20,154 C22:6 Δ4,7,10,13, Tservoonhape 9523 3,7322 328,49 w3 16,19 cis DHA 27 20,331 C24:1 Δ15 Nervoonhape 125 0,0489 366,62 w9 9 Oleiinhape pärineb oliivist. Neis on 70% oleiinhapet. w3 ja w6 rasvhapete Kogu proovi mass 1 g e 1000 mg omavaheline suhe Sellest lipiide 0,081g e 81 mg on ligi 1:1-le Lähteprooviks (1,00g) valisin lõhe ning GC meetodil tuvastati proovist järgnevad rasvhapped: lauriinhape, müristiinhape, palmitiinhape, palmitolehape, steariinhape, oleiinhape, linolelaidic acid, linoolhape, α- linoleenhape, stearidoonhape, arahhidoonhape, timnodoonhape (EPA), eruukhape (Erucic acid), lignotserhape, DPA, tservoonhape DHA ja nervoonhape. Toidu- ja fermentatsioonitehnoloogia arenduskeskuse poolt 2008.
Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained, lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll. Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · asteroidid · terpenoidid Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid). Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape need on asendamatud rasvhapped see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita.
Kokkuvõte: Karoteenid on fotosünteesil täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Lahustuvad hästi apolaarsetes lahustites. Paprika sisaldab kõige rohkem karoteen lükopeeni. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Lipiidide rühma kuuluvad ained on enamasti estrid. Lipiidid lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide vees lahustumatus tuleneb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiide saab vastavalt molekulide ehitusele rühmitada mitmeti ( rasvhapped, vahad, steroidid jne). Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse. Rasvapleki proov: Uurisin kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, loksutasin ja lasin viis minutit seista
varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1
varuaine. · kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid: nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid.
Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk. Töö käik: Kahte katseklaasi panen umbes 1 g tahket ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha. Mõlemasse katseklaasi lisan 0,5 ml atsetooni. Loksutan hoolega ja jätan 5 minutiks seisma. Võtan pulgaga sademe kohal tekkinud vedeliku kiht ja kannan filterpaberile. Jätan mõneks minutiks filterpaber kuivama. Järeldus: Vaadates kuiva paberit vastu valgust võib
Katseandmeid analüüsides leidsin, et apelsini koores leidub neoksantiini. Kirjandusallikad kinnitavad katse tulemust. Karotenoidide sisaldude kvantitatiivne analüüs Arvutuste tegemisel kasutan kõige suuremale lainepikkusele vastavat neelduvuse väärtust. Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused K = 0,4886× 23,5× 0,65×103/2270×0,56 = 5,87mg % Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki sam al ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2
1.3 Lipiidide reaktsioonid Juhendaja: M.Kreen Lipiidid on heerogeenne ühendite rühm, kuhu kuuluvad ained on oma keemilise ehituse poolest enamasti estrid. Reeglina lipiidid vees ei lahustu, kuid lahustuvad orgaanilistes lahustites, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine
Lisaks sellele on neil ka kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid, nad on signaalmolekulideks ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: · rasvhapped, · rasvad, · glütserofosfolipiidid, · sfingolipiidid, · vahad, · steroidid, · terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: · seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), · mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide, nagu näiteks kolesteriidid. 1.3
Arvutuste tegemisel kasutan kõige suuremale lainepikkusele vastavat neelduvuse väärtust. Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused K = 0,6298× 17,5× 0,703x103/3450×1,0036 = 5,87mg % Järeldused Kirjanduse andmetel sisaldab tomat 0,88-4,2 mg% lükopeeni, minu saadud vastus mahub antud vahemikku, seega võib katse õnnestunuks lugeda. 1.3. Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki samal ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2
