Otsingule "taimestiku" leiti 616 faili

taimestiku on märgata lubjalembeste taimeliikide vähesust .Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi,mis vahelduvad rabade ja järvedega.
5
doc

Taimestiku osa eksamis

Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a)...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
34 allalaadimist
18
odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel t...

Bioloogia -
20 allalaadimist
4
rtf

Taimestiku osa küsimused ja vastused

Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja...

Loodus - Tartu Ülikool
3 allalaadimist
6
rtf

Areng taimestiku maailmas

Развитие растительного мира на Земле Первые растительные организмы возникли в воле в очень далекие времена. Первые живые существа были микроскопически мелкими комочками слизи. Значительно позже у некоторых из них появилась зеленая окраска, и эти...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Venemaa

Anna- Elizabeth Vetemaa Loodusõpetuse essee 24.04.2016 Venemaa Venemaa on maailma suurim riik, mille pindala on 17075200 km2. Rahvaarv on 147 miljonit. Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Maailma riikid...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist
7
ppt

Haanja looduspark

Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõr...

Geograafia - Põhikool
42 allalaadimist
3
doc

Toompark

TOOMPARK Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud ­ kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse...

Haljasalade rajamine - Kutsekool
16 allalaadimist
2
docx

CITES

CITES CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i...

Ökoloogia - Keskkool
9 allalaadimist
2
docx

Eluotsingud Marsil

Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida,...

Füüsika - Keskkool
8 allalaadimist
1
doc

Pirita jõgi

Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-E...

Geograafia - Põhikool
18 allalaadimist
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises....

Eesti loodusgeograafia - Eesti Maaülikool
138 allalaadimist
2
docx

Kõrbed ja savannid

SAVANNID Asend: Enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Kliima: Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab ha...

Geograafia - Põhikool
8 allalaadimist
14
docx

Peipsi järve elustik (referaat)

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid ­ rohkem kui 1200 järve ja pa...

Hüdrobioloogia - Tallinna Ülikool
33 allalaadimist
4
docx

Madagaskar

Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasand...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist
14
docx

Läänemeri ja selle kokkuvõte

Selline hinnang annab õigeid tulemusi ainult siis, kui veekogu ekspluateeritakse täielikult, s. o. kui juba püütakse lubatav maksimum, ilma, et kalavarud väheneksid. Kalavarude püsivust saab määrata püükide vanuselise koostise alusel. Püükides ei tohi ülekaalus olla vanemad kalad, kuna sel juhul on tegemist ülepüügiga ehk liiga intensiivse püügiga. Läänemere taimestik Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m; Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele. Tingimused taimede kasvuks on Läänemeres üsna mitmekesised. Peale soolsuse- ja temperatuuritingimuste ning jääolude erinevad Läänemere põhja- ja lõunaosa omavahel ka tunduvalt ka põhjakatte omaduste, rannikumere reljeefi ja rannajoone liigestatus...

Geograafia - Põhikool
6 allalaadimist
34
pdf

Eesti taimestik

3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed...

Eesti taimestik ja loomastik -
5 allalaadimist
6
docx

Taimekooslused ja sood

Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid, iseloomulikumad alustaimestiku liigid), võrdle kasvukohatingimusi (mullaviljakus, niiskusolud, valgusolud) : nõmmemets, palumets, laanemets ja salumets. Nõmmemets: kuiv, toitainetevaene liivmuld, mänd, kanarbik, kukemari, põdrasamblik Palumets: parajalt kuiv, valgusrikas, suhteliselt toitainetevaene, mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik liigivaene: pohl, mustikas, kõrrelisi, tihe samblarinne Laanemets: niiskus- ja toite...

Ökoloogia - Keskkool
2 allalaadimist
34
docx

Eesti mullastiku konspekt

Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:  Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojeneminejahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk.  Lähtekivim-  Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele.  Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 00...

Põllumajandus -
9 allalaadimist
7
doc

Põld kui elukooslus

PÕLD KUI ELUKOOSLUS Sissejuhatus Eesti rahvas on läbi ajaloo väärtustanud põllumajandust kui elulaadi, mis on aidanud säilitada ja kaitsta meie ajaloolist ja kultuuriloolist pärandit. Traditsioonilise talukultuuri üheks osaks on liigirikkad pool-looduslikud kooslused, mis on kujunenud ja säilinud just säästliku maakasutuse tulemusel. Põllumehe töö on eelduseks paljude looduslike liikide...

Geograafia - Keskkool
69 allalaadimist
6
doc

Egiptus - Looduslikud olud:

EGIPTUS Looduslikud olud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask). Tsiv. oli suletud ja püsiv, ar...

Geograafia - Põhikool
103 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !