Facebook Like

Otsingule "rasvlahustuvad" leiti 184 faili

rasvlahustuvad - nende imendumine, varude salvestumine ja funktsioneerimine organismis s├Áltuvad toiduga saadavate lipiidide olemasolust ja organismi rasvkoe hulgast.
6
doc

Rasvlahustuvad vitamiinid

Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiinide p├Áhireedel: terve, tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja t├Ąiendavaid vitamiinipreparaate. Oluline soovitus : pikaaegse parenteraalse toitumise korral tuleb silmas pidada vitaminide defitsiidi tekkev├Áimalusi ning lisada vitamiine haigete parenteraalsele toidule. Vitamiin A - RETINOOL HOOLITSEB V├äLIMUSE...

Keemia - Keskkool
16 allalaadimist
3
docx

Rasvlahustuvad vitamiinid konspekt

Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui n├Ąidati, et peale valkude, rasvade ja s├╝sivesikute vajavad kariloomad tervena p├╝simiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini s├Áltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ├╝likoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ├╝likoo...

Keemia - P├Áhikool
10 allalaadimist
1
doc

Bioaktiivsed ├╝hendid

Bioaktiivsed ├╝hendid ├ťhendid, mis v├Ąga v├Ąikestes kogustes m├Ájutavad ainevahetust v├Ąga tugevalt. Ens├╝├╝mid Vitamiinid Hormoonid 1 Ens├╝├╝mid On biokatal├╝saatorid ┬ş reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtens├╝├╝m(lihtvalk) ainult aminohj; Liitens├╝├╝mid(liitvalk) aminohj + koeens├╝├╝m-vitamiin. Ens├╝├╝mi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida...

Bioloogia - Keskkool
37 allalaadimist
1
doc

M├Áisted

1 Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust. Bioloogia- teadus, mis uurib elu k├Áiki ilminguid. Biosf├Ą├Ąr- Maad ├╝mbritsev elu sisaldav kiht. Etoloogia- loomade k├Ąitumist uuriv bioloogiateadus. F├╝sioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni. Humoraalne regulatsioon- organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres es...

Bioloogia - Keskkool
55 allalaadimist
1
doc

Vitamiinid Ens├╝├╝mid Hormoonid-spikker

on biokatal├╝saatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ens├╝├╝mi organismis) 4% org 2.koostis: k├Áik ens├╝├╝mid on valgud 1)lihtvalgud e lihtens├╝├╝mid *aminohappej├Ą├Ągid 2)liitvalgud e liitens├╝├╝mid *aminohappej├Ą├Ągid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid t├╝hised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on ain...

Bioloogia - Keskkool
69 allalaadimist
29
doc

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused

Rasedate ja imetavate emade toitumissoovitused (Marge Mahla) Sissejuhatus Kvaliteetne ja mitmekesine toit on inimese tervise jaoks olulise t├Ąhtsusega. Toitumise rolli tervise s├Ąilimisel tuleb vaadelda esmatasandi tervishoiuteenuste lahutamatu osana. Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest t├Ąiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik...

Bioloogia - Keskkool
23 allalaadimist
26
doc

Seedeelundid

Seedeelunkond SEEDEELUNDITE S├ťSTEEM Systema digestorium seu apparatus digestorius. Seedeelundite s├╝steemi e. seedeelundkonda kuulub seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid. Seedekanali moodustavad toidu vastuv├Átuks, seedimiseks ja imendumiseks ning j├Ą├Ąkproduktide eemaldamiseks e. elimineerimiseks ├╝hinenud ├Á├Án...

Bioloogia - Keskkool
177 allalaadimist
32
doc

Toitumis├Ápetus

Peat├╝kk. SISSEJUHATUS TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist. Toitumine - toidu hankimine, tarbimine, omastamine. Puuduj├Ą├Ągid toitumises viivad varem v├Ái hiljem j├Ąrgmiste h├Ąireteni: ┬Ě n├Árgenenud kaitses├╝steemid; ┬Ě pidurdunud haavade paranemine; ┬Ě lihaste j├Áudluse v├Ąhenemine; ┬Ě vaimse v├Áimekuse langemine, jne. Maakeral kasv...

Kokandus - Kutsekool
132 allalaadimist
12
ppt

Rasvad inimkehas - powerpoint

Meelika M├Ąnnik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ├╝lesanne on rasvade ladustamine Rasvad on k├Áige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal P├Ąevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne l├Áhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha tempe...

Keemia - Keskkool
53 allalaadimist
24
doc

Eksamiks ├Áppimise konspekt

Orgaanilised ├╝hendid P├ĽHILISED ORGAANILISED ├ťHENDID S├ťSIVESIKUD e SAHHARIIDID 1.1. Sissejuhatus K├Áige lihtsam on t├Ąhistada neid ├╝hendeid m├Áistega s├╝sivesik, sest: ┬Ě valdav enamik siia kuuluvatest ├╝henditest on C-h├╝draadid (Cn(H 2O)m), v.a desoks├╝riboos ja gl├╝koo...

Biokeemia - Eesti Maa├╝likool
313 allalaadimist
2
doc

Eksami spikker

Toit-Toiduaine v├Ái toiduainete segu, mis on m├Áeldud inimesele s├Â├Âgiks v├Ái joogiks t├Â├Âtlemata v├Ái t├Â├Âdeldud kujul Toiduaine-Taimne v├Ái loomne (├╝ksikutel juhtudel ka mineraalse p├Ąritoluga) saadus v├Ái toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete s├╝nteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katal├╝├╝tilistel nin...