ning mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide rühmitatakse: · rasvhapped · rasvad · glütserofosfolipiidid · sfingolipiidid · vahad · steroidid · terpenoidid Seebistumisvõimest lähtudes võib neid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks lipiidideks. 1.3.1. Rasvapleki proov Kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide. · Võetakse 2 kuiva katseklaasi, millesse pannakse umbes 1g tahket ainet · Katseklaasidesse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml atsetooni · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahkel materjalil settida · Katseklaasidest kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada
lipoproteiinid e vahel 1.3.1 Rasvapleki proov LIPIIDIDE ÜHINE OMADUS: lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldav lahus tuleb kanda paberile; lahusti aurustub. Oluline on, et järeldusi saab teha kuiva prooviga paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral Lahus sisaldab lipiide, kui: · Paberile moodustub rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb · Vastu valgust vaadates on rasvaplekk muust paberist heledam · Pimeda poole vaadates on rasvaplekk muust paberist tumedam TÖÖ KÄIK: 1. Võtan 2 kuiva katseklaasi , millesse panen 1 g tahket uuritavat ainet, milles soovin lipiidi olemasolu kindlaks teha. 2
Tartu Kutsehariduskeskus Teema Muna Anna-Liisa Boisen PA11 03.09.2013 Muna Muna on väga väärtuslik toiduaine meie toidulaual, sest sisaldab täisväärtuslikke valke, lipiide, vitamiine ja mineraalaineid. Koor moodustab kanamuna massist umbes 11-14%, munavalgele langeb 54-60% ja munakollasele 29- 36%. Munas leiduvaid toitaineid omastab meie organism 95-97% ulatuses. Muna on inimesele kergesti omastatav toiduaine. Muna valge Munavalge on kollaka värvusega põhiliselt veest ja valkudest koosnev lahus. Keskmiselt on munavalges ligikaudu 87% vett, 12% valke, 0,7% süsivesikuid, 0,2% lipiide ja väheses koguses
Plastiid- nendes toimub orgaaniliste ainete esmane süntees. Seal lahustuvad liitsuhkrud, millest kujuneb assimilatsiooni tärklis. Plastiidid paljunevad pooldudes. Plastiidid jagunevad kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leukoplastid. Fagotsütoos- ümbritsevast keskkonnast tahkete ainete aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. LOOMARAKK Mitokonder-tekitab energiat; 2 membraanne Tsütoplasma-seob raku tervikuks Golgi kompleks- jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik- sünteesib vaja minevaid süsivesikuid ja lipiide Lüsosoom- 1 membraanne, lõhutsab rakule mittevajalikud ained. Ribosoom- toimub valgu süntees. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- toodab valke. Polüsoom-sünteesib aminohappelise järjestusega valke. Rakumembraan- toitainete edasikandmine. Karüoplasma-rakutuuma poolvedel plasma. Tuumake-pannak...
F-vitamiin Kristina Hertmann 10k F-vitamiin e. rasvhape Nimetust ,,F-vitamiin" kasutatakse laialdaselt ja selle all mõeldakse erinevaid rasvhappeid, kuid seda nimetust pole teaduslikult aktsepteeritud. Need rasvhapped on: (omega-6-seeria) linoolhape, gamma-linoleenhape (GLA), (omega-3-seeria) eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). F-vitamiini vajalikkus Aitab tagada töökorras immuunsüsteemi. Hästi tasakaalustatud hormoonide tase Neil arvatakse olevat kolesterooli alandav mõju ja seega vähendavad nad südameinfarkti ja kõrge vererõhu riski F-vitamiini on vaja normaalseks keha arenguks Saadakse Kalaõlist Päevalilleseemnetest Nisuiduõlist Maisiõlist F-vitamiini puudus põhjustab Kõrge kolesterooli Kuiva nahka Katkevaid juukseid Ekseemi e. kauakestevat nahahaigust Aeglast paranemist ja vastuvõtlikkust ...
sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoididrasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lisaks liigitatakse: seebistuvateks ja mitteseebistuvateks. Molekuli struktuuri järgi võib lipiide jaotada liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide. Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid sobivad toiduenergia säilitamiseks. Glütserofosfolipiidid on peamiseks koostisosaks rakumembraanides. Lisaks kahele rasvhappe radikaalile sisaldavad nad fosforhappe jääki ja seetõttu on nad amfipaatsed ja tänu sellele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas struktuure, nagu membraanid, vesiikulid või liposoomid.
