Bioloogia BAKTERI EHITUS-kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid.Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid.Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom.Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest.Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid.Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid.(joonis-king).BAKTERITE PÕHIRÜHMAD:1.kerabakterid e.kokid 2.pulkbakterid e.batsillid 3.spiraalsed bakterid e.spirillid 4.keerisbakterid e.spiroheedid 5.punguvad ja jätketega bakterid 6.niitjad bakterid.BAKTERITE KASUTAMINE-farmaatsiatööstuses saab nende abil toota antibiootikume.Veel toodetakse nende abil aminohappeid ja ensüüme.Kasutatakse hapsndamisel.Bakterid on olulised heitveepuhastamisel. Biopuhastis töödeldavat reovett õhustatakse,et kiirendada aeroobsete bakterite kasvu reoaine lagundamise arvel. Biopuhastis tekib helbeline ...
Lamblioos on: · Giardiaas (rahvapäraselt maksalutikad) on sooleinfektsioon, mida põhjustab viburlooma poolt tekitatud peensooleinfektsioon! · Välja nägemiselt: 1. Pirnikujuline 2. 4 paari viburitega varustatud algloom LAMBLIA Tekkepõhjused: Lamblioos on peamiselt fekaaloraalne ehk toidu vahendusel leviv infektsioon, kuid on võimalikud ka otsene nakatumine inimeseltinimesele just hooldekeskustes ja lasteaedades ning seksuaalpartnerite vahel. Sageli nakatutakse reiside ajal. Söögiga saadud lamblia kinnitub peensoolele ning kahjustab peensoole limaskesta, mille tagajärjel väheneb toidu imendumine, tekib kõhulahtisus ja kõhnumine. Lamblia tsüstid väljutatakse roojaga. Sümptomid ehk avaldumine:
Milline näeb välja tekitaja? Millistes inimese rakkudes ta elab? Arenevad hallsääse kehas ainult neis piirkondades, kus õhutemperatuur ei lange alla +15´ C. Kes on malaaria siirutaja? Millised on haigussümptomid, haiguse kulg? Millised on Eesti seosed malaariaga? Vt Vikipeediast Millistes piirkindades on malaaria levinud? Profülaktika e kuidas ennetada malaariat? Lamblioos (ingl.k. giardiasis), tekitajaks viburloom Giardia lamblia Milline näeb välja tekitaja? Kuidas võib haigusesse nakatuda? Millised on haiguse sümptomid? Kliiniline pilt on lai: paljudel patsientidel võib haigus esineda iseenesest paraneva nädalapikkuse gastriidina, mida iseloomustab kõhulahtisus, valud mao piirkonnas, gaasid, kõhu puhitus. Lamblia võib tekitada ka päraku sügelust ja pidevate ebameeldivate aistingute tõttu kergesti ärrituvust ja närvilisust. Selle haiguse juurde ei kuulu kunagi kõrge palavik ega verine väljaheide.
Algloomad Aivo Jääger Hõimkond: Kulendviburloomad Viburloomad Kulendloomad Taimviburloomad Loomviburloomad Kulendloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Kulendlooma pilt Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid (1-palju) liikumiseks toituvad viburite abil ujuvad aktiivselt osa on autotroofid (neil on kloroplastid) osa on parasiidid paljunevad pooldudes, üksikud paljunevad suguliselt Ripsloomad Ripsloomad ehk tsiliaadid (Ciliophora ehk Ciliata) on üks tähtsamaid protistide rühmi, mis kuulub alveolaatide superhõimkonda. Tsiliaate võib leida enamikust veekogudest ja mullast. Tsiliaatide seas on nii endo- ...
Kulendviburloomad Jagunevad kaheks alamhõimkonnaks kulendloomad viburloomad ningi viburloomad veel eraldi taimviburloomad loomviburloomad Kulendviburloomad erineva kehakujuga roomavad kulendite abil toituvad kulendite abil kõik on heterotroofid paljunevad pooldudes veekogude põhjas või hõljuvad osa on parasiidid enamasti meres Nägleeria Elab niiskes pinnases, veekogudes ja levib ka tolmuga õhus. Inimorganismi sattudes põhjustab ta rasket, sageli surmaga lõppevat kesknärvisüsteemi haigust. Eestis õnneks viimast ei leidu. Harilik amööb Düsenteeria siseamööb Harilik amööb on üks suuremaid looduses vabalt elavaid amööbe, kelle läbimõõt on 0,25mm. Ta elutseb lompide ja tiikide põhjas mudakihil Viburloomad püsiva ovaalse kehakujuga viburid liikumiseks toituvad viburite...
