b. suhteskaala jaotisi tähistatakse numbritega, järjestusskaala korral numbreid ei kasutata c. järjestusskaalas mõõdetuid väärtusi saab järjestada, suhteskaala korral ei saa 9. Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute hulka kuuluvad a. Kelvin b. Njuuton c. Kulon d. Sentimeeter e. Kilogramm f
.. > Sisukord NB! LISADES PEALKIRJU JUURDE VÕI NEID HOOPIS ÄRA KUSTUTADES, ON VAJA SISUKORRA TABELIT KA UUENDADA. UUENDAMINE EI KÄI AUTOMAATSELT, VAID TULEB MINNA SISUKORRA TABELI PEALE JA VAJUTADA PAREMAT KLAHVI. ILMUB RIPPMENÜÜ, KUST VALI UPDATE... KINDLASTI UUENDA IGAKORD KOGU TABEL (ENTIRE TABLE) Reavahe muutmine Format > Paragraph > Indents and Spacing sakk > Line spacing või Vormindus > Lõik > Taanded ja vahed sakk > Reavahe Single Tavaline reavahe 1,5 lines 1,5 (poolteist) joont reavahet Double kahekordne reavahe e topelt Multiple siin saad ise reavahe kauguse muuta Lõigu kauguse määramine teisest lõigust Format >Paragraph > Indents and Spacing sakk > Before/After või Vormindus > Lõik > Taanded ja vahed sakk > Vahed
Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele. Laagide otsad toetuvad vundamendivööle, kus kivi- ja puitpindade vahel on hüdroisolatsiooniks kasutatud tõrvapappi vms. Sokliosas on läbivad tuulu- tusavad, mis tagavad põranpõrandaaluse ruumi tuuldumise. Vanema põranda soojustamiseks tuleb olemasolev põrandakate (laudis, puit- laastplaat jms) eemaldada ja laagide vahed vanast täidisest tühjendada. Seejärel tihendada vundamendivöö ja välisseinte ühendpinnad, kus läbipuhumine on kõige suurem (nt Penoflexipolüuretaanvahuga vms). Niiskuse ja hallituse levikut saab tõkestada ka puidukaitsevahenditega vundamendile ja postidele toetuvad talad ja laagide otsad võõbatakse hallitust ja niiskust tõrjuva mastiksiga. Seejärel põrand soojustatakse. Enne soojustuse paigaldust tuleb laagide vahele abiliistudele ja/või hõrelaudisele
EDU KÕIGILE! P.S. Kasutatud kirjandus: U. Soodla K.Vainola Sõiduauto ZIGULI ja oma praktika.. Kommentaarid foorumis: Lisaks veel Via jutule, et enne klappide reguleerimist oleks hea ka kett ära pingutada. Lisaks võiks veel kommentaarida, et kui mootor palju sõitnud ja kulunud, siis lehtkaliibriga vahesid täpselt paika ei saa. Vene ajal tehti spetsrakised (on ehk kellegi olemas?), millesse sai indikaatorkella vastu nookurit kinnitada ja siis selle järgi vahed täpselt paika seada. Oluline pole mitte niivõrd see, et vahe oleks täpselt 0.15, vaid, et vahed oleksid täpselt ühesuurused -- mootor töötab stabiilsemalt. Oluline on jälgida, et klapivahe ei oleks alla 0,15 mm, pigem jätta vahe pisut suurem, klõbin ei ole mootorile ohtlik. Mootori töö kohapealt ei ole olulist vahet kas klapivahe on 0,15 või 0,2.
