Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
ja muutis põhjalikult loodusteaduslikku maailmapilti evolutsioon sai üldtunnustatuks. Darwini õpetus leidis kõikjal nii poolehoidjaid kui ka ägedat vastuseisi. Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (``The variation of animals and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri
LIIKIDE TEKKIMINE Käesoleva essee aluseks on maailmakuulsa loodusuurija Charles Robert Darwini teos ,,Liikide tekkimine". Õigemini püüan anda ülevaadet selle raamatu 2012 aastal Mart Nikluse poolt väljaantud eestikeelsest tõlkest. Järgnevatel lehekülgede eesmärgiks on näidata selle raamatu ja ka kogu darvinismi tekkeloopõhipunkte, tuues välja olulisemad punktid alustades saatesõnadest ja liikudes raamatus aina edasi kuni kohasemate ellujäämise selgitusteni. Randel Keynes ütleb sissejuhatavas sõnas oma sugulase Charles Robert Darwini (1809-1882)
Austraalia loomastik viis mõttele, et miks mujal maailmas loomad on sarnased, aga Austraalias teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus
P"、 ャ￨ご ー 年 P61ヽ メ 全ιガ lγ 人 化が佛鉄ヽ 血麒飢 ― ′ しtゝ ′私八 し ルは タきレ ,ス び Jレ メしも ハ》珈 0ヽ Яah妨 14イ レ ど《ン rC師 シヽ← ttiν nメ /t'ノ ｀ ズメ 了)′ .」 歳′ k Qlし レ ...
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatu...
DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer. DNA üldstruktuur DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid. Konkreetsete nukleotiidide järjestust üksikus DNA ahelas nimetatakse DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad. RNA Ribonukleiinhape on samuti organiline kõrgpolümeer, kuid tem...
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
Bioloogia KT 1. Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: · füüsikaline evolutsioon · keemiline evolutsioon · bioloogiline evolutsioon · sotsiaalne evolutsioon Cuvier'i katastroofiteooria: · Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. · Samuti arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest. · Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. Lamarck elu evolutsioon: · Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele. Darwini teooria põhiseisukohad: · Muutlikkus Muutlikkus sõltub organismi olemusest, elutingimustest ja elukeskkonnast. · Olelusvõitlus Oleste ellujäämise ja paljunemise sõltuvus s...
................................................ 5 2. MEREREIS BEAGLE’IL.......................................................................................... 7 3. EVOLUTSIOONI- JA LOODUSVALIKUTEOORIA.......................................................9 3.1. Näidiste analüüsimine.................................................................................. 9 3.2. Loodusliku valiku teooria............................................................................ 10 3.3. Darwini evolutsiooniteooria lõppkokkuvõttes.............................................10 4. TEOORIA AVALDAMISE JÄRGSED REAKTSIOONID..............................................12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 KASUTATUS ALLIKAD............................................................................................. 14 LISAD....................................................................................
Beagle tehtud ümbermaailmareisilt, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Elulugu Darwin sündis linnas Shropshire'i krahvkonnas Suurbritannias, kus perekonna omanduses oli maja Mount House, mille oli ehitanud Isa Robert punastest tellistest 1800. aastal. Sündis samal päeval kui president Abraham Lincoln Mount House Shrewsburys 1860. aasta paiku Ta oli jõuka arsti ja ärimehe Robert Waring Darwini ning Susannah Darwini viies laps kuuest. Tal oli üks vend ja viis õet. 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli ja õppis seal ühe aasta. Sellel samal aastal suri tema ema. Kusjuures emat Darwin ei mäletanud peaagu 7-aastane Darwin aastal 1816, Isa Robert pani pojad dr Samuel Butleri juhitavasse Shrewsbury algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaastani. Aga 1825 . Aasta juunis võttis Isa Charlesi halva õppeedukuse tõttu
Miks just Darwin lahendas liikide põlvnemise mõistatuse? Kui vaatame, kuidas Charles Darwin töötas ja arenes, siis näeme, et ta sai tegeleda just sellega, millega ise tahtis. Ta ei vaevanud ennast tööga mõnes ülikoolis või tänapäevases uurimisasutuses, mis tegelikult toimib nagu tavaline firma: töö kestab hommikul kella kaheksast õhtuni, loengud, bürokraatia... Darwinil seda ei olnud. Ta elas suguvõsa pärandusest ja tegi uurimistööd. Lugesin alles hiljuti Darwini monograafiat «Liikide tekkimisest», mis avaldati 1859. aastal, ning panin tähele, et ta elas ja töötas väga huvitavas situatsioonis. Ma ei usu, et tänapäeval on ühtegi uurijat, kellel jätkub raha ja tahet loobuda kõigest muust ning tegeleda rahus ja vaikuses ainult oma tööga. Tänapäeval hakkab niipea, kui teadlane jõuab oma parimasse teaduseikka, uksest ja aknast sisse tulema bürokraatia, juhtimis- ja organiseerimistöö.