pikkadest süsivesinikradikaalidest. Lipiidid lahustuvad apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähesel määral ka polaarsetes solventides. Lipiidide esinevad rakumembraani koostises, ning neil on energeetiline-, kaitse-, ja regulatoorne funktsioon. Vastavalt molekui ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse neid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõimest lähtudes jagatakse lipiide seebistuvates ja mitteseebistuvateks. Struktuurist lähtuv jaotus on järgmine: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Rasvad on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Hüdrofoobsed rasvamolekulid on sobilikud toiduenergia säilitamiseks, olles loomades kogunenud rasvadepoodesse ja taimedes seemnetesse. Naturaalsetes rasvades esineb palju nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid. Inimesele on nendest kõige tähtsamad linool- ja -linoleenhape, sest
teistes lipiidides ning leelismetallide soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud.
Steroolide ehituslikuks aluseks on steraanituum, mis on C-3 asendis hüdroksüleeritud. Levinuim sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikides loomsetes rakumembraanides. Taimerakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, nt ergosterool, stigmasterool, jt. 2. Katsed 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö käik Uuritakse kahte tahket materjali, millest üks sisaldab lipiide. · Võetakse 2 kuiva katseklaasi, millesse pannakse umbes 1g tahket ainet. · Mõlemasse katseklaasi lisatakse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit, milleks antud katses on atsetoon. · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahke materjali settimiseks seista umbes 5 minutit.
Õpperühm: KATB 41 Juhedaja: Tiina Randla 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Töö teoreetilised alused Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilise ehituse iseloomulikuks tunnuseks on estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ega vesilahtustes, sest sisaldavad hüdrofoobseid aatomirühmi ja pikki süsivesinikradikaale. Lipiidid lahustuvad hästi apolaarsetes orgaanilistes solventides ja vähemal määral ka polaarsetes orgaanilistes solventides. Lipiide esineb kõikides organismides rakumembraani põhilise koostisainena, loomsetes organismides ja taimsetes kudedes energeetilise varuainena. Lipiididel on ka kaitse- ja regulatoorsed ülesanded, nad on signaalimolekulid ning on olulised hormonaalses tasakaalus. Vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse lipiidid järgnevalt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Molekuli
taimsetes. Samuti on lipiididel loomsetes organismides ja mitmetes taimsetes kudedes täita energeetiline varuaine roll. Samuti on neil kaitse- ja regulatoorne funktsioon ja mängivad olulist rolli hormonaalses tasakaalus. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele jagada mitmeti, üldlevinud on lipiidide jagamine järgmiselt: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid ja terpenoidid. Seebistumisvõime järgi võib lipiide jaotada ka seebistuvateks (rasvad, vahad, sfingolipiidid, glütserofosfolipiidid) ja mitteseebistuvates (steroolid, prostaglandiinid, terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jagada ka liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on neutraalsed rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Tsüklilised on alkoholide baasil moodustuvad lipiidid nagu näiteks kolesteriidid. Rasvad on ehituselt rasvhapete glütserüülestrid
Seda võib jagada kaheks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. -Milles seisneb dissimilatsioon ja assimilatsioon? Dissimilatsiooni moodustavad organismi kõik lagundamisprotsessid.Enamiku dissimilatsiooniprotsessidega kaasneb energia vabanemine.See talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse.Üheks peamiseks makroergiliseks ühendiks on ATP. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprossid.Selle käigus saadakse vajalikke ühendeid:sahhariide, lipiide,valke,nukleiinhappeid jt.Fotosünteesiks kasutatakse küll organismivälist päikeseenergiat , kust enamikuks ülejäänud sünteesiprotsessideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid.Enamasti saadakse see ATP molekulidest.
