KALAD MIKS ON KALALIHA VÄÄRTUSLIK ? Toore kala veesisaldus kõigub 5085%ni. (Mida lahjem on kala, seda rohkem on temas vett.) Näiteks tursk. Sõltuvalt liigist on kalades valke 1422%. (Kalavalgud seeduvad hästi.) Süsivesikuid on kalades väga vähe, kuskil pool protsenti. Neil pole erilist tähtsust. KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Kalade rasvasus sõltub: Kalaliigist Kalade toitumisest Kala vanusest Suurusest Elutsükli perioodist ... KALARASVAD OLLA POOLT VÕI VASTU ? Rasvaprotsendi alusel saame jaotada kalad nelja rühma: Lahjemad kalad Nende lihas on rasva alla 2%. Siia kuuluvad tursk, luts, kohta, haug jne.
2 Sissejuhatus 1. Kala tarbimine toiduks Kala on tähtis toiduaine, sisaldades inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala tarbitakse 3,7 korda vähem kui lihatooteid. Kala tarbimine on täna teisejärguline, eelmevalt tarbitakse looma- ja linnuliha. Kala on kergesti seeditav, temas leidub vähe kaloreid ja palju toitaineid. Kalas on 13- 23% täisväärtuslikke valke, paljudes kalades on antud valke isegi 25%, näiteks anšoovis ja tuunikala. Sügise saabudes valgu hulk kalades muutud, räimes 23%. Rasva sisaldus varieerub 0,1- 33%, sõltudes püügiajast ja kala liigist. Rasvaste kalade hulka kuuluvad lõhed, heeringas, tuuralised ja skumria. Vähesel määral esineb rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes koguses A, D, E vitamiine. Mõnes liigis leidub ka B1 ja B2 vitamiini. Kalad ja kalatooted sisaldavad
Euroopa. · Teadlased soovitavad süüa 35-40kg kala elaniku kohta aastas, mis teeb ligikaudu 100g päevas. · Kõrgeim keskmine eluiga juhtub olema inimestel saareriikidest nagu Jaapan ja Island, kus kala on peamiseks toiduks. · Kala liigse söömise pärast ei tasu muretseda, küll aga tasuks muretseda liiga vähese kala söömise pärast. Kala toiteväärtus ·Valgud ·Rasvad ·Mikrotoitained Valgud · Kalades olevad valgud sisaldavad kõiki inimese organismile vajalikke aminohappeid. · Mageveekalades on valke 8-12%, merekalades 17-18%, üksikutel kalaliikidel isegi kuni 25%. · Rohke kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi ainevahetushaigusi põhjustavaid lämmastikühendeid, kuid see võib juhtuda sea- ja loomaliha rohkelt tarbides. · Inimorganism omastab kuni 96% kalas leiduvatest täisväärtuslikest valkudest. Rasvad
Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad toksikantide summaarsest sisaldusest 80-85% kalast. Läänemeres püütud kaladest 90% moodustavad räim, kilu ja tursk. Lõhi moodustab Läänemere püükides ligikaudu 1%. Seoses madala merevee soolsusega Eesti rannikumeres on viimasel aastakümnel tursa osatähtsus tööstusliku kalana praktiliselt olematu. Et dioksiinid ladestuvad rasvas, siis on toksikantide suuremaid sisaldusi täheldatud just rasvasemates kalades nagu räim ja lõhe. Saksamaal 1995. aastal analüüsitud 184 kalaproovis osutus dioksiinisisaldus kõige suuremaks Läänemere räimes (2,885 pg TEQ/g). Euroopa Liit on kehtestanud dioksiinide maksimaalseks lubatavaks sisalduseks kalas 4 pg TEQ kala märgkaalugrammi kohta. Eestis määrati esmakordselt dioksiinide sisaldust kalades 2002. aastal. Kogutud räimeproovid Eesti rannikumere erinevatest piirkondadest saadeti dioksiinide sisalduse määramiseks Saksamaa vastavasse laborisse
2006. aasta jaanuari viimasel nädalal toimus Loode-Eesti ranniku lähedal kõigi aegade rängim naftareostus milles hukkus 20 000- 30 000 lindu. Naftakoguselt polnud see küll suurim kuid ökoloogilise katastroofi seisukohalt oli see väga ränk õnnetus ning Läänemere transporti arvesse võttes on see vaid aja küsimus millal toimub kas samalaadne või suurema ulatusega naftaõnnetus. Lisaks kogunevad mürkained ka kalades ning loomades- lindudes, Suurtes kogustes võivad dioksiin ja teised mürgid põhjustada vähki ja arenguhäireid. 1 Kalandus Kalavarud on taastuv loodusvara kuid nii nagu ka üle maailma on ka Läänemerel harrastatud ülepüüki mille tulemusel on paljude kalaliikide arvukus drastiliselt vähenenud. Ülepüügi tulemusena on kasutusele võetud erinevad meetmed et säilitada ning ka suurendada kalade praegust arvukust.
