3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1. Kortsleht 1. Kassikäpp 2. Harilik angervaks 2. Randaster Variant B 1. Mis on mõjutanud Eesti ala taimestiku kujunemist, nimeta 4 tegurit: 1. Erinevad veeolud 2. Kliima erinev kontinentaalsus (rannikul mereline, mandril kontinentaalsem kliima) 3. Pikk rannajoon 4. Geograafiline asend 2. Kus kasvab kõige rohkem taimeliik ühel ruutmeetril? (+-10) Laelatu puisniit, 76 soontaimede liiki. 3. Kes kasvavad rabas, nimeta 8 liiki. 1. Harilik mänd 5. Pruun turbasammal 2
Развитие растительного мира на Земле Первые растительные организмы возникли в воле в очень далекие времена. Первые живые существа были микроскопически мелкими комочками слизи. Значительно позже у некоторых из них появилась зеленая окраска, и эти живые организмы стали похожи на одноклеточные водоросли. Одноклеточные существа дали начало многоклеточным организмам, которые, как и одноклеточные, возникли в воде. Из одноклеточных водорослей развивались разнообразные многоклеточные водоросли. Поверхность материков и дно океана со временем изменялись. Поднимались новые материки, уходили под воду существовавшие ранее. Из-за колебаний земной коры на месте морей возникала суша. Изучение ископаемых остатков показывает, что растительный мир Земли также постепенно менялся. Переход растений к наземному образу жизни, по мнению ученых, был связан с существованием периодически заливаемых и освобождаемых от воды участков суши. Отступившая вода задерживал...
Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed.............................................................................................................................9 Sõnajalgtaimed..................................................................
Madagaskar · Piirkonna iseloomustus : Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km ulatuses. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune.[12] Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks- keskosas on kõrgplatoo, idaosas on alluviaalne rannikumadalik, lääneosas on madalike, tasandike ja madalate platoode piirkond.[2] -Kliima Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25o-27oC, lõunaosas 22o-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. [1] -Asend ...
Kordamisküsimused 1.Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon ära andmine. 2.Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad. Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind. Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad 3.Prosenhüümne ja parenhüümne rakk. Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse. Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised. ...
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks...
CITES CITES ehk Washingtoni (1973) konventsioon loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta Et vältida ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe "Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon", mida laiemalt tuntakse CITES'i (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora) nime all. See konventsioon kirjutati alla Washingtonis 3. mail 1973 aastal ja jõustus 1975 aasta 1. juulil. CITES'i eesmärgiks on reguleerida rahvusvahelist kaubandust ohustatud looma- ja taimeliikidega. Probleemid haruldaste looma- ja taimeliikidega kaubanduses on muutunud järjest teravamaks.
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Pinnamood 4. Kliima 5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias . Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud ig...
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Pirita jõgi Pirita jõe muud nimed on Ardu, Ravila, Kose, Vaida, Vaskjala jõgi; jõe ülemjooksul: Pususoo peakraav; lõik Hiieveski kanali suudme ja Paunküla hüdrosõlme vahel: Ardu Kanal. Pirita jõgi on üks Harjumaa suuremaid jõgesid. Selle ülemjooks asub Kõrvemaal, keskjooks ja enamik alamjooksust Põhja-Eestimaa lavamaal ning suudmeeelne osa Põhja-Eesti rannikumadalikul. Jõgi kuulub Soome lahe vesikonda. See voolab läbi Paunküla, Ravila, Kose, Kose-Uuemõisa, Vaida, Jüri, Lagedi, Loo, Tallinna linna Kose, Maarjamäe ja Pirita linnaosa. Pirita jõe pikkus on 105 km, valgala 799 ruutkilomeetrit. Selle tähtsamad lisajõed on Kuivajõgi, Tuhala õgi, Angerja oja ja Leivajõgi. Jõe lähe asub Saarnakõrve küla läheduses ning suubub Tallinna lahte. Suurim lang on jõe alamjooksu viimasel 12 km-l. Taimestik Pirita jões on liigirohke. Uuringus leiti 38 liiki soontaimi ja taimestiku kat...