leheküljenumbreid neil ei näidata (Sisukorra lõppu, Paigutus → Piirid → Pidev, jaluses jaotise 2 leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumber). 1.1.1. Vormingud • Lehe veerised: vasakul 3 cm, paremal 2 cm, üleval ja all 2,5 cm (Paigutus → Veerised). • Töö põhitekst kirjatüübis Calibri suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 rida (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed → Reasamm). • Tekst mõlemapoolse joondusega – rööpjoondus (Küljendus → Lõik → Taanded ja vahed). 1 Juhised on antud MS Word 2016 eestikeelse versiooni kohta. 3 • Tekstilõigud eraldada lõiguvahega 6 punkti enne lõiku ja 0 punkti pärast lõiku ilma taandeta (Avaleht → Lõik → Taanded ja vahed). 1.1.2
Kirjuta need........................................... ..................................................................................................................... 7. Pane puuduvad kirjavahemärgid ja tee ring ümber suurele algustähele. SASS ÜTLEB NOOREMALE VENNALE TAHAD MA RÄÄGIN SULLE KUIDAS RAHA KLAASI ALT VÄLJA VÕLUDA VEND NOOGUTAB HOOLEGA SASS JÄTKAB PANE LAUDLINALE KAKS 1-KROONIST METALLRAHA JA NENDE VAHELE 20-SENDINE KÕIKIDELE RAHADELE JÄTA VAHELE VÄIKESED VAHED VEND TEEB NAGU KÄSTUD JA KÜSIB KUHU MA KLAASI PANEN EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE NIMI:........................ PUNKTID/HINNE:......... KONTROLLTÖÖ A 1. Jaota sõnad rühmadesse neljandik, teda, sportlane, jalgadega, kuuendast, tigeda, sajani, neljale, keegi, puudega,
Kuidas jaguneb hügieen? Hügieen jaguneb: Isiklik hügieen- iga inimese ensese puhtus Tööhügieen- puhtus ja kord töökohal Spordihügieen- sportlaste treeningu ja võistlemisega seotud hügieen Mida jälgida käte pesemisel? Käte pesemisel jälgida käte pesemise tehnikat. Et sõrmeotsad vastu peopesa oleksid, Peopesad vasakuti sõrmedel Sõrmede vahed mõlema käeselja poolt Sõrmed risti vastakuti, sõrmed vastakuti klammerdunult, kumbi pöial eraldi Sõrmed vastakuti klammerdunud Kumbki pöial eraldi.
Plangi malli tegemine Open Offices (Libre Office) Ava Open Office org Writer 1. Ava Vormindus Lehekülg. Pane paika veerised vasak 30, parem 15, üleval, all 12 cm 2. Ava - Lisamine (Insert) Väljad (Fields) - Muud (others) Avaneb Väljad sealt Funktsioonid kohahoidja (placeholder) tekst Trükkida järgemööda kõikide elementide nimetused näiteks "Aadress" Ilmub sõna "aadress" vasakule poole, kursor paika allapoole ja kordub sama, trüki vajalikud elemendid. Pane paika vahed! Salvesta
liikumispuudega inimestele raskesti ligipääsetavad. · Rannaala planeerimisel ja infrastruktuuri loomisel on küll arvestatud erivajadusega inimeste vajadustega, kuid loodud võimalused ja lahendused on poolikud ja ei vasta normidele ARUTELU 2 · Ehitatakse kaldtee või laudistee valmis ja arvatakse, et see on sobiv ka ratastoolis liiklemiseks. Kuid samas ei vasta need ehitised normidele. · Kõikjal on ebatasasused ja kõrguste vahed on lubatust mitu korda suuremad. ARUTELU 3 · Ühe võimaliku lahendusena toodi ära pinna katte kanga või võrgu paigaldamine. · See muudaks pinnasel ja rannaliivas liikumise stabiilsemaks. · Ratastooli rattad ei vajuks pinnasesse. ARUTELU 4 · uurida lähemalt ujuvate ratastoolide kasutamise võimalust · Sellisest ujuvast ratastoolist on mugav minna ka vette kui on vastav liikumise võimekus ja käed töötavad piisavalt, et ennast vette aidata.
.. 8 6.Automaatne sisukord................................................................................................................9 1. Veeriste määramine Topelt klõps joonlaua tumedale osale > Lehekülje häälestus 2 3 2.Teksti vormindamine Fonti muutmine > Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu > 4 5 3.Lõigu vorming Märgin teksti ära Ctrl+a > märgitud tekstil teen hiirega parema klõpsu >valin Lõik > Rööpjoondus, lõigu vahed, rea vahe(samm) , enne ja pärast lõigu vahe 6p 6 4.Peatükid algavad uuelt lehelt (lehekülje piir) Panen kursori panna pealkirja ette ja siis vajutan > Ctrl + Enter 7 5.Lehekülje numbrid Vajutan Lisa> sealt lehekülje numbrid> valin numbri paigutuse 8 6.Automaatne sisukord Määran ära pealkirjad (avaleht) Panen kursori sinna kuhu soovin sisukorda asetada > Viited ja sisukord > sisukorra uuendamiseks 9
Tasandik enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid
MUNAVÖÖT PALMETT MEANDER Mustafiguuriline tehnika 7.- 4. saj eKr Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav Punasefiguuriline stiil algas ~450 eKr Hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Maalide süzeed Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused.