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nut...
tema meeli tõmbas looduse juurde. Kui Darwin oli usuteaduskonnas Cambridge Ülikoolis, võttis botaanika professor J.S.Henslow ta enda käe alla, ning Johnist sai Darwini juhendaja. Aastal 1831 lõpetas Darwin ülikooli sai ta bakalaureusekraadi, siis soovitas Henslow teda HMS Beagelsi pardale kui loodusteadlasena. Laev, mille kapten oli Robert FitzRoy, pidi asuma 5-aastasele ümbermaailmareisile. Sellest reisist sai Darwini jaoks ühekordne võimalus elus. 27. detsember 1831 HMS Beagel alustas oma reisi ümber maailma. Reisi jooksul kogus Darwin erinevaid looduslike isendeid- linnud, taimed ja kivistised. Läbi praktiliste teadusuuringute ja ekperimente, sai ta ainulaadse võimaluse jälgida tähelepanelikult botaanika, zooloogia ja geoloogia põhimõtteid. Lõuna- Ameerika ja Vaikse ookeani saared pakkusid aga erilist huvi Darwinile. Pärast Darwini tagasipöördumist Inglismaale aastal 1836, hakkas ta oma
piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. Loodusliku valiku kõikidel vormidel on sama mehhanism: isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises
piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. Loodusliku valiku kõikidel vormidel on sama mehhanism: isendite ebavõrdse paljunemise tagajärjel kujunevad ja jäävad püsima organismirühmadele kasulikud tunnused- kohastumused. Teoses "Liikide teke" on välja toodud kaks põhilist seisukohta. Esiteks Darwini teooria modifikatsioonilisest põlvnemisest, mis väidab, et kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. Liigid, mis põlvnevad ühest ja samast eellasest, olid algul väga sarnased, kuid pika aja jooksul on üksteisest eristunud. Darwini kontseptsioon erinebki Lamarcki omast just ühise eellase idee poolest. Teine põhiline seisukoht on Darwini teooria põhjuslike tegurite kohta evolutsioonilises
Ent kui Homo erectusele olid avatud terved mandrid, siis ürgne vindiliik pidi leppima 18 saarega. Kaks miljonit aastat hiljem võib saarestikus kohata 14, uue töö kohaselt võibolla isegi 17 erinevat liiki vinti. Iga saar oli piisavalt erinev, et viia erinevate kohastumusteni. Mõned asusid toituma kaktuselillede nektarist, teised putukatest, kolmandad seemnetest ja mõned isegi iguaanide verest, vormides sellega nende füsioloogiat ja kehakuju. Samuti demonstreeriti mõnekümne aasta eest Darwini vintide näitel, et evolutsioon võib olla väga kiire ka selgroogsete hulgas. Bioloogidest Rosemary ja Peter Grant hakkasid 1973. aastast saadik mõõtma Daphne Majorina tuntud saare vindipopulatsiooni nokkade pikkust, seades selle hoolikalt vastavusse mõõtmisaastal nähtud kliimatingimuste ja üldise toidu kättesaadavusega. 1970. aastate lõpus oli konkurents seemnete pärast põua tõttu üha tihedam. Suuremaid, kuid kõvema kestaga seemneid leidus teistest rohkem
Kahjuks ei olnud Darwin sellest eriti huvitatud ja kuna ta esimesel lahkamisel ära minestas, otsustas ta isa (Robert Darwin) saata ta õppima preestriks. 1825-1827 Cambridge. Cambridge´s õppis Darwin usuteadust ja omandas selle ka bakalaureuse tasemel, aga et rahva ees rääkida, oleks ta pidanud õppima veel ühe aasta. Cambridge´s sai ta sõbraks Henslowga ( geoloog), kes hiljem ka soovitas Darwinit ümbermaailma reisile. 1831-1835 ümbermaailma ekspeditsioon. Darwini isa ei kiitnud reisi heaks ja sellepärast rääkis Darwin oma ema poolse vanaisa Josiah Wedgwoodiga, kes kiitis seda heaks ja nii hakkas ka vaikselt isa uskuma sellesse. Nii sõitiski Charles Darwin 1831. aastal laevaga Londonist välja. Ekspeditsioon ümbermaailma kestis laeval viis aastat, laeva kapteniks oli Robert FitzRoy. Esimeseks peatuseks oli Argentiina ja Lõuna-Ameerika idarannik. Seal kohtas Darwin elus esmakordselt orjust, mida ta sugugi ei sallinud. Sealt tekkis ka
See, et elusorganismide ühine eellane kasutas oma päriliku materjalina RNA-d ei tähenda, et elu pidigi RNA-molekulidest alguse saama Kuidas seletas Lamarch organismide omaduste Elu kestel omandatud muutused päranduvad vähemalt otstarbekohasust? osalt järglastele Mida tähendas Darwini järgi olelusvõitlus? Isenditevahelist konkurentsi elutingimuste pärast Mis on tinginud elu arengus aeglasemaid ja kiiremaid Kliima ning hapniku rohkus Maal perioode? Millised eeldused võimaldasid Darwinil luua Darvinism on ühendatud mendelliku geneetikaga. teadusliku evolutsiooniteooria? Darwin esitas teoreetilisi seletusi oma faktide kohta.
1.Mis on evolutsioon, bioloogiline evolutsioon? 2.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? 3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? 7.Mida näitab loomade lootelise arengu võrdlus? 8.Kuidas aitab pseudogeenide nukleotiidse järjestuse võrdlemine evolutsiooni uurimist? 9.Milliseid tõendeid liikide muutlikkuse kohta annab aretus? 10.Mida tõestas Louis Pasteur? 11.Milliseid etappe pidi elu keemiline evolutsioon läbima? 12.Milles seisneb RNA-maailma hüpotees? 13
Kolmandaks, iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalsete omaduste tõttu eelised liigikaaslaste ees. 6. Millest tuletas Darwin loodusliku valiku? Ta tuletas loodusliku valiku sellest, et et suurema tõenäosusega jäävad ellu need isendid, kellel on individuaalselsed omadused liigikaaslastest paremad. 7. Milline oli Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? Tema evolutsiooniteooria andis vastused küsimustele, mis tolleaegseid teadlasi huvitasid. See teooria on tunnustatud ka tänapäevase loodusteaduse poolt ning seda arendatakse pidevalt edasi. 8. Võrrelde Lamarcki ja Darwini evolutsioonialaseid seisukohti. Lamarck pidas evolutsiooni peamiseks põhjuseks elusorganismide sisemist täiustumistungi. Darwin arvas, et liikide muutumise peamiseks põhjuseks on hoopis
