lähtekohaks tegeliku elu kirjeldamine b. uuritakse objekti tervikuna c. tuuakse avalikkuse ette tõsiasju, ei tõestata olemasolevaid väiteid d. liigid: i. juhtumi analüüs ii. etnograafiline uurimus iii. intervjuu iv. fookusgrupi intervjuu v. kvalitatiivne tekstianalüüs 11.Mis on uuringu sihtgrupp ja mis on valim? a. Sihtgrupp (bookmarks) b. Valim i. liht juhuvalim ii. stratifitseeritud juhuvalim – jagab elanikkonna gruppideks(sugu, vanus...) ja juhuvalim igas grupis iii. kvoodi valim iv. juhuslik valim v. lumepalli valim 12.Uurimistöö struktuur a. Tiitelleht b. sisukord c. sissejuhatus d. Töö põhiosa e. Kokkuvõte f. resümee g. Loetelud (Kirjandus, lühendid...) h. Lisad (Tabelid) 13
.............................................................................................................. 2 KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE UURIMUSE VALIMITE ERIPÄRAD............................................................ 2 TÕENÄOSUSLIKE VALIMITE REPRESENTATIIVSUS...................................................................................... 3 VALIMI KOOSTAMISE TÕENÄOSUSLIKUD JA MITTETÕENÄOSUSLIKUD MEETODID ......................................... 3 Lihtne juhuvalim ............................................................................................................................. 4 Kihtvalim ........................................................................................................................................ 5 Klastervalim ................................................................................................................................... 5 Mitmetasandiline valim .....................................
Kas geenide mõju on alati ühesugune või erinev konkreetse tunnuse korral (vaata ka genoomi konflikti) Kui geenid interakteeruvad, kas neil on additiivne efekt? Kuidas valik mõjutab kvant. tunnust ja kas valik mõjutab ka teisi tunnuseid, millised ei ole valiku objektiks olnud? Milliste ristumiste ja valikuga on võimalik saada soovitud fenotüüpe?? Et neid küsimusi lahendada on vaja: Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim Tunnuse jaotumise tüüp (näit. normaalne) Tavaliste keskmiste suuruste statistiline analüüs (standard hälve) Korrelatsiooni koefitsiendid/egressioon Erinevad statistilised meetrodid statistilise tõenäosuse hindamiseks Kvantitatiivsete tunnuste lookused (Quantitative trait loci ehk QTLs): QTL see tähendab genoomi segmenti, mis koprreleerub kvantitatiivse tunnuse ja selle varieerumisega 1
vaadeldakse, küsitletakse. Juhuslik [Random] - juhusest sõltuv. Juhuslik valik [Random Sampling] - metoodika indiviidide valimiseks populatsioonist nõnda, et igaühel populatsioonist on võrdne võimalus saada valitud valimisse. Juhuslik varieeruvus/erinevus (Random variation) - andmete kõikumine, mis on tingitud ebakindlatest või juhuslikest sündmustest. Juhuvalim [Random Sample] Tõenäosuslik valim (probability sample) - taolisel viisil kokku seatud populatsiooni valim, et igal populatsiooni liikmel on võrdne ja mitte null võialus saada valitud. Kordustäpsus [Precision] - omadus, mis näitab millegi täpset määratletust või väljendatust. Viitab testi või mõõtmisvahendi võimele anda samaseid tulemusi mõõtmiste korduval teostamisel. Mõnikord nimetatakse ka korratavuseks.
otsused/lahendused; uuringu kasutajad) 2.Uuringu eesmärkide püstitamine 3.Teabeallikate määratlemine Uuringumetoodika väljatöötamine 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiiv- ja kvalitatiivuuring) 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) Uuringu teostamine 6.Andmete kogumine 7.Andmetöötlus ja analüüs 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused) Valimivõtu meetodid: Juhuvalimid: Lihtne juhuvalim – igal üldkogumi liikmel võrdne tõenäosus sattuda valimisse, st üldkogumi nimekirjast valitakse juhuslikul viisil välja nii palju elemente kui tarvis; pole loodud kriteeriume valimisaluseks. Süstemaatiline juhuvalim – üldkogumi liikmed on võetud valimisse kindla süsteemi alusel. Näiteks uuringusse kaasatakse nimekirja alusel iga viies õpilane.
üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (N) inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus a) Osalusvaatlus (participant observation) uurija osaleb uuritavate inimeste
Küsitlus 2. Vaatlus 3. Eksperiment 4. Dokumentide analüüs Küsitlus ankeetküsitlus (samade küsimuste esitamine suurele hulgale inimestele. Suletud küsimused (vastusevariandid ees). Intervjuu väiksema hulka inimeste põhjalikum küsitlemine, avatud küsimused. *populatsioon e üldkogum need inimesed kelle kohta tahame oma küsitlusega infot saada *valim see inimeste hulk, keda me reaalselt küsitleme *valimi esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab *juhuvalim selline valim mis on populatsioonist juhuslikult valitud ning see esindab populatsioon üldiselt hästi Vaatlus - esineb kaks peamist tüüpi: *osalusvaatlus e etnograafia uurija osaleb uuritavate inimeste elus ja tegecvuses; eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade uuritava inimgrupi elust ja kommetest. *mitte-osalusvaatlus uurija üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis)
Põhiosa – esitatake küsimused vastavalt eesmärgile Demograafiline osa ehk pass(sugu, vanus jne) Tänusõnad 13. Millest sõltub andmekogumismeetodi valik? 14. Milleks on vaja küsimustikku piloteerida? Selleks, et saada aimu saadavatest vastustest. Näha kas küsimustik toimib või ei. küsimustiku uuringueelne kontrollimine. Vähendab probleemide ja vigade tekkimist reaalse andmekogumise käigus. 15. Mis on juhuvalim (simple random sample)? Iga populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus sattuda valimisse Juhuslik valikumuster 16. Mis on mugavusvalim? Lihtsuse ja mugavuse huvides valitakse uurijale lähimad (kättesaadavamad) isikud (oma rühma lapsed, tuttavad õpetajad). 17. Mis on lumepallivalim? Leitakse mõned inimesed, kes vastavad uurimuse tingimustele, neist igalühel palutakse leida samalaadsed tuttavad, kes omakorda peavad kaasama veel mõned. 18
14. Millal tuleb avatust uuringutes suurendada?1) Probleemide avastamine2) Pilootuuringud 3) - eksperiment ei tohi katsealuseid kahjustada. Tundmatute valdkondade uurimine 4) Uued kultuurinähtused 5) Aktuaalne probleem 34. Nimeta modereerija funktsioonid fookusgrupi intervjuu läbiviimisel. 15. Millised on erinevate valimite liigid?1) Väike grupp - kõik2) Juhuvalim – raske moodustada, peab Moderaator on fookusgrupi intervjuu läbiviimisel juht. Välib välja 3-4 küsimust, mis olema esinduslik. Suur, miinimum 100 inimest. 3) Mugavusvalim – nt. jaotad ankeedid sõprade kaudu peavad käivitama arutelu ja mida reguleerib moderaator kord elavdades kord tagasi tuttavate tuttavatele. Valim ei tohi vastuollu minna töö pealkirjaga
väheses hulgas, kuna enamus mutatsioone on kahjulikud ja sageli ilmnevad pöördmutatsioonid. Organismidel mitmeid võimalusi mutatsioonide mõju vähendamiseks. Geenivool e. geenisiire- uute isendite sisseränne, kes ristuvad kohapealsetega) 2) Olemasolevate alleelide sageduse muutus (geenitriiv- väiksemates populatsioonides jääb juhuslikult ellu juhuvalim. Näiteks looduskatastroofide korral. Ellujäänud isendid kujundavad konkurentsivabades tingimustes uued põlvkonnad. Rajajaefekt- populatsioonist eraldub isendite grupp juhuvalimina ning uues levilas kujundatakse rohkearvuline järglaskond) 3) Genotüüpide sagedus e. populatsiooni geneetiline struktuur (Väiksearvulistes isoleeritud organismirühmades ristuvad isendid
muutujad on mingist seaduspärast otseselt sõltuvuses. Muutujate operatsionaliseerimine on muutujate viimine sellisele kujule, et neid saab vaadelda, loendada, mõõta. Ristlõikelisi uurimusi viiakse läbi konkreetsel ajamomendil ja nendele tuleb vaadata kui konkreetset hetke jäädvustavatele uuringutele. 1 Paneel- ehk longituuduurimused jälgivad vastajate gruppi läbi pikema ajaperioodi. Juhuvalim on valik potensiaalsete vastajate hulgast, keda kaasatakse uurimusse. Võimalikud vead küsimustele saadud vastuste representatiivsuses tehakse tasa võimalikult laiapõhjalise valimi moodustamisega. Et õigesti hinnata küsitlusandmeid, on tähtis tähele panna viisi, kuidas küsimused on sõnastatud. Valim ei pea selleks, et olla esinduslik olema suurearvuline. Võib küsitleda ainult võtmerespondente. Vaatlus ja osalusvaatlus on teinekord olulised, et saada reaalset kinnitust,
7. Millal eelistame kvalitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui otsitakse esmajoones vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus uuritaval esineb v mitte. Andmete kogumine ja tõlgendamine toimub üheaegselt. Miks? Kuidas? 8. Millised kvantitatiivse uuringu jaoks valimi moodustamise viisid võimaldavad teha järeldusi üldkogumi kohta? Ehk teisisõnu, milline neist valimitest on representatiivne? Vali üks või enam: a. Mugavusvalim b. Lihtne juhuvalim c. Kihtvalim d. Süstemaatiline valim e. Juhuslik valim f. Lumepalli-valim I9. Induktiivse loogikaga tehtud uurimuses on teooria uuringu...vt punkt 6. ( Induktiivse lähenemise puhul uuritakse teatuid üksikjuhte ja liigutakse üldistamise suunas. See tähendab andmete kogumist, analüüsi ja interpreteerimist niisugusel viisil, mis lõppkokkuvõttes viib üldprintsiipideni ja teooriani.
sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded. psühholoogiline mõõtmine tugineb teatud kindlatele alusmõistetele ja -põhimõtetele. Psühholoogilise uurimistöö metodoloogia võtmemõisted: Hüpotees - spetsiifiline kontrollitav, allub kinnitamisele, oletus või väide millegi kohta, mida tahetakse uurida Muutujad - sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja, kaasmuutuja Artefakt Eksperimentaalgrupp: kontrollgrupp, valim - juhuvalim, kallutused, grupi-,rühma sisene disain, rühmadevaheline disain. Eksperimendi ülesehitus: tasakaalustamine, topeltpime prosteduur - neutraalne isik, eksperimentaatori abiline, kvaasieksperiment, platseeboefekt, - põhineb, et subjekt arvab olevat mingil mõjuril olevat toimet. eksperimentaatori kallutus, nõudlus, instruktsioonid, pilootuurimus. Reliaablus ja valiidsus Reliaablus - kui teeme korduvat uurimust ning tabame sama kohta
suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame) 3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest. Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e. N:n 4.Seega: valida iga 34.õpperühm Mõned vihjed ressursiökonoomikast Otstarbekas: kui rühm on valitud, on valitud sealt ka kõik tudengid Ebaotstarbekas: täielik juhuvalim (1019 tudengit 7 ülikooli tähestikulises järjekorras olevas koondnimistust) Otstarbekas: Saab kiiremini vajaliku hulga tudengeid täis Suuremad on need rühmad, mis sellel koolile on eriala poolest tüüpilisemad Täielik mõttetus: küsida igaks juhuks ca. 10% ehk 3500- 4000 tudengit Selle näite tulem on tüübilt stratifitseeritud süstemaatiline juhuvalim Straatum: kool, nimekirjad koolide järgi Süstemaatiline: valimisamm
Uurimistöö meetodid- konspekt Normidel põhinev tõlgendus. Testitulemused omandavad mõtte võrdluses teiste inimestega. Milliste inimeste grupiga võrreldes tulemust tõlgendatakse? Normide väljatöötamine, valim: · Läbilõikevalim: kõik üldpopulatsiooni kihid peaksid olema esindatud vastavalt tegelikele proportsioonidele. · Juhuvalim: igal inimesel peaks olema teoreetiliselt võrdne võimalus valimisse sattuda. · Mugavusvalim: inimeste valikul lähtutakse nende kättesaadavusest. Normid: ekslike tõlgenduste võimalused · Normid on välja töötatud uuritavast isikust erinevate inimeste põhjal. · Valim on vildakas. · Normid on aegunud. · Statistiliste protseduuride mittemõistmine. Standardil põhinev tõlgendus: Määrab ära, mida testi sooritaja suudab
2)Rakendus-ehk probleemuuringud 3)Baasuuringud Lähtuvalt uuringumeetodist: 1)Kvalitatiivuuringud 2)Kvantitatiivuuringud Kestuse ja korraldamise perioodilisuse alusel: 1)Ühekordsed uuringud 2)Jätku-uuringud Uuringutulemuste omandiõigusest lähtuvalt: 1)Monopoolne uuring 2)Mitme tellija uuring 3)Sündikaatuuring ehk valmisuuring 4.Valimid: liigid ja iseloomustus. (õpik lk 323-324) 1.Juhuvalimid 1)Lihtne juhuvalim 2)Süstemaatiline valim 3)Kihtjuhuvalim 4)Klaster ehk territoriaaljuhuvalim 1.Mittejuhuvalimid 1)Omaotsustuslik valim 2)Mugavusvalim 3)Kvootvalim 4)Lumepallivalim 1.Küsitluslehe koostamise juhised ja kasutatavate küsimuste liigid.(õpik lk 312-316) Küsimustiku struktuur: 1)Sissejuhatus 2)Ankeedi täitmise juhend 3)Küsimused, mille abil püütakse koguda vajaminevat informatsiooni
Valim Valimiks nimetame üldkogumist uurimiseks valitud (üsna väikest) objektide gruppi. Selleks, et valimi põhjal üldkogumi kohta statistiliste meetodite abil üldistatud järeldusi teha, tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkus statistikas tähendab, et igal üldkogumi liikmel peab olema võrdne võimalus valimisse valitud saada. Too näide enda kooli ja enda klassi põhjal! Valimite liigid ... valimi ,,tugevuse" kahanemise järjekorras kõikne valim juhuvalim süstemaatiline valim kihtvalim mugavusvalim Näide 2 kaasamõtlemiseks Juss sai ülesandeks uurida kõiki oma kooli õpilasi. Uuringu teema oli rahulolu kooli toiduga. Kuna Juss ja tema sõbrad olid koolitoiduga väga rahul, ei pidanud ta vajalikuks küsitleda kedagi peale oma sõprade. Kõikide kooli õpilaste küsitlemine oleks niikuinii liiga kaua aega võtnud. · Kes moodustasid selles näites üldkogumi?