TOOMPARK Eesti pargid on oma pika eksisteerimise vältel üle elanud mitmeid perioode ja läbi teinud pika katseaja. Küll on külmad talved võõrpuuliike hävitanud, sõjad laasta- valt mõjunud, tormid suuri puid murdnud kõik need olukorrad on parkidele nega- tiivset mõju avaldanud. Tuleb tõdeda et ka inimtegevusest ei ole alati parkidele head sündinud- täiendamised, muutmised, pikaks ajaks hooletusse jätmised, ebaõige kasu- tamine. ÜLDIST TOOMPARGIST: Toompark on bastionide haljasvööndi kõige suurem park (11.1 ha), mis hõl- mab kunagise Gootide ja Vendide bastioni, millede asemele oli kujundatud hiljem Patkuli reduut. Park piirneb bastionide haljasvööndit piirava ringpuiesteega ehk siis Toompuiesteega. Pargi kõige vanema osa moodustavad Nunne tänava äärsed puud, mis on istutatud 19. sajandi lõpus. Toompeale viiv Patkuli trepp avati 1903. aastal. Park oma põhiosas on rajatud Toompea jalamilt täitmata jäetud vallikraavi nn S...
Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tsiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Mullastik: Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis.
lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved päris külmad. Kõige külmem piirkond on Kirde-Siber, kus 50- kraadine pakane on talvel tavaline. Venemaa paikneb igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Põhjaregioonis asub tundra (kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud), taiga (väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid) laiub tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega. Venemaa fauna on väga rikkalik. Tundras ja Kaug- Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder ja polaar-jänes
Elu otsingud Marsil Marssi on peetud pikka aega planeediks, kus on elu. Alust andsid selleks Marsi pinnamoodustiste värvuse ja kontrasti perioodilised muutused, mida seostati taimestiku vegetatsiooniga. Eriti tugevdas seda arvamust nn. kanalite avastamine G. V. Schiaparelli poolt 1877. a. Kanalid oma korrapäraga näisid kindlalt olevat marslaste kätetöö. Neid õnnestus koguni fotografeerida, kuid osa Marssi vaadelnud astronoome pole kanaleid iialgi näinud. Taimestikule näisid viitavat ka Marsi spektrist leitud neeldumisjooned. "Mariner 4" möödalennuga 1964. a. alanud uus etapp Marsi uurimisel lükkas need seni nii kindlalt püsinud argumendid ümber
Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral. Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja veerikkad, soolasema ja magedama veega perioodid, mis põhjustavad omakorda mitmeid muutusi elustiku koosseisus ja levikus. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigilise vaesuse põhjused Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni “riimveepelgusest”. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist (näit. hapniku vähesus, madal või kõrge temperatuur jt.). Riimvete puhul aga ei saa
Ülemiste järv Ülemiste järv varasemalt Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv on Eestis väga ilus ja tuntud järv. Ülemiste järv on väga tähtis eelkõige Tallinnlstele kuna Tallinn saab oma vee Ülemiste järvest. Ülemiste järvest saab Tallinn vett alates 14. sajandist 2005. aastal tarvitas linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järv asub Tallinna kesklinnast kagus Harju Lavamaal Lasnamäe klindineemiku läänepervel. Järvest idasuunale jääb Tallinna lennujaam. Järve kirdeosas on looduskaitse all olev rändrahn Linda kivi. Legendi järgi olevat tekkinud Ülemiste järv Linda pisaratest, kui ta oma põllest mahakukkunud rahnu otsa istus ja oma hukkunud mehe pärast pisaraid valas. Samuti on laialt levinud legend Ülemiste vanakesest, kes küsib nendelt, keda ta kohtab: "Kas Tallinn on juba valmis?". Kui vastus peaks tulema jaatav...