Nimeta neli evolutsiooni vormi. Füüsikaline, keemiline, bioloogiline, sotsiaalne. Milliste katsete abil on püütud tõestada keemilist evolutsiooni? Stanley Miller: katse aminohapete abiootilise võimalikkuse kohta; kuum vesi, varase atmosfääri mudelina gaasisegu H2, CH4, NH3, veeaur ja elekter. Sidney Fox: aminohapete kuumutamine laavatükil; tekivad polüaminuhapped, vees moodustavad mikrokerasid, mis meenutavad rakke. Võrdle Lamarki, Cuvieri ja C. Darwini seisukohti evolutsioonist (elu teke, uute liikide tekkimine, evolutsiooni liikumapanev jõud). Lamarc: Elu tekkis isetärkamise teel, kõrgema võimu poolt. Eluslooduse astmeline täiustumine, sisemine tendents ja keskkonnategurite sunnil. Tunnused päritavad, kui esineb mõlemal vanemal. Cuvier: Elu tekkis suure katastroofi mõjul/tagajärel, paljud liigid hukkusid, tänapäevased jäid ellu. Iga hukkunud liigi asemel tekkis uus, tänapäevasem liik. Darvin: Liigid arenevad
loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10
Et tänapäeval pandaks selline aine koheselt nahka või neelataks ta, mis poleks juhtunud enne elusolendite formeerumist. 6. Kuuma katlakese teooria- elu sai alguse kuumaveeallikatest ookeanis 7. Jääkambri teooria- elu tekkis madalal (0) temp, sest mitmed DNA ja RNA koostises olevad nukleotiidid püsivad sel temp-il (vaja püsivad koostisosi lagunemise/sünteesi tasakaalu säilimiseks). 8. Darwini teooria- kõik liigid, nii eksisteerivad kui ka väljasurnud, põlvnevad ühest või paarist algsest eluvormist. II Kuidas suhtute elu tekkesse religiooni seisukohast, mis väidab, et elu on loodud kõrgema olendi (nt. Jumala) poolt Mina suhtun sellesse neutraalselt. Ma ei ütle, et Jumal ei ole loonud Maa ja kõik sellega kaasnevad, ega ei ütle ka, et on loonud. Ma natukene ikka usun. III Millist elu tekke teooriat/teooriaid pooldate/õigeks peate teie? Põhjendage oma vastest
Palju andmeid ja inspiratsiooni sai ta ümbermaailmareisilt laeval HMS Beagle, eriti vaatlustelt Galápagose saartel. Lapsepõlv Darwin sündis 12. veebruaril 1809 Shrewsbury linnas, Shropshire krahvkonnas, Suurbritannias. Darwinil oli üks vanem vend Erasmus, kolm vanemat õde Marianne, Caroline ja Susanne ja üks noorem õde Catherine. 1817. aasta kevadel läks Darwin Shrewsbury päevakooli , seal õppis ta 1. õppeaasta. Sama aasta 17. juulil suri Darwini ema. Isa Robert pani pojad drSamuel Butleri juhitavasse Shrewsbury algkooli, kus Darwin õppis kuni 16. eluaast Edinburgi aastad 1825. aasta juunis võttis isa Charlesi halva õppeedukuse tõt tu koolist ära. 1825. aasta suve veetis Darwin arstipraktikandina, aidates isal krahvkonna vaeste koos sümptomitega kirja panna ning vastavalt isa korraldustele ravimeid valmistada . Oktoobris sõitis ta koos venna Erasmusega Šotimaale Edinburghi Ülikooli
Rootsi teadlane, kes mõtles välja liikidele ladina keelseid nimed. Ta nentis omavahelise ristumine võimalust, ent usukud, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. Jean Baptiste Lamarck Tema arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida.