Fütosteroolidele omistatavat positiivset toimet inimorganismile põhjendatakse asjaoluga, et nad taistavad kolesterooli imendumist. Ilona Juhanson, 123964YASB Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Töö eesmärgiks on tuvastada, kumb kahest proovist lipiide sisaldab, kasutades selleks rasvapleki proovi. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on vaadata läbi kuivanud paberi, kuna niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldava lahuse korral. Töö käik Antud on kaks materjali, millest üks sisaldab lipiide
Rasvad Rasvad ehk lipiidid on heterogeensed ühendid, mis ei lahustu vees. Lipiidide hulka loetakse rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid, kolesteriidid jne. Lipiide on nii taimse kui ka loomse päritoluga ainetes. Rasvu leidub organismi kõikides kudedes, üldsisaldus sõltub kehaehituslikust tüübist, soost, vanusest. Saleda ja hapra kehaehitusega inimesel moodustab rasv 8-12% keha üldmassist, tüsedatel 20-25%. Rasva osakaal on suurem naise organismis, 5-10% rohkem kui meestel (naise organismis on vett vähem). Normaalse kehaehituse korral on organismis umbes 9-11 kg rasva. Vanuse muutudes muutub ka rasvasisaldus organismis
Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse
soolade lahustes. Lipiidide omadus mitte vees lahustuda põhineb hüdrofoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. 1.3.1 Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Oluline on meeles pidada, et järeldusi saab teha kuiva(tatud) proovidega paberit uurides, sest niiske paberi läbipaistvus on suurenenud ka lipiide mittesisaldavate lahuste korral. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist.
põrnas (osad maksas), ja nendes sisalduv bilirubiin läheb sappi. Sapp koguneb maksast söömise vaheaegadel sapipõide, kus ta muutub kontsentreeritumaks. Osa vett imendub läbi seinte ära. Sapipõie tühjenemine toimub CCK mõjul, mispõhjustab põieseinte kokkutõmbumise ja sulgurlihase lõõgastumise. Sapi ülesanded seedeprotsessis: a) Emulgeerib lipiide, rasvatilgakesi pole selle tõttu kõhunäärme emulgeeritud lipiide lõhustada, muidu ta ei saaks. Maolipaas toimis emulgeeritud lipiididele, mis olid piimas, aga sappi lapse maks esimestel aastatel produtseeritakse vähe või üldse mitte, peale piima ei lõhustatakse loomseid rakke siis. b) Sapp aktiveerib kõhunäärme lipaasi lipiide lõhustav ensüüm
Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses. Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega kohaneb organism eriti nälgimise korral. Plastilist funktsiooni täidavad organismi valgud, mis lõhustatakse aminohapeteks. Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne
4. Kuidas lagundatakse organismis toiduga saadud valgud, seedesüsteemis, energia saamiseks? 5. Milliseid funktsioone on valkudel inimese organismis? 6. Mitu kcal energiat saab 1g valkude lõpuni lagundamisest mitokondrites? Toidulipiidid: 1. Mitu % päevasest toiduenergiast peavad andma lipiidid (vahemik)? 2. Kuidas peaksid toidus jaotuma küllastatud lipiidid, monoküllastamata ja polüküllastamata lipiidid? Too näide mõnest toiduainest, mis vastavaid lipiide rohkem sisaldab? 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? 4. Mitu kcal annab 1g lipiidide lagundamine lõpuni mitokondrites? 5. Kuidas lagundatakse rasvad seedesüsteemis ja millises seedesüsteemi osas rasvade komponendid imenduvad, milliste ensüümide kaasabil lagundatakse? 6. Kuidas läbivad peensoole seina vees lahustumatud rasvade komponendid, milliseid happeid selleks vaja on? 7