1. PROTOZOOLOOGIA- teadusharu mis tegeleb algloomade uurimisega 2. ALGOLOOGIA - teadusharu mis uurib vetikaid 3. RÄNIVETIKAD- on umbes 16 000 liiki, üherakulised või koloonilised. arvatavasti veerand fotosünteesi käigus produtseeritud orgaanilistest ainetest sünteesitakse ränivetikate poolt. räni vet. on olulised vee hapnikuga varustajad , esmane toiduobjekt paljudele fütoplanktonist toituvatele veeloomadelew. ränivetika tunnuseks on vetikarakku ümbritsev ränipantser. põhiliseks paljunemis viisiks on pooldumine. kõigepealt eemalduvad kaaned, seejärel pooldub tuum ja protoplasma. Mõlemad tütarrakud saavad ühe vana poolme ja kastvatab selle vastu uue, alati sisemise (väiksema). Kui rakk ob vähenenud sellel teel kolmandiku heidab ta ühe rakupõlvkonna pantseri ära- moodustub aksospoor, mis kasvab algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi org...
Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele suurtematele loomadele. Algloomad haigus tekitajatena- düsenteeria amööb, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma, hallasääsk. Vetikad- on algelised organismid, kuuluvad protistide hulka. Sisaldavad klorofülli(fotosünteesivad). Esineb üherakulisi, koloonialisi ning hulkrakseid. Erinevalt taimedest pole hulkrakksetel vetikatel eristunud juuri , varsi, lehti. Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosün...
kanduda siseelunditesse kus põhjustavad põletikukoldeid. Suure vormi rakud toituvad punastest verelibledest. Viburloomad - Tänu viburitele suudavad kiirelt liikuda, toituda. Vibureid 1-8 või rohkem. Viburloomad jagatakse taimviburloomadeks ja loomviburloomadeks. Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline silmviburlane. Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia. Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused.
· Ürgsete algloomade jäänustest moodustunud settekivimeid kaevandatakse ja kasutatakse mitmeks otstarbeks. · Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestel ja loomadel erinevaid haigusi.4 3 Vt. ptk. 1.1 algus 4 Parasiitsed algloomad:. 1) düsenteeria-amööb tekitab amöboidset düsenteeriat, mille puhul tekib verine kõhulahtisus. Nakatumine sellesse haigusesse toimub toidu ja veega. 2) vibruloomadest nt. lamblia elutseb nakatunud inimese peensooles, häirides seedimist ning kahjustades teisigi elundkondi (nakatumine toimub: toidu ja vee ning vähese hügieeni tõttu) , trihhomoonas aga põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. 3) toksoplasma - inimesel suurenevad lümfisõlmed, esineb palavik, üldine nõrkus, pea- ja kurguvalu ning lööve. Nakatumine toimub siirutajate (kasside) vahedusel. Nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja
Analüüsimeetod: Fotomeetria Referentsväärtused: Laktoosikoormusele järgnev plasma glükoosisisalduse tõus algväärtusest: > 1,7 mmol/l- normaalne 1,1-1,7 mmol/l- diagnostiliselt ebaselge < 1,1 mmol/l- laktaasi puudulikkus Tõlgendus: Oluline on hinnata tulemusi koos kliinilise pildiga ja diferentsiaaldiagnostiliselt arvestada erinevate gastroenteroloogiliste haigustega: põletikulised soolehaigused (Crohni tõbi, ultseratiivne koliit, tsöliaakia jt), infektsioosne enteriit, Giardia lamblia infektsioon, tsüstiline fibroos, kartsinoidne sündroom jt. Diabeetikutel on proovi interpretatsioon süsivesikute metabolismi häire tõttu mitteusaldusväärne. SITUATSIOON: Perearsti vastuvõtule tuleb patsient on 18- aastane neiu. Patsient õpib gümnaasiumis. Tütarlaps elab koos vanematega. Patsiendi kaal on 64 kg ning pikkus 172 cm. Patsiendi vererõhk on 118/68mmHg ja pulsi sagedus 70 korda minutis. Neiu on harva haige, mida on
1. Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad kodulo...
