INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, k...
Vaesus Mis on vaesus? Seisund, kus inimene ei saa lubada elementaarseid inimvajadusi (nt. puhas vesi, toit, tervishoid, peavari). Suhteline vaesus seisund, kus inimene saab lubada vähem ressursse või teenida vähem palka võrreldes ülemaailmse keskmisega. Vaesust saab ka teisiti võtta. Näiteks lastevaesus on ka üks vaesuse liike. Miks on tekkinud? · Kõrged maksud halb riigikorraldus. · Loodusõnnetused (kindlustuse pole). · Riigi elatustase madal. · Töökaotus. · Läbimõtlemata otsused: 1. Liigsuured laenud 2. Liiga palju lapsi 3. Läbimõtlemata ostud Kuidas on vaesuse vastu võideldud? Maksud suunatud ühishüvistele. Sotsiaalelamute ehitamine. Kulude vähendamiseks mõeldud telesaated. Uued töökohad (nt. reisisaatjad). Mida teeks ma vaesusega võitlemiseks? Hangiks tööd Ebavajalikud asjad müügiks Pöörduks spetsialisti poole Pöörduks sõbra või ...
sõltumatud asutused puuduvad, küll aga on näiteks omad süsteemid USAs osariikide lõikes, Saksamaa liidumaades, Šveitsi kantonites, Venemaa kubermangudes.Kohalikul tasandil teostavad riigivõimu kohalikud omavalitsused, valla- või linnavolikogud. 40.Milles seisneb avalik-õiguslike ettevõtete olemus ja ülesanded avalike hüviste pakkumisel? Avalik-õiguslikud ettevõtted pakuvad avalikke hüviseid (hüviseid, mida tarbivad konkreetsed indiviidid, nt kõrgharidus). Nende nõudluse ja pakkumise võiks jätta ka turu hooleks, kuid on tõenäoline, et tekiksid turutõrked ning see oleks ühiskonna seisukohalt vähemtulemuslik. Avalik-õiguslike asutuste alla saab liigitada ka nt sotsiaalkindlustusasutused (Pensioniamet, Haigekassa), ülikolid, muuseumid, teatrid. 41.Milles seisneb keskvalitsusele või kohalikele omavalitsustele kuuluvate eraõiguslike ettevõtete poolt pakutavate avalike hüvede olemus
......................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Tihti tuleb ette olukordi, kus ütleme: „Mul on ju õigus“. Kuid siin ei pea me silmas õigusnormist tulenevat õigustust, vaid õiglust. Kuidas saab riik kindlaks teha, kas vastav seadus on õiglase sisuga või mitte? Kui õigus (seadused) on kooskõlas õiglusega, siis peaks see tähendama ka seda, et valdav osa inimesi järgib neid seadusi (allutab oma käitumise õigusnormile). Indiviidid mõistavad, et õiguspärane käitumine on neile kasulikum kui õigusvastane ja inimesed teadvustavad endale, et see, mis on 2 kasulik üldistes huvides (mis on õiglane ühiskonna jaoks), on kokkuvõttes kasulik ka temale (õiglane ka tema jaoks). Eesti keeles on sõnal „õigus“ mitmeid erinevaid tähendusi ja juristi ning tavakodaniku arusaamad õigusest ei ole sageli kattuvad.
Sotsiaalse identiteedi teooria – kategoriseerimine meie vs nemad. Luuakse olukord, kus alati proovitakse end/enda gruppi näha/näidata positiivsemas valguses Sotsiaalne kaasaaitamine – sooritus paraneb pelgalt teiste osalejate olemasolul Sotsiaalse võrdluse teooria – inimeste vajadus oma võimeid ja arvamusi teistega võrrelda Mõisted Sotsiaalne kompenseerimine – grupi keskmise sooritustulemuse paranemine, kus indiviidid suurendavad oma panust ülesandes, et kompenseerida grupi nõrgima lüli tööd Sotsiaalne kategooria – kindlate tunnuste alustel moodustatud grupp Conjunctive task – projekt, mis nõuab kõigi panust Coactive task – rohkem kui 2 inimest töötavad sama projekti juures individuaalselt Social loafing effect – indiviid panustab grupis vähem kui individuaalselt töötades Eesmärk Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad
veelaager.com/ Veelaager pakub mitmekülgseid teenuseid looduses, näiteks klassiekskursioone Soomaal, majutust Soomaal kämpingumajakestes/palkmajas ja mugavustega tubades, kanuumatku Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat. Loodusturismi toote ning teenused teeb sellest see, et Veelaager asub Soomaal ning pakub aktiivset turismi, seiklusturismi, maaturismi ning ökoturismi. Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei viska mingit prahti loodusesse. Üldiselt ei võta indiviidid jõe peale kaasa peale veepudeli midagi. Teenuse kirjeldusest tuleb välja, et kanuumatk on väga loodussõbralik. Kanuudega kulgetakse rahulikult mööda jõge ning see ei sega kedagi. Tegevused toimuvad maastikukaitsealadel ning Soomaa rahvuspargis. Liikumispiirangutega ei ole arvestatud
Indiviidi vajadus kindluse ja kontrolli järele viib aga selleni, et ebakindluse tajumine avaldab negatiivset mõju indiviidi enesehinnangule, mis Brockneri (1984; tsit. Hui & Lee, 2000 järgi) kontseptsiooni kohaselt modereerib indiviidi sisemist motivatsiooni ning organisatsioonile pühendumist. Sestap on suhteliselt loogiline ka käesoleva töö analüüsi tulemus, mis näitab positiivset seost organisatsioonipõhise enesehinnangu ning ratsionaalse otsustusstiili ja sõltuva otsustusstiiliga. Indiviidid, kes tajuvad juhi loogilist lähenemist ning ratsionaalset kaalutlust, kuid samas indiviidi kaasavat käitumist probleemide lahendamisel, tunnevad, et nad on väärtuslikud ning vajalikud töötajad ning et nende kompetentsi usutakse. Lisaks nähtub tulemustest, et ratsionaalselt otsuseid kaalutlev juht kasutab nii suhetele ehk alluvate potentsiaali ära kasutavat kui muutustele ehk töötajaid innustavat juhtimisstiili.
· on identifitseeritud ja formuleeritud kui õendusteadusharu temaatikaga seonduvaid keskseid mõisteid · metaparadigma teooria arendamiseks vajalik suund illustreeritakse näidete abil ÕENDUSE kesksed mõisted õendusteooria arengusuunas valitseb üksmeel kesksete õendusharu puudutavate mõistete osas nagu inimene, keskkond, tervis ja õendustegevus/protsess (Fawcett, 1983; Flaskerud & Halloran 1980) Õendusterminid · indiviidid, kes osutavad hooldusteenust · terviseprobleemidega indiviidid, kes vajavad hooldusteenust · keskkond, milles hooldust pakutakse · lõppseisund tervistumine (Walker, 1971. lk.429) Neli kontseptuaalset õendusvaldkonda · isik, kes vajab õendusabi · keskkond, milles isik viibib · tervise haiguse kontiinum milles isik osaleb õega interaktsioonil · õendustegevus Õendusvaldkond/metaparadigma · Õendus
2. Mõningad neist erinevustest on pärilikud. St organismi ja tema järglaste tunnuste samasus ei sõltu kekskonnast, vaid antakse geenidega vanematelt järglastele, millest tulenevalt on järglastel mõningad vanemate tunnused olemas. 3. Kõik populatsioonid võiksid potentsiaalselt asustada kogu maakera ja nad teeksidki seda, kui kõik järglased jääksid ellu ja annaksid maksimaalselt veel ise järeltulijaid. Paljud indiviidid hukkuvad enne suguküpseks saamist. Ja enamus ei anna maksimaalselt järglasi. 4. Erinevad indiviidid jätavad endast järele erineva arvu järglasi! Mitte, et annavad erineva arvu järglasi. Mõeldakse neid, kes jäävad ellu suguküpseks saamiseni. 5. Indiviidi poolt järelejäetud järglaste arv sõltub mitte täielikultt, kuid siiski olulisel määral indiviidi omaduste ja teda ümbritsevate keskkonna vastastikustest suhetest.
● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabadus
Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
on sama geen, on 1/2, samas Maasuslikute nõbude puhul on selle hoiatuskarje tõenäosus 1/8. 3 Otsese vastamise mehhanism Oleme sageli Nn vangi dilemma on tunnistajaks sellele, et mänguteooriast pärit standardnäide, koostöö toimub mis selgitab, miks täiesti suguluses mitte olevate ratsionaalselt käituvad indiviidid ei isendite vahel. pruugi koostööd teha, isegi kui paistab, et see on nende mõlema Otsese vastamise korral huvides. sooritatakse kahe indiviidi vahel korduvalt altruistlik tegu. Paljude loomade koostööline käitumine on mõistetav vangi dilemmale analoogse näitena. 4 Kaudse vastamise mehhanism Otsese vastamise mehhanism jätab välja mõned aspektid, mis mängivad inimkäitumise
Laiale avalikkusele jääb psühhopaatia tihtipeale halvasti mõistetavaks kontseptsiooniks, peegeldades lapsepõlve hirme ja inimestes peituvat kurjust. Isegi teadusringkondades on probleeme psühhopaatia defineerimisel. Seda, et psühhopaatia kujutamine on väga mitmekesine ning osaliselt kokkulangev võib näha järgnevatest iseloomustustest. 1. Korporatiivne psühhopaat. Ta on manipuleeriv, ähvardav, kui üllatavalt sarmantne. Need indiviidid on võimelised, vaatamata implusiivsusele ning antisotsiaalsusele, tõusma karjääriredelil ning saavutama edu ja kuulsust. Näiteks Bernard Madoff, New Yorki börsimaakler ja investeerimisanalüütik, kes pettis aastate jooksul investoritelt välja miljardeid dollareid. 2. Pettur. Paljud Hollywoodi filmid kujutavad psühhopaate osavate petturitena. Frank Abagnale, Jr., kelle elul põhineb film "Catch Me if You Can", on suurepäraseks näiteks
Must Mamba KEEGI Leviala · Must mabma elab Aafrikas · Oranz on musta mamba levila · Roheline on tema võimalik levila Värvus Musta mamba nimi ei Täiskasvanud mustad tähenda seda, et nad mambad ise võivad olla musta värvi oleksid, oliivirohelist, pruuni või vaid kui nad avavad läikiv-halli värvi. Noored oma suu siis on selle mustad mambad sisemus mustjas. (loetakse, et kõik mamba perekonna noormaod) on rohelist värvi. Must Mamba on surmavalt mürhine Ta on maalila kiireim madu, tema liikumis kiirus võib olla kuni 20 km/h Kirjeldus Mustad Mambad on suhteliselt kõhnav ja pikad maod, kelle pikkus on 2,53,2 m Täiskasvanud must mamba kaalub...
A 52447 Anarhia on vabadus, mille vaenlane on riik võimuorganina. Indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Kas ühiskond oleks suuteline omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima selline riigivorm nagu anarhia? Anarhia võimalikkus meis endis ning ühiskonnas kas see võib olla tõesti võimalik? Anarhism on mitmeti mõistetav seda nii teoreetilisest kui elluviidavast vaatepunktist. Ka kõige tuntumatele anarhistliku liikumise pooldajate (Proudhon, Kropotkin, Stirner ja Bakunin)
BENITO MUSSOLINI 2018 Itaalia fasistlik diktaator Benito Amilcare Andrea Mussolini 1883-1945 1915 abiellus Rachele Guid'iga 5 last Varajasem elu Vaene pere Kehv haridus Kakleja Ateist Sotsialist 1902 põgenes Sveitsi Õpetaja Ajakirjanik Poliitik Fasistlik liikumine Algataja Benito Mussolini Võitlusliit Rahvuslik Fasistlik Partei Rahvus on olulisem kui indiviidid Riigi tähtsaim ülesanne on arendada rahvust 1919 fasistlik partei 1922 Itaalia peaminister 1925 valitses kui diktaator 1937 sõbrunemine Hitleriga Huvitavad faktid Kartis vihmavarjusid ja küürakaid inimesi Pesi end ja vahetas särke harva Viiruki lõhn pani teda minestama 26-ndaks eluaastaks oli Mussolini 6 korda vanglas olnud Sai Eesti Vabariigi sõjalise autasu tsiviilteenete eest Donald Trump on temaga väga sarnane
Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib äriühingute madalaid makse või maksudest loobumist. Riiklikud toetus ja abirahad ning pensionid peaksid olema minimaalsed. 1. Liberaalide jaoks on avatud ja atraktiivne ettevõtluskeskkond stabiilse majanduskasvu alus. 2. Eesti poliitikas rõhutatakse, et riigi ülesanne on tagada toimimiseks soodne keskkond ning indiviidid peaksid selles ise hakkama saama, täiendavale abile lootmata. 3. Koalitsiooni sotsiaalpoliitika eesmärgiks on teenimisvõimaluste loomine töövõimelistele inimestele ning piisava toetuse määramine abivajajatele. 4. Reformierakond ei poolda inimeste deklareeritud tulu avalikustamist ega usu, et see aitab tulumaksu laekumist parandada. 5. Eesti peaks oma rahvuslike huvide tagamiseks arendama välispoliitikat
Omanik-juht- iseloomulik elustiiliettevõttele, ta juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole orienteeritud uute võimaluste leidmisele, ettevõtte kasvule. Entrepreneur" - prantsuse päritolu. 1437. a tähistati sellega isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Algselt kasutati ka vahendaja tähenduses. Joseph Schumpeter (1934): ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. Stevenson ja Jarillo (1990): Ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid – kas omal käel või organisatsioonide sees - püüdlevad võimaluste poole ja kasutavad neid ära, sõltumata ressurssidest, mis sel hetkel nende käsutuses on. Burns-ettevõtjad kasutavad innovatsioone selleks, et ära kasutada muutusi või luua võimalusi kasumi teenimiseks. Seejuures paigutavad nad ressursse ümber vähemtootlikest valdkondadest tootlikumatesse ja kasumlikemasse, aktsepteerides selle tegevusega kaasnevat kõrgemat riski ja ebakindlust.
Kuidas lükkad, nõnda läheb. Marko Nõmm Paljud inimesed arvavad, et neid jälitab ebaõnn, mõned inimesed süüdistavad kõiges, mis nendega juhtub, teisi, mõned indiviidid üldse arvavad, et neil kõik nikuinii ebaõnnestub, isegi, kui nad proovivad seda teha kõigest jõust. Sellised inimesed ei saa lihtsalt aru, et alati on olemas normaalne põhjus, miks neil kõik nässu elus läheb. Nad peavad aru saama, kuidas lükkad, nõnda läheb. Inimene ei tohi oma probleemides süüdistama kedagi, peale iseenda. Tegelikult ainult ennast süüdistades probleemidest lahti ei saada. Tark inimene alati analüseerib oma tegusid, mis tõid negatiivseid tagajärgi,
,,Withus oragainstus" pole mitte lihtsalt töö pealkiri, vaid justku Banksy välja mõeldud liik: pikkade tundlatega suur pruun (surnud) mardikas, kelle mõlemale küljele on kinnitatud reaktiivlennuki tiivad. Mardikas näeb välja nagu sõja elusolendist tööriist, kelle tööks on hävitamine oma riigi nimel. Mardika omapäraks on kaunid ornamendid ta kehal, mis justkui sümboliseeriks seda, et ka sõduritel, ,,sõja tööriistadel", on oma elu ilu ja valu nad on indiviidid, mitte riigijuhtide käepikendused. Minule jättis Banksy mimikri sügava mulje juba esimesel vaatamisel. ,,Withus oragainstus" on lausa geniaalne, esmapilgul võib see tunduda natuke napakas, kuid mida kauem vaadata, seda sügavama sisu teos omandab.
õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse tagamine Rahvusvaheline õigus on õigus, mida rahvusvahelise õiguse subjektid peaksid vabatahtlikult järgima, kuid ka selles õiguskorras välja kujunenud meetodid, mis aitavad rahvusvahelise õiguse tagamist järgida. Sunnivahendite kasutamine on päris sageli vajalik. Peamisteks sunnivahenditeks rahvusvahelises õiguses on: surve avaldamine diplomaatiliste kanalite abil,
esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5. Mida pidas Darwin liikide muutumise peamiseks teguriks? Charles Darwin pidas liikide muutumise peamiseks põhjuseks looduslikku valikut. See tuleneb kolmest looduslikust faktist. Esiteks, kõigi liikide isendite paljunemisel tekib järglasi rohkem, kui saab ellu jääda. Teiseks, sellest tulenevalt tugevneb olelusvõitlus. Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Ta tuletas loodusliku valiku sellest, et et suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalselsed omadused liigikaaslastest paremad. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus?
"ebammoraalset" praktikat, näiteks orjapidamist. Sellised otsustused ei ole relativismiga kooskõlas, kuigi praktikas relativistid siiski sageli sääraseid otsustusi teevad (näiteks relativist hakkab vaevalt orjapidamist relativistlike argumentidega kaitsma). Teine moraalirelstivismi vorm on emotivism, mis rõhutab, et inimesed otsustavad moraali üle omaenda emotsioonide ja tunnete alusel. Universism väidab, et ainult mingit tegu toime panevad või sellest otseselt mõjutatud indiviidid võivad teha otsustusi selle kohta, kas see tegu on lõppkokkuvõttes õige või väär. Need otsustused võivad põhineda mõistusel, kogemusel või emotsioonidel. Relativismi ideed oleks võimalik praktiliselt ellu viia ainult juhul, kui kultuurid oleks isoleeritudKultuuride segatuse tõttu tuleb leida lahendusi väärtuste põrkumise korral.
konteksti, mis toimib indiviidide tegevust piirava faktorina. Seega ei saa igas olukorras rääkida indiviidi vabast tahtest ja piirangute puudumisest käitumisotsuseid tehes. Trade ühiskonnateooria toetas seisukohata, et ühiskond on imiteeriva käitumise tulemus, mille allikaks on sotsiaalsed faktid ja mis kandub üle indiviidilt indiviidile ning ta ei nõustunud Durkheimi väitega, et sotsiaalne reaalsus asub väljaspool indiviidi. Talle jäi arusaamatuks, et kui eemaldada indiviidid, siis kuidas saaks veel järele jääda ühiskond, kuna viimane polnud Trade järgi muud kui indiviidid ja nende teod ning mõtted (individual acts and minds). Seega oleks Trade järgi välistatud ka sotsioloogia kui eraldiseisev uurimisdistsipliin, mida Durkheim oma raamatuga The Rules of Sociological Method kummutas (Morrison 2006: 187-189). Defineerides sotsiaalsed faktid esitas Durkheim väljakutse utilitaristlikule mõtlemisele ning imitatsiooni teooriale
Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagaj...