Inimese toitumis├Ápetus - Eesti Maa├╝likool
95 allalaadimist
8
doc

Loeng IV

2. Lipiidid 6.2.1. Mis on lipiidid M├Áiste lipiidid ei ole p├Ąris identne m├Áistega rasv. M├Áiste lipiidid haarab endasse k├Áik loomorganismile iseloomulikud h├╝drofoobsed vees lahustumatud ained. Rasva all m├Áistetakse looduslikke trigl├╝tseriidide segusid (loomarasvad, v├Ái, taime├Álid) ja trigl├╝tseriidid e. triats├╝├╝lgl├╝tseroolid on gl├╝tserooli estrid rasvhapetega. ~95 % toidu lipiidide...

Inimese toitumis├Ápetus - Eesti Maa├╝likool
35 allalaadimist
7
doc

Vitamiinid

Vitamiinid Vitamiinid on heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, peamiselt eksogeensed orgaanilised ained. Vitamiine vajab inimene v├Ąga v├Ąikestes kogustes - mikrogrammidest kuni milligrammideni. Paljud vitamiinid on ens├╝├╝mide koostises, seega m├Ájutavad nad organismis toimuvaid protsesse, sealhulgas ainevahetusprotsesse. Vitamiinid t├Ástavad ka organismi kaitsev├Áimet. M├Áningaid vitamiine (n├Ąite...

Inimese toitumis├Ápetus - Eesti Maa├╝likool
98 allalaadimist
9
doc

Eksami k├╝simused & vastused

Toiduvaliku p├Áhikriteeriumid: T├Ąisv├Ą├Ąrtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eesk├Ątt asendamatuid aminohappeid, esmat├Ąhtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( K├Árge energiasisaldusega toit ei pruugi olla t├Ąisv├Ą├Ąrtuslik ja vastupidi- coca k├Árge en sisald, aga madala toitev├Ą├Ąrtusega; t├Ąismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, s├╝siv, lip osakaal p├Ąevases toid...

Toitumise alused - Tallinna ├ťlikool
175 allalaadimist
3
doc

Bioaktiivsed ├╝hendid

Bioaktiivsed ├╝hendid On ├╝hendid, mis v├Ąga v├Ąikestes kogustes m├Ájutavad ainevahetuse kiirust 1. Eksogeensed (vitamiinid) 2. Endogeensed (ens├╝├╝mid ja hormoonid) Vitamiinid On orgaanilised ├╝hendid, suht v├Ąikse molekulmassiga, ning nende olemasolu on normaalseks ainevahetuseks h├Ądavajalik. Vitamiinid on mikrotoitained. Vitamiinide allikad inimese jaoks...

├ťldbioloogia - Tartu ├ťlikool
31 allalaadimist
6
pdf

Naftareostuse v├Áimalik m├Áju eluskeskkonnale

Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostuse tekkep├Áhjused.....................................................................................................3 3. Naftareostuse m├Áju elusloodusele...

├ľkoloogia - Eesti Maa├╝likool
60 allalaadimist
6
doc

Oliivid

Oliivid ├Ľlipuude loodusliku kasvukohana on enamasti tuntud Vahemeremaad. Nad on suhteliselt aeglase kasvuga ning k├╝llaltki pikaealised. Eakamate puude vanus ulatub koguni ├╝le 2000 aasta. Oliive kui kultuuristatud ├Álipuuvilju on inimkond kasutanud juba ligi 6000 aastat. Saagi korjamine ├Ľlipuud annavad saaki kuumade suvede ja maheda...

Geograafia - P├Áhikool
18 allalaadimist
6
docx

Lipiidid

Lipiidid ┬ş struktuurilt ja funktsioonilt heterogeenne grupp biomolekule, mille ├╝hiseks tunnuseks on lahustumatus vees. K├╝llastamata rasvhape ┬ş rasvhapped, mis sisaldavad kaksiksidemeid. K├Árge sulamistemperatuur ja annab membraanile elastsuse. Ei saa tihedalt pakkida. K├╝llastatud rasvhape ┬ş k├Áik esinevad sidemed on ├╝ksiksidemed. K├Á...

Keemia ja materjali├Ápetus - Tallinna Tehnika├╝likool
95 allalaadimist
24
doc

Geenitehnoloogia

Suhkrute l├╝hiiseloomustus. (CH2On) e s├╝sivesikud on org.├╝hendid : koostis s├╝sinik, vesinik, hapnik. Lihtsuhkrud ┬ş monosahhariidid. Liitsuhkrud ┬ş *oligosahhariidid (2-10 kovalentselt seotud monosahhariidi j├Ą├Ąki); *pol├╝sahhariidid (sadu kuni tuhandeid monosahhariidi j├Ą├Ąke). Monosahhariidid jagunevad: *C-aatomite arvu j├Ąrgi (trioos, tetroos); *funk.├╝hma j├Ąrgi (a...

Arstiteadus - Tartu ├ťlikool
322 allalaadimist
7
doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = pol├╝nukleotiid. DNA ┬ş desoks├╝ribonukleiinhape. RNA ┬ş ribonukleiinhape. L├Ąmmastikalused- Aromaatsed ts├╝klilised ├╝hendid, mis lisaks s├╝sinikule sisaldavad ka l├Ąmmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:L├Ąmmastikaluste...

Biokeemia - Tallinna Tehnika├╝likool
112 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse k├╝psiseid. Kasutamist j├Ątkates n├Áustute k├╝psiste ja veebilehe ├╝ldtingimustega N├Áustun Sulge