Mis on sügelised? Ladina keeles -scabies · Parasitaarne nahahaigus · Selle põhjustajaks on sügelislest · Parasiit kaevub epidermisesse, muneb käikudesse ja tekitab sügelust Nakatumine · Võib toimuda: · vahetu kontakti kaudu, haige inimese kaudu, · Nahakontakti kaudu inimeselt inimesele · Seksuaalkontakti teel või ühes voodis magamisel. Välimus · Lööve ilmneb tavaliselt sümmetriliste, väikeste, punaste, sügelevate kühmukestena · Asukoht: · randmed, sõrmede vahed, küünarnukkid, mehe suguti, kaenla-alused, tuharad, kõht, reied, · Harva näol Diagnoos · Enamus juhtudel diagnoosidatkse tüüpiliste nahalöövete järgi · Diagnoosi saab kinnitada nahakaape materjali uurimisega mikroskoobi all. · Lest/munad leitakse 50% juhtunutel · Viltpliiatsi test: Joon tõmmatakse üle lööbe, puhastatakse piiritusega, sügelis käigud jäävad nähtavale · Sügelisi on mõnikord raske eristada nahapõletikust või nõgestõvest,
NIVELLEERIMISKÄIGU TASANDAMINE Sektsiooni nr. Reeperi Sektsiooni Kõrguskasvud (m) Vahed Parandid Parandatud Kõrgus H, (m) Kõrguse Ruutviga nr. pikkus L (km) E T Keskm. dh (mm) däärmine (±), mm d2 d2/L kõrguskasvud kaal (Ph) (Mh) M-200 138,615
olümpiaaditöö vms.). 4. Tiitellehe teise kolmandiku lõppu, paremasse serva trükitakse autori ja juhendaja nimed. 5. Lehe alumisse serva trükitakse töö valmimise koht ja aasta. Kui töö kirjutamise ajal viibiti mitmes paigas, võib need kõik välja tuua või piirduda vaid ühe peamisega. Lõik Lõigu vahede määramiseks teeme nii: 1. Kõigepealt märgista tekst ära, seejärel ava menüü VORMING 2. Alammenüüst vali LÕIK 3. Avanevast aknakesest saadki määrata lõigu vahed. Tavalise teksti lõigu vahe on 0 (enne ja pärast vahede lahtris). Mida suurem on number, seda suuremad lõikude vahed on. Arvuti loeb lõiguks seda osa, mis jääb kahe ENTERI vahele Samast aknast saad ka tekstile ridade vahesid määrata. Seda nimetatakse rea sammu määramiseks. Reasammud klaviatuurilt: CTRL+1= reasamm 1 CTRL+2= reasamm 2 CTRL+5= reasamm 1,5
Võimsus: 338 KW @ 1400-1850 RPM Pöördemoment: 2300 Nm @ 1100-1400 RPM Kütuse erikulu: Keskkonnasaaste: Vastab normidele EURO 5 Käigukast: 12-käiguline automaat AT2412D Rattavalem: 6x2 2. HAAGIS Mark: RAC Mudel: PM3E Tühimass: 11800 kg Täismass:56800 kg Kandevõime: 45000 kg Tüüp: Poolhaagis Telgede arv: 3 SAF Axle's 13 ton Vedrustus: Pneumatic suspension Gabariitmõõtmed: 13000x2540 Veokasti mõõtmed: Rööbe: 1950 mm Telgede vahed: 7170x1360x1360mm 3. TELJEKOORMUSED Auto: Esisild: 9000 kg Tagasild: 19000 kg Haagis: 39000 kg Ühe telje koormus: 13000 kg 4. REHVID Auto: Ees: 2 x 385/65 R22.5 J Cont HSR1 Taga:4 x 315/80 R 22.5 L Cont HDW Haagis: 12 x 245/70 R17,5" 5. ÜLESANNE Arvutage koormus autorongi telgedele, mille koormaks on kaks betoonkuubikut küljepikkusega 2 m. Betooni tiheduseks olgu 2000 kg/m3