endometrioosi ning immuunsüsteemi kahjustusi. Dioksiinide tõttu väheneb poiste sündivus tüdrukute kasuks. Tugevate mürgitusjuhtumite puhul esineb erilist akne vormi nn klooraknet. [3] Läänemeri Läänemeri on enim uuritud veekogu maailmas, mida iseloomustab mitmete saasteainete kõrge tase. Siinjuures võib oluline faktor olla mineviku tööstuslik tegevus, sest andmed näitavad dioksiinide sisaldust Läänemere kalades rohkem kui viimase kolme aastakümne vältel. Küllaltki saastunud Läänemere kalad sisaldavad mitu korda rohkem PCBd kui näiteks Põhja- Atlandi kalad. Samas täheldatakse Läänemere piirkonna kalade püsivate orgaaniliste saasteainete sisalduse suurt varieeruvust, mis võib näiteks räime puhul olla seletatav liigi, käitumise ja toitumispiirkonnaga. Soome, Rootsi ja Eesti uuringud on näidanud, et ennekõike on probleem seotud lõhe ja räimega
kohal 4.elavhõbedal on väga palju erinevaid ühendeid -HgS -dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg -metüülelavhõbeioon CH3Hg 5.avastamise lugu- 6.leidumine looduses -Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse
kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest Taimsed : põhiliselt teraviljad (rukis, kaer), kaunviljad (oad, herned) ning pähklid Loomsed: leidub rohkesti lihas, subproduktides (maks, nahk, neerud, keel jne.), kalades, munavalges M6ningad piimatooted: juust, kohupiim Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toid us.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://et.m.wikipedia.org/wiki/V4453%Csdeeffa 3%A4%C3sdef%vaavel http://www.google.com/wiki/A %sadagC3%hhjjtrA4%C357668453hte%Assfgthy4vel
või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni · B- vitamiin- vitamiinid , mis jagunevad peamiselt 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks ehk mängivad tähtsat rolli raku ainevahetuses · C-vitamiin- ehk L-askorbiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele · D-vitamiin- mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimuvad hormoonidena. ( leidub kalamaksaõlis,- kalades,- munades ) · E-vitamiin- see on ühtlasi antioksüdant ja seetõttu ka vähivastase toimega ( leidub võis,- lõhes ja kiivis ) · K-vitamiin- on vajalik vere normaalseks hüübimiseks ja verejooksude vältimiseks ( leidub kapsas,- maisis,- hernes,- petersell ) Avitaminoos on haiguse, mille korral on organismis mingi vitamiini puudus. Selle tulemusel lakkab paljude ensüümide töö, millega võivad kaasneda tervisehäired
Mercury/Hydrargyrum Koostas:Kristjan Kalve Faktid[1] Järjenumber:80 Stabiilseid isotoope:7 Tihedus:13,456 g/cm³ Tahkumistemperatuur:-38,87°C Keemistemperatuur:356.58°C Ar=200,59 amü Füüsilised omadused[2] Halb soojusjuht Keskpärane elektrijuht Normaaltingimustes vedelal kujul Välimus[2] Elavhõbe on läikiv hõbevalge metall. Normaaltingimustes vedelal kujul. Voolab laiali kas üliaeglaselt või üldse mitte. Foto:[6] Skeem:[7] Kaevandamine[3] Elavhõbe on looduses üliharuldane Leidub kinevarina(HgS) Suurimad leiukohad on Hispaanias Enamus kaevandusi on praeguseks suletud Enim kaevandatakse elavhõbedat veel Hiinas ja Kõrgozstanis Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud Kasutus[4] Termomeetrid Baromeetrid Hambatäidistes(Minevikus, praegu keelatud) Luminofoorlambides(päevavalguslampides ) Kosmeetikas Kloori too...
Hiinas ja Kõrgostanis. Vanad suletud kaevandused on tugevalt saastatud. Kasutus Termomeetrid. Baromeetrid. Hambatäidistes. Kosmeetikas. Kloori tootmine. Ohud Elavhõbe ja enamus seda sisaldavaid aineid on ülimalt mürgised. Kõige ohtlikumad on elavhõbeda orgaanilised ühendid nagu näiteks metüülelavhõbe. Elavhõbe mõjub peamiselt närvisüsteemile. Elavhõbedat leidub ka kalades (saastunud vee tõttu). Elavhõbeda kokkukorjamine Aine kokkukogumiseks on erinevaid viise, selleks võib kasutada kühvlit, süstalt, pipetti, kindlasti ei tohi kasutada harja. Peale aine kokkukorjamist tuulutada ruumi välisõhuga! Kogu elavhõbe suletavasse anumasse. Elavhõbeda toimetamine ohutusse paika. Suurema elavhõbedareostuse või elavhõbeda allaneelamise korral helistada 112! Infot Elavhõbe on küll vedelik kuid mitte
Reis üle Atlandi ookeani Ta alustas enda teekonda Las Palmasest Kanaari saartelt koos enda sõbra inglase Jack Palmeriga, 'Hérétique nimelise Zodiac kummipaadiga, mis oli ainult 4,5 meetrit pikk ning sekstandi ja raadiosaatjaga. Tema sõber läks Bombardist lahku Tangeris, kui ta laevalt maha läks, kuid sellest hoolimata jätkas ta oma reisi. Reisil olles kasutas ta söögiks ainult harpuuniga püütud kalu ja joogiks vihmavett ning kalades oleva värsket vett. Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma reisi suurima vea, võttes vastu pakkumise tass kohvile ning see olevat ta organismi, mis oli harjunud mereveega ja kalaga täiesti sassi keeranud. Ta lõpetas oma 4400 kilomeetrilise teekonna Barbadosel ja selleks
Haugi tavaline suurus on 50100 cm, mõni kord võib ulatuda tema suurus isegi kuni 150 cm ja kaal kuni 25 k g. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Haug on põhiliselt paikne kala, kes eelistab aeglase vooluga jõgesid, järvesid ja rannikumerd, hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. Samas esineb ka hauge, kes elavad avavees ja jällitavad pisemaid kalaparvi. Haug on röövkala, kes toitub teistest kalades, ka oma liigikaaslastest. Suuremate haugide puhul võib esineda menüüs konnasid, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast
14. naha happelise pH väärtuste kujundamine Kus paiknevad inimorganismis? Nad paiknevad kõikides kudedes ja rakkudes, suuremas osas leidub neid närvikoes ja ajurakkudes. Mida põhjustab rasvade tarbimine? · suhrutõve · ateroskleroosi · südamehaigusi · naha kiiremat vananemist Millistes toiduainetes leidub rasvu? Rasvu leidub margariinis, kohukeses, kondiitritoodetes, küpsetistes, lihas, õlis, krõpsudes, majoneesides, friikartlites, piimas, juustus, kalades, pähklites, linaseemne õlis, oliiviõlis, sojaubades, sojaõlis, kõrvitsaseemnetes, kõrvitsaseemneõlis, tofus ja pähkliõlis, lillkapsas, brokkolis ja rooskapsas, muskusmelonis, täisterades ning värsketes juurviljades ja küüslaugus jne. Tähtsamad rasvhapped: Omega-3 rasvhape: ·tugevdab immuunsüsteemi ·alandab vähesel määral vererõhku ·reguleerib kolesteroolitaset ·aitab vähendada diabeedi riski ·parandab verehüübivust ·puhastab veresooni
Süsivesikud moodustavad suurema osa taimsete toiduainete kuivainest. Toiduainetes leiduvad süsivesikud jagatakse suhkruteks ja mittesuhkruteks. Süsivesikuid leidub tera-, kaun- ja köögiviljades, loomsetes toiduainetes piimas ja maksas. Rasvad on nagu süsivesinikudki inimorganismile energiat andvaiks toitaineiks. Nende väärtus on üle kahe korra suurem, kui süsivesinikkudel ja valkudel. Rasva leidub piimas, koores, võis, munakollases, rasvases lihas, rasvastes kalades jne. Keemiliselt ehituselt koosnevad rasvad glütseriinist ja rasvhappest. Taimerasvad on kõrge kalorsusega ja nad sisaldavad palju küllastamata rasva, mille tõttu on soovitatav, et 1/3 päevasest rasvavajadusest kaetaks taimeõlidega. Taimeõlisid saadakse paljude taimede viljadest ja seemnetest (päevalilleseemned, sinepiseemned, sojaoad jne.) Kasutatud kirjandus: 1. U. Kokasaar, M. Martin (2003) BIOLOOGIA PÕHIKOOLILE 4. OSA kirjastus Avita 2. Interneti lehekülg www.nutrikaubandus.ee 3
Neilt tuleb taotleda luba, kuna projekt kulgeb üle kogu Läänemere põhjast lõunasse, ning teised kõik muutuksid sellest loast sõltuvaks. Gaasijuhe rajatakse ka läbi väga tugevalt reostunud territooriumide, mistõttu ennustatakse sugugi mitte minimaalset mõju, nagu väidetakse uuringus. Põhjamudas, kuhu gaasijuhet paigaldama hakatakse, on väga kõrge raskemetallide kontsentratsioon, mis on sadu tuhandeid kordi normist kõrgem ning sellised doosid põhjustavad muutusi kalades ja teistes molluskites. Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale. Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas
Õli ja rasva ning neid sisaldava toidu koostisnõue eruukhappe sisalduse kohta ning nende analüüsimise meetod eruukhappe sisalduse kontrollimiseks Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2016 Mis on eruukhape? Eruukhape on küllastumata rasvhape, mida leidub rapsi- ja sinepiseemnetes ning mõnedes kalades. Teaduslikult ei ole põhjendatud, millist kahjulikku toimet avaldab eruukhape inimesele, kuid uuringute tulemusena on avastatud eruukhappe kahjulik mõju loomadele. Võimalike riskide vältimiseks kehtestati selle küllastumata rasvhappe maksimaalne lubatav kogus toidus. Rasvad Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete (rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Elusorganismid
vihtuimelised ja kopskalad. Kala ehitus Kalade evolutsioon Kivistised on näidanud, et kalad on evolutsioneerunud enam kui 500 miljonit aastat. Kõige primitiivsemateks peetakse pihklaste (Myxiniformes) seltsi. Kala fossiil Kalad toiduna Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13-23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1-33%- ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid sisaldavad ka väga olulist Omega – rasvhapet.
