Looduslikud kooslused 1) Madalsoo ja raba erinevused ja sarnasused Erinevused: Raba on liigivaesem kui madalsoo. Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused...
Lammi- e. Luhaniit Lammi- e. Luhaniit Eesti luhaniitude üldpindala 27 584 ha Kooslus ei ole kaitse all Viljakad mullad (Fosfor) Kooslust ohustab pajuvõsa pealekasv Taimestik Kaldaäärsed aasad sete on mõõdukas, mullad on viljakad, tarnade ja kõrreliste kasvukeskkond Madaltaseme luhad seted vähe ja see on peene strktuuriga, moodustuvad viljakad mullad, levivad kõrged ja tihedad tarnade ning kõtteliste kooslused. Luhasood sete minimaalne, turvastunud muld, samblakattega. Kõrgtaseme niidud madala rohususega, setet jõuab niidule vähe. Jusshein Festuca ovina (Kaldaäär) Maarjahein (Madaltaseme luht) Anthoxanthum Pudeltarn (Luhasoo) Carex rostrata Hirsstarn (Kõrgtaseme niit) Carex panicea Loomastik Enamasti väga külluslik Haruldased liblikaliigid, kiilid Paljude lindude toidukoht Palju putukaid (1964.a
Rannaniit Rannaniit · Rannaniit ranniku osa mis allub mere mõjule või külgneb merega. · Rannaniitude pindala Eestis on ca. 9450 ha. · Rannaniite on Eestis looduskaitse alla võetud umbes 54 Taimestik Halofiilide vähesus Enimlevinud on taimed mis on harjunud vähese soolsusega Mõõdukas niitmine rikastaks niidu keskkonda Esineb palju kaitse all olevaid liike Roosa Merikann Armeria elongata Põhjatarn Carex extensa Meripuju Artemisia maritima Noolleheline Malts Atriplex longipes Loomastik Elupaigaline mitmekesisus Taimede mitmekesisus = palju putukaid Toidurikas rannik, meri Maismaa ja mereloomade kohtumispaik Imetajaid on vähe Roomajaid on vähe Haruldased linnud Kiivitaja Vanellus vanellus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa.
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed
Rabastuvad metsad · Metsad, mille muld on veega küllastunud ning millele on iseloomulik suhteliselt tüseda toorhuumusliku kõdukihi olemasolu. Muld on happelise reaktsiooniga. Paljudes kohtades on mullatekkeprotsessis kujunenud ka vettpidav nõrgkivi kiht. Hästi väljakujunenud on puhmarinne; samblarinne tüse. Eesti metsadest moodustavad rabastuvad metsad vaid 1%. Rühma kuuluvad sinika ja karusambla kasvukohatüübid sinikas, sookail POOLLOODUSLIKUD KOOSLUSED: Aruniidud ja puisrohumaad Pärandkooslustest üldiselt: Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid rohumaid või puude-põõsastega rohumaid. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, võsastub rohumaa varem või hiljem jälle. Pärandkoosluste, eriti puisniitude kõrgaeg oli umbes sajand tagasi, mil nende pindala küündis 18 000
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad
Taimekooslus e fütotsönoos- Taimekoosluste piiritlemie on tinglik- kontiinumi kontseptsioon Taimkattel eristatakse 3 kontiinumit: Topograafiline kontiinum- taimekoosluse piirid on looduses hajusad, kooslusi eraldab alati laiem või kitsamm üleminkuala ehk siirdeala (ökoton) Taksonoomiline kontiinum- kõiki taimekooslusi ei saa klassifitseerida kindlaisse tüüpidesse Ajaline kontiinum- muutvad ajas ja ruumis Koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest: Looduslik kooslus- kuhu inimene pole sekkunud, nt rabad Poollooduslikud kooslused- inimmõju olemas, taimeliigid looduslikud aga päranandkooslustel nt taimeliigid on looduslikud aga inimene niidab seda kooslust ja tänu sellele kooslus püsib, ei võsastu ega metsastu Kultuurkooslused- inimtekkelised nt aiad, põld, kultuurrohumaa, inimene ise otsustanud mis teem Eluvorm- sarnaste org rühm. Taimnedel on eluvorme eristatud ebasoodsate tingimuste üleelemiseks evolutsiooni vältel ku...
langevad sademetena maapinnale. 3. Happeliste oksiidide reageerimine õhus veeauruga.(tulemuseks on happed, mis põhjustavad happevihmasid.) SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2 4. Happevihmade tekke põhjused. 1) Inimtegevus-kütuste põlemine 2) Loodus-põlengud -äike -vulkaanid 5. Happevihmade kahjustused. · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon veekogudes Degradeeruvad kooslused Muutub elustik Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) · Suureneb vesinikioonide kontsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) · Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) · Alaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused, väheneb assimilatsiooni kiirus, taimed
samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda kõike selgitada. Sellest tekstist võibki välja lugeda samase arusaama nagu on minul endal ,,Keha ja vaim eksisteerivad koos samaväärsetena inimese allüksustena" ehk siis inimene oleks minu lauses ühiste üksuste komplekti nimetus nagu Ülikool on nimetus paljudest võrdväärsetest üksustest nimetus. Kui nüüd lähtuda sellest et keha ja vaim ei ole koos tegutsevad võrdsed kooslused siis peaks ju saama vaimud omavahel suhelda ja teine vaim aru saama esimesest, Nagu Ryle ise kirjeldab on see arusaam ju väär sest, et me ei saa hinnata üksteise vaimset seisundit lihtsalt füüsiliselt kohtuda, see hinnang põhineb ju meie arusaamisest meie vaimu suhtes ja ei anna mitte mingit infot selle kohta kuidas teine vaim tunneb. Ryle artikkel kirjeldab ka arusaamist miks on vaim ja keha üks kooslus, ta seletab
sügavam kaev, mis andis aastasadu külarahvale vett. Rootsi vägi kartis mürgitamist ja pannud tunnimehed kaevu valvama. 8 4. Panga kaitset ohustavad tegurid ja kaitse Loodusväärtustele on ohud liigne turism ning lähedalasuv maantee. Kaitse eesmärki saab tagada Tupenurme pangal keelates turistidel liigne liikumine seal, kuna see kahjustab puutumatust. Hooldada aga tuleks alasid, mis kipuvad võsastuma, mille tagajärjel võivad hävida ohustatud liikide kooslused, näiteks käpalised või kahjustab liblikaliikide elupaiku. 5. Ürglooduse objektist huvituvad huvigrupid Huvigrupid on loodusteadlased, eelkõige on huvitunud sellest objektist geoloogid ja bioloogid, uurides oma erialaga seotud kooslusi. Kindlasti on selle objektiga seotud ka kohalikud elanikud või loomakasvatajad, kelle loomad hoiaksid panga lähedal oleva rohumaa korras. 9 6. Kaitsealuse objekti analüüs
Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused Rakuhingamine – kõikide rakuliste organismide rakus toimuvate metaboolsete protsesside ja hingamisprotsesside kompleks Generalistid – mitmesugust toitu kasutavad organismid (nt jänes sööb erinevaid taimi) Spetsialistid – kindlale toidule kohastunud organismid (nt koaalad, kes söövad ainult eukalüptilehti või pandad, kes söövad ainult bambust) K-strateegia – keskkonna kandevõime, vähe järglasi, järglased üsna suured, hea
Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt. narkomaania, alkoholism, vägivald) Keskastmeteooriad (R.K. Merton) - uuritakse ühtse sotsiaalse terviku ühtesid või teisi osi. Sotsioloogia harud - teadusliku analüüsi rakendamine suhteliselt piiratud sotsiaalse elu valdkonna suhtes. nt
1) rannaniitude taimekooslused - levivad ranniku-gleimuldadel, ranniku-kamargleimuldadel ning liigniisketel glei- ja turvastunud muldadel merelahtede tasastel rannikuil. Merele lähemal, tavaliselt soolasest veest otseselt mõjutatud alal kasvavad väikese alsi, soomusalsi, pilliroo, meri-mugulkõrkja, kareda kaisla, meri-nadaheina, randastri- rand-õisluha, rand- sõlmheina, hariliku soolarohu, rannika-tuderloa, lünktarna, hariliku lõhnheina, hariliku orasheina kooslused. Suprasaliinses vööndis on tavaliselt kõige enam kohatav punase aruheina kooslus, vähem leidub klibuvallidel kasvavaid roog-aruheina ja kõrge raikaeriku kooslusi, samuti veidi soostunud lohkudes ettetulevaid lubika ja hirsstarna-hariliku tarna kooslusi. Neis rannaniitude kooslustes on üsna arvukalt ka haruldasi ja kaitstavaid taimeliike nagu liht-randpung, rand-soodahein, hall soolmalts rand-tarn klibutarn, põhjatarn.
Sekundaarne suktsessioon koosluste vahetus algab kohas, kust esialgne kooslus on mingil põhjusel (tuli, üleujutus, torm, metsaraie) hävinud Autogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad sisemised tegurid, nt pinnase kinnistumine, mullateke, taimede varjutamine teiste taimede poolt Allogeenne suktsessioon koosluste vahetust põhjustavad välistegurid, nt kliima, maakerge, setete kuhjumine Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. See, mis jääb, ei muutu. Kliimakskooslus on väga aeglase arenguga kooslus. Kooslused, millel esinevad sagedased häiretegurid, ei jõua kunagi kliimakskoosluseni.
2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid.Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Alam-Pedja looduskaitseala Alam-Pedja looduskaitsealale jäävad unikaalsed vanajõed, metsa- ja sookooslused, poollooduslikud kooslused, sh lammialad. Ala iseloomustavad kaitstavate liikide elupaikad, vanajõgede rohkus ning sealsete metsakoosluste liigiline ja vanuselise struktuur. Alam-Pedja looduskaitseala loodi 1994. aastal. Kaitseala unikaalsuse loovad alale jäävad jõed koos nende vahele jäävate looduslike soode, lammialade ning märgade metsadega. Ökosüsteemide mitmekesisus on alal väga olulise tähtusega. Ala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004
Liikide hävimine Helsingi Läänemere piirkonna merekeskkonnakaitse konventsioon o vähendada Läänemerre lähtuvat reostust, tagamaks merekeskkonna talutav ökoloogiline seisund; o teha teaduslik tehnilist koostööd kaasasegsete keskkonnakaitse abinõude väljatöötamisel; o töötada välja ja juurutada ühte keskkonnakaitsestrateegia Läänemere regioonis Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale Poollooduslikud kooslused Ekstensiivne põllumajndus võib bioloogilist mitmekesisust tunduvalt suurendada Poollooduslikud kooslused on unikaalsed maailmas: kõrge liigirikkus, haruldased taimeliigid, pärandkultuurmaastik Poollooduslike koosluste hääbumise kiire vältimine on võimalik vaid põllumeestega sõlmivate hoolduslepingute kaudu Mahepõllundus Maaparandus Maaparandus muudab bioloogilise mitmekesisuse maastikulist struktuuri. Sagedane maaparandus vähendab bioloogilist
teaduslike teadmiste allikaks. Loodusharidus - teadmiste, oskuste, hoiakute ning väärtushinnangute süsteem inimese ja looduse vaheliste suhete teadvustamiseks. Loodushariduse alus on säästva arengu ideest tulenev tasakaalustatud looduslik, majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne areng. Loodusvarad - inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid: maavarad, muld, tuule- ja päikeseenergia, õhk, vesi, organismid ning nende kooslused jm, ka ökoloogilised olud kliima. Maastik - keskkonna osa, nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad loodustegurite ja inimtegevuse mõjud ning koosmõjud. Natura 2000 võrgustik - kaitstavate alade võrgustik Euroopa Liidus, mille eesmärk on säilitada ning ka taastada väärtuslikke ja ohustatud elupaigatüüpe, ühtlasi kaitsta ohustatud liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2
(Luhamaa, H. jt. 2001.) Rannaniidud Rannaniidud tekivad madalatele merekallastele, kus merevee ja karjatamise mõju tekitavad soolalembesed taimekooslused. Olenevalt mere kaugusest võib taimestikus eristada kolme vööndit. Subsaliinsed taimekooslused asuvad hüdrolitoraalis. See ala on alaliselt või pikka aega üle ujutatud ning taimede alumised osad on alaliselt vees. Subsaliinsetel rannaniitudel on tavalised roostikud, meri-mugulkõrkja või kareda kaisli kooslused ning peaaegu taimkatteta paguveerannad. Veidi kõrgemal, kuid ikkagi merevee otseses mõjualas on saliinne rannikuvöönd. Siin on kõige tavalisemad rannika-tuderloa, punase aruheina ja hariliku pilliroo taimekooslused. Tavapäraste põllumajandustavade hülgamise tõttu on pillirooalad jõudsalt laienenud. Kõrgematel aladel, kuhu merevesi jõuab vaid suurte tormide ajal, on suprasaliinsed kooslused, mis on vähem soolased, aga elustikult mitmekesisemad.