a novembrist 2007. aasta jaanuarini läbiviidud uuringu tulemusi . Taheti teada, kui suures ulatuses Eesti piires temperatuurid kõiguvad ning kus on on sügis-talvisel ajal Eesti kõige soojem ja külmem paik. Selleks märkis ta iga päev kell 6.00, 15.00 ja 21.00 üles Eesti madalaima ja kõrgeima temperatuuriga paiga. Andmed sai ta Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) pidevalt uuendatavalt kodulehelt. Andmed kandis ta MS Exceli tabelisse ning arvutas temperatuuride vahed ja koostas võrdlusgraafikud. Selgus, et kõige suurem keskmiste temperatuuride erinevus oli jaanuaris. Erinevus kasvas novembrist jaanuarini, kusjuures erandiks oli 2006. a detsember, mil keskmiste temperatuuride erinevus oli väiksem kui novembris. Sellel ajavahemikul oli Eesti kõige soojemaks piirkonnaks Lääne-Eesti saarestik. Kõige külmem oli aga Kirde-Eestis. Uuringu tulemus kinnitas, et Eesti on ilmastiku mõttes suurriik, kuna
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Nimi Üliõpilaskood Rühmanumber Duralumiiniumi termotöötlus Praktikum nr. 7 Tallinn 2011 Töö eesmärk Tutvuda alumiiniumsulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Duralumiiniumi keemiline koostis a) Duralumiiniumiks nimetatakse AlCu sulamit, mille Cu sisaldus on kuni 5%. Meie kasutasime duralumiiniumit AlCu4Mgl ning selle keemiline koostis on järgnev: Cu sisaldus 3,8-4,9 ; Mu sisaldus 0,3-0,9 ; Mg sisaldus 1,2-1,8 ; Si sisaldus 0,5 ; Fe sisaldus 0,5. b) Duralumiiniumi termotöötlus Karastamine ühefaasili...
suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. Heli kõrgusi märkisid ainult noodijooned. 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised. Seoses mitmehäälsuse tekkimisega tekkis uus süsteem, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. 13. saj. loobuti neumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. 14. saj. esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik, kuid notatsiooni areng ei olnud veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne Karl Robert Kroon 10c
Küsimused ja vastused 1. Mis aastatel hakkas Eestis kehtima uus üle-Euroopline tärnisüsteem? 2.Mitu hotelli on EHRL-i likmed? 3.Kas Rakvere Ametikool on EHRL-i liige ? 4.Mis vahed on 1* ja 5* hotellil ? 5.Millal määrus jõustus ja rakendus ? ( Nõuded majutusasutustele) 1. Alates 2.maist 2011 hakkas Eestis hotellidele ja motellidele kehtima uus üle-Euroopaline tärnisüsteem Hotelstars Union. 2. 66 hotelli on EHRL-i liiket. 3. Rakvere Ametikool ei ole EHRL-i liige. 4. 1* hotell on lihtne hotell, millel on kehtestatud 44 miinimumnõuet. Kõikides tubades on dušš ja WC või vann ja WC, tubasid koristatakse iga päev, kõikides tubades on
Kvadratuursed looded: Kuu ja päike on maa suhtes erinevad ja möllavad omaette loodetega. 38. TVP tegevusulatus sõltub sellest, et hetketaseme vahe TVP'st teatud kaugusel ei yleta lubatud viga (sigma) 39. Eeldused TVP tegevusulatuse hindamisel:1)Veetaseme kõikumised on yhesuguse iseloomuga. 2)Hetketaseme loodpind kujutab endast siledat kõ'verpinda. 3)Loodete suurus ja faas muutuvad tööpiirkonnas ühtlaselt. 40. Loodeteta meredes TVP vahed: Oleneb põhjareljeefist, ranna liigestatusest, ja veetaseme kõikumisest. Vahed võivad olla 30-100 km olenevalt teguritest.
määramine Lehekülje Paigutus-veerised Lehe veerised: Ülevalt ja alt 2,5, veeriste vasakult 3 ja paremalt 2 määramine Kirjasuuruse ja Calibri 12 fondi Avaleht määramine (põhitekst) Reasamm (Avaleht Lõik Taanded ja vahed Reasamm). 1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale.
· Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
8 Tabelinurkade ja algandmeteks olnud joonte pikkuste abil arvutasin koordinaatide juurdekasvud x ja y 9 Summeerisin saadud juurdekasvud ja sain xprakt ja yprakt 10 xteor ja yteor leidsin äärmiste etteantud punktid (0 ja 36) vastavate x ja y koordinaatide vahede leidmise teel 11 Saadud teoreetilise ja praktilise koordinaatide juurdekasvude summade vahed andsid mulle vead f 12 Saadud vead jagasin kõikide juurdekasvude vahel ära ehk tasandasin juurdekasvud (proportsionaalselt joone pikkusele) 13 Tasandatud juurdekasvud liitsin vastavalt eelnevale koordinaadile ning sain kõikide puudu olevate punktide koordinaadid Valemid Tabelinurkade valemid Koordinaatide juurdekasvude valemid
· Sealt võtan vormingu ja lõik · Panen joonduse rööpselt · Reavahe sammuks 1,5 rida 3) Pealkirjad · Võtan jällegi avalehe, sealt pealkiri 1 ning parema hiire klahviga teen paremklõpsu ning valin muuda · Sealt panen pealkirjad paksu kirja, kirja suuruseks 14, kirjastiil Times New Roman ning joondatud keskele · Võtan jälle vorming ning sealt lõik · Vaatan, et joondus oleks keskele · Nüüd panen tekstilõikude vahed enne 0p ja pärast 12 · Nüüd vajutan OK ja sulgen seadete akna. · Vajutan kursori iga pealkirja juurde ning siis klõpsan pealkiri 1 peale. · Nüüd panen kursori pealkirja ette. · Vajutan Ctrl Enter ning peatükk liigub automaatselt järgmisele lehele. · Nii tuleb teha kõikide peatükkidega!!! 4) Lehekülgede nummerdamine · Võtan ülevalt riba pealt Lisa
Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid) Moreenrannad · Kivide ja suurte rändrahnude rohkus, mida lained on tuhandete aastate jooksul töödelnud Moreenrand Liiva- ja kliburannad · Kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel, kus tormilainetus paiskab
Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president kasutas oma kõnes ühe sõnatrio: kestmise küsimus, inimeste töö ja leiva küsimus. Kordus. Leidsin kõnes järgmised kordused: Head sõbrad. Head sõbrad, austet põllumehed. President kasutas selle vahendit kõne alguses ja kõne keskel. Kõne lõpus on kaks lauset, kuid nad algavad sama sõnades ,,te olete". Minu arvates see on retooriline vahed kordus. Te olete trotsinud halba ilma, kaubanduspiiranguid seni tuttavatel turgudel, seakatku, enda valutavat selga ja lähedaste väsimust. Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu. Kõne algas sissejuhatusega, oli sisu ja lõppes kokkuvõttega. Minu arvates kõne struktuur oli ehitatud hästi. Selles kõnes mina leidsin järgmised retoorilist vahendit: kordus, metafoor, isikustamine, sõnatrio ja retooriline küsimus
Semstvo- ja kohtureform 1864. aastal Pärast pärisorjuse likvideerimist ning külakogukondadele suurema otsustusõiguse ning kohaliku piirkonna elutegevuses suurema vastutuse andmist Pärisorjuse Kaotamine tegi ümberkorraldused ka teistes ühiskonnaelu valdkondades. 1860-1870 aastate reformid muutsid tunduvalt Vene impeeriumi majanduslikku, poliitilist, sõjalist ja kultuurilist palet. ... Nende reformide peamised tulemused olid järgmised: Seisulikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kultuurielu elavnes Ühiskond "Vabanes vaimselt" Rahulolematuse kasv e. Aleksandri II surm Aja jooksul muutus keiser Aleksander II alahoidlikumaks. Mässumeelsuse kandjaks olid eelkõige madalamatest ühiskonnakihtidest pärinevad segaseisuslased-Uus Vene haritlaste põlvkond Venemaal loodi mitmesuguseid põrandaaluseid salaühingud 1870 aastate lõpul võeti kasutusele terror: Tapeti kõrgemaid