Bioloogia 1. Ränivetikad- on suurim vetikate rühm, ligikaudu 16000 liiki, on üherakulised või elavad kolooniatena, võivad hõljuda või elada veekogu põhja kinnitatult. Iseloomulikuks tunnuseks on ränipantser. 2. Pruunvetikad- teada 1500 liiki ja enamus neist elavad merevees. Nende seas on ni mikro- kui makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30m sügavusel. Meie vetes esineb harilik õisadru. 3. Punavetikad- põhiliselt esinevad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikarühmad u 200m sügavusel. Teada u 1500 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli, mis aitab neil fotosünteesida nõrgas valguses. Punavetikatest toodetakse agarit, mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis. 4. Rohevetikad- enamik elab magevetes, osa ka mullas, puudüvedel ja lumel. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega, selgrootute loomadega või ...
KORDAMINE SEEDETRAKTI TOIMIVAD RAVIAINED 1. Millised stiimulid tõstavad happe sekretsiooni tõusu? Neuroloogilise Füüsilised Hormonaalsed stiimulid. 2. Milliste retseptorite aktivatsioon parietaalrakkudel põhjustab happe sektersiooni tõusu? M-kolinoretseptorid H2-retseptorid Gastriini retseptorid. 3. Millised on peamised haavanditõve tekkepõhjused? Peamised põhjustajad on H.Pylori, MSPVR-id +riskitegurid: suitsetamine, alkohol, stress (stressihaavand – tekib väga kiiresti haigetel patsientidel, hästi rasketel pt, kellel organismi füsioloogilne rasakaal häiritud, kriitiliselt haigetel pt). 4. Tunne ära prootonpumba inhibiitorid. Milline on nende toimemehhanism (mida nad täpsemalt teevad?). Millal neid manustama peaks ja mis on nende peamised kõrvaltoimed. Kliiniline kasutamine. Omeprasool Esomeprasool Pantoprasool Lansoprasool. Toimemehhanism: Inhibeerivad maohappe sekretsio...
• Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda • Isenakatumise võimalus! Levib lastekollektiivides! • Režiim: oluline on hügieen ja igapäevane pesuvahetus Askaridoos: • Tekitaja Ascaris lumbricoides, 20-30 cm valge uss • Nakatutakse saastunud (mullase) toidu tarbimisel, isenakatumist ei toimu Paelusstõbi: • Nakatutakse toore kala söömisel • Isenakatumist ei toimu Lambliaas • Tekitaja ainurakne Giardia lamblia, põhjustab kõhuvalu, diarröad jne. Head õppimist!
elutseb: niiske pinnas, veekogud (Kesk- ja Lõuna-Euroopas; Eestis pole leitud) levib: tolmuga õhus, veega põhjustab: amöboidset ajukelmepõletikku, mis lõppeb surmaga. nakatumine: 1)supeldes looduslikus veekogus satub inimese ninaõõnde 2)ninast mööda haistmisnärve ajju 3)paljuneb ja tekitab põletikku peiteaeg: paar päeva iseloomulik: äge algus ja kiire kulg 7) MAKSALUTIKAS e. Lamblia ..kuulub algloomade hulka, kulendviburloomade hõimkonda, loomviburloomade alamhõimkonda. def. Inimese parasiit elutseb: kaksteistsõrmiksooles, peensooles, sapiteedes (harvem) levib: pesemata juur-ja puuviljadega, keetmata vee, pesemata kätega põhjustab: haigust nim. Lamblioos. Kahjustab soolestiku limaskesta, põhjustab häireid seedetegevuses ja soole imendusfunktsiooni rikkeid
Kui sooles vohavad anaeroobid või on tekkinud septilised tüsistused Kasutamine: pseudomembranoosse koliidi ja anaer. infektsioonide ravis. • Helicobacter pylori raviskeemis • Algloomadest tundlikud Trichomonas vaginalis, Entamoeba histolytica, Giardia lamblia KT: • Põhjustab antabus-reaktsiooni. • Iiveldus • Diarröa • i/v manustamisel tromboflebiit • leukopeenia, neutropeenia • perifeerne neuropaatia L: antimikroobsed ained > DNA güraasi inhibiitorid > fluorokinolooni derivaadid FK: p.o., koguneb kudedesse (neerud, prostata, kopsud,
2017: 13). Vitamiini allikate näidiseks on liha- ja kalatooded, maks ja neerud (. Imikutel selline defitsiid on põhjustatud imetamiseperioodil emapiimaga seoses vastava vanemate ratsiooni ebapiisava kobalamiini sisaldusega (Allen 2017: 5). On täheldatud parasitaarne oht. Toores või ebapiisavalt valmistatud kalatoidus leiduv paeluss Diphyllobothrium latum või teiseks näidiseks on algloom Giardia lamblia (Allen 2017: 7),infitseerides peremeesorganismi peensoolt, kasutab antud ühend kasvamiseks (Briani 2013: 4524). Klassikaliseks faktoriks, 5 millega asotsieerub B12 defitsiid, on alkoholi tarvitamine ja suitsetamine (Allen 2017: 2). Kobalamiini varude ammendumine võib olla seotud hemolüütilise aneemiaga, mille korral ilmneb kiirendatud erütropoees (Lahner 2009: 5125).