Charles Darwin-esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. Liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendatavate seaduspärasuste järgi. Liikide muutumise peamine põhjus oli looduslik valik. Sellest tuleneb olulusvõitlus-isenditevaheline konkurents elutingimuste pärast. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad poopulatsioonid elukeskkonnaga.Sünteetiline eovlutsiooniteooria- tänapäevane evolutsiooniteooria,mis sai alguse möödunud sajandil Darwini evolutsiooniõpetuste ja mendeli pärilikkuseõpetuse ühendamisel populatsioonigeneetika kaudu. Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Makrofossiilid-silmaga nähtavad kivistised. Mikrofossiilid-mikroskoobis nähtavad kivistised.Fülogenees-vastava vormi evolutsiooniline põlvnemine.Suhteline vanus- millise organismid eksisteerisid varem millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus. Feneetiline võrdlus-
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik 2. Geneetiline triiv 3. Liigiteke, liikide säilumine 4. Inbriiding 5. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll 6. Lamarck ja Darwin vaadete kokkulangevusd ja erinevused 7. Adaptatsioon, fitness 8. Makroevolutsioon 9. Katastroofid 10. Inimese evolutsioon alates inimeste ja inimahvide eellaste lahnemisest st viimase 5 7 miljoni aasta jooksul 11. Neodarvinismi teke japõhilised postulaadid 12. Neutraalne evolutsiooniteooria ja erinevused neodarvinismis Üksikindiviid ei evolutsioneeru
Homoloogilised- on ehitusplaanilt sarnased organid (nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis (nt inimesel õndraluu (saba), osaline karvakte, kolmas silmalaug, silmahammas). Pseudogeenid- normaalsete, talitlevate geenide vigased ja mitteavalduvad koopiad. Fülogenees- evolutsiooniline areng, mis on talletatud iga liigi genoomis. Soe lomp Darwini teoori et elu võis tekkida iseeneslikult keemiliste protsesside taga järel mõnes soojas lombis, milles oli piisavalt ammooniumi ja fosfori sooli, ning kus toimisid valgus, kuumus ja atmosfäärielekter. Sellistes tingimustes võisid tekkinud valguühendid koonduda ja komineeruda primitiivsete eluavalduste ilmenimseni. S.Miller kuum katlake, kuumutas vee ja gaasi segu (vesiniku, metaani, ammoniaaki) ja veeaur. Gaasisegus tekitas pidevalt elektrilööke
pidas mitte ainult võimalikuks, vaid ka oluliseks omandatud tunnuste päritavuse. Seda eelkõige põhjusel, et pärilikkusest ei teatud tol ajal midagi konkreetset. Juhtivaks oli idee isa- ja emapoolse pärilikkuse segunemisest nii, nagu segunevad näiteks värvid.) 2. Charles Robert Darwin Darwini raamat tuli välja tänu idee tekkimisele teiste erinevate teadlaste töödest, sellesse mustrisse sobitas ta oma ümbermaailmareisilt (purjekaga Beagel) kogutud faktid. 24. nov. 1859 ilmus siis Darwini "On the Origin of Species" Ta oli mõjutatud paljude teiste alade teadlastest ja vastupidi. Ta laenas teiste alade teadlaste käest mustreid, mida ta sobitas loodusteadusesse. Malthus oli üks neist, kelle tööd avaldasid olulist mõju Darwini vaadete kujunemisele. Malthuse teooria kohaselt populatsioonid paljunevad teoreetiliselt kiiremini, kui neile vajaliku toidu kogus. Maltusiaansus ütleb, et sündimust tuleks piirata ning et haigused sõjad jne, on isegi inimkonnale kasulikud. Ilmselt
· Ökoloogiat ja bioloogiat on ajaloos tihti õpitud tundma just saarte kaudu ja siis teadmised mandrile üle kantud. Saart aga ei saa käsitleda kui mandri miniversiooni. · Liikide säilitamine saarel ja mandril pole võimalik päris samade vahendite ja meetoditega, kuna ökosüsteemid on erinevad ja samuti ka ala ise. Ajaloost Kui Darwin Galapagose saari külastas, leidis ta sealt 14 (13) muust maailmast erinevat vindiliiki, keda hakati nimetama Darwini vintideks. Mujal selliseid polnud. Darwini teooria: isolatsioonis tekivad olemasolevatest uued liigid. 1940ndatel avastas Lack, et erinevat toitu söövad linnud on kehasuuruselt ja nokakujult erinevad ja seetõttu saavad väiksel alal kõrvuti eksisteerida. 1960ndatel avastasid MacArthur ja Wilson seosed, mis tulenevad saare suurusest ja kaugusest mandrist. Tänu sellele avastusele vaadeldakse nüüd saari loodushoiu seisukohalt
keelikloomad(kala->kahepaikne->roomajad->imetajad, linnud. EHITUSTÜÜBI ARENEMINE-ainurakne tuumata(bakterid, arhed)->ainurakne tuumaga(algloom, vetikad)->rakukogum(seened, vetikad)->hulkrakne erinevate rakkudega(käsnad)->hulkrakne kudedega(ainuõõssed)->hulkrakne organitega(taimed)- >hulkrakne elundkondadega(loomad, inimene , kala). DARWINI TEOORIA- Vastavalt Darwini teooria alustele peaks leiduma lugematu hulk fossiile organismide üleminekust madalamatelt vormidelt (näiteks sisalik) kõrgematele vormidele (näiteks lind). LOODUSLIK VALIK (LV) on liikide muutumise peamine põhjus. LV tuleneb olelusvõitlusest ja pärilikust muutlikusest.