Salvesta tehtud töö Salvesta või Ctrl+s ja sulge fail (x üleval paremas nurgas). NB! Faili/manuse kirjale lisamisel peab see olema suletud! (~märk faili nime ees näitab, et fail ei ole suletud!) 6. Valmis tööleht saada õpetajale e-posti teel vastates õpetaja e-kirjale. Lisa kirjale manus kirjaklambri või Manused all + tähisele klikkides - Sirvi Kinnita manus. 7. Tuleta meelde e-kirja kirjutamise ja vormistamise reeglid pealkiri, pöördumine, vahed jne. Kirja sisus kirjuta, mida sa õpetajale saadad. Faililaiendid faili tüüpide taha paigutamiseks: Failide tüübid: · Tekstifailid:.docx . txt .doc.rtf.ods.odt.odp.pdf..htm · Pildifailid:. Jpg .jpeg.png.wmv.gif · Videofailid:.mov.avi.mpeg · Helifailid:.mp3 .mpg.wav.aif ,pcm · Esitlusfailid: .ppt.pptx.pps.ppsx · Kodulehefailid:html.php · Tabelarvutusfailid: xls, xlsx
Brasiilia metsamajandus Brasiilia asub Lõuna-Ameerikas ekvaatori lähedal, kus on Amazonase ekvatoriaalsed vihmametsad. Suur on riigist on vihmametsadega kaetud. Metsasus on koguni 62%. Mis teeb umbe 544 miljoni hektarit. Brasiilias on metsa maad väga palju, mis on üle poole riigi suurusest. Ta on metsasuselt teine riik, mis näitab, et metsa on teiste riikidega võrreldes väga palju. Suurem osa metsadest asub Amazonase vihmametsade aladel, mis tähendab Brasiilia põhjaosa ja keskosa. Metsad paiknecad nii tasasel maal kui ka mägedes. Suuremale osale metsale on raske ligi pääseda, kuna suurtel vihmametsade aladel puuduv teevõrgustik. Põhja pool on mets tihedalt koos aga, keskosas on juba suuremad vahed metsadel vahel. Brasiilias kasvab väga palju troopiliste puude liike: palme, palisandreid, pähklipuid, kakaopuid. Amazonase vihmametsad on üks liigi rikkamaid kohti looduse, nii loomade kui...
Intervalliks nimetatakse kahe heli vahelist kaugust , intervallid jagunevad: - meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle
tahad, maksab 35 krooni). 2. otsi materjal mille peale töö tuleb (otsingus pealkirja/peatüki nime järgi, mitte märksõnade, võib ka aine järgi kõik läbi lapata) 3. ava fail wordis/swriteris ja vaata kas antud materjal on sinu töö jaoks kasulik, kui on siis (Y). 4. et valmistada spikker tuleb materjal teha võimalikult väikeseks et seda oleks mugav kasutada ning ei läheks vaja rohkem kui üks A4 paber, selle jaoks tuleb: (1) kaotada ridade vahed. (2) kaotada taandread kui see on vajalik et suurus oleks võimalikult väike ning mitte üle ühe lehe. (3) kui taandread kaotad siis tee iga lause algus rasvaseks või pane selle ette tärn, muidu sa ei leia seda kiiresti üles. (4) kui materjalis on pildid mida sul vaja läheb siis tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole (selleks saab taandridadega ruumi teha kui vaja).(5) muuda kirja suurus 6 peale - see on tähtis sest muudab spikri palju
Keera jalad õiget pidi, täida vatiiniga. Õmble jalalabad paarikaupa kokku, jäta õmbluse ava. Pööra jalalabad õiget pidi, täida vatiiniga, sule ava. Õmble jalalabad käsitsi säärte külge. Keha. Õmble sissevõtted ja ühenda omavahel kehapooled, ülemine serv jääb lahti. Kinnita käed ja jalad käsitsi keha külge. Ühenda käsitsi pea ja keha. Tepi jalad põlvekõrguselt ning käed küünarnukikõrguselt läbi. Tepi varvaste ja sõrmede vahed, keeruta paar ringi õmblusniiti tugevasti ümber randmete. Kinnita pealaele lõngast juuksed. TÜDRUKU RIIDED: Püksid. Õmble pükste küljeõmblused, õmble alläärte külge pitsiriba. Aseta kummipael katkendjoonele ja õmble kumm pükste külge. Õmblemisel pinguta kummi, õmble sääreõmblused. Õmble istmikuõmblus, jäta kummikanali osas õmblusesse ava. Keera ülemine äär tagasi, tepi pealt läbi. Aja kumm kanalisse. Särk.
Sildade ehitamisel asetatakse silla otsad rullidele ja silla ning teetammi vahele jäetakse paisumispilu. Paisumispilud jäetakse ka raudteerööbaste vahele. Kui raudtee pikkuseks pidada ainult rööbaste kogupikkust, siis peab ta suvel olema pikem kui talvel. Muidugi ei muutu raudtee enese pikkus, vaid kõigi rööbaste pikkuste summa. See pole üks ja seesama, sest rööpad ei puutu üksteisega tihedalt kokku: otste vahel on väikesed vahed, et rööpad saaksid soojenemisel vabalt pikeneda. 8 m pikkustel rööbastel peab õhuvahe pikkus temperatuuril 0 oC olema 6 mm. Et õhuvahe täielikult kaoks, peab rööpa temperatuur tõusma 65oC-ni. Raudbetoon koosneb betoonist, mis on tugevdatud terasvardaga. Temperatuuri muutumisel ei lagune raudbetoon just selle tõttu, et betoon ja teras paisuvad temperatuuri muutudes ühepalju. Elektripirnis on elektrivoolu juhtimiseks pandud kaks traati
raskus on kantud ühele jalale.N:MYRON . Kettaheitja ,algselt oli kuju pronksist aga meieni jõudsid koopiad marmorist. 5.saj suured kujurid:MYRON,PHEIDIAS,POLYKLEITOS. Jätsid mulje liikumisest .Üha enam hakkasid skulptuuridel kujutama liikumist. VAASIMAAL Eriline osa oli vaasimaalil.Vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid.Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad,mis jäid näha peente punaste joontega.Hiljem jäeti figuurid punaseks ning vahed värviti mustaks. MOOD VANA KREEKAS Kreeka oli vaene maa.Kreeklased hindasid lihtsust,loomulikkust ja kehalt hästi arenenud inimest.Nende arvates kehalt võimekas inimene oli ka vaimselt võimekas.Esikohale paigutasid nad tervise,teisele ilu ja kolmandale rikkuse. RÕIVAKUNST Meestel oli alastikultuur-kui oli palav,võeti riidest lahti.mehed kandsid puusapõlla ja õlgadele heidetud tekki.Naised mähkisid taolise rõivatüki vasakult ---> paremale ümber keha.Hakkas
Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 13.03.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: tutvuda plastse materjali (madalsüsinikterase) ja hapra materjali (hallmalmi) käitumisega väändel ning määrata olulisimad karakteristikud. 1. Väändekatse terasega Joonis 1. Katsekeha mõõtudega 1.1. Nihkeelastsusmoodul Tabel 1. Katseandmed Algkoormus Väändemoment Lugemid Lugemite vahed T a1 a2 a1 a2 a1-a2 kgfcm Nm mm mrad 250 24.5 0 0 0 0 0 500 49 24,5 460 155 - - - - 750 73,5 49 447 159 13 4 9 4,5 1250 122,6 98,1 432 165 27 10 17 8,5
Valitsusaja lõpupoole muutus Aleksander I üha konservatiivsemaks ja kontrollivamaks Nikolai I võimuperiood kujunes autokraatseks Aleksander II-lt oodati reforme ja riigi kriisist välja toomist, seda ta ka tegi Aleksander III pööras tähelepanu isevalitsusliku korra tugevdamisele ja reformide tagajärgede korrigeerimisele Aleksander II Lõpetas ebapopulaarse sõja, vabastas poliitvangid ja leevendas tsensuuri 1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt
ugri keelerühma ning mansi keelega obiugri alarühma. Lähim sugulaskeel on mansi keel. Handi ja mansi keel hakkasid hargnema umbes 13. Sajandil. Keele kõnelejate arv paistab üsna suur, aga handi keel loetakse väga ohustatud keelte hulka: seda kasutavad peamiselt vanemad inimesed ja paljud lapsed ei õpi seda üldse. 1994.a uuringute järgi elab venemaal 13 000 handi keele rääkijat. Et handid elavad hõredalt tohutul maa-alal, jaguneb nende keel paljudeks murreteks. Murde vahed on kergesti märgatavad, seepärast on omavaheline arusaamine raskendatud. Handi keele eri murdeid hõlmav grammatika ning lugemik pärineb 1950. aastast. HÄÄBUMINE Seoses handi elualade tööstusliku hõivamisega sisserännanute arv kasvanud suuresti. Kiiresti tekkinud tööstuspiirkondadest on hante sunnitud lahkuma. Tööstuslik hõivamine globaalne naftatööstus. Hantide ajaloolisel asualal asuvad nüüd Salõmi naftaväljad. Globaalse naftatööstuse ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