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad
5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või ojad üleujutavad madalad kaldad, eriti kevadise suurveega. (madalatele kallastele uhutakse hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks) Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo
Berni konventsioon Kokkupandav materjal saab olema õppematerjal kaasüliõpilastele. Ülevaates peavad kindlasti olema: 1. Mille kohta konventsioon käib? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta. 2. Konventsiooni eesmärk? Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse, pöörates erilist tähelepanu ohustatud liikide, sealhulgas ohustatud rändliikide kaitsele. 3. Mis aastal ja kus konventsioon allkirjastati? 1979. aastal Bernis Sveitsis (jõustus 1982. a.) 4. Kes/kui palju on praeguseks liikmeid, kes algatasid? Praeguseks on 39 liiget: Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria, Burkina Faso, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti (1992 a), (Euroopa Komisjon), Soome, Prantsusmaa, Saksamaa,
küllalt lihtne. Tuleb ainult tunda olulisemaid põhitõdesid. Käesolevas trükises kirjeldatakse, kuidas tiigi ja märgala loomist kavandada. Tiik on tüüpiline sügavam veekogu osa (ka üle 2 m), kus taimestik üle veepinna üldjuhul ei kasva. Märgalana mõistetakse laugete nõlvadega ja madalaid (alla 50 cm) veekogusid või veekogu kaldaosi, mis annavad alale mitmekesisuse ja väärtuse elupaigana. Sopiline kaldajoon, saared ning veesügavuse ja taimestiku vaheldumine annavad loodule ka loomuliku ilme. Veesilma kavandamisel oma talu maale tuleks just neid omadusi arvestada. Oluline on tõdeda, et hea tiigi loomine on palju enamat, kui lihtsalt augu kaevamine lootuses, et see veega täitub. Tehismärgalasid saab kavandada ka põllumajandus- ja olmereovee puhastamiseks, kuid sellises tähenduses märgala rajamist selles trükises ei käsitleta. M I S ON OLU LI OLU LINN E? o Veenduda tuleb asukoha sobivuses.
Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid
Mõlema metsatüübi iseloomustamiseks koostati puistu kirjeldus ja tehti mullakaeve. Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid.
Sellest ajast on pärit Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed, hea kvaliteediga ehituslubjakivi 443 Kliima stabiliseerumine. Lõunapoolkera liustike sulamine, maailmamere taseme tõus. Silur Korallrifide tekkimine soojades meredes. Mereliste selgrootute areng, primitiivsed kalad. Maismaa soontaimed /millel on juur, vars, leht/ 416 Maismaa taimestiku kiire areng /sõnajalad, puud, metsade kujunemine /. Kontinentaalse Devon kliima valitsemine. Maismaa asustasid uued eluvormid: hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa
Töödeldud kaevise rikastamine Põhineb kivimite erinevate omaduste ärakasutamisel. · Setitamine · Separeerimine õhujoas · Rikastamine rasketes vedelikes · Floteerimine 3 3. Kaevandatud alade korrastamise peamised võimalused 1. Tehniline rekultiveerimine: tasandamine, silumine; teede, kraavide rajamine. 2. Rekultiveerimine millegi uuesti- või taaskasutamine. See tähendab kaevandatud ala korrastamist ja taimestiku, loomastiku taastamist. 3. Bioloogiline rekultiveerimine: tööd, mis tagavad rekultiveeritud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Korrastamise suunad: 1. Põllumaa taastamine 2. Metsastamine 3. Jäätmete ladustamine (matmine) 4. Veekogude rajamine 5. Ehitusmaa rajamine 6. Haljasalade, rohumaade rajamine 4. Rekultiveerimise viis on suhteliselt lihtne ja odav. Samas mõned väljaveotranseede
hektari. Igal aastal muutub Maal kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Näiteks on aastatel 1958-1985 Sahara kõrbe piir laienenud 100 km ida suunas, praegu laieneb kõrb ümbritsevatele aladele keskmiselt mõni kilomeeter aastas. Põhjused ulatuslik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis- ja maaharimisvõtted (põldude niisutamine). Kõrbestumisele aitavad kaasa tuule- ja vee erosioon. Taimestiku hävides muutub pinnas vee ja tuule eest kaitsetuks ning hakkab liikuma. Samuti ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Tagajärjed - viljakad alad hävinevad ning miljonid inimesed on selle tagajärjel sunnitud rändama
Suur tasandik Elukeskkond ja loodus Elukeskkond: Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700—1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Ilm on varieeruv, talved on külmad ja suved soojad ning niisked. Tuule kiirus on tihti väga kõrge, eriti talvel. Igal aastal esinevad tolmutormid. Väga suur pindala on põllumaade all. Loodus: Suurem osa sellest on kaetud preeria, stepi ja rohumaaga. Taimed ja loomad Taimed: Tegu on rohtlaga, kus esineb rohkesti rohumaid. Metsa esineb jõeäärsetel aladel ja põhjapoolsetel aladel. Tasandikul kasvab ka harvaesinev taim kaktus. Loomad: Kunagi esines seal rohkesti pühvleid ja harksarvikuid. Teisi rohtlaloomi ja roomajaid: koiott, preeriakoer, -kana, lõgismadu. Põhjapoolsetes metsades esineb põtru, karibuid, ilveseid jaa hunte. Taimestiku ja loomastiku tutvustav video https://www.youtube.com/watch?v=pQKwzhEXLE...
geograafia kontrolltõõ rohtlad ja metsad. 1.loodusvõõndite asend kaardil vastus-okasmets-parasvõõtme mandriline lehtmets-parasvõõtme mereline rohtla-parasvõõde 2.mullad,võrdlus,nimetused,tunnused,kliima ja taimestiku mõju mulla tekkele. vastus-lehtmets-pruunmullad (viljakas) okasmets-leetmullad (väheviljakas) rohtla-mustmullad (kõige viljakam) lehtmets-kiire aineringe,pakshuumuse horisont,palju mikroorganisme,viljakad mullad ,sest mikroorganismidele hea elukoht ja sajab palju ning kõdunevat materjali on üsna palju. okasmets-aeglane lagunemis protsess,vihmavesi uhtub pealmise viljaka kihi alla ning peale jääb väheviljaks õhuke hele kiht.
Looduskaitseseadus Ta iro Ke p le r J a nno O tt S ve n Ka ljuve e r Seaduse eesmärk Käesoleva seaduse eesmärk on: 1. looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2. kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3. loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Looduskaitse põhimõtted Loodust kaitstakse looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramisega, kaitse alla võetud loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku isenditega ning kivististe ja mineraalide eksemplaridega sooritatavate
Mullahorisondid D METSAKÕDU A HUUMUSEHORISONT D SISSEUHTEHORISONT E VÄLJAUHTEHORISONT B GLEIHORISONT D ALUSKIHT Erinevate koostiste ja omadustega mullakihid. MULLAPROFIIL - aja jooksul kujunenud mulla erinev tihedusega, koostisega, vormi ja omadustega horisondid. AINETE LIIKUMINE MULLAS OLENEB: • lähtekivimi koostisest • taimestiku tüübist • sademete ja auramise vahekorrast Orgaanilse ainega seotud protsessid MINERALISEERUMINE - on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. HUMIFITSEERUMINE - on mullapinnal ja mullas toimuvad orgaaniliste jäänuste bioloogiline murenemine lihtsatest orgaanilisest ainetest keerukamateks mineraalainetega seotud polümeerseteks ühenditeks. LEETUMINE - toitainete vaene, totained uhutakse sügavaatesse kihtidesse. OKASMETS.