2. et otsustada, mitut õpperühma peaks küsitlema, arvuta õpperühma keskmine suurus.(Sest meil on teada, mitut tudengit ühest koolist me vajame) 3. Rühm osutub valituks valimisammu alusel Valimisamm = pöördarv valimi suuruse (n) ja üldkogumi (N) jagatisest. Valimisamm oleks 34 , kui valimi suurus =1019 ja üldkogum = 35000 e. N:n Mõned vihjed ressursiökonoomiast •Otstarbekas: kui rühm on valitud, on valitud sealt ka kõik tudengid •Ebaotstarbekas: täielik juhuvalim (1019 tudengit 7 ülikooli tähestikulises järjekorras olevas koondnimistust) •Otstarbekas: –Saab kiiremini vajaliku hulga tudengeid täis –Suuremad on need rühmad, mis sellel koolile on eriala poolest tüüpilisemad •Täielik mõttetus: küsida igaks juhuks ca. 10% ehk 3500-4000 tudengit Selle näite tulem on tüübilt… stratifitseeritud süstemaatiline juhuvalim Straatum: kool, nimekirjad koolide järgi Süstemaatiline: valimisamm
f. Populatsioon ühikute kogum, mille hulgast me leiame oma uuringu osalised. Kogum, mille kohta tahame esitada väiteid oma uuringu tulemuste põhjal. g. Valim osa populatsioonist, mida me uurime. Et valimi uurimise tulemusi saaks üldistada populatsioonile, peab olema teada iga populatsiooni liikme võimalus valimisse sattuda. Lihtsaim variant võimalus valimisse sattuda on võrdne: juhuvalim. h. Sansid- vt valemit. Kasutatakse esinemisnäitajana harva. Sansside suhe on oluline esinemise võrdlusnäitaja. i. Vanus kesksemaid tunnuseid rahvastiku koostise käsitlemisel, vanust avaldatakse kuudes või aastates. Vanusaastates või vanusrühmades. Muid rahvastikku iseloomustavate tunnuste hulka kuuluvad veel: kodakondsus, etniline ja rassiline kuuluvus, jaotamine
0 hinnang ^0 · Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. 1 hinnang ^1 tulemused · Teine valim annab teistsugused hinnangud. moodustatakse üldistatakse · Valim on juhuvalim => hinnang on juhuslik suurus. üldkogum valim üldkogum Demo: juhuvalimi keskmine Hinnangud Hinnangfunktsioon · Matemaatilise statistika üheks põhieesmärgiks on valimi andmeid kasutades hinnata mingit üldkogumi parameetrit Hinnangfunktsioon (estimator) on reegel või parameetrite hulka
Esimese eluaasta järel teevad lapsed sõnasarnaseid häälitsusi, seetõttu on seda hetke raske kindlaks teha. (Uuritavate isikute) valim (sample of subjects) – kindlal viisil eraldatud osa üldkogumis, mida analüüsis kasutatakse üldkogumi asemel. Populatsioonist valitud kõnelejad, kes osalevad katses. Valimi moodustamisel peab silma pidama, mis on uuritav nähtus ja kas valitud isikud esindavad kõnelejaskonda, mida uuritakse. Juhuvalim – populatsiooni iga inimene võib valimisse sattuda. Kihtvalim – valitakse piirarv inimesi, kes sobivad määratud kategooriatesse. Mugavusvalim – valitakse hõlpsa kättesaadavuse, leitavuse, koostöövalmiduse jne alusel Lumepallivalim – leitakse tingimustele vastavad inimesed ja nemad omakorda valivad järgmised kes omakorda toovad kaasa mõned. 5
• Uuritavate isiku ja tema privaatsuse austamine. Uuritaval on õigus teada mida ja miks uuritakse, kuidas tulemusi kasutatakse, õigus katkestada osalemine, õigus anonüümsusele … • Tegelik autorlus ja korrektne osundamine allikatele • Tulemuste usaldusväärne avalikustamine VALIM Terminoloogia: valim (sample), valimi moodustamine (sampling), populatsioon (population) Levinuim – tõenäosuslik valim: lihtne juhuvalim (simple random sample). Igal populatsiooni elemendil on võrdne ja sõltumatu võimalus valimisse sattuda Tõenäosuslik valimisplaan on ainuke lähenemisviis, mis teeb esindusliku ehk representatiivse valimi võimalikuks . Juhuslike arvude tabel, iga sajas külastaja ... Mittetõenäosuslikud valimid: - konkreetse indiviidi valimisse sattumise tõenäosust ei saa hinnata. Esinduslikkus kaheldav. • Sihipärane / suunatud valim (purposive sample) – mehi samapalju kui naisi
mõjutavad uuritavaid tunnuseid. Valikunihe - tekib siis, kui valimi moodustamisel on teatud tüüpi objektidel suurem võimalus valimisse sattuda kui teistel. Nt küsitlused veebis Valimi suurusest on tähtsam valimi esinduslikkus. Valesti koostatud suur valim annab halvema tulemuse kui õigesti koostatud väike valim. Punkthinnang - parameetri hindamise tulemuseks on üks arv. Hinnang leitakse valimi põhjal. Valim on juhuvalim. Punkthinnang on juhuslik suurus. Vahemikhinnang - valimi põhjal määratud vahemik, mis katab parameetri tegeliku väärtuse etteantud (küllalt suure) tõenäosusega. Usaldusvahemik - Parameetri a usaldusvahemikuks usaldatavusega β nimetatakse vahemikku, mis katab parameetri a väärtuse tõenäosusega β: Üldkogumi keskväärtuse µ punkthinnanguks - valimi keskväärtus: Üldkogumi dispersiooni σ^2 punkthinnang:
Endogeensed (sõltuvad Y), eksogeensed (sõltumatud, X), hinnatavad parameetrid (beeta) ja juhuslik komponent ehk vealiige (u) 2. Andmetüübid. Kvalitatiivsed, kvantitatiivsed, ristandmed, aegread, paneelandmed 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. Uuritav objekt on üldvalim, andmebaas on üldjuhul valim. Järledusi teeme üldkogumi kohta ja selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim, hinnang on juhuslik suurus. Suvaline valimi andmete põhjal arvutatud funktsioon on statistik ning erinevad valimid annavad statistikutele erinevad väärtused. Statistik on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse (nt valimi arit. Keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele). Intervallhinnang on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. 5. Hinnangfunktsioon.
+ lihtne, valikuraam pole piiritletud - varjatud perioodilisuse oht 3. Kihtvalim • Kiht – üldkogumi alajaotus • Üldkogum jagatakse üksteist välistavateks alamhulkadeks, millest võetakse lihtjuhuvalim, näit. vanuse, soo, tegevusvaldkonna järgi + eraldi tulemused iga kihi kohta + andmete kogumine lihtsam + suurem täpsusaste - eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 4. Klastervalim • Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse alamhulkade juhuvalim. • Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi.
siis saab andmeid täiendada. Keelevalimi koostamiseks tuleb - võtta igast keelkonnast sama % keeli, mistõttu saavad suure keelte arvuga keelkonnad suure esindatuse - 50 sõltumatut keelt, mis peavad olema geneetiliselt, kultuuriliselt ja areaalselt kauged - Dryeri meetod: 625 keelt, mis on valitud geneetilistel ja areaalsetel printsiipidel · Tõenäosusvalim · Mitmekesisusvalim · Juhuvalim 5. Keeleuniversaalid väited keele fundamentaalsete omaduste kohta. Universaalid on empiirilised. Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5
probleemile lahendusi 380. 381. Valim 382. Uurija peab otsustama, kas koguda andmeid sihtrühma kõigi liikmete (üldkogum) kohta või teha sihtrühmast valik (moodustada valim) 383. 384. Valimi moodustamine: · Üldkogumi määratlemine (teha kindlaks keda soovitakse uurida) · Valimiraami identifitseerimine (nimekiri üldkogumi elementidest või liikmetest, kes üldkogumis esinevad) · Valimimeetodi paikapanek (juhuvalim või mittejuhuvalim) · Valimi suuruse paikapanek (kui palju elemente või liikmeid peab valim sisaldama et see oleks esinduslik). 385. Andmetöötlus ja analüüs 386. Andmetöötluse etapid: · Ankeetide ja andmete kontroll (kui palju on ankeete tagastatud ja kas need on korralikult täidetud) · Andmete kodeerimine (nt vastaja 1; küsimus nr 1 ja vastus 3 (nt pole rahul) · Andmetesisestus