Toidus on alati tselluloosi ja teisi süsivesikuid, mida inimene ei omasta ning reaalne söödav kogus peab olema suurem. Toiduained milles esineb Süsivesikuid esineb peaagu kõikides toitudes. Näiteks 100g suhkru kohta on süsiveikuid 100g. Eriti palju sisaldab süsivesikuid maisihelbed, mesi ja ka pulgakomm. Aga jällegi asjades milles puuduvad täielikult süsivesikud on näiteks rapsiõli, sealiha, sardiin ja tursk ehk siis ühesõnaga süsivesikud puuduvad kalades ja lihades. Üledoos või vaegus Rasvumine - Pidev magusaga liialdamine, kus kestvalt üle 60% kaloritest saadakse süsivesikute arvel muudab inimesed tüsedaks. Hambakaaries - Tänapäeval on tõestatud kindel seos hambakaariese kujunemise sageduse ja suhkrute liigtarbimise vahel. Hambakatus elutsevad bakterid muudavad suhkrud minutitega orgaanilisteks hapeteks. Kui suhkrut tarbida pidevalt liigselt, siis tekibki suus liiga palju orgaanilisi happeid.
ILEANY ON VALTER EI KÜSI ROHKEM KALAD: VAJA ON RÄÄKIDA TÄHTSUSEST (valter), OHUSTATUSEST (johann) JA MIDA NENDE JAOKS TEHA SAAB (johanna) Tähtsus: toiduallikas ning saab kalarasva, mida kasutatakse ravimitööstuses. Kalatööstuse jäänustest valmistatakse ka liimi, väetist ja loomasööta. Kala on kasulik toiduaine, sisaldades mitmeid inimorganismile vajalikke aineid ja vitamiine. Kala sisaldab 13–23% täisväärtuslikke valke, mida on paljudes kalades lausa 25% (anšoovis, tuunikala); sügisel on isegi räimes valku kuni 23%. Rasva sisaldus kõigub tugevalt 0,1–33%ni, mis sõltub kala liigist ja püüdmisajast. Rasvasemateks loetakse lõhelisi, heeringalisi, tuuralisi, tuunikala, skumbriat, makrelli. Üsna vähe on rasva tursas, hõbeheigis ja haugis. Äärmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E vitamiine, mõnedes liikides ka B1- ja B2-vitamiini
Kaldajärsakutes pesitsev. Haudeaeg 21-päeva. Talvitub Eestis. Sukeldub vee alla toidu järgi. 2 kaitsekategooria. Mudatilder Siru 65cm. Pidev võnge, pikad jalad. Selg on tähniline. Jalad rohekas-hallid. Segamini ajada teiste tildritega. Pesitseb enamjaolt rabades ja soodes. Toiduks selgrootud. 3 kaitsekategooria. Naerukajaks Siru 105cm. Elab üsna vanaks -10a (30). pea must, kael ja keha valged, tiivad hallid. Pesad madalas vees asuvatel mätastel, pesitseb kolooniates. Toitub kalades, konnadest ja selgrootutest, vahel ka pisinärilistest. Laialt levinud ja arvukas.
tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid F-vitamiin taimsed õlid B1 pärm,kaerahelbed, sealiha,täisteravilja tooted
kahjustab närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik.. Mõju inimorganismile Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi läheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soolestiku, peamiselt jämesoole kaudu.
Sõltuvalt sellest jaotatakse valgud glüko-, lipo-, nukleo-, fosfo-, metallo-, hemo- ja flavoproteiinideks. 5. Valkude bioloogiliste funktsioonide loetelu, näiteid vastava funktsiooniga valkudest. Katalüütiline- Ribonukleaas Regulatoorne- Insuliin Transport- Hemoglobiin Struktuurne- Kollageen, alfa-keratiin Reserv- Ovalbumiin, Kaseiin Kontraktsioon- Aktiin, Müosiin Kaitse- Immunoglobuliinid Adaptor e. Toes- AKAP-valgud Eksootilised funktsioonid- antifriisvalgud kalades 6. Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Slaidid 22-31. 7. Peptiidide laboratoorne süntees tahkel kandjal põhimõte. Sünteesitava polüpeptiidi C-terminus on kovalentselt seaotud lahustumatule vaigule. Liidetava aminohappe aminorühm kaitstakse blokeeriva rühmaga, mis pärast aminohappejäägi liitmist kasvavale peptiidahelale eemaldatakse. Liidetava aminohappe karboksüülrühm aktiveeritakse
Eutrofeerumine.Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune.Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu.Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid ladestuvad kalades ja toitumisahela lõpus olevates hüljestes.Mitmete lahtede vesi põhjarannikul on ujumiseks ebasoovitatav. Kliima soojenemine-Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju
lillkapsas, kartulis, paprikas, jne. · E - vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. E vitamiini leidub nisuidudes, sojaubades, taimeõlis, pähklites, rooskapsas, spinatis, tervetes nisuterades, munades, jne. · A -vitamiini leidub kalamaksaõlis, maksas, porgandites, tumerohelistes ja kollastes köögiviljades, munades, piimas, margariinis, jne. Mineraalained · Seleeni sisaldub pärmis, kalades, krevettides, krabides, tailihas, piimaproduktides, teristes ja sibulas. Toiduainete seleenisisaldus sõltub kasvupinnase seleenisisaldusest. Toidu töötlemine ja valmistamine kõrvaldab olulise osa seleenist. Kõige paremini omastub seleen pärmist. Madala valgusisaldusega toiduained sisaldavad reeglina ka vähe seleeni. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad
küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. 9 Elavhõbeda mõju inimorganismile Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb pooleni elavhõbeda hulk aga 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbeda soolad imenduvad väge kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendusb organismi läbi kopsude. Läbi kopsude seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi laheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei oma väga suurt ohtu, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soole kaudu, kuid peamiselt jämesoole kaudu.