Mis on inimeseks olemise tähendus? Inimese eksistents on objektiivselt põhjendamatu, siiani. Inimese, nagu muude organismide, peamiseks eesmärgiks on areneda ja paljuneda. Inimesed kui indiviidid on selle kohustuse kandjad kohanduda ja vastavalt tingimustele areneda. Inimkonna väljasuremise vältimiseks on tekkinud inimestele töö, meelelahutus, kunst jm. hingeelu puudutavad nähtused, millest alatihti ka otsitakse elu mõtet. Kunsti osakaal inimese elus on olnud nii väiksem, kui ka suurem ja see on olnud tähtis arengu edasiviija, õhutades mõtlema ning kaotama stereotüüpe ja piire. Inimeseks olemise eesmärgiks ja tähenduseks on olla ja jääda inimeseks, mitte muutuda
Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi
Grupitöö alused Grupi kujunemise ja arengu kohta on välja pakutud mitmeid teoreetilisi mudeleid,millest enamik sisaldab nelja sataadiumit:moodustumine,tormamine, normaliserumine ja toimimine.Kõik need grupid läbivad nimetatud arengustaadiumid ,enne kui hakkavad täiesti küpselt ja efektiivselt tegutsema.Moodustumise staadiumis arutataksegi läbi ja määratakse kindlaks grupi eesmärgid ,grupi koosseis, juhtimine ja muud tingimused Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada oma rollist grupis ning mingil viisil ka teistele muljet avaldada. Tormamine kujutab endast konfl ikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise järgus tehtud otsused ja tekkinud suhted. Tormamise faasis pannakse kahtluse alla grupi eesmärgid, juhtimine, rollid ja normid. Normaliseerumise staadiumis kohandab grupp oma normid ja käitumismustrid, kuidas tegutseda. Hakatakse aktsepteerima arvamuste erinevusi. Grupi liikmed
kaalu. RUMINATSIOON Väga haruldane söömishäire, mille puhul inimene tahtmatult/reflektiivselt oksendab kõik, mis püüab tarbida. EDNOS Ednose puhul on mitu söömishäiret ühinenud, mille puhul ei saa liigitada isikut ei ühe ega teise alla, kuna indiviidil on mõlema söömishäire tunnused. PIKA Kontrollimatu iha millegi söömisesse, närimisse või lakkumisse, mis pole söödav või ei sisalda mingeid toitaineid. Indiviidid ei näe vahet toidul ja mittesöödavatel ainetel. Süüakse näiteks kriiti, paberit, söögisoodat, liimi, suitsutuhka ja jääd. ÖINE SÖÖMINE Süüakse öötundidel, õhtuse polüpaagia tõttu, millele järgneb hommikune nälgimine. Öist söömist seostatakse unetusega. ORTOREKSIA Ortoreksia on seisund, mille puhul isiku kinnisideeks on, et ta ei sööks midagi, mis tema arvates on ebatervislik ning selle tõttu väldib teatud toiduaineid.
*tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud -hukkunud -hukkunud -sõjakulud (majanduslik) -sõjakulud -sõjakulud
Leian, et igal mehel tasuks mõelda selle peale, kuna võib öelda, et meie ühiskond on siiski pigem patriarhaalne. Seda võib näha ka palgalõhest naiste ja meeste vahel. Tähelepanu tuleb kindlasti pöörata ka meestevastasele vägivallale, kuid sel juhul on enamasti vägivallatsejaks teine mees, vähestes olukordadeks on see naine. Naistevastastest vägivallatsejatest on aga ainult kümnendik naised ise. Meie, kui intelligentsed indiviidid, peaksime pöörama rohkem tähelepanu probleemide lahendamise meetoditele. Me ei tohi lasta emotsioonidel üle võtta ja kasutada füüsilist jõudu, olgu see siis kas naise või mehe vastu. Naistevastase vägivalla puhul on just naine see peaaegu alati nõrgemaks pooleks juba bioloogilisest küljest. Juba geenidega on määratud, et mehed on jõult tugevamad, mistõttu füüsilise vägivalla puhul saaks naine tõsiselt viga.
Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2. Väärtusratsionaalne tegevus tegevus, mille määrab usk mingi käitumisvormi väärtusesse, sõltumata selle kasulikkusest, tegevuse sooritamises näeb inimene oma kohust 3. Afektiivne tegevus tegevus, mille aluseks on tundeseisundid 4. Traditsiooniline tegevus tegevus, mille aluseks on harjumused; automaatne reaktsioon tavapärasele ärritajale
14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega praktilise ateismi vorme on metoodiline naturalism - ,,filosoofilise naturalismi omaksvõtt teaduslikus meetodis, seda ise täielikult aktsepteerides või mitte."
Kiindmusstiilid (J. Bowlby) – kiindumus kui kestev psühholoogiline seotus inimeste vahel (vastsündinul tugev kalduvus otsida lähedust emalt/hooldajatelt) Hazan C. ja Shaver, P - indiviidi mõtted, tunded ja käitumine intiimsetes suhetes peaksid samuti olema juhitud kiindumusprotsessi poolt. Turvaline kiindumusstiil – suhteid vanematega kirjeldati soojade ja sõbralikena. Ärev/ambivalentne kiindumusstiil - vanemaid kirjeldati pealetükkivatena Vältiv kiindumusstiili - indiviidid kirjeldasid oma emasid külmade ja tõrjuvatena Armastuse teooriad J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus;
sündmustega, mis käivitavad automaatselt meie sees emotsioone. Kuid praegused teooriad on liiga lihtsad, on vaja koostada teooria, mis suudab hinnata kõiki töötaja ja organisatsiooni nähtusi ja omadusi. Praegu liigutakse uue paradigma poole, kus individuaalsust käsitletakse kogumine ehk on pandud kokku kogum, kus saab keskenduda iseendale. Praegu keskenduti sellele, kuidas saab töötaja end ise ravida. Kui eelnevalt räägiti sellest, kui erinevad on indiviidid, siis nüüd vaadatakse, kuidas erinevad grupi tasandil õiglussuhted. Sellest järeldub, et sarnased inimesed suudavad luua paremaid töögruppe. Uuringud näitavad, et kui organisatsioonis on pikka aega sama juht ja tööprotseduurid, siis see hõlbustab õigluse kliima teket. Kolmanda osapoole õiglus seisneb selles, et inimesed kalduvad tegutsema vastuolus omahuviga, et parandada kolmanda osapoole ebaõiglust. Samuti näitavad uuringud, et
Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites €-des. Arvutada sisemajanduse puhasprodukt: a. 367 b. 354 c. 341 d. 341 Avaliku kauba tarbimisest a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsüklilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel
Kes aitavad kuritegudele kaasa? ,,Teadmatus on õndsus." Nii ütlevad vanad eestlased. Sellest lühidast lausest võime välja lugeda, et naiivsed ning ümbritsevast mitteteadlikud inimesed langevad enamasti endast kavalamate ohvriks. Kuid kas ka lähedaste nimel ekstreemsustesse minek on õigustatud? Eelkõige aitavad kuritegudele kaasa indiviidid, kes näevad, mis toimub ent on liiga arad selleks, et toimuvast kellelegi teatada. Nii oli ka prantsuse näitekirjaniku Moliere'i näidendis ,,Tartuffe". Peategelane ning pereisa Orgon langeb libekeelse Tartuffe'i meelevalda, kes teeskleb, et on Orgoni hea sõber ning kõige seejuures petab esimeselt välja ta valdused ja kogu maise vara. Orgonit kujutatakse kui teistest sõltuvat ullikest, kes ei oska silma paista.
Intelligentsus Intelligentsust peetakse tänapäevases lääne ühiskonnas üheks inimese olulisimaks omaduseks. Seda on palju uuritud ja testitud ning see on alati inimestele huvi pakkunud. Keegi ei taha olla rumal ehk nagu Rochefoucauld on oma ,,Mõtisklustes" öelnud: ,,Keegi pole rahul oma mäluga, kuid keegi ei kurda oma mõistuse üle." Tänapäeval on kõigil ka võimalus oma intelligentsust internetis IQ-testidega testida. Intelligentsust on üpriski raske kindlalt defineerida, kõige sagedamini kasutatavad mõisted intelligentsuse kohta on: olemasolevate teadmiste efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, ratsionaalne mõtlemine ning võime mõista ümbritsevat maailma. Samas mõistab iga inimene sõna ,,intelligentsus" siiski veidi erinevalt. Kõige paremini on selle mõiste kokkuvõtnud esimese intelligentsustesti autor Alfred Binet: ,,Intelligentsus on üldine tunnetuslik võimekus." Kuna on olemas ka väga pal...