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
· Põlevkivi kaevandamine ja põletamine (karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik; väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse linnaveekogudesse, suur energiakulu; rikastusjäägid ja aheraine) · Õhusaaste (mõjutab tervist, ökosüsteeme ja ehitisi) · Tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus. Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele
4)Jäljed elu algelistest vormidest.(Ilmusid üherakulised organismid) PROTEROSOIKU(agueoon) 1)(660miljonit aastat tgsi) VENDI (aga 2600 milj aastat tgsi puudub) 2) VENDI AJASTU 660 MILJ AASTAT TGSI 2600MILJ AASTAT TGSI Sellest ajast pärinevad Eesti ja kogu Vene Tekkisid maailma suurimad rauamaardlad tasandiku vanimad settekivimite kihid(lii-vakivi, savi) 3)Eesti asukoht: Baltika( edela osa) 4)Tekkisid mitmesugused bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Vendi 2600 milj aastat tgsi Kõigi selgrootute hõimkondade ilmumine ajastu Vetikate ja bakterite levimine, kõva skeletita lõpul. selgrootud.
Juriidiline isik on isiku alaliik. Juriidiline isik omab sarnaselt füüsilisele isikule täielikku õigusvõimet, kuid erineb viimasest oma substraadilt. Juriidilise isiku substraadiks on isikute ja/või varade kooslus, füüsilise isiku substraadiks aga inimene. 2.2. Juriidilise isiku koht õigussüsteemis Juriidiline isik on koosluse üks alaliik. Kooslused jagunevad: 1) juriidiliseks isikuks olevad kooslused; 2) mittejuriidiliseks isikuks olevad kooslused. Mõlemad koosluse alaliigid jagunevad: a) struktuurilt: isikute ühendusteks e. korporatsioonideks ja asutusteks; b) õiguslikult seisundilt: eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks 2.3. Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele
majadele põhjustades korrosiooni. Kui väävli reostusained langevad majadele (eriti neile mis on tehtud liivakivist või lubjakivist ) siis need reageerivad kivide sees olevate mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Happeliste sademete tagajärjed: · Suureneb vesinikioonide konsentratsioon veekogudes o Degradeeruvad kooslused o Muutub elustik o Hukkub esmalt vääriskala (lõhe) Suureneb vesinikiooide konsentratsioon pinnases (vaesustavad kooslused, aeglustub orgaanilise aine lagunemine) Suureneb toitainete väljauhtumine (keskkond happeline väheneb mullaviljakus) Alaaneb taimede rakumahla pH (tekivad lehe- ja okkakahjustused,
üldjoontes samades piirkondades kui praegu- liivase lähtekivimiga muldadel, eriti Kagu-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Eesti metsade areng on sõltuvalt veereziimist, mullastikust, reljeefist ja reast teistest teguritest olnud küllaltki eriilmeline. Selged erinevused on kõrg-Eesti ja hiljem mere alt vabanenud madal-Eesti vahel. 11 Floora Floora mitmekesisuse põhjused: · Geograafiline asend: Lääne-Eestis ja saartel on kooslused, mis on kohastunud mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud)
populatsioon, pikk eluiga ja tugev kasv. S ehk stressi taimed on pidevalt ebasoodsates tingimustes, mille tõttu ta peab pidevalt kohanema, kuid kui ta sellega toime tuleb on ta populatsioon stabiilne ning eluiga pikk. R ehk ruderaal taimi iseloomustab keskkonna muutlikkus, kui on soodne keskkond, siis nad paljunevad kiiresti ja rikkalikult, kui aga on ebasoodsad tingimused, siis nad suudavad ainult säilitada teatud järglased. Strateegia tüübid võivad populatsioonis muutuda ajas 6. Taime kooslused Kooslus on taimede kooseksisteerimise vorm, kus valitsevad ühed keskkonna tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda. Kooslused moodustavad vertikaalstruktuure. Eristatakse koosluste tüüpe: 1) maismaakooslused metsad, niidud ja sood, 2) veekooslused mage ja mereveekooslused. 7. Muld Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel. Muld tekib kivimite lõhustumisel (abiootiline), ning
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine
Tsiviilühiskond Esimestena rääkisid tsiviilühiskonnast T. Hobbes, J.Locke ja G.W Hegel, nad eristasid organiseeritud ühiskonda, mille suhtes riik valitseb. See on analüütiline kontseptsioon, kuna tsiviilühiskond ei eksiteeri ilma poliitilise võimuta, ilma riigita. Kodaniku- ehk tsiviilühiskonna (lad. Cives kodanik) peamine tunnus on inimeste vaba koondumine mitmesugusteks ühendusteks, vaba selles mõttes, et nad on tekkinud kodanike vaba initsiatiivi tulemusena. Kuna taolised ühendused püüavad ka ühiskonda mitmel moel mõjutada, nimetakse neid ka huvi- või tugirühmadeks.Me tunneme mitmesuguseid töötajate -teenistujate, ameti- ja kutseühinguid, ettevõtjate ühendusi, firmasid, pöllumeeste liite, pensionäride, seksuaalvähemuste, invaliidide, ülöpilaste ja naiste ühendusi, jne. Asutustel ja ülikoolidel, kirikul jne. on omad erihuvid, sealjuures pole need ühendused, kooslused, asutused seesmiselt ühtsed, nende sees leidub hulgaliselt väiksema...