Eesti taimestiku morfoloogia ja süstemaatika, taimestik (I ja II), taimkate (I ja II) Prosenhüümne rakk- taimerakk, millel on väga piklik kuju, esineb juhtkoes. Õhulõhe ülesanne on gaasivahetus, need paiknevad epidermis. Juhtkudede ül-vee ja vees lahustunud orgaaniliste ainete ja mineraalainete transport. Tõusev vool-puiduosas ehk ksüleemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Laskuv vool- niineosas ehk floeemis, seal toimub orgaaniliste ainete transport. Kõige suurema taksoni arvuga flooraelemendid Eestis on: Eurosiber, Euroopa, Tsirkumpolaarsed, Euraasia. Kus asuvad Eesti kõige liigirikkamad piirkonnad-Lääne-Eestis, Saarema ja Hiiumaa (lubjarikkuse ja merelise kliima tõttu).
Keskkonnakaitse alane seadusandlus Eesti looduskaitse seaduses on välja toodud kuidas keskonna eest hoolt kanda. Suur osa seadusest kehtestab kuidas ja mille alusel loodust parandavad või kaitsvad projektid rahastatakse, hinnatakse, kontrollitakse. Looduskaitse programmi eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilimiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine. Paljud projektid millele sooviti eelmine aasta toetust olid seoses keskkonna kaitse alase teadlikuse tõstmisega. 6 projekti kolmeteistkümnest olidki suunatud avalikuse ja jahimeeste teadlikuse tõstmisele. Ülejäänud 7 projekti olid suunatud atmosfäriõhu kaitsele. Erinevad programmid olidki seotud müra ja müratõkke,
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on 2004.a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamine, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsate seisundite tagamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse
LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos
Peale isa surma õppis ta Tallinna Toomkoolis. 1877 asus ta Tartu Ülikooli mineraloogiat õppima, kuid otsustas hiljem siiski meditsiini kasuks. Eduard von Toll aga sattus seadusega vastuollu ning ülikooli kohus otsustas ta õppetööst eemaldada. Õpinguid alustas ta uuesti 1880.aastal zooloogia erialal. 1889 abiellus ta Emmeline Magdalene von Wilckeniga, kellega tal sündis viis last. Tema esimene ekspeditsioon viis ta Põhja-Aafrika rannikule, kus ta uuris sealset geoloogiat, loomastiku ja taimestiku. Tema töö äratas huvi Alexander von Bunges, kes oli Tartust pärit zooloog ja maadeavastaja. Ta kutsus Eduard von Tolli kaasa ekspeditsioonile Uus-Siberi saartele. Tolli korraldas erinevaid ekspeditsioone Uus-Siberi saarte aladel peaaegu 10 aastat (1885-1894), uurides samuti sealset geoloogiat, taimestiku ning kaardistades uusi saari. Tema 1893-1894 aasta ekspeditsioon eesmärgiks oli mammutite jäänuste otsimine, mida toetas Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Gran Canaria geoloogia Peamiselt tardkivim basalt. Mount Teide 3718 m Saared tekkinud Kanaari Hotspoti kohale kliima Subtroopiline kliima Ilmastik varieerub vastavalt asukohale. flora & fauna Vahemereline taimestik Mitmekesine loomastik järeldus Nii Hawaii kui Kanaarid on: Vulkaanilise tekkega arhipellaagid Erilise taimestiku ja loomastikuga Troopilise kliimaga Tänan kuulamast!
2. EESTI MAASTIKE LIIGENDUS siinsed maastikud on vaheldusrikkamad kui paljudel mitmeid kordi suurematel aladel. Sellisele maastikulisele mitmekesisusele paneb aluse meie territooriumi paiknemine ülemineku- ehk siirdealal nii mitmeski mõttes. Geoloogiliselt asub Eesti lubjakivide ja liivakivide avamusala piirivööndis. Paeses Põhja-Eestis ja liivakivises Lõuna-Eestis on erinevad tingimused pinnavormide, muldade ja taimestiku kujunemiseks, maavarade kasutamises, kohati ka maakasutuseks. Paiknemine Läänemere ääres põhjustab Eesti territooriumil märgatavaid kliimaerinevusi, mille mõju avaldub otseselt taimkattes ja läbi teiste tegurite ka maastikulistes erinevustes. Maastikulise mitmekesisuse kujunemise üheks peamiseks eelduseks on jääajal kujunenud pinnaehitus. Mandrijää kulutav-kuhjav tegevus on loonud arvukalt erinevaid pinnavorme, mis maastikuliselt loovadki suure vaheldusrikkuse.