umbes 5400 elanikku) ja Puerto Williams (Navarino saarel, 2000 või 1500 elanikku) Tsiili-osas. 6 Kaart 7 Pinnamood Tulemaa saar koosneb kahest hästi eristuvast osast. Põhjapoolsed kaks kolmandikku koosnevad platoodest ja lainelistest tasandikest. Lõunaosa on mägine. Mäed koosnevad Andide harudest (Tulemaa Andid, Darwini mäed). Mägede kõrgus ulatub 2469 meetrini (Cerro Yogan). Teistel andmetel on kõrgeimaks tipuks Darwini mägi (2488 m). Saare lõunaosas on mäed (Darwini mäed) Majandus Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine, lambakasvatus ja ökoturism. Tegeldakse ka veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega, sealhulgas puidu tootmisega. Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, samuti kivisütt. Väikeses ulatuses tegeldakse
järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist.Bioloogiline evol- elu areng maal esimestest eluosolestest inimeseni2.Kuidas seletas Lamarck eluevolutsiooni?Temapõhiseisukohad olid: elu tekkis isetärkamise teel; rõhutas liikide põlvnemist; elu jooksulomandatudtunnusedärinevad järglastele.3.Millest tuletas Darwin loodusliku valiku?Looduslik valik- edukamate püsimajäämine. Võit looduslikus valikus tähendab ellujäämist ja paljumis võimalust. 4.Milline on Darwini evolutsiooniteooria tähtsus? 5.Mis on fossiilid ja kuidas nad tekivad? Paleontoloogia annab elu ajaloost Maal kõige otsesemaid andmeid. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fosiile(välja surnud organismide jäänuseid ja jäljendeid) 6.Kuidas võimaldab kivististe vanuse määramine selgitada elu evolutsiooni? Suhteline vanus näitab seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud. Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja põlvnemine toimub läbi muutuste.
Charles Darwin 8.klass 2008 Charles Darwini teaduslooming moodustab tervikliku ideesüsteemi, mis püüdleb kõigi elunähtuste selgitamisele ühe teooria raames. Evolutsiooniteooria kasvas välja geoloogiauurimustest. Edasised bioloogia- ja psühholoogia uurimused lähtuvad juba evolutsiooniteooriast. Darwin tegeles huvi tärkamise järjekorras kuue teemaringiga: 1 Looduslugu 2 Geoloogia 3 Zooloogia 4 Evolutsioon 5 Botaanika 6 Psühholoogia Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane, vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa
maad kujundavad jõud tegutsevad väga aeglaselt ja kogu aeg. Nende meelest polnud liikide väljasuremiseks vaja katastroofe, Maal toimuvad protsessid võivad seda põhjustada sama efektiivselt. Charles Darwin ja Alfred Wallace jõutsid järelduseni, et liigid ei ole mitte loodud, vaid arenenud varem elanud liikidest (Darwin jõudis ennem selle hüpoteesini). Otsustasid evolutsiooniteooriