DNA kahekordistumise tulemusena on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised ning tänu sellele ,et nad on kahekromatiidilised moodustuvad mitoosi lõpuks sama kromosoomide arvuga kaks identset tütarrakku. 6.Mis on kromosoomide ristsiire, kus toimub, mis on selle tulemus? Kromosoomide ristsiire on meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Ristsiire toimub 7.Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. 8.Kuidas on organismi kasvamine ja areng seotud mitoosiga? Organismi kasvamise ja arengu tagab keharakkude jagunemine, mil vanemrakust moodustuvad tütarrakud. Selliseks jagunemisviisi tagabki mitoos. 9.Kirjuta lünka sobiv sõna. a)Organismid paljunevad......sugulisel......või ..
Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioosi peamised erinevused I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng: Spermatogenees Algrakkudeks on sperma-togoonid Toimub munandite vääni-listes seemnetorukestes Algab suguküpsuse saabudes Pidev protsess Saadakse 4 viburitega varustatud spermi Kestab kõrge vanaduseni Sugurakkude areng: Ovogenees Algrakkudeks on ovogoonid Toimub munasarjades Algab loteeas, peatub 1.eluaasta lõpus ja jätkub suguküpsuse saabudes Protsess on perioodiline saadakse 1 munarakk ja 3 polotsüüti Kestab umbes 50.elu-aastani
Lk 113-114-Organismide paljunemine- sugurakkude areng Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9
Meioosiks. Meioosi kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploideks. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku.
Tuumamembraani EI MOODUSTU Kromosoomid EI KEERDU lahti Tsentrioolid kahestuvad uuesti Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas, kus DNA replikatsiooni ei toimu. Teine jagunemine on sarnane mitoosile. Meioosi tulemus Ühest diploidest moodustub 4 haploidset rakku Kromosoomide arv on vähenenud 2 korda Meioosi tähtsus Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad, mis suurendab pärilikku muutlikkust ja liigisiselist muutlikkust (kõik meioosi teel valminud sugurakud on geneetiliselt erinevad) Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Tagab sugulise paljunemise Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS
· Organismi kasvamine toimub mitoosi teel, sest rakkude arv suureneb · Kasvamine toimub kuni täiskasvanueani (loomadel). Taimed kasvavad elu lõpuni. Mida vanem, seda aeglasemalt/vähem. · Mitoos on vajalik ka surnud või hukkunud rakkude arendamiseks. 4. Meioosi tähtsus: · Ühest diploidsest (2n) rakust tekib 4 haploidset rakku · Ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suurendab pärilikku muutlikkust · Kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodust. 5. Mitoosi & meioosi võrdlus: MITOOS · Keharakkude tootmine (~suguküpseks saamiseni) · Rakkudes diploidne kromosoomistik (2n) · Rakud identsed · Moodustub 2 uut rakku · Ei toimu kromosoomide ristsiiret
Pseudogeenid ja geenifragmendid Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades! Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi. Protsesseeritud pseudogeenid sisaldavad funktsionaalse geeni eksoneid ja omavad tavaliselt ühes otsas oligo (dA)/(dT) järjestusi. Tekkinud retrotranspositsiooni tagajärjel cDNA-dest (üle 2000 ribosomaalse valgu protsesseeritud pseudogeeni). Tavaliselt ei ekspresseeru
PROFAAS METAFAAS ANAFAAS TELOFAAS Joonis: Mitoos Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemise tulemusena kromosoomide arv ei suureneks, selleks peab kromosoomide arv sugurakkudes vähenema kaks korda. Kromosoomide arvu vähenemine toimub sugurakkude arengu käigus. Vastavat raku jagunemise vormi nimetatakse meioosiks. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. PALJUNEMISVIISIDE PÕHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vegetatiivsel paljunemisel saavad uued organismid alguse ühest vanemorganismist ning tulemusena on nad päriliku info poolest samased oma vanemaga.
Samuti ei ole pooldumis võimelised tuumata rakud punased verelibled. 6.Meioosi definitsioon päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel 7.Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 8.Spermatogenees Seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. 9.Ovogenees Munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 10.Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. 11.Ontogenees On üksiku organismi areng organismi tekkimisest kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani. 12.Partenogenees On mitmetel taime- ja loomarühmadel esinev aseksuaalne paljunemisviis, mille
Metafaas kromosoomid raku ekvatoriaaltasandile; kääviniidid kinnituvad ühe otsaga kromosoomi tsentromeeri & teise otsaga tsentriooli külge. Anafaas kääviniidid lühenevad, kromatiidid poolustele. Telofaas kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed, tuumamembraan, tsütokinees. Meioos rakujagunemise eriline vorm, mood sugurakud. Kromosoomide arv väheneb 2 korda; haploidsed. Tähtsus: 1 diploidsest rakust 4 haploidset rakku; ristsiirde tõttu tütarrakud geneetiliselt erinevad suureneb pärilik muutlikus; meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega. Toimub 2 järjestikku rakujagunemist. I jagunemine komplekssem homoloogilised kromosoomid paarduvad omavahel & lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudese. II jagunemisel jaotuvad tütarrakkudesse tütarkromatiidid nagu mitoosis. Interfaas DNA ja rakuorganellide replikatsioon. I meioosi profaas pikk, kompleksne
Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. 13. Mis on mitoosi põhieesmärk ? Tagab organismi kasvamise hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamise. 14. Mis on rakutsükkel ? Päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 15. Mis on kromosoomide ristsiire ja selle tulemus ? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad kromosoomid omavahel osi, mille tulemuseks on geenivahetus. 16. Mille poolest esineb mitoos meioosist ? Meioos on raku jagunemise viis, milles tütarrakkude arv väheneb 2x. Meioos tagab selle, et viljastumise käigus ei kahekordistuks kromosoomide arv. Mitoos tagab selle, et organismi areneks ja kasvaks. 17. Mille poolest erinevad ovogenees ja spermatogenees ? Ovogenees on munaraku areng, kuid spermatogenees on seemneraku areng. Mestel
Interfaas enamik rakke diferentseerub MEIOOS - Rakkude jagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosis küpsevad sugurakud ning moodustuvad eosed. Haploidne kromosoomistik kaks korda vähenenud kromosoomistik (n); diploidne kromosoomistik kahekordne kromosoomistik (2n); 2n = 46; n = 23 FAASID: I JAGUNEMINE: Profaas tuumakesed kaovad, kromosoomide keerdumine, moodustuvad kääviniidid. Mitoosiga erineb kromosoomide ristsiirde poolest. Metafaas tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid. Kromosoomid liiguvad kahekaupa ekvatoriaaltasandile. Anafaas kääviniitide lühenemine, kromosoomide lahknemine. Telofaas tsütoplasma ja tsütokineesi kahestumine. Interfaas võrreldes mitoosiga lühiajalisem, liitub teise jagunemise profaasiga. = KROMOSOOMIDE ARV ON KAKS KORDA VÄHENENUD II JAGUNEMINE: Profaas tsentroolide paaride liikumine rakupoolustele.
profaasiga.Profaas-tsentrioolide paardi liiguvad poolustele ja lähtuvad kääviniidid.Metafaas-kromosoomid ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas-tsentromeerid kahestuvad,kromatiidid lahkenevad 11st , liiguvad kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaas-kromatiid keerduvad lahti,moodustuvad tuumaksed tuumamembraanid, tekin 4 tütarrakku. Meioosi tulemusena tekib 1st diploitsest rakust 4 haploitser tütarrakku.Homoloogilise kromosoomide ristsiirde ja 11st sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
teket. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Ristsiire toimub esimese meiootilise jagunemise profaasi staadiumis, kui homoloogilised kromosoomid omavahel paarduvad. Kuna selleks ajaks on geneetiline materjal kahekordistunud, osalevad protsessis neli homoloogilist kromatiidi, moodustades tetraadi. Samas toimub konkreetne ristsiire kahe homoloogilise kromatiidi vahel. Sellest kohast ülejäänud kaks kromatiidi ei rekombineeru. Seega iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 4. Kiasmide sagedus ja geneetiline distants Kiasm on koht, kus kahe homoloogse kromatiidi vahel toimub ristsiire ehk krossingover. Iga homoloogiliste kromosoomide vahel jälgitav kiasm meioosi profaasis peaks kajastama üht profaasi algusosas toimunud ristsiiret. Seega peaks kiasmide loendamine võimaldama meil samuti määrata keskmist ristsiirete arvu kromosoomi kohta. Liidame kiasmid kokku ja jagame uuritud rakkude arvuga
sõltumatult ja kombineeruvad omavahel vabalt. Aga tunnused lahknevad sõltumatult vaid juhul, kui neid määravad geenid paiknevad eri kromosoomides või samas kromosoomis üksteisest kaugel. Morgani seadus e. aheldunud geenide pärandumise seaduspärasus: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele enamasti üheskoos. Mida lähemal teineteisele kaks geeni kromosoomis paiknevad, seda väiksem on tõenäosus, et nad ristsiirde tulemusena ümber kombineeruvad. Inimesel 46 kromosoomi jaotuvad 23. paariks. Üks paar nendest on mehel ja naisel erinevad, neid kromosoome nimetatakse sugukromosoomideks. Ülejäänud 22 paari kromosoome, mis on mõlemal sugupoolel samasugused, nimetatakse autosoomideks. Naisel on igas keharakus kaks X-kromosoomi, mehel X- ja Y- kromosoomid. X-kromosoomid määravad ära ainevahetuslikke, arengulisi ja vaimseid tunnuseid, X-kromosoomi geene nimetatakse suguliitelisteks.