liiget. CF on autosomaalne retsessiivne haigus. Ema on kandja ehk heterosügoot. Oletades, et uus mees ei ole kandja, on haige lapse saamise tn 0, heterosügootse ehk kandja saamine 50%. 45. Millised on põhilised biopankade tüübid, millised on olulisemad kriteeriumid biopankade loomisel ja kuidas neid kasutatakse. Biopangad võivad olla kas populatsioonipõhised või haiguspõhised. Populatsioonipõhine biopank on populatsioonist kogutud juhuvalim. Eesmärgiks suure valimi saamine, fenotüüp ei ole oluline. Haiguspõhised biopangad on haigustest lähtuvad bioloogilise materjali kogud. Eesmärgiks on selgitada haiguste põhjuseks olevaid patoloogilisi mehhanisme. Loomine: eesmärk on pakkude professionaalset ja kvaliteetset materjali kogumise ja säilitamise teenust. Tegevusteks on materjali säilitamine, abi uuringu disainimisel, abi standardsete protokollidega, logistika, juurdepääs ja kättesaadavus. 46
5-9). Tõenäosuslikud valimid igal üldkogumi esindajal on mingi tõenäosus sattuda valimisse. Enamik kirjeldavate ja seletavate uuringute valimitest on sellised. Mittetõenäosuslikud valimid - indiviguaalseid valiktõenäosusi ei teata, mõnel juhul võib see ka olla 0.Kasutatakse teooriate empiirilisel kontrollimisel, pilootuuringutes, väikeste üldkogumite puhul. Tõenäosuslike valimite olulisemad liigid: 1 Lihtne juhuvalim 2.Süstemaatiline valim 3.Kihtvalim 2 Pesavalim ehk klastervalim Mittetõenäosuslike valimite liigid: 1. Kvootvalim 2. Ekspertvalim 3. ,,Lumepalli" meetod 3. Programmküsimused (tõestusküsimused) ja testküsimused, küsimuste lihtsama sõnastuse vajalikkus (lk. 24-25). Tõestusküsimusega püstitatakse ülesanne, testküsimus sisaldab küsimuse sellise sõnastuse nagu see küsitletavale esitetakse.
• Kommunikatsioon Ajurünnak • Ümarlaud • Pole juhti • Ainult üks teema • Mitteformaalne (söögid, joogid) • Kõik räägivad, lubatud absurdsus • Max 5-6 liiget Komisjon Kasutatakse keerukate protsesside detailide jaoks. (nt lennuk kukub alla – vaja uurida inimfaktorlike põhjuste osakaalu) Küsitlejad ja küsitletav Küsimustik Valimid: 1. Väikesed grupid – küsitletakse kõiki 2. Juhuvalim (esinduslikkus) 3. Mugavusvalim – küsitletakse kättesaadavaid 4. Suunatud valim Kuidas viiakse läbi? • Koju minek – kõikjale ei jõuta • Internet – kõikide vanusegruppideni ei jõuta • Posti teel – inimesed jätavad vastamata Ajaline: • Vahemikus 10:30-14:30 parim • Ei küsitleta kiirel ajal, nädalavahetuseti ja pühade eel Nõuded küsimustikule 1. Sissejuhatus (lühike) a
statistika põhjal. Nende uurimine ütleb kindlasti miks need toimuvad jne. 2. Lisaks tegudele saab uurida ka kurjategijaid. See tähendab eelkõige vangide uurimist. Nende kättesaamine on kõige lihtsam minna vanglasse ja uurida. 3. Kolmas lähenemine kuritegevuse uurimisele on ohvrite uurimine. Ohvriuuring tähendab tavainimeste uurimist. Mõningates uuringutes keskendutaksegi ainult nendele. Võib ka olla juhuvalim ning küsitakse neilt kuritegude ohvriks langemise kohta. · Anoomia Emile Durkheimi arvates on anoomia normideta olukord; varasemad sotsiaalsed normid on kaotanud kehtivuse ja uusi norme pole veel tekkinud. Eesti näide on Nõukogude Liidu lagunemine ja Vabariigi taastamine. · Kuritegevuse teooria 1. Bioloogiline teooria (19.saj-20saj. algul) väitis et kuritegevus on kaasasündinud ning et kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud;
protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja. Vaatlus - enese või teiste, struktureeritud vaatlus, pool struktureeritud vaatlus, struktureerimata.
Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2. vastajatel ei tohi olla võimalust valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2
Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame valimit. Valimi parameetrite põhjal leitakse üldkogumi parameetrite hinnangud. Valimi põhjal leiame mudeli parameetrite hinnangud. Valim on juhuvalim => hinnang on juhuslik suurus. 4. Punkthinnang, intervallhinnang. Punkthinnang (point estimate) on statistik, mis annab parameetrile ühese väärtuse. Näiteks valimi aritmeetiline keskmine on punkthinnang kogumi keskväärtusele. Intervallhinnang (interval estimate) on lõik, mis sisaldab parameetri tegelikku väärtust mingi etteantud tõenäosusega. Ka usaldusvahemik (confidence interval) 5. Hinnangfunktsioon.
Uuringu eesmärkide püstitamine -> 3.Teabeallikate määratlemine (esmased- ja teisesed andmed) -> 4.Andmete kogumise metoodika (kvantitatiivuuring, kvalitatiivuuring) -> 5.Valimi määramine (üldkogum, valimi esinduslikkus) -> 6.Andmete kogumine -> 7.Andmetöötlus ja analüüs -> 8.Tulemuste tõlgendamine ja esitamine (tulemuste raporteerimine, järeldused, soovitused). Valimivõtu meetodeid on mitmeid ning need jagunevad kahte põhigruppi: juhuvalimid (lihtne juhuvalim, süstemaatiline valim, kihtjuhuvalim, klaster- ehk territoriaaljuhuvalim) ja mittejuhuvalimid (omaotsustuslik valim, mugavusvalim, kvootvalim, lumepallivalim) 20. Segmenteerimise olemus, alused, segmentide profiil Turu segmenteerimine on protsess, mille käigus jagatakse ühe toote või teenuse turg alagruppideks ehk segmentideks klientide eripära alusel. Peamised turu segmenteerimise tunnused jagunevad kahte põhigruppi:
objektid jäävad ajutiselt analüüsidest välja. All cases: valitud on kõik objektid (ka vaikimisi) If condition is satisfied: kui täidetud on teatud tingimused Random sample of cases: juhuvalim objektidest Based on time or case range: teatud vahemik tabelist Use filter variable: kõik objektid, mille puhul selle muutuja väärtus pole puudu ega 0 Unselected Cases Are (Filtered/Deleted): mittevalitud objektide filtreerimine/kustutamine Objektide valimine tingimuste alusel: Keskne kast on üleval
huvigrupile ehk selle alusel koostatud statistilises ülesandes defineeritud uuringu sihtkogumile, uuritavatele alamkogumitele ja soovitavale uuringu täpsusele. Kõige üldisemalt jaotatakse valimi moodustamise meetodid kahte kategooriasse: 1. Juhuslikud valimid ehk juhuvalimid ehk tõenäosuslikud valimid (probability samples). 2. Mittejuhuslikud valimid ehk empiirilised valimid ehk mittetõenäosuslikud valimid (nonprobability samples). Juhuvalim on valim, kuhu sattumise tõenäosus on võrdne ja nullist erinev kõigi huvialuste jaoks. Perfektne juhuvalim eeldab täielikku alusnimekirja ehk loendit, mida aga paljude turundusuuringute jaoks on võimatu või väga raske koostada. Mittejuhuvalimi puhul on valimisse sattumise tõenäosus huvialustele erinev ja osadel võib see olla null. Valimisse sattumise või mittesattumise otsustab uurija. Valimi suuruse määravad: Uuringu meetod; Raha; Nõutav usaldusväärsus
järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile
järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja Vaatlus: enda või teiste, struktureeritud, pool-struktureeritud, struktureerimata, loomulik või varjatud, osalus või mitte Erinevad uurimismeetodid – intervjuu, küsitlus, juhtumitöö (case study) Tõenäosuslik valim –saab teha üldistusi kogu elanikkonnale. Juhuvalim, süstemaatiline, kihiline või klastriline. Mittetõenäosuslik valim – paari grupiga, ei saa tervele populatsioonile üle kanda. Mugavusvalim(kes on nõus), kvootvalim, eesmärgipärane, lumepalli meetod, dimensionaalne. Psühholoogia uurimismeetodid: 1. Eksperiment ehk katsemeetod - olukord, kus katse korraldaja püüab arvestada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid/muutujaid. On rajatud hüpoteesile