suitsiidile. 1953. aastal haigestusid Jaapanis Minamata asula ümbruse kalurid ja nende pereliikmed saladuslikku haigusse. Algul ei osatud haigust diagnoosida. Seda peeti halvatuseks või ajukasvajaks. Märgati ka loomade-lindude ebatavalist käitumist. Linnud kukkusid puuokstelt, koduloomad lonkasid ja liikusid tavatult.kõiki neid tähelepanekuid hakati seostama toiduks tarvitatud kaladega ja lõpuks tuvastati kalades erakordselt kõrge elavhõbedasisaldus ( 5 20 mg/kg ). tavaliselt on kalades elavhõbedat 100 korda vähem. Mürgistust põhjustas Chisso korporatsiooni keemiatehas. Tehas juhtis oma Hg ühendeid sisaldava heitvee otse merre. Raevunud kalurid süütasid tehase, kuid 111 inimest olid juba saanud raske mürgistuse ja 43 neist olid hukkunud. Mürgistus sai tuntuks Minamata tõve nime all ja selle leviku pidurdamiseks keelustati kohalik kalapüük. Hukkunute arv ulatus hiljem umbes kahesajani, mürgistatuid oli aga tuhandeid. Lõpuks selgus, et mürgistust ei
Lisaks sellele ei mõjuta Omega3 rasvhapped vaid tervist, vaid ka tuju. Uuringute põhjal on tõdetud, et rasvhapete piisav tase on üks emotsionaalse heaolu garantiisid see tähendab, et kala söömine muudab tuju paremaks. Kala tugevdab tervist Kaladieet aitab "vedeldada" verd ja hoiab ära trombide tekke. Kalatoidul on oluline osa veresoonte kaitsel ,sest see on puhastava toimega aidates organismist välja tuua mittevajalikku kolesterooli. Rasvastest kalades valmistatakse kalaõli kapsleid mida soovitatakse vererõhu alaldamiseks ja infarkti ohuga haigetele. Kuna kapslid sisaldavad Omega3 rasvhapet, siis on need ka veresooni puhastavad, hoides ära ajurabanduse ja infarktid. Kala söömine leevendab reumat, vähendab tuberkuloosi ja vähki haigestumise riski, leevendab migreeni, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab organismi külmetushaiguste vastu. Norra
hulgaliselt oomega-3-rasvhappeid, mis on tervise seisukohalt parim rasvhape. M.Zilmer, U.Kokassaar ja T.Vihalemm lisavad veel, et eriti palju oomega-3 rasvhappeid leidub merekalades. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, kuna tänapäeva inimeste toit ei sisalda eriti palju oomega-3 rasvhappeid. Mikrotoitained Vitamiinidest on kalas rasvas lahustuvaid vitamiine A, D, E, kusjuures just rohkem rasvastes kalades. Vesilahustuvatest vitamiinidest on kalast küllaltki palju B-rühma vitamiine, need on koondunud peamiselt kalalihasse. C-vitamiini on kalades vähevõitu, kuid on mõned erandid, näiteks kogres on küllaltki palju C-vitamiini. Mikroelemente on rohkelt samuti merekalades. Kalalihast saab inimene elutegevuseks vajalikku joodi, vaske, tsinki, seleeni, fluori ja rauda. Koos luudega söödavatest kaladest saab inimene fosforit, magneesiumi ja kaltsiumit. Ka S.Vitsur
Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb pooleni elavhõbeda hulk aga 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbeda soolad imenduvad väge kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendusb organismi läbi kopsude. Läbi kopsude seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi laheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei oma väga suurt ohtu, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soole kaudu, kuid peamiselt jämesoole kaudu
puudega kütmisel, kui põlemine toimub liiga madalal temperatuuril. Dioksiine tekib vähesel määral ka diiselkütuse põletamisel sõidukite- ja laevamootorites. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Ohud inimesele ja elusloodusele Dioksiinid kumuleeruvad organismides. Arvatakse, et Läänemere äärsete riikide elanikud saavad oma dioksiine 80-85% ulatuses just Läänemere kaladest (!?). Dioksiinide sisalduse määramisel kalades on oluline nende rasvasus (dioksiinid ladestuvad rasvades) Dioksiine on leitud suurtes (rasvstes) räimedes, looduslikus lõhes ja silmudes (TÜ Eesti mereinstituut andmed). Uuringud on näidanud, et dioksiinide kõrge sisaldus põhjustab maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi kahjustusi ning mõningatel juhtudel ka pahaloomulisi kasvajaid. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Dioksiinid sukelpardi (Uria aalge) munades
ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada. Kalades toimuvad need protsessid peamiselt maksas ja neerudes aga ka mujal organites. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub naftasaadsute väljutamiseks organismist väga palju energiat. Kuna keemilised reaktsioonid võtavad küllaldaselt aega võivad kalad selle aja jooksul ikkagi haigestuda PAH-ide kahjulike mõjude tagajärjel. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta. Nõnda saab üsna selge pildi kalade igapäevastest elutingimustest.
närvisüsteemi. Kuna elavhõbe on aine, mis kontsentreerub toitumisahelas, siis võib mõnes meres leiduda kalu, kelle kehas on elavhõbeda ühendite sisaldus küllaltki suur. Sellise kala söömine on tervisele väga ohtlik. Elavhõbeda mõju inimorganismile: Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbeda soolade puhul on aga see aeg kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb pooleni elavhõbeda hulk aga 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbeda soolad imenduvad väge kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbeda aurudest imendusb organismi läbi kopsude. Läbi kopsude seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi laheb elavhõbe inimorganismi laiali: maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei oma väga suurt ohtu, kuna soolestikust see aine praktiliselt ei imendu organismi. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soole kaudu, kuid peamiselt jämesoole kaudu.
Põlljumajandusmaastiku ja seda ümbritseva ala puhul on peamine probleem väetised, pestitsiidid ja herbitsiidid. Erinevad mürgid võivad kahjustada näiteks toiduahelaid (DDT putukamürk, mille tõttu kannatasid paljud linnuliigid) ( ENVIR. 2009). Veekogudesse on läbi aegade veetud erinevaid jäätmeid mille toksilised mõjud võivad põhjustada veekogude õitsemist, mille tagajärjel muutub elupaik paljudele liikidele kõlbmatuks. Samuti on tänu vette paisatud kemikaalidele paljudes kalades suur elavhõbeda sisaldus ( ENVIR. 2009). Tööstusmaastikul ja selle ümbruses on suurimaks probleemiks õhusaaste, millel on suur mõju samblikele. Tööstusettevõtted, mis töötavad fossiilkütustega, paiskavad õhku suurel hulgal lämmastik- ja vääveloksiide, mis reageerides vihmaveega tekitavad happevihmasid, mis on eriliselt kahjustanud metsakooslusi ja veekogusid. Linnades on probleem liigsetest
· Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast
inimtegevuse tagajärjel paisatakse õhku 30 biljonit tonni süsinikühendeid aastas (Marland, 2006) 5 3.2 Elavhõbe On arvatud, et elavhõbeda ühendid jäävad looduses muutumatuks, kuid on eksitud, paljud mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need toiduahelasse ning selle kontsentratsioon elusorganismides tõuseb järsult. Näiteks kalades on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus. Inimesele on sellise kala söömine ebatervislik. Mürgisuse aste oleneb kogusest. Organismi sattudes mõjutab elavhõbe närvisüsteemi ning pärsib valkude sünteesi. See on madalatel temperatuuridel lenduv ja mõjub elusorganismidele toksiliselt (Kamenev, 2005) . 3.3 Vask Sarnaselt elavhõbedale, satub vask pinnasesse peale vulkaanipurset. Kui see
taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades. · Kaltsium piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades. · Magneesium täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites. Lõdvestusharjutus nr. 1 Silmade katmine pihkudega ehk palming, ka pimendamine.
liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised. Nahklihasmõigus säilinud ainult pikilihased, keha kaetud enamasti tugeva kutiikulaga. Esineb primaarne kehaõõs, mis on täidetud rõhu all oleva vedelikuga. Sooltoru lühike ja kulgeb sirgelt läbi keha, algab suu ja lihaselise neeluga ning avaneb pärakuga saba alusel. Närvisüsteem koosneb väikesest peatängust ja
Seega võib pentaklorobenseen esineda lisandina selles kemikaalis, kuigi nüüd toodetakse kvintoseeni teistel viisidel. Samuti on pentaklorobenseeni tuvastatud tselluloosi- ja paberivabrikute, raua- ja terasetööstuste jäätmevoogudes ning aktiivmuda reovee puhastamisel. Pentaklorobenseen on väga toksiline veeloomadele. Aine võib olla keskkonnale ohtlik; erilist tähelepanu tuleb pöörata imendumisel pinnasesse ja veesetetesse. Kemikaal võib bioakumuleeruda kalades, piimas, taimedes ning loomades. Sattumisel vette imendub pentaklorobenseen hõljuvainetesse ja setetesse. Kui imendumist ignoreerida, siis on oodatav poolestusaeg 6,6 - 6,9 päeva. Kui arvestada ka imendumist pinnasesse, siis on veekogus oodatav pentaklorobenseeni pooldumisaeg 11 kuud. Pentaklorobenseeni eeldatav pooldumisaeg maapinnal on 194-345 päeva, kuid põllumaadelt leiti selle aine jäänuseid ka pärast 2-3 aastat nii mullas kui ka seal kasvatatavates taimedes.
C22:3 Dokosatrieenhape 3 0,36% Väikestes kogustes leidub C24:0 Lignotserhape Küllastatud enamikus rasvades 0,49% Leidub suurtes kogustes Dokosaheksaeenhap külma vee kalades ja teatud C22:6 e 3 vetikates 5,93% Suurtes kogustes leidub lõhes ja mitmetes C24:1 Nervoonhape 9 seemnetes 0,24% Kirjanduse andmed pärit: ,,Variation in fat content and fatty-acid composition of the Baltic herring Clupea harengus membras
Kui vitamiin E-d on vähe, võivad tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk, lihaste kängumine, muutused südames, ateroskleroos, vähkkasvajad. NB! Positiivse toime tõttu naha elastsusele on ta mitmete kreemide oluline komponent. Parimad allikad on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks, pähklid, kõik terved seemned, oliivid, täisterajahu, lehtsalat, porgand, tomat. Vähesel määral on teda võis, munades, kalades, õige vähe enamuses puu- ja juurviljades. Cvitamiin Tuntud askorbiinhappena, suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiat, soodustab haavade paranemist, kaitseb paljusid teisi vitamiine oksüdeerumise eest. Temast sõltuvad luude vastupidavus ning terved hambad ja igemed. Kui C vitamiini on vähe, langeb töövõime, tekib stress, kaob isu, langeb vastupanu nakkustele, tekivad põletikud, liigesed hakkavad valutama, igemed veritsema, tekivad ninaverejooksud, lagunevad hambad
Räni osalemist on tuvastatud diatomeede valgussünteesis ja amööbide ning ripsloomade elutegevuses. (11) Ränirikkamad taimed on lõikhein, kuusk, lehtmänd, palm, bambus(kuivainest 1,5-2% räni), nisu, oder, riis, suhkrupeet. Redises ja ploomides on kuivaine kohta kuni 3% räni. Räni vajakul aeglustub taimekasv, väheneb saak ja lehed kärbuvad. Räniühendid annavad viljakõrrele tugevust ja elastsust. Paljude imetajate organismis on räni elementide levimuselt 15. kohal. Kalades on 0,01% räni, putukais kuni 0,6%. Kanaorganismis on 0,006%, sulgedes aga kuni 0,14%. Ränirikkamad on loomakarvad, -kabjad, - sarved, inimjuuksed ja küüned. Tumedad juuksed (0,1% räni) on ränirikkamad kui blondid (0,05%). Inimkehas on ränirikkamad sidekoed, kopsud, silmad, aort, luud, hambaemail. Inimnaha elastsus on võrdeline selle ränisisaldusega. Räniühendid osalevad vere hüübimises. Arvatakse, et räni
Hallhüljes http://miksike.ee/docs/referaadid2005/laanemeri9_ester.jpg Viigerhüljes - Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. (Eesti Selgroogsed) Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses. Viigrid toituvad kalades ja meres elutsevatest selgrootutest. (Vikipeedia) Asustab põhjapoolkera meresid ning mujal maailmas ka mõningaid mageveekogusid. Eestis kohtab viigerhülgeid palju harvemini kui hallhülgeid. Loomad on aastaringselt suhteliselt paiksed ja püsivad rannikuvete ning laidude läheduses. (Looduspilt) Ta on Eesti rannavete elanik. Suurema osa oma elust veedab ta vees. Väga harva tuleb kivirahudele või väiksematele saartele puhkama. Viigerhülge jäsemed on maapinnal
1. Mis on keskkonnaseire eesmärk? Miks on keskkonnaseiret vaja? 1)Seire eesmärgiks on keskkonnaseisundi muutuste jälgimine (korduvus). Keskkonnaseiret viiakse läbi, et hinnata keskkonda mõjutavaid tegureid, keskkonnaseisundit ja selle muutusi; selgitada välja täiendavat uurimist nõudvad keskkonnamuutused ning koguda andmeid erinevate programmide koostamiseks. 2. Kuidas saab keskkonnaseiret jaotada? Millest sõltub ja kuidas on omavahel seotud seire ajaline ja ruumiline ulatus? Tiit Maran (2010): Tavaseire: kindla sammuga, enamasti pikaajaline, muutujate mõõtmine Sihtseire: mingi tegevuse mõju kirjeldavate muutujate mõõtmine, reeglina lühiajaline. toimub kahes osas enne ja pärast mõju ilmnemist. Spellerberg, 2005; Wolfe, O'Connor, 1986: Vastavuse seire eesmärk jälgida tulemuste vastavust mingitele normidel Hüpoteesi kontrollimise seire aitab kindlakste...
Sellest teadmusest johtuvalt on paljud, vanemate meetoditega määratud ja mittekahjulikeks tunnistatud ained, nüüdseks ohtlikeks tunnistatud. Eesti kontrollib oma looduskeskkonnas: organismides, vees ja setetes, püsivate orgaaniliste saasteainete sisaldust. Ohtlike ainete ruumilis-ajaliste muutuste hindamiseks Eestit ümbritseval merealal kasutatakse rahvusvahelise HELCOM COMBINE programmis ette nähtud bioindikatsiooni meetodit Tabel:1 Keskkonnaseire käigus kalades määratavad ohtlikud ained Raskemetallid CAS nr EINECS nr Elavhõbe (Hg) 7439-97-6 231-106-7 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 231-152-8 Plii (Pb) 7439-92-1 231-100-4 Vask (Cu) 7440-50-8 231-159-6 Tsink (Zn) 7440-66-6 215-259-7
Läänemere üldiseloomustus Õppejõud Sirje Vilbaste Eesti rannikumere uurimise ajalugu Läänemere uurimine algas 19. sajandil. Esimesed veetemperatuuri ja soolsuse proovid pärinevad 19. sajandi esimesest poolest. 1840-del aastatel võeti Tallinna, Haapsalu ja Pärnu lahest proove, et määrata vee soolsust. Haapsalu ja Kuressaare olid 19. sajandil tuntud Läänemere kuurordid. Dr Hunnius (1797-1851) avastas Haapsalu lahest ravimuda ja teostas mitmeid mõõtmisi (temperatuur). 1863-67 Dr von Sass uuris Saaremaa ümbruse merevee hüdroloogiat ja hüdrokeemiat. Esimesed andmed Eesti rannikumere (Tallinna, Haapsalu ja Kuressaare laht) fauna ja floora kohta pärinevad Eichwaldilt. Ta publitseeris mitu tööd "Infusooride" leviku kohta. Infusooride alla kuulusid tal mitmed selgrootud, aga ka näiteks ränivetikad. 1874-1880 ilmus Gobi sulest mitu tööd mere makrofloora kohta. Tema ...
kuuluval liigil Eudocimus albus homoseksuaalsust. 5.2 Mõju organismile Elavhõbeda puhul tuleb juttu teha ka bioakumulatsioonist. See tähendab püsivate ainete, mida organism ei lagunda ega väljuta, kogunemist elusorganismidesse. Elavhõbe on tugevasti akumuleeruv. Metallilise elavhõbeda organismist eritumise poolestusaeg on tavaliselt 3 aastat, elavhõbedasoolade puhul on see aeg aga kõigest mõni nädal. Inimorganismis väheneb elavhõbeda hulk pooleni 70 päevaga ja kalades 2 aastaga. Elavhõbedasoolad imenduvad väga kiiresti organismi. Umbes 80% elavhõbedaaurudest imendub organismi kopsude laudu. Kopsudes seonduvad elavhõbeda osakesed verelibledega ja niimoodi jõuab elavhõbe inimorganismis maksa, neerudesse, põrna, ajju jne. Metallilise elavhõbeda allaneelamine ei ole väga suur oht, kuna soolestikust see aine organismi praktiliselt ei imendu. Elavhõbe väljub inimorganismist neerude ja soolestiku, peamiselt jämesoole kaudu.
arenenud rinnavähiga naistel. Uurimistööd juhtinud dr Carlo Palmieri märkis ajakirjas Journal of Clinical Pathology, et leid lisab kaalu teooriale, mille kohaselt on D-vitamiini tasemel roll rinnavähi progresseerumises. Varasematest uuringutest on teada, et rinnavähki esineb enam naistel, kes elavad piirkonnas, kus aastase päikesevalguse kogus on madalam. D- vitamiin tekib nahas päikesevalguse toimel, ent seda leidub muuhulgas ka piimatoodetes, kalamaksaõlis ja rasvastes kalades. Laborikatsetes on leitud sedagi, et D-vitamiin takistab vähirakkudel pooldumast. Rinnavähk on naistel kõige levinum vähkkasvaja vorm, mida diagnoositakse maailmas igal aastal enam kui miljonil patsiendil.(,,D-vitamiin aeglustab rinnavähi süvenemist" http://veebikodu.blogspot.com/2006/10/d-vitamiin-aeglustab-rinnavhi- svenemist.html ) 2. 7. D-vitamiin ei alanda üldist vähiriski Vastupidiselt mitmetes varasemates väikesemahulistes uuringutes leitud D-vitamiini
5 piisava hapnikukoguse saamiseks rohkem vett läbi lõpuste pumpama. Sel moel suureneb ka lõpustega kontakteeruvate toksiinide kogus ja need võivad sealtkaudu kalasse imenduda. Mitmed reovees leiduvad ained on organismis akumuleeruvad mürgid: kord organismi sattunud, jäävad nad sinna püsima ning nende kogus suureneb pidevalt. Paljudest järvedest on leitud elavhõbedat, mis ladestub kalades. Kuna kala ei asu toiduahela tipus, on ta söögiks nii teistelegi loomadele. Kala sööv loom omastab ka elavhõbedat, mis omakorda ladestub organismis tuues kaasa kahjustusi ajurakkudes ja neerudes. Vees elavad organismid toodavad 70% hapniku. Kui maismaal olevaid taimi on hulgaliselt hävitatud, siis seda enam sõltub meie hingamine nendest veeorganismidest. Heitveega juhitakse merre umbes pool miljonit saasteainet, millest ühed on vetikatele surmavad, teised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