Muutlikkus -Organismi võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda. Jaotatakse:pärilik muutlikkus ehk geneetiline ja mittepärilik muutlikkus ehk modifikatsiooniline. Pärilik muttlikkus: pärandub järglastele, kuna mutatsioonid on toimunud geenides või kromosiimides. Jaotatakse: kombinatiivne ja mutatsiooniline muutlikkus. Kombinatiivne muut. (1)vanemate geenide alleelid kombineeruvad ümber järglaste genotüüpideks. (2)Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu(3)Tekib meioosi protsessis, ristsiirde käigus ja viljastumisel. Mutatsiooniline muut. (1)Olemasolevates geenides tekivad mutatsioonid.(2) Muutuvad genoomi, kromosoomi ja geenide struktuur.(3)Tekib iseeneslikult organismisisestel põhjustel või mutageenide mõjul. Mutatsioonid- muutus pärilikus materjalis(Dna-s). Tekib: keskkonna mõjul, Eristatakase: Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid: On geenisisesed Dna nukleotiidse järjestuse muutused.(...
asenmiseks, kromosoomid jaotuvad võrdselt tütarrakude vahel, tütarrakud on geneetiliselt itendsed e sarnased. Sugurakkude areng. Spermatogenees on meessugurakkude areng see võibtoimuda kõrge vanuseni. Ovogenees on emassugurakkude areng ehk munaraku areng, munaraku areng lõppeb looteeas ja läheb edasi puberteedieas ja lõppeb 50 aastate ringis. Küpsed sugurakud ei paljune enam. Sugurakud on haploitse(ühekordse kromosoomidega). Ristsiirde tõttu meioosi esimeses proofaasis on sugurakud pärilikelt omadustelt erinevad. Munarakud valmivad tsükliliselt(28. Päeva) ja valmis küpse munaraku liikumist munasarjast munajuhasse nimetatakse ovulatsiooniks. Organismide looteline areng. Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo
4. Mis on meioos? Meioos- päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda 5. Mis on meioosi tähtsus + joonis? o meioos kaasneb sugurakkude ja eoste moodustumisega: o tekivad 4 geneetiliselt erinevat tütarrakku o kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks o Joonis lk 108-109 6. Kromosoomide ristsiire + joonis! o Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. o Joonis lk: 109 (üleval) 7. Võrdle spermatogeneesi ja avogeneesi jagunemist! Spermatogenees Ovogenees Sugurakk tekib munandites Sugurakk tekib munajuhas Sugurakkude tekkimine algab murdeeas ja Algab murdeeas ja lõpeb 50 eluaastates toimub kogu elu
kaksikute meetodi abil. Ühemunakaksikud on geneetiliselt identsed ja nende omavahelised erinevused tulenevad keskkonnatingimustest ning on mittepärilikud. Erinevate kaksikutüüpide võrdlemine võimaldab eristada pärilikku ja mittepärilikku muutlikkust. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus on vanemate erinevate geeni alleelide ümberkombineerumine meioosiprotsessis 1) ristsiirde käigus ja 2) sügoodi tekkel ehk viljastumisel (ühinevad vanemate sugurakud, mis sisaldavad kumbki 50% genotüübist). Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus. Mutatsioon on kromosoomide arvu või struktuuri muutumisest tulenev genotüübi muu tu s ( muut us geneetilises materjalis). Organismivälised tegurid (mutageenid) põhjustavad mutatsioonide teket. Mutageenidena
Millal avastati ja kes olid Mendeli seaduste taasavastajad? 1900 (35 aastat peale Mendeli surma). H. de Vries, C. Correns, E. Von Tsechermak 6. Kes oli T. H. Morgan ja tema avastused geneetika vallas? Oli ameerika geneetik ja evolutsionist. Töötas välja pärilikkuse kromosoomiteooria (suguliiteline pärandumine ja geenide aheldus). Avastused: geenid asuvad kromosoomides lineaarselt; homoloogsetes kromosoomides on geenidel eri alleelid; geenid kombineeruvad ümber ristsiirde tulemusel; selgitasid suguliiteliste tunnuste pärandumise seaduspärasusi. 7. Mis on eugeenika? Esindajad? Eugeenika õpetus inimese tõupuhtusest. Kustliku valiku teel parandada inimsoo füüsilisi, vaimseid ja kõlbelisi omadust ja tagada rassipuhtus. F. Galton, Platon. 8. Mis on genoomika? Milliseid meetodeid kasutatakse genoomika-alastes uuringutes? Genoomika molekulaarbioloogia haru, mis tegeleb genoomide uurimisega;
Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talitluse. Rakkude jagunemine meioosi teel. Meioos raku jagunemise viis, mille käiguss kromosoomide arv väheneb kaks korda. Haploides Meioosis kakskorda vähenenud kromosoomistik. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemusel tekib ühest diploidsest rakust neli hapoloidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Sugurakkude areng. Suguline ehk generatiivne paljunemine. Sügood viljastunud munarakk. Uus organism ühendab endas mõlema vanemorganismi geneetilisi omadusi. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Ovogenees munaraku areng Ovogoonide paljunemine lõppeb loote eas. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Ovulatsioon Küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse
daltonismi põdev mees saavad erimunakaksikud. Kui suur on tõenäosus, et üks neist kannab edasi daltonismi ja teine põeb lihasdüstroofiat? 0.125 Geenide aheldumine Geenide kalduvus koos päranduda, kui nad on üksteisele kromosoomis lähedal. Tõenäosus, et geenid ristsiirduvad koos, on seda suurem, mida lähemal nad üksteisele on. Sentimorgan (cM) või genetic map unit (m. u.) 1 ristsiirde tulemus 100st on rekombinantne Rekombinantsussagedus (recombinant frequency, RF) 1 cM = 1% NB! Ei ületa kunagi 50% Ülesanne! Põselohkusid ja attached kõrvalestasid määravad geenid on üksteisest 2 cM kaugusel. Nii ema kui isa on mõlema tunnuse suhtes heterosügoodid. Milline on tõenäosus, et neil sünnib põselohkude, kuid normaalsete kõrvalestadega tütar? 0.0025 Aitäh, et kuulasite ja kaasa töötasite
eritunnusega (õite värvus ja tolmuterade kuju). Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega tulemuseks saadi punaste õitega, piklike tolmuteradega taimed (dominantsed tunnused). Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23.3:1:1:6.8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust ja tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over – homoloogiliste kromosoomide kromatiidide osade vahetamine. Ristsiire toimub meioosi algfaasis, kui homoloogiliste kromosoomipaaride vahele on moodustunud ühendused ehk kiasmid. Rekombinantsed gameedid moodustuvad homoloogiliste kromosoomide ristsiirde tagajärjel. Iga ristsiirde toimumise tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed kaks. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele
üldiselt rasedus katkeb ise. Vead toimuvad kromosoomide jaotumisel tütarrakkudesse. Kuni 5% seemnerakkudest sisaldavad samuti ebanormaalset kromosoomide komplekti. Meioosi evolutsiooniline tähtsus: Isalt ja emalt saadud homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine sugurakkudesse. Esimeses meioosis toimub homoloogiliste kromosoomide juhuslik lahknemine tütarrakkudesse. Kromosoomide võimalike kombinatsioonide arv on 223 (~1000000 kombinatsiooni). Ristsiirde toimumine meioos I profaasis suurendab veelgi geneetilist muutlikkust. 1 homoloogilistest kromosoomidest on pärit isalt ja teine emalt. - Suurem võimalus positiivsete mutatsioonide tekkeks ja kinnitumiseks. Kiirem kohastumisvõime. Kuigi toimub munarakkudes 4 jagunemist, saadakse ikkagi korraga 1 munarakk. Tekib 1 munarakk ja 3 polaarkeha. 7. Mendeli avastatud pärilikkuse üldprintsiibid monohübriidsel ja dihübriidsel ristamisel.