1. Baasalkohol 1.1 glütserool trialkohol, on baasalkoholiks triatsüülglütseriidides ja glütserofosfolipiidides. 1.2 Sfingosiin liitlipiidide (sfingolipiidide) baasalkoholiks. Inimkehas esineb ainult esterifitseerituna. 1.3 Kolesterool küllastamata tsükliline alkohol. Inimorg-mi steroolide tüüpesindaja. 2. Rasvhaped on karboksüülhaped, mille süsinikshelas on 4-36 süsinikku. RH on lipiidide ehituskomponendid, pisut esineb kudedes lipiide metabolismi vaheühenditena ja vereplasmas transportvormidena. Lipiidides RH-tes on: · pikk hargnemata süsinikahel · paarisarv C-aatomeid (inimkehas 16-22 C-aatomit) 2.1 Küllastatud RH · on vaid üksiksidemed · hargnemata · C-aatomid on paarisarvuga (palmithape 16:0, stearhape 18:0) 2.2 Monoküllastamata RH · üks kaksiside · olehape (18:1(9)) 2.3 Polüküllastamata RH (PUFA) · rohkem kui 1 kaksikside
SEEDEENSÜÜMIDE TOIMEKS VAJALIKUD TINGIMUSED Seedeensüüme väljutatakse seedenäärmetest vastava nõrega, nt süljega (süljenääre), kõhunäärmenõre, maonõre, soolenäärmenõre. Erinevate ensüümide toimeks on vaja erinevaid tingimusi: 1) Teatud temperatuur 2) Ph-tase 3) Aktivaatorite juuresolek Seedeensüümid jagunevad 3 rühma: 1) Süsivesikuid lõhustavad - amülolüütilised 2) Valke lõhustavad proteolüütilised (proteaasid) 3) Lipiide lõhustavad lipolüütilised 1) Inimene on püsisoojane, seetõttu optimaalne temperatuur ensüümidele on +37C maos või sooles erinevusi pole! Temperatuur võib osutuda madalamaks, kui süüakse hästi külmi toite (jäätis), ensüümide aktiivsus võib selle võrra langeda. Jäätis sulab üles, ensüümide aktiveeruvad. Rasv võib kalgenduda sulgeb sooled. 2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib
Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest
24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32
sünteesitud ATP energiat ja NADPH2 molekule. 24. Kui rakkudes ei ole piisavalt hapnikku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape (või etanool.) 25. Ainevahetuses kasutatakse ära väliskeskkonnas toodetavat Hapnikku. 26. ATPd kasutatakse assimilatsioonis ja dissimilatsioonis see tekib. Ta on energiakandja. 27. Hapnikupuudusel ei saa toimuda aeroobne glükolüüs, kuna siis ei ole vesinikke millegagi siduda. 28. Tsitraaditsüklis lagundatakse peale püroviinamarjahappe ka lipiide ning valke. 29. Hingamisahela reaktsioone ei toimu hapnikupuudulikes rakkudes, näiteks pärmseened, lihasrakud + mõned bakterid. 30. Aeroobsel glükolüüsil vajatakse hapniku ning saaduseks on püroviinamarihape. Anaeroobsel aga ei vajata hapnikku ning selle saadusteks on kas piimhape või etanool. 31. Pimedusstaadiumi protsessi käigus seotakse süsihappegaas ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. 32
bensiin, kloroform jt.) ja inimorganismis on neid 10-20 % kehakaalust. Neid võib tinglikult jaotada kaheks: * tsütoplasmaatiline - s.o. rakkude tsütoplasmas esinev rasv. Esineb kõikides organites ja kudedes. See moodustab umbes 25 % kogu organismi rasvast ja on praktiliselt samal tasemel kogu elu jooksul. * varurasv (reservrasv) - ladestub organismis ja selle hulk muutub sõltuvalt mitmesusgustest teguritest. Lipiidide bioloogiline tähtsus on suur: · Lipiide on leitud kõikides organites ja kudedes. Ajus võivad lipiidid moodustada poole organi kaalust ~50 %. Kõige rohkem on lipiide rasvkoes (kuni 90 %). · Lipiidid on rakumembraanide struktuurseks komponendiks. · Lipiidide energeetiline tähtsus seisneb selles, et nad kindlustavad 26 - 30 % kogu energiast, mida organism ööpäevas vajab. · Lipiidid täidavad tagavaratoitainete funktsiooni, mida organism kasutab siis, kui ta
struktuuri. Oletatakse, et see kutsub esile näiteks rakkude lagunemise, DNA molekuli struktuurimuutuse. · Hüdroksüülradikaali meelisobjektiks on DNA. · Meie keha kasutab vabu radikaale normaalseks talitluseks, kuid kui hapniku reaktiivsete vormide (vabade radikaalide) teke organismis ületab normaalse taseme, ründavad nad biomolekule, rakke ja kudesid ning põhjustavad kahjustusi, eelisjärjekorras ründavad vabad radikaalid lipiide. Vabad radikaalid kahjustavad rakumembraane, ründavad kollageeni mis seob rakke omavahel, tulemuseks on kortsus nahk, jäigad liigesed, jne. · Vabade radikaalidega on seotud: · infarkt; · insult; · vähk; · ateroskleroos; · enneaegne vananemine. · Vabad radikaalid alustavad ahelreaktsioone mille tulemusena tekib hulk uusi vabu radikaale. · Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis
asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Seetõttu on steroolid võimelised moodustama rasvhapetega estreid, mida tuntakse steriidide nime all. Levinuim loomne sterool on kolesterool, mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Rasvapleki proov Kõikide lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lipiidi sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik Võetakse kahte kuiva katseklaasi 1g erinevat tahket ainet. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 0,5ml atsetooni. Loksutatakse hoolikalt ning lastakse tahel ainel settuda umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada
Tulemus Proovi nr 1 sisaldavas katseklaasis muutus segu loksutamisel häguseks, seega proov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.3 Akroleiiniproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastumata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfolipiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Akroleiini moodustumise järgi saab eristada glütserooli sisaldavaid ja mittesisaldavaid lipiide. O t° H2C HO OH + 2H2O OH H glütserool e propaantriool akroleiin e propenaal Töö käik Kahte kuiva katseklaasi pandi ~1g NaHSO4 ja lisati mõni tilk kummastki uuritavast proovist.
vähendada organismis nakkusohtu. Süljel ka loputusfunktsioon( mittesöödavate ainete suhu sattumisel). 3. Seedimine maos. -Magu on toidu reservuaar, süsivesikute seedimine jätkub kuni pH langeb alla 5, siis amülaas inaktiveerub ja algab valkude ja lipiidide lõhustamine. Maomahl on happaline pH 0,9- 2,5, sisaldab soolhapet, pepsiine( lõhustavad valke), lipaasi( lipiide lõhustav) ja kümosiini ( oluline piimavalgu seedimiseks-> kalgerdumine) eritub ööpäevas 1,5-2 l. Mao limaskest on mitmekihiline, epiteelkiht:toodab lima, mis kaitseb maoseinu söövituse eest. Mao põhimiku pearakud eritavad maomahla( sisaldab seedeensüüme) ja katterakud eritavad soolhapet: 1) sisaldab rasvu lahustavaid enesüüme 2) teeb kahjustuks makku sattunud mikroorganismid(et ei tekiks roiskumist, temp. 40 C) 2) aktiveerib
Sooritatud: 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID Teooria Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm, mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersideme(te) esinemine. Lipiidid ei lahustu vees ja vesilahustes, vaid apolaarsetes orgaanilistes solventides, vähemal määral lahustuvad nad polaarsetes solventides. Lipiidide lahustumatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide võib vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti. Üldlevinud on järgmine rühmitamine: rasvhapped, rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad, steroidid, terpenoidid. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada: seebistuvateks (rasvad, glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid, vahad), mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid).
tekib õli-vees tüüpo emulsioon. 1. Võtta kaks katseklaasi, kaks korki, 4 ml 96%-list etanooli, 2 ml uuritavat lahust (kokku 4 ml). 2. Panna uuritavad lahused katseklaasidesse ja lisada 2 ml 96%-list etanooli kummagisse katseklaasi ja panna korgid peale. 3. Loksutada intensiivselt lahuse moodustumiseni. 4. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 4 ml destilleeritud vett, et tekitada polaarne keskkond. 5. Loksutada taas intensiivselt ja oodata natukene. 6. Järeldatakse kumma proovis on lipiide sees lähtudes emulsiooni tekkest. 10 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Järeldus: Esimeses katseklaasis ei tekkinud lipiide kuna lahus ei muutunud häguseks pärast destilleeritud vee lisamist ja intensiivset loksutamist. Teises katseklaasis tekkis hägune keskkond sisse mis tähendab, et emulsiooni keskkond tekkis katseklaasi ja lipiide on sees mis
Kemosünteesijad? Autotroofide hulka kuuluvad erinevat liiki bakterid, kes toodavad orgaanilist ainet anorgaanilisest ühenditest, aga valgusenergia asemel kasutavad nad anorgaaniliste ainete keemilist energiat. (sulfaatijad, nitrifitseerijad, raua- ja mangaanibakterid) Assimilatsioon? Organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Selle käigus saadakse organismile vajalikke ühendeid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Protsesside toimumiseks vajatakse lähteaineid ja täiendavat energiat. Fotosünteesiks kasutatakse päikeseenergiat, aga ülejäänud sünteesireaktsioonideks vajatakse organismisiseseid keemilise energia varusid, mis saadakse enamast ATP molekulidest. Lisaks fotosünteesile on olulised assimilatsiooniprotsessid veel valkude süntees, DNA süntees ja RNA süntees. Dissimilatsioon? Organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum
-Ribosoome leidub *karedal ER's *tsütoplasmas *mitokondrites *plastiidides (väljaspool ribosoome sünteesitavad valgud on nendele teatud organellidele vajalikud, nt mitokondris olevad ribosoomid sünteesivad mitokondrile vajalikke valke. -Mitokonder energia muundamine raku elutegevuseks sobilikku vormi (ATP) Rakuhingamine: GLÜKOOS ----> CO2 + H2O + ATP -Lüsosoomid *1 membraan *põiekesed, mis sisaldavad ensüüme *moodustuvad Golgi kompleksist * lõhustavad valke ja lipiide ja lüsosoomi mittevajalikke struktuure. Eristatakse PRIMAARSEID (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) ja SEKUNDAARSEID (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid) Karl Ernst von Baer võrdleva anatoomia ja embrüoloogia rajajaid. Imetaja munaraku ja viljastumise avastaja. II LOENG RAKKUDE JAGUNEMINE -Rakud jagunevad, et kasvada, paljuneda, parandada MITOOS: eukarüootsete rakkude jagunemise, mille tulemusel moodustuvad kaks identset diploidse
Eluslooduse organiseerituse tasemed Alates madalamast: 1. Molekul. Bioloogia uurib ennekõike biomolekule, näiteks lipiide,süsivesikuid ja valke. 2. Rakk. Rakk on väiksem üksus, millel on kõik elu tunnused. Sarnase talituse ja ehitusega rakud moodustavad koed. Koed koonduvad organiteks, ühist ülesannet täitvad organid ehk elundid moodustavad elundkonna. 3. Organism ehk isend 4. Populatsioon on ühte liiki isendite kogum, kes antud alal võivad üksteisega vabalt ristuda. 5. Liik on ehituslikult,talituslikult,ökoloogiliselt, geneetiliselt ja
Aine ja energia vahetus Mõisted Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. Ainetest(valgusenergia-fotosünteesijad, redokreaktsioonides vabaneva keemiaenergia abil-kemosünteesijad) Rohelised taimed, osad bakterid ja protistid. Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Toiduga saadava org. Aine eesmärgiks on elutegevuseks vajaliku energia ja sünteesiprotsesside lähteaine saamine. Metabolism ehk ainevahetus- organismis asetleidev sünteesi ja lagundamisprotsess, mis tagab tema aine ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga.koosneb assimilatsiooni ja dissimilatsioonist. Assimilatsioon on sünteesimisprotsess, mille käigus saadakse sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne vaja lähteaineid, täiendavat energiat Dissimilatsioon- lagundamisprotsess. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised...