· Populatsioon ehk üldkogum see inimeste hulk, kelle kohta me tahame oma küsitlusega infotmatsiooni saada. Tihtipeale on populatsioon väga suur. · Valim see inimeste hulk, keda me seaalselt küsitleme. Valim võiks olla võimalikult suur. Ideaalne variant on, et kõik popultatsiooni liikmed on valimis. · Valimi reprenetatiivsus e esinduslikkus kui hästi valim populatsiooni esindab · Juhuvalim selline valim, mis on populatsioonist juhuslikult valitud. Eesti rahvastikus võiks valimi suurus olla umbes 1000 inimest. Juhuvalimi suurus sõltub ka selles, mida küsitakse. Georg Gallup ankeetküsitluse meetodi pioneer. Uuris 20. Sajandi esimesel poolele USA-s inimeste poliitilisi eelistusi, püüdis ennustada presidendivalimiste tulemusi. Küsis palju väiksema arvuga juhuvalimi. Gallup oma väiksema valimiga suutis palju paremini ette ennustada presidendi tulemusi. Vaatlus
- populatsioon e. üldkogum on see inimeste hulk kelle kohta uurija tahab informatsiooni saada (näiteks Eesti rahvastik); - valim (sample) on see osa populatsioonist, keda reaalselt küsitletakse (mingi osa Eesti rahvastikust); enamasti eeldatakse, et valimi pealt saadud tulemused kehtivad kogu populatsiooni kohta; - valimi representatiivsus e. esinduslikkus näitab kui hästi valim üldkogumit esindab; kõige tavalisem moodus esindusliku valimi saamiseks on juhuvalim – selline valim kuhu uuritavad inimesed on populatsioonist juhuslikult valitud (valim on juhuslik kui kõikidel populatsiooni liikmetel on võrdne tõenäosus valimisse sattuda); valimi representatiivsust mõjutab ka valimi suurus e. maht (tavaliselt tähistatakse tähega N) – inimeste arv valimis, mida rohkem inimesi valim sisaldab, seda esinduslikum ta on. 2) Vaatlus
Meeleolu on püsiv emotsioon. Rahulolu endaga/rahulolematus endaga=subjektiivne hinnang endale. Optimist või pessimist= perspektiiv, oma tegevuse prognoosimine. Inimene mitte ainult ei kinnita endale, et ta sai/ei saanud ühe või teise asjaga hakkama, vaid nende sündmuste taustal usub, et tuleb/ei tule edukalt toime ka tulevikus. Varajases noorukieas tungi tormi hüpotees, empiiriliselt ei kehti. Kehtib see juhuvalim eesti kooliüpilaste protsendid. Kui võrdne 11-16 aastased(varajame noorukiiga) viha on 30% suurim, mure 28%, hirm10%, rõõm 12%, kurbus ängistus 20%. neg emotsi kogemine, unistamine, närvilisust näitavad harjumused, emotsionaalsed plahvatused, tülinorimine, valivus toidu suhtes. Tujukus. Tüdrukute ja poiste vahel suur erinevus. Poisid väljendavad eksternaliseeritud probleemidena väljapoole, tüdukud aga sisse poole. Abi seoses sellega et emotsionaalne taust on noorukieas neg
tema toime lõpptagajärjeks (kui ta toimib piisavalt kaua) on ühe alleeli fikseerumine geenifondis ja teiste eliminatsioon, st. ta viib populatsiooni geneetilise muutlikkuse vähenemisele ja kaole. Juhuslikkus meioosis, gameetide produkstioonis, juhuslikkus järglaste arvus 2. Millised on kaks põhilist juhusliku geneetilise triivi mudelit? Milles nad erinevad? WF Wright-Fisher- mudelis on diskreetsed mittekattuvad põlvkonnad. Iga uus põlvkond on juhuvalim vanempõlvkonnast. Eelmine põlvkond sureb. Alleeli A sageduse dispersioon järgmises põlves on pq/2N. Kuna oluline on just efektiivne põlvkond - pq/2N e Morani mudelis populatsioonis diskreetsete ajapunktide järel valitakse indiviid, kes reprodutseerub ja teine, kes sureb. Põlvkonnad on kattuvad. pq/N ja Ne=N/2. 3. Kirjelda alleelisageduse hajuvust (dispersioon, variance) järgmises põlvkonnas vastavalt Wright-Fisheri mudelile? Mis on siin olulisim tegur
10.2011 Tõenäosuslikud valimid (4) (Tambur) Replication 4. Klastervalim · Replication on kordusuuring · Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse · Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll. ,,A alamhulkade juhuvalim. replication is defined as "a duplication of a previously published empirical study that is · Erinevus kihtvalimiga kihtvalikuga võetakse concerned with assessing whether similar findings
kiskja ründabki siis kui nood söövad. D). Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Riigieksam: seletage miks kohasutumused on suhtelised. Populatsiooni lained ja sellest tulenevad tagajärjed. Populatsiooni lainetena saab käsitleda isendite perioodilisi arvukuse kõikumised, mida vallandavad tavaliselt muutused abiootilistes tegurites. Kui on populatsioonis suur arvukus siis toimub väjaränne, mille tulemusel tekib rajaja-efekt- väike juhuvalim satub uude keskkonda ja kujundab seal järgmised põlvkonnad. Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine. Populatsioonilained võivad anda ka materjali isolaatide
annaabi.ee 