o Koostada kirjalik ülevaade antud mullaliigi iseloomustamiseks, kus on ära toodud mullatekketingimused, mulla iseloomulikud tunnused, toitainete sisaldus, viljakus, kasutamise sobivus, omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal. Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected] 3. PUISTU KIRJELDUS Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras. Kirjeldust alustatakse ülemisest rindest alanemise suunas: puurinne (I rinne lihtpuistu korral või I ja II rinne eraldi liitpuistu korral), järelkasv, alusmets (põõsarinne), puhmarinne, rohurinne, sambla- samblikurinne. Loetakse puurinde puude arv puuliigiti. Saadakse puude arvuline koosseis puuliigiti, mitte puuliikide koosseisu valem tüvemahu protsentides mis on kasutusel metsatakseerimisel. Nt: I rinne: 14 Ma, 3 Ku, 2 Ks II rinne: 23 Ku, 1 Ta
Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustavad kolm kõige tähtsamat nii öelda rinnet. Kõige kõrgem rinne asub 30-40 meetri kõrgusel ja selle moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad hiigelsuured kõrgevõraga igihaljad puud, mis võtavad enamuse valgusest. Teise rinde taimestik, mis asub 20-30 meetri kõrgusel saab vähem valgust ja selle tõttu on taimedel suured lehed. Kõige madalam rinne on vähese taimestikuga, sest sinnani ulatub vaid väike kogus valgusest
Madagaskar Kevin Kullerkupp MT10 Madagaskari Lipp ning Vapp Lipp Vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Second level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asukoht maailmakaardil: India ookeanis asuv Madagaskar on maailma suuruselt neljas saar. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Third level Second level ...
Ülesanne: Loe hoolikalt läbi teema "Puugid ja nende levik" ja kirjelda puukide elu ja tegevusi järgmise skkemi abil: Aseta sündmused toimumise järjekorda Nimeta põhiidee, sündmus või fakt Ole täpne oma faktidega Rohkem kui 90% oma elust Puugid liiguvad kuni meetrikõrguse taimestiku Teine aktiivsuse periood veedavad nad "peremehest" sõltumatult avatud looduses, ,,latvadesse" aprillis ja mai algab tavaliselt septembris- niitudel ja metsades. alguses kui temperatuur on oktoobris, kui õhuniiskus ja madal ja õhuniiskus kõrge ka õhutemperatuur on madalad Puugi elu ja areng
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline,
mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni riimveepelgusesy. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist. Riimvete puhul aga ei saa kõnelda äärmuslikust tegurist, sest soolsus, mis ilmselt etendab piiravat osa, on siin merevee ja magevee soolsusega võrreldes vahepealne. Läänemere loomastikuja taimestiku liigilist vaesust on püütud seletada mitte niivõrd väikese soolsuse otsese mõjuga, vaid soolsuse tunduvate kõikumistega. Kuid ka see seletus ei kõlba, sest kõige rohkem liike esineb just Taani väinade piirkonnas, kus soolsuse kõikumised on suurimad. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigiline vaesus on nähtavasti tingitud ajaloolistest põhjustest. Veeorganismide kohastumine mereliste ja mageveeliste elutingimustega on toimunud miljonite aastate jooksul
Parasvöötme vihmametsad. Paiknemine ja iseloomustus. Parasvöötme rohtlad. Levik, kliima, üleminekud. Evolutsiooniline ajalugu. Pinnavormid ja muld. Kõrreliste kohastumised rohtlas, teised eluvormid. Aineringe: karjatamine, lagunemine, põlemine. Loomastiku eripärad. Kõrbed. Levik, kliima, jaotus mullatingimuste järgi. Abiootiline keskkond, erosioon. Taimede ja loomade kohastumised kõrbes. Savann. Levik, kliima, struktuur. Pinnamood, aineringe. Taimestiku ja loomastiku eripärad. Subtroopilised metsad. Vahemere-tüüpi subtroopiliste metsade paiknemine, kliima. Taimede kohastumised kliimale ja tulekahjudele. Tähtsamad puude perekonnad. Niiskete subtroopiliste metsade paiknemine ja kliima. Tähtsamad puude perekonnad. Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud
Valgus, Tallinn. Masing, Viktor. 1992. Ökoloogialeksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Ülevaateid Eesti taimekooslustest ja taimkattest Laasimer, Liivia. 1965. Eesti NSV taimkate. Valgus, Tallinn. Paal, Jaanus. 1997. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. KM info- ja tehnokeskus, Tallinn. Raukas, Anto. (Toim.) 1995. Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn. Kasulikke linke Internetis taimkatte ja taimestiku õppimiseks Eesti taimed, sh. taimekooslused http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html Eesti taimkatte loengud http://www.zbi.ee/~tomkukk/taimkate/ Eesti Natura 2000 /dokumendid/muud dokumendid/...käsiraamat http://www.envir.ee/natura2000 http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/n2000.pdf Eesti niidutüübid ja nende majandamine, Pärandkoosluste kaitse ühing http://www.pky.ee geobotaanika, taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms.
29 Rich in hills Küngaste poolest rikas 30 The second largest Suuruselt teine 31 The deepest Kõige sügavam 32 The longest Kõige pikem 33 Swamps and bogs Sood ja rabad 34 Wild animals Metsloomad 35 For the protection of plantlife Taimestiku kaitseks 36 National park Rahvuspargid 37 The safest Kõige turvalisem 38 For years Aastaid
Hilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide väljasuremine, mille käigus kadus 60% perekondadest. 3) Silur (440- 417 miljonit aastat tagasi) Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. See oli tähtsaim laamtektooniline sündmus Kesk-Paleosoikumis - selle tulemusena tekkis Kaledoonia mäestik Euroopas ja Akaadia mäestik Appalachi regioonis Ameeriakas.Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist. Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu. 4) Devon (417- 354 miljonit aastat tagasi) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi.
pinnases leiduvat niiskust, eriti liivakõrbetes Osa kõrbetaimi kasvab ainult pärast vihma. Mõnede kõrbetaimede seemned võivad olla maapinnas aastaid vihma ootel. Pärast vihma nad kasvavad, õitsevad ning surevad mõne päeva jooksul. Sahara Kõrbe loomad on ühed vanemad liigid, mis elavad Maal. Liikide paljusus on kesine. Vähe taimtoidulisi loomi. Inimtegevusest põhjustatud probleemid Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung ehk kõrbestumine. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel laienevad kõrbealad pidevalt. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel, näiteks liigub Sahara kõrb globaalse soojenemise tagajärjel iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt,
Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil saab uurida taimestiku muutust väliste tegurite mõjul ja kuidas välised tegurid mõjutavad sageli sisemiste tegurite muutust. Aeg-ruum asendus ei anna täit arusaamist järgnevuse süsteemis kuna katselapi ajalugu on ka oluline, aga aeg-ruum asendust kasutades saab uurida asju mida tavalisi katselappe kasutades ei uurita (nt. biomass maapeal ja –all, stressifaktorid) samuti võivad aeg-ruum asendusega ja alalistelt katselappidelt saadud andmed teineteist täiendada. Püsikatselappide kasutamine looduskaitses
1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks. Tõenäoliselt ei tegeletud seal aga ei taimesüstemaatikaga ega geograafiaga. Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum. Esimene põhjalikum Eestis kasvavate soontaimede nimistu leidub August Wilhelm Hupeli teose "Topographische Nachrichten von Lief- und Estland" 2. köites 1777. Selles loetletakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