viisil iseloomustatav kromosoomi- või DNA-molekuli lõik, milles paikneb kindel geen või mis tahes muu eristatav nukleotiidijärjestus Ristsiire (crossing over) -- homoloogsete aheldusrühmade paarides toimuv retsiprookne segmendivahetus, mis põhjustab intrakromosoomse geneetilise rekombinatsiooni aheldunud lookuste vahel. Eukarüootsetel organismidel toimub ristsiire meioosi profaasis konjugeerunud homoloogsete kromosoomide kromatiidiosade vahetusena. Ristsiirde sagedus kahe lookuse vahel sõltub nendevahelisest kaugusest piki kromosoomi. Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Gameet sugurakk Sügoot viljastatud munarakk Heterogameet(-sus) indiviid, kellel sugukromosoomid on erinevad XY sugurakus Homogameet(-sus) indiviid, kellel on sugukromosoomid samasugused XX Kromosoom -- 1) eukarüootse organismi genoomi struktuurselt individuaalne element, niitjas
Metafaasis paiknevad kromosoomid ekvatoriaaltasandile ja kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaasis kromosoomide tsentromeerid kahestuvad, kromatiidid lahknevad ja liiguvad koos kääviniitide lühenemisega raku poolustele. Telofaasis keerduvad kromatiidid lahti, moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed. Toimub tsütokinees ja tekib neli tütarrakku, kääviniidid lagundatakse. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad.
Profaas, metafaas, anafaas, telofaas. 11. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? 12. Milles seisneb mitoosi tähtsus? · tekib 2 identse genotüübiga tütarrakku st. mitoos kindlustab geneetilise stabiilsuse · suureneb rakkude arv · mitoos kindlustab kasvu 13. Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuks on geenivahetus. 14. Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? 15. Milles seisneb meioosi tähtsus? · tagatakse sugurakkude teke; · Tänu kombinatiivsele muutlikkusele pole sugurakud geneetiliselt identsed ! · Kombinatiivne muutlikkus tagatakse: · krossingover (I profaas) · kromosoomide sõltumatu lahknemine (I anafaas) · Kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis 16
Mitoosi tähtsus: 1)toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel, 2)tütarrakud on geneetiliselt identsed, 3)suureneb rakkude arv org. Kasv, 4)surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, moodustuvad sugurakud ja eosed Meioosi tähtsus: 1)kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega, 2)tütarrakud on geneetiliselt erinevad ristsiirde tõttu, 3)ühest diploidsest rakust moodustub 4 haploidset rakku Tunnus Mitoos Meioos Rakkude tootmine Lähterakud jagunevad, keharakkude tootmine Sugurakkude ja eoste moodustumine Kromosoomistik Diploidne 2*23 Haploidne 23
tantstõbi, Marfani sündroom, mitmed ainevahetushaigused(tsüstiline fibroos, fenüülketonuuria, podagra), diabeet, sirp- rakuline aneemia 2. Kromosoommutatsioonis on tegu kromosoomi kuju ja suuruse muutusega. Kromosoommutatsioonid avalduvad alati! o Deletsioon- mingi kromosoomi osa ära kadumine; kaduma on läinud mitmeid geene o Duplikatsioon e lisandumine o Inversioon toimub ristsiirde ajal, mingi kromosoomi lõik keerab ennast ringi o Translokatsioon- ristsiirde ajal toimub informatsiooni vahetamine mittehomoloogiliste kromosoomide vahel o Kassikisa sündroom(5. kromosoomi lõigu deletsioon) 1:45 000, 3. Genoommutatsioonid- tegu kromosoomiarvu muutusega o Igal juhul haigus avaldub o Down'i sündroom- dr J. Langdon Down 1866. aastal. Keskmine esinemissagedus 1:800.
Morgani seadus- aheldusseadus, seaduspärasus, mis tuleneb geenide (ja muude geneetiliste markerite) jadalisest paiknemisest kromosoomides. Seda seadust defineeritakse alternatiivsete reeglitena: · aheldusreegel: ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ja päranduvad enamasti koos, sealjuures seda sagedamini, mida väiksem on nende vahemaa piki kromosoomi; · ristsiirdereegel: aheldunud geenid rekombineeruvad meiootilise ristsiirde kaudu, kusjuures nende ümberkombineerumise sagedus on seda suurem, mida suurem on geenide vahemaa piki kromosoomi. Poiss või tüdruk? Nii munarakk kui seemnerakk sisaldavad kromosoome (kumbki 23 üksikut kromosoomi). Seega on viljastatud munarakus kromosoomide arvuks 46. Nendesse kromosoomidesse on kätketud meie tunnusjooned. Igas munarakus on 22 tavalist ja üks niinimetatud X- kromosoom. Seemnerakkudes on 22 tavalist ja lisaks umbes pooltel X-kromosoom ja pooltel
ERBB2 üleekspresseerijad (efektiivsus 45%) ning uurima ravimi mõju nende hulgas. Farmakogeneetika aitab valida patsiente, kelle jaoks ravim effektiivne (rohelised) ja kes on ülitundlikud (sinine). Ebaeffektiivselt vastavate patsientide (punane) väljaselekteerimine võimaldab edasised katsed muuta effektiivsemaks ja odavamaks. Momendil 10-15 aastat! --- Geeniduplikatsioonide tekkemehhanismid *Tandeemne geeniduplikatsioon ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. *Duplikatiivne transpositsioon retrotransposonite poolt vahendatud. *Horisontaalne geeniülekanne geeniülekanne erinevate genomide vahel nt. (bakteritelt selgroogsetele). *Segmentaalne duplikatsioon duplikatsioon suurte blokkidena. *Polüpoidsuse teke terve genoomi ploidia kordistumine Selgroogsete genoom on arenenud läbi ploidsuse kasvu duplikastioonide teel. *Enamik tänapäevaseid liike omavad degenereerunud polüploidiat või on polüploidsed
Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas. Seejärel alustavad tütarrakud uut jagunemist. II jagunemine: Profaas Tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks Tekib uus kääv Metafaas Kromosoomid lahkuvad ekvatoriaaltasandil Anafaas Kromatiidid lahkuvad rakupoolustele Telofaas Tekib uus tuumaümbris Moodustub neli haploidset tütarrakku Meioosi tähtsus Ühest diploidsest rakust moodustub neli haploidset tütarrakku Ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. See suurendab pärilikku muutlikkust Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed: Ristsiirde arvelt Homoloogiliste kromosoomide juhusliku lahknemise arvelt Mitoosi ja meioosi võrdlus MITOOS MEIOOS
4.Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Mõlemasse tütarrakku jäänud kromosoomid koosnevad kõik kahest kromatiidist ning DNA replikatsioon enam ei toimu. 8. Miks meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad? Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevahelise ristsiirde tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad. Selgitage pikemalt: 20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ning tooge näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks
Küpsenud munaraku vallandumist munasarjast ja liikumist munajuhasse nim ovulatsiooniks. Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline u 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, siis munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. Meioos – raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda (Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset rakku. Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja üksteisest sõltumatu lahknemise tõttu on tütarrakud geneetiliselt erinevad). Meioosi 2 korda vähenenud kromosoomistikku nim haploidseks. Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik. Inimesel on kõigis keharakkudes diploidne kromosoomistik(46) ja sugurakkudes haploidne kromosoomistik (23). Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega.
I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? Mitoosiga tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, meioosiga väheneb see arv kaks korda 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? Sest järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi 41. Kuidas nimetatakse erinevate sugude sugurakke? Munarakud ja seemnerakud h 42. Kus moodustuvad isassugurakud inimesel
Punaste õite, pikkade tolmuteradega ristamisel valgete õite, ümarate tolmuteradega punaste õitega, piklike tolmuteradega punane õievärv & tolmuterade piklik kuju dominantsed tunnused. Hübriidide iseviljastumisel 4 fenotüübiga järglasi. Fenotüüpide oodatav suhe 9:3:3:1, tegelik 23,3:1:1:6,8. Kõrvalekalle tulenes: õite värvust & tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Rekombinantsed gameedid moodustuvad kromosoomide ristsiirde tagajärjel, mis toimub meioosi I profaasis. Ristsiirde käigus vahetavad kaks kromatiidi oma vahel justkui lõike (vahetusse minevad osad on kiasmidega ühendatud). Homoloogilised kromosoomid paarduvad, kuna geneetiline materjal on kahekordistunud, moodustub tetraad protsessis osalevad 4 homoloogilist kromatiidi. Ristsiire toimub siiski kahe vahel, seega iga ristsiirde tagajärjel on neljast kromatiidist rekombinantsed 2
Bio! Maksarakud üldjuhul ei pooldu. Kui aga eemaldada osa maksast, hakkavad allesjäänud rakud poolduma ja maksa esialgne suurus taastub. Meioos Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda, nimetatakse meioosiks . Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nim. Haploidseks (paaritu kr. arv), ja tähistatakse n=23. Inimese kõigis ensomaatilistes rakkudes ehk keharakkudes on diploidne kromosoomistik 2n=46. Meioos kaasneb sugurakkude küpsemise ja eoste moodustumisega. Meioosi tulemuseks on 4 tütarrakku. Meioosis eristatakse kahte teineteisele järgnevat jagunemist (I ja II jagunemine). Meioosi faaside nimetused on samad, mis olid mitoosis. Meioosi I jagunemise profaasis toimub kromosoomide ristsiire. Kromosoomide ristsiirde käigus vahetavad homoloogilised kromosoomid omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemuseks on geenivahetus. Mõnikord vahetatavad lõigud on erineva pikkusega ja tulemuseks on kr...
o vajalik paljunemiseks o päristuumsete rakkude jagunemiseks 9. Kuidas muutub kromosoomide arv mitoootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv jääb samaks 10.Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 11.Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks 12.Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioos on rakkude jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. Meioosis toimub kaks järjestikkust jagunemist: I Jagunemine 1) Profaas : o tuuma membraanid lagundatakse o kromosoomid keerduvad kokku
ut.ee/armpgb/1kursus/MEIOSIS_animation.flv I jagunemine ehk taandjagunemine jaotatakse samuti nelja faasi: I PROFAAS Homoloogilised kromosoomid liibuvad paari kaupa ja vahetavad võrdse pikkusega osi (ristsiire) I METAFAAS Homolooglised kromosoomid liiguvad paaridena ühele tasapinnale. Ristsiirdes katkevad DNA ahelad ja taasühinemine toimub paarilistega. Vaata ristsiirde toimumist: http://www.youtube.com/watch?v= op7Z1Px8oO4&feature=related Lahku tõmmatavad paarilised on infot vahetanud, s.t. kromosoom ei ole enam ainult ühe vanema geenidega. I ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. I TELOFAAS Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamebraani, kromosoomid ei keerdu lahti.
Tooge näide. 25. Polüteenkromosoomide moodustumine ja omadused. 26. Aneuploidsus ja selle fenotüübilised efektid. Tooge näide. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt. 28. Translokatsioonid ja liitkromosoomide teke. Translokatsioonide mõju geenide avaldumisele. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. 32. Millest on tingitud erinevused kromosoomide geneetilisel ja füüsilisel kaardil? 33. Pagaripärmi Saccharomyces cerevisiae elutsükkel. S. cerevisiae kasutamine ristsiirete uurimisel. Esneb suguta pungumine ja suguline paljunemine. Kui kaks sobivat haploidset rakku kohtuvad, toimub
Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees · Algrakkudeks on sperma- · Algrakkudeks on ovogoonid togoonid · Toimub munasarjades · Toimub munandite vääni-listes · Algab loteeas, peatub seemnetorukestes 1.eluaasta lõpus ja jätkub · Algab suguküpsuse saabudes suguküpsuse saabudes · Pidev protsess · Protsess on perioodiline
Interfaasis rakud suurenevad, koguvad ATP-d, tsentrioolid kahekordistuvad, moodustatakse juurde organelle, DNA kahekordistub. Kahekromatiidiline kromosoom - DNA kahekordistumise järel on kromosoomid kahekromatiidilised. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon - emaorganismis esinev munaraku eellane.
Ka juhul, kui domineerimisnähtus puudub (intermediaarsus), ei saada Mendeli poolt leitud arvulisi suhteid. Mendeli III seadus kehtib siis, kui dihübriidsel ristamisel vaadeldavad geeni- paarid paiknevad erinevates kromosoomides. Äädikakärbestega tehtud katsete põhjal jõudis Thomas Morgan järeldusele, et ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad järglastele enamasti koos. Geenide aheldus saab muutuda meioosi esimese jagunemise profaasis toimuva kromosoomide ristsiirde tulemusena. Organismi sugu määratakse sugukromosoomide poolt. Naise sugukromosoomid on XX ja mehe omad XY. Geene, mis paiknevad sugukromosoomises, nimetatakse suguliitelisteks.
Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu · II jagunemise eel ei toimu DNA replikatsiooni ja interfaas on lühike · Meioosil tekkivad tütarrakud pole ristsiirde tõttu geneetiliselt identsed Sugurakkude areng Spermatogenees Ovogenees · Algrakkudeks on sperma- · Algrakkudeks on ovogoonid togoonid · Toimub munasarjades · Toimub munandite vääni- · Algab loteeas, peatub listes seemnetorukestes 1.eluaasta lõpus ja jätkub · Algab suguküpsuse saabudes suguküpsuse saabudes · Pidev protsess · Protsess on perioodiline
Translokatsioonid võivad tekitada aneuploidsust, kuna rakkude jagunemine on häiritud. Liitkromosoom tekib homoloogiliste kromosoomide liitumisel või tütarkromatiidide liitumisel. 29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Kahe või enama geenid paiknemine samas geneetilises üksuses, kromosoomis, mistõttu peaksid need ka koos avalduma. Nt: Suhkruherne õite värvus ja tolmukaterade kuju. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiirdega homoloogilised kromosoomid vahetavad omavahel segmente. See toimub meioosi esimese jagunemise profaasis. 31. Kas kõrge rekombinatsioonisagedus viitab uuritavate geenide üksteisele lähestikku või eemal paiknemisele? Põhjendage. Eemal paiknemist, sest mida kaugemal nad üksteisest asetsevad, seda väiksem on tõenäosus et ristsiirdel nad samasse kromatiidi üksusesse jäävad. Kui on üle 50% rekombinante, siis
29. Mis on geenide aheldatus? Tooge näide. Samas kromosoomis paiknevad geenid peaksid päranduma koos, sest nad kuuluvad füüsiliselt samasse üksusesse, jäävad kokku ka pärast meioosi. Nt ristati 2 eri tunnusega suhkruherneid, tulemused ei tulnud 9:3:3:1 vaid 23,3:1:1:6,8, sest õite värvust ja tolmuterade kuju määravad geenid olid aheldunud. 30. Geneetilise materjali rekombineerumine ristsiirde teel. Ristsiire ehk crossing over homoloogiliste kromosoomide kromatiidi osade vahetamine. Ristsiirdel homoloogiliste kromosoomide kromatiidide vahel moodustub 2 rekombinantset ja kaks algset kromosoomi. See võib toimuda ka mitu korda ja ka tütarkromatiidide vahel. Ristsiirde ajal 1 kromosoom koosneb kahest tütarkromatiidist. Toimub kahe homoloogilise kromosoomi kromatiidide vahel. Meioos II lõpuks on 4 kromatiidi eraldi rakkudes. 31
Moodustub 2 rakku 46 kromosoomiga. Milles seisneb mitoosi tähtsus? vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemiseks Mida kujutab endast kromosoomide ristsiire ehk crossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kahest järjestikusest jagunemisest tekib 4 tütarrakku. Esimese jagunemise tulemusena väheneb kromosmoomide arv 2 korda. Teise jagunemise tulemusena lähevad tütarrakkudesse ühekromotiidilised kromosoomid. Milles seisneb meioosi tähtsus? Tagatakse sugurakkude teke, kombinatiivne muutlikkus tagatakse, kindlustab ploidsuse vaheldumise elutsüklis. Võrdle mitoosi ja meioosi.
Homoloogilised kromosoomid on liigi kromosoomikomplekti mingi kromosoomi eksemplarid kas sama või eri indiviidide kromosoomistikus. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.Tähistatakse 2n (inimesel 2n=46). Kromosoomide ristsiire - meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n=23). Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Spermatogoon - isasorganismis esinev seemneraku (spermi) eellane. Munarakk (ka ovotsüüt või ootsüüt) on tütarlapse ja naise organismi haploidne paljunemisrakk.
tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 14) Mida kujutab endast krosoomide ristsiire ehk grossingover, kuidas see mõjutab tütarrakkude pärilikku informatsiooni? Meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus, nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. 15)Kuidas muutub kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus? Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. 16) Milles seisneb meioosi tähtsus? Meioosi teel moodustuvad sugurakud ja eosed. 17)Võrdle meioosi ja mitoosi. Meioosi teel kromosoomide arv väheneb 2x, mitoosisi puhul jääb see arv aga samaks.Meioos jaguneb meioos1 ja meioos2. Mitoos aga karüokinees, tsütokinees. 18)Nimeta munarku ja seemneraku sarnasusi ja erinevusi. Munandi
Kahekromatiidiline kromosoom kromosoom, mis on interfaasi alguseks jagunenud kaheks. Kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on identsed ja sisaldavad samu geene. Karüokinees rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenivahetus. Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovogoon emasorganismis esinev munaraku eellane.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