ulatada käe Y-generatsioonile. Ühest küljest on ettevõtted huvitatud noorte palkamisest – nende kirg süstib vajalikku drive’i ka vanematesse kolleegidesse, sest ebaküpsus on kogenematute tugevus. Keegi ei hakka kaks korda vastu betoonseina jooksma – milleks? Kuid värskete teadmistega noor võib üle seina hüpata. Hea tiim vajab nii küpseid eksperte kui ka tooreid noori, sest nõnda minimeerivad erinevad indiviidid üksteise puudusi, täiendades üksteist. Aga miks siis on noorte tööpuudus probleem? Mina saan rääkida IT-sektorist, mis noorte tööpuuduse perspektiivist vaadatuna pole nõnda probleemne tööstusharu kui mõni teine. Ometi saan öelda, et noorte treenimine on kulukas ettevõtmine. See on üks noorte tööpuuduse kui probleemi peamistest põhjustajatest (Andrus Järg: anname Y-generatsioonile tiivad ja linnutee). 5. Instruktiivne tekstitüüp
ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon,diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž,elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus,võimushted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides,asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna;rahvulik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud
ebavõrdne ligipääs põhihüvedele( jõukus, võim, tunnustus) Sotsiaalne ebavõrdsus - inimestevahelised erinevused hüvedes, mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised • Majanduslik -klass - majanduslik positsioon, diferentseeritud positsiooniga tööturul • Sotsiaalne-staatus- tunnustus, prestiiž, elustiil • Poliitiline-partei- kuuluvus, võimusuhted ühiskonnas Sotsiaalse kihistumise taastootmine- indiviidid sotsiaalsetes gruppides, asukoht sotsiaalses ruumis - erinev suutlikkus(habitus-hoiakud ja erinevate kapitalide omamine) Omistatud staatus(nt. kuninganna tütar - järgmine kuninganna; rahvuslik), saavutuslik staatus • avatud ühiskond - võim on võimalikult hajutatud ja kus on tagatud põhilised inimõigused, neist tähtsamatena sõnavabadus ja isiklik puutumatus. • suletud ühiskond – tunnuseks mõttelaad, mis usub olevat määratlenud ajaloo
.........................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.......................................................................................6 MÕTTEVABADUS......................................................................................................................7 TEGEVUSVABADUS.................................................................................................................8 INDIVIIDID.................................................................................................................................9 Analüüs...............................................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.............................................
Distributiivne õiglus Üheks kahju vormiks on omandi kahjustamine, kas siis otsese või pettuse läbi. Nii arvas Mill, kes kaldus oma vaadetelt utilitarismile ning kes pooldas laissez-faire süsteemi. Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et k...
*majanduses eksisteerivad riiklik- ja erasektor *majandust reguleerib valitsus- suurema tulu saajad maksavad suuremaid makse *riik peab tagama kõigile väärika eluaseme 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat *tähtis on usk ja traditsioonid *riik ei sekku majandusse *ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus.
samastuma, mitte vastanduma. Mõtet ei tohi jätta iseenda hooleks, teda peab pidevalt juhtima nagu juhitakse masinat. 3) Kõik tajumused(meelelised ja mõttelised) lähtuvad inimese, mitte universumi analoogiast. Inimaru moonutab ning rikub asjade loomust kuna segab oma loomuse nende omasse. 4) Hõimuiidolid põhinevad hõimul ehk sool kui tervikul, koopaiidolid on aga inimindiviidi iidolid, kõik näevad looduse valgust erinevalt. Indiviidid võtavad valgust erinevalt vastu, sest nad erinevad üksteisest ja on ainulaadse loomusega, erineva kasvatusega, eelistustega ja eelarvamustega. Nende vaim on muutlik ja häiritav, justkui juhuslik. 5) Turuiidolid tekivad inimsoo vastastikusest läbikäimisest ja seltsimisest, looduse tõlgendamisest keele vahendusel. Sõnad takistavad aru toimimist suhtluse käigus, sõnu valitakse halvasti(arule silmatorkavate tunnuste põhjal) ja sellega aru ummistub. Teiseks
EESTI VABARIIK LÄBI 90 AASTA Meie taasiseseisvunud riigi ajaloos on toimunud hulgaliselt sündmusi, uuendusi ja muutusi. Ajaloolistel sündmustel ma siinkohal pikemalt ei peatu vaid panen pearõhu inimelude pahelisele muutusele ning tehnika arengule, mis järjepidevalt mugavdab meie elusid Tihti on mainitud tänapäeva inimeste egotsentrilisust. Kõikjal näevad indiviidid vaid iseend ja hoolivad ennekõike enese heaolust. Eestlaste ühtekuuluvustunne, mille saavutasime taasiseseisvudes, on hakanud hääbuma. Üha enamates telesaadetes, ajakirjades, -lehtedes on artiklid, mis teatavad õudusega pidevatest varastamistest ja petmistest. Kõik toimub kindlal eesmärgil tegutseja tahab korraldatust saada kasu ning sellest, mis ohvrist saab, suurt ei hoolita. Saates ,,Saladused" jutustati lugu, kus meheeas noormees viskas oma vanemate
Looming kui paratamatus Inimesed on indiviidid. Samamoodi on kunsti ja inimese vaheline suhe individuaalne. Loomine võib kohati olla väga isiklik protsess, sellepärast saab rääkida vaid üldiselt inimkonnast ja üldistest näidetest ning põhjustest. Usun, et inimesel on puhas loomise vajadus juba inimkonna algusest saati. Aga miks tekib inimesel see vajadus? „Kunstnik profiteerib kõigelt, millega ta satub vahetusse kokkupuutesse, võttes vajaliku nii oma õnnestu kui kannatusist.“ ütleb kirjanik Artur Alliksaar
ühiskonda arendav mõju. 6) Kodanliku ühiskonna saavutamine on inimese jaoks suurim probleem, sest tegemist on ühtlasi nii hädavajaliku kui ka äärmiselt raskelt teostatava eesmärgiga. Nimelt on see vajalik, sest ainult selle abiga on saavutatav looduse kõrgeim kavatsus. Probleem aga seisneb selles, et kui iga inimene teostaks kontrollimatult enda vabadusi, ei saaks keegi oma vabadusi teostada. Seega tuleks kehtestada selline ühiskonnakord, mis piiraks osaliselt inimeste vabadusi nii, et indiviidid saaksid neid siiski teostada, takistamata sel puhul teisi. Kuidas aga ühendada need piirangud(sund) ja vabadused, et need ei takistaks teineteist? Inimene peab selle ise leiutama või välja mõtlema. Selleks ,,suurimaks võimalikuks hädaks" on fakt, et teostades piiramatult oma vabadusi, takistab inimene teistel oma vabadusi teostamast ning vastupidi. Siit ka probleem: ilma kodanliku ühiskonnata ei saa keegi oma vabadusi teostada.
ühesugused õigused. Niisiis, vastavalt lepingu loomusele kohustab või soosib iga suveräänsuse akt kõiki kodanikke võrdselt. Üldine tahe on alati õiglane ja rahva kasuks ning Rousseau arvates on kõikide kodanike tahe kokku üldine tahe ning peab lähtuma kõigist, et kehtida kõigi kohta. Seega üldise tahte kohaselt on kodanikul riigi ees ka vastastikused kohustused ning neid mitte täites pole võimalik koos töötada ega ka mitte individuaalselt. Kui indiviidid omandavad asjadest eri arvamusi, siis on arvata, et nende arutamisel kujuneb lõppkokkuvõtteks ka õige otsus. Kodanik mõtleb hääletades eelkõige enda peale ja kõigi kohta käivad direktiivid kehtivad ka inimese enda kohta. Seega hääletades annab igaüks oma hääle arvamusele, mida tema peab õigeks, hääli kokku lugedes annavadki need teada üldisest tahtest ühiskonnas. Kui aga ühishuvi leiab endale vastaseid ning erahuvide eesmärgid hakkavad lahku
Autor räägib rahva tahtest, kui tahetakse väita, et kodanike tahe on iseenesest austust vääriv poliitiline faktor, peab viimane kõigepealt olemas olema. Tulemused, mis pikas perspektiivis osutuvad rahvale üldiselt rahuldavaks, mõõdetaks rahva heaks valitsemist,siis ei annaks rahva poolt valitsemine, nagu klassikaline demokraatiadoktriin seda ette kujutab, tihtipeale mõõtu välja. Räägitakse ka inimloomusest poliitikas. Sageli korratavate otsuste kulgemises on indiviidid allutatud soodsa ja ebasoodsa kogemuse tervistavale ja ratsionaliseerivale toimele. Mõjutavateks faktoriteks on lihtsad ja ebaproblemaatilised motiivid ja huvid, millesse erutus sekkub ainult juhuslikult. Schumpeter kirjeldab ka klassikalise dontriini püsimajäämise põhjuseid. Ta ütleb, et doktriini teoreetiliseks aluseks olev utilitaristlik ratsionalism on surnud, keegi ei pea seda enam poliitilise korralduse tõepäraseks teooriaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