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
Aafrika unitõbi Trypanosoma brucei Algloom Antiloobid, Tsetsekärbes metsloomad Ornitoos Chlamydia psittaci Klamüüdia Papagoi, kalkun, Lindude roojaga infitseerunud tolmu linnud inhalatsioon Lamblioos Giardia lamblia Algloom Loomad Suu kaudu, vees olevate tsüstidega Krüptosporidioos Cryptosporidium Algloom Vasikad Suu kaudu, ootsüstid Laiusstõbi Diphyllobothrium latum Helmint Kalad Tsüstitserk (vastne) toores lihas,kalas Nudipaelusstõbi Taenia saginata Helmint Veis Tsüstitserk (vastne) toores veiselihas
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
Kümne minuti pärast ta eemaldas fooliumi ja uuris algloomade paiknemist uuesti. Nüüd oli see teistsugune kui enne. 4.2. Kirjelda, kuidas paiknesid silmviburlased pärast fooliumi eemaldamist. 4.3. Kirjelda, kuidas paiknesid kingloomad pärast fooliumi eemaldamist. 4.4. Seleta nende algloomade käitumist. --- 29 Ülesanne 5. Algloomade hulgas on palju haigustekitajaid. Leia sobivad paarid haigustekitajate (a- e) ja iseloomustavate tunnuste (1-5) vahel. Haigustekitajad: a) Lamblia, a b) Toksoplasma, 1 c) Trihhomoonas, c d) Malaaria plasmoodium, e) Düsenteeria-amööb. c Tunnused: 1. Hävitab punaseid vererakke, kaasnevad palavikuhood. 2. Parasiteerib maksas ja peensooles, tekitab neis põletikku ja häirib seedimist. 3. Põhjustab verist kõhulahtisust. 4. Levib kasside ja nende väljaheidetega. 5. Levib sugulisel teel. Ülesanne 6. Reovee biopuhastites kasutatakse bakterite kõrval ka algloomi. Neid on reoveebasseinis biomuda koostises
Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega: nt 1-2 mm paksuse settekihi moodustumiseks on kulunud umbes 1000 aastat. Ühes grammis lubjakivis võib olla ligi 50.000 alglooma koda. Paljud algloomad on parasiidid Algloomade hulgas on palju parasiite, kes toituvad peremeesorganismi rakkudest või kehavedelikest. Nad tekitavad loomadel ja inimesel haigusi. Viburloomadest on tuntumad haigustekitajad lamblia ja trihhomoonas. Lamblia võib inimese seedekulglasse sattuda saastunud joogiveega või siis, kui inimene sööb pesemata puu- ja aedvilju. Ta kasutab elupaigana inimese maksa ja peensoolt ning kahjustab neid, sageli tekib kõhulahtisus. Trihhomoonas põhjustab suguhaigust trihhomonoosi. Ta levib haigelt inimeselt tervele sugulise vahekorra ajal, kui ei kasutata kaitsevahendeid. Düsenteeriaamööb, kes elab nakatunud inimese jämesooles, võib teatud
mikrotuubulitest, mis ristlõikes vastavad üldpaigutusele 2(keskel)+9*2 (äärtes) Ripsmete esinemine: protistidest ripsloomad (kingloom); ripsepiteel (hingamisteedel, naistel munajuhas) Ripsmete ülesanded: Ripsmete kooskõlastatud töö tagab rakkude liikumise Raku lähikeskkonna muutmine Viburite esinemine: protistide hulka kuuluvatel viburloomadel (nt. lamblia, koppvetikas, silmviburlane); spermid ja viburitega varustatud (ränd)eosed . Viburi ülesanne tagada raku liikumine Tsentrioolid (2) = tsentrosoom Kaks tsentriooli moodustavad ühe tsentrosoomi Esinevad loomarakkudes, paljudes seenterakkudes ja osades protistide rakkudes (mis vanasti olid alamad taimed). Nüüdisaegsetes taimedes tsentrioole ei ole Ülesanne: osaleda raku jagunemises
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