5.Milliseid niite nim. primaarseteks niitudeks? .................................................... 6.Milliset niidutpi kirjeldab alljrgnev tekst? Need niidud levivad toitainevaestel, alles kujunemisjrgus liivmuldadel.Kujunevad luidete ja muude tuiskliivaalade kinnistumisel taimedega.Hreda rohustuga. Kirjuta sellele niidutbile kaks iseloomulikku taime. .................................................... 7.Millist tpi metsale in iseloomulikud jrgmised kooslused? 1.Mnd,samblad,tarnad,kanarbik,pilliroog,sookail-.............................. ... 2.Mnd,pohl,mustikas,kanarbik-................................................. ..... 8.Miks tnapeva looduskaitse pole enam haruldaste ksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Too nide. .................................................... 9.Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? ....................................................
Masing, Theodor Lippmaa Nimeta, selgita mõisted Taimemorfoloogia - on taime välisehitus. Taimeanatoomia - taime siseehitus. Taimefüsioloogia – taime ainevahetus jms. Taimetrüfoloogia - on rakuõpetus (R.Hook) Taimesüstemaatika- taime liigitus, kirjeldus. Taimegeograafia -taimede paiknemine, erinevad kooslused (Ch. Darwin) Taimeökoloogia -taime ja keskkonna seosed. Geneetika ehk – taime pärilikus, muutlikus. Valdavalt on taimed rohelised, see tuleb klorofüllist. Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine.
liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased. Inimtegevus on esmatähtis põldude ja linnade elustiku kujunemisel, kuid seda ei saa unustada
üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. · Karjääri kaevandamisel emaldatakse pinnas nt paas, liiv, savi. · End ammendanud kaevandustest jäävad alles suured tühimikud pinnasesse Põhjavee reostus Karjäärides aset leidva kaevandamise ja lõhkamise tulemusena reostub kaevanduse ümbruses pinnavesi. Selle tagajärjel kannatab eelkõige reostunud vett tarbivate inimeste tervis
graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari
kujunemine pärast jääaega)· Klimaatilised (meri, kontinentaalsus). Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:· Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku
F: *Fungitsiid- on agrokemikaal, millega tõrjutakse taimede seenhaigusi *Fumigatsioon ehk suitsutamine (ka gaasitamine)- on mingi keemilise aine (fumigandi) kasutamine eesmärgiga võidelda kahjurite, harvem ka taimehaiguste vastu. Fumigante kasutatakse gaasi või auru kujul. H: *Hein- on niidetud ja kuivatatud rohi, enamasti kasutamiseks loomasöödana *Niit ehk heinamaa- on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused *Herbitsiid ehk umbrohumürk- on agrokemikaal, mida kasutatakse umbrohu ja soovimatute taimede hävitamiseks. *Hüdropoonika- on meetod taimede kasvatamiseks ilma mullata, kasutades selle asemel mineraalsete toitainete lahuseid *hüdropult- lihtne käsiprits veeanumaga, ämberprits I: *Insektitsiid ehk putukamürk- on kemikaal, mille ülesandeks on hävitada selgrootuid kahjureid
Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne
Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn
kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külvata (Aavik, T. Pärandkooslused). Pärandkoosluste säilitamiseks kasutatakse looduslähedasi hooldusmeetodeid
1 Tallinn 2015 1. Metsade pindala Kreekas kasvavad metsad 3,752,000 ha suurusel pindalal, millest tuleneb metsasuse protsent 29.11% (2005). Riigi pindlala on 12,890,000 ha. Riigil on väike metsasuse protsent. 2. Metsatüübid ja puuliigid Kreekas kasvavad metsatüübid on vahemereline igihaljas mets, macchie ehk makii, phrygana ehk früügana, lehtmetsad, montaansed okasmetsad, lähisalpiinsed ja alpiinsed kooslused. Illustration 1: Põhiliste metsades esinevate liikide levikualade suurus ja osakaal tabelis. 3. Suuremate metsamassiivide paiknemine Suuremad metsamassiivid paiknevad riigi põhja- ja keskosas, sest seal on sobivam kliima. Kreekal on palju rannikuid, mis muudab õhumassid möödukate erinevustega vahelduvaks. Sisemaal on metsadel parem võimalus kasvada. Pinnamood on suhteliselt mägine, mille tõttu on palju mäetaimestikku ja põõsastikke 4. Metsade kasutusalad
9 lk 4. Väljasuremisohus olevate liikide omadused ……………………………….. 10 lk KOKKUVÕTE …………………………………………………………...... 10 lk KASUTATUD ALLIKAD ………………………………………………… 11 lk Loodusel on tohutu majanduslik, esteetiline ja eetiline väärtus. Selle hoidmine eeldab, et kõik elurikkuse komponendid – ökosüsteemid, kooslused, liigid, populatsioonid ja geneetiline muutlikkus – säilivad heas seisundis. Kõigi nende osiste puhul võib algne ohustatus viia lõpuks välja täieliku hävinguni, kuid eduka looduskaitsetööga on võimalik neid ka alal hoida. Kooslused võivad kahjustada, väheneda pindalalt või kaotada oma väärtuse inimeste jaoks, kuid niikaua, kui kõik selle algupärased liigid on veel alles, säilib koosluse taastumise ~1~ võimalus
valima värske pasta. Pastatoodete jagunevus sõltuvalt kujust: 1. torukujulised - seest tühjad tooted ( penne ...) 2. niidikujulised - peened tooted ( spagetid , nuudlid ... ) 3. lindikujulised - taignaribad , pessa keeratud ( tagliatelle , papardelle ... ) 4. plaadikujulised - lasagne 5. vigurtooted - erikujulised tooted ( fusili ... ) 6. täidetud pastatooted - erinevate täidistega Maailmas tuntakse üle 300 erineva nimetusega pastatooteid . Pasta kooslused : -100% durumnisujahust , ei lisata muna . - osaliselt durumnisujahu + osaliselt tavalist nisujahu , lisatakse muna . - 100% tavalist nisujahu . Madalama kvaliteediga pastatoodete puhul lisatakse ka rukkijahu või odrajahu . Pasta on tumedam aga tervislikum Pasta toiteväärtus : Pastatoodetele on omane: - kõrge energiasisaldus - vähene proteiinihulk - rasva vähesus - vitamiinide ja mineraalsoolade tagasihoidlikus - rohke kaaliumi sisaldus - kerge seeditavus
turutõrkeid 6. Sotsiaalsed taotlused Igaüks peab ise pingutama, riik peab Sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rikkuse võrdne jaotamine inimeste motiveerima inimesi rohkem tööle. Esmatähtsad traditsioonilised vahel. Riik peab tagama igale inimesele kooslused: suguvõsa, naaberkonna, väärika elutaseme. kirikukoguduse, seltside ja tööandja roll 7. Suhtumine kirikusse Peab religiooni inimeste Kirik seob ühiskonna tervikuks ning eraasjaks ning seepäras peab oluliseks kristlik moraal on tähtsal kohal.
mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist nn servaefekt Taastumised e. Demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Suktessioon e. Koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujundamisega ning viivad uues koosluse kujunemiseni. Kliimakskooslus püsivas olekus kooslused. Lõppkooslus, mis välja kujuneb. Popultasiooniökoloogia Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul, taiga Ökoloogiline populatsioon seoses kindla ökosüsteemiga, mets Lokaalpopulatsioon - liigi väikseim elementaarrühm ühe ökosüteemi piires, kuusetukk metsas Elustrateegia olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade
Kas on selle ja atmosfääri muutuste vahel. Vähe hapnikku, skeletti ei moodustu. Ordoviitsiumi radiatsioon. See on paleosoiline fauna ehk Sepkovski II fauna, karbonaatse kojaga. Valitsesis käsijalgsed, taustaks: ookean oli kihistunud (kasvuhooneperiood. Inertne sooja vee mass. 300-500 m ookeani kihti osales kliima, aineringes jne. Hapniku kasv võimaldas karbonaatset biomineralisatsioon. Hapniku sisaldus kasvas kihistuse tõttu. Kujunesid praeguse sarnase struktuuri, kuid erineva kosseisuga kooslused. Need olid tundlikud hapniku sisalduse suhtes meres. Toest moodustavad organismid on anoksia tingimustes esimesena löögi all. Gondwana jäätumine. Lühiajaline, kõigest paar miljonit aastat. Piisava täpsusega dokumenteeritud väljasuremissündmus. Enne jäätumist oli suur mitmekesisus, kõrge bioproduktsioon ja ookean oli kihistunud. Gondwana oli polaarse asendiga. Jäätumist on uuritud ka Eestis. c isotoopide suhe.
Suurkoovitaj Naaskelnokk a Liivatüll Putukad, kahepaiksed, (kari)loomad · Kõre e. juttselg- kärnkonn · Teised konnalised · Liblikad · Veised, hobused, lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik)
uurimisel ei saa piirduda ainult puuliikide loeteluga. Pargi kooslusi on väga palju uuritud seoses dendroloogiaga. Park koosneb avatud-, suletud-, puittaimedega- ja rohttaimedega aladest. Seoses erinevate taimeliikide esindajatega on leidnud koha pargis ka soontaimed, puit-ja rohttaimed, mis on ühed võimsamad energiaallikad. Samuti leidub ka samblaid ja seeni, mis loovad meile hubase keskkonna. Mulle meeldivad kõige rohkem puittaimede kooslused, mis on parkides domineerivateks, ning annavad toitu ja varju teistele elusolenditele. Puud annavad kindlustunnet ja jõudu ning muudavad pargid kodusemaks. Lehtpuudest kasvab meie parkides harilik tamm, mis on üheks levinumaks pargipuuks. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu, mistõttu kasvab ka paljude eestlaste koduaias tammepuu. Teistest lehtpuudest võib nimetada veel ära hariliku saare, hariliku vahtra, arukase, halli lepa, hobukastani ning hariliku haava.
pärisarurohumaad madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne-sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslustega. [2] Leostunud muld leostunud muldade looduslikud rohumaad on kas kuivad pärisaru- või sürjarohumaad või niisked pärisarurohumaad. Taimekooslustest on lagedamatel ja kõrgematel aladel suurema osakaaluga angerpisti-lubika, lubika-mägitarna, mägiristiku madala mustjuure ja angerpisti-mägiristiku kooslused ning niiskematel aladel madala mustjuure hariliku härgheina, kahkja tarna madala mustjuure, tulika luht-kastevarre, kõrveköömne- sinihelmika, lubika-hirsstarna jt kooslused. [2] Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad (KI) moodustavad 2,4% kogu maafondist ja 6,3% põllumaast. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel
osades. Enamikus on need väikesed, kuni 5 ha suurused ühe-talu heinamaad. Aastail 1995-97 niideti neist mitte enam kui 200 ha, kusjuures Saaremaal kuni 30 ha. Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud seega tuhat korda. Puisniidud Eestis · Eesti esinduslikumad puisniidud on: · Nedrema puisniit · Vahenurme puisniit · Tagamõisa puisniit · Koiva puisniit Puisniitude teke · Puisniite meenutavad kooslused hakkasid muistsete asulakohtade ümber kujunema 7000- 8000 aastat tagasi. Ulatuslikum karjakasvatus levis Eestisse umbes 4000 aasta eest ning oletatavasti suurenes samal ajal märgatavalt ka puisniitude pindala. Puisniitude kõrgaeg oli möödunud sajandi lõpul, mil niidetavate ja karjatavate puisniitude pindala oli ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. Puisniitude kadumine · Esimeseks oluliseks puisniitude kadumise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