AINEVAHETUS Aine- ja energiavajaduse põhijooned Organismid vajavad elutegevuseks mitmesuguseid orgaanilisi aineid: süsivesikuid, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine ja teisi ühendeid. Sünteesiprotsessideks vajalik energia saadakse väliskeskkonnast (autotroofid) või toidus sisalduvate orgaaniliste ainete oksüdatsioonil (heterotroofid). Autotroofid Autotroofid saavad esmase org. aine fotosünteesis. Selleks vajavad nad väliskeskkonnast valgusenergiat ja CO2-te ja vett. Protsessi käigus moodustub glükoos ja selle jääkprodukt O2 eraldub atmosfääri. 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + O2 + 6H2O
lahustuvad orgaanilistes solventides, teistes lipiidides ja leelismetallide soolade lahustes. Rakumembraani koostises, energeetiline varuaine, kaitse- ja regulatoorsed funktsioonid. Rasvapleki proov Töö käik: Kaks tahket materjali. Panin kummastki umbes 1 g katseklaasi, lisasin orgaanilist lahustit (atsetoon), loksutasin ja lasin 5 minutit seista. Mõlemast katseklaasist panin pipetiga ühe tilga paberile ja lasin kuivada. Lipiide sisaldavast proovist jäi järele heledam/läbipaistvam laik. Tulemus: Lipiide sisaldas proov number 2. Akroleiinproov: Teooria: Glütserooli (propaantriooli) kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal (akroleiin). Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid glütserooli sisaldavad lipiidid mitte. Töö käik: Kuiva katseklaasi panin 1 g NaHSO4 ja lisasin veidi taimeõli. Kuumutasin katseklaasi
V ekstrakti kogumaht, ml 3 d ekstrahendi tihedus, g/cm g uuritava proovi mass, g 3 10 tegur üleminekuks milligrammidele. LIPIIDIDE REAKTSIOONID Vajab parandamist 28.03. M.K. (1.3.) 01 Rasvapleki proov Teooria: kõigi lipiidide ühiseks omaduseks on lahustuvus orgaanilistes lahustites. Lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub lipiide sisaldava proovi korral paberile rasvaplekk, millest paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valget vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam. Töö käik: kahte katseklaasi pandi 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valati umbes 1 ml orgaanilist lahustit (atsetooni). Loksutati ja lasti 5 min sesita. Mõlemast katseklaasist kanti pipetiga tilk tahke materjalikohal olevat lahust paberile ja kuivatati.
merevesi (8) tomat (4) mahl (2) Puhvrid ja pH · Kui H+ lisatakse puhtasse vette (pH 7), siis pH muudab vee happelisemaks. · Puhvrid on lahustid vees, mis ei muuda pH-d. Puhvrid ja bioloogia · Terve organism peab säilitama kehavedelike pH kindlaks püsides. · Kui vere pH väheneb 7.0 = atsidoos · Kui vere pH suureneb 7.8 = alkaloos Makromolekulid · Süsivesikud, lipiide, proteiine ja nukleiinhappeid kutsutakse makromolekulideks nende suuruse pärast. · Koosnevad paljudest korduvatest ühikutest. Vee dehüdratsioon ja hüdrolüüs Dehüdratsioon veetustamine - vee molekulide eemaldamine · Kasutatakse selleks, et monomeere saaks liita polümeerideks. Hüdrolüüs vee molekulide lisamine · Kasutatakse polümeeride lammutamiseks monomeerides. Iga reaktsiooni jaoks vajatakse spetsiifilisi ensüüme
Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja süsivesikuid. Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel. Ribosoomid on rakuorganellid, kus sünteesitakse valke. Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud lagundavaid ensüüme sisaldavad põiekesed, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid Golgi kompleks membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteem, kus toimub ainete vastuvõtmine, ümbertöötlemine ja pakkimine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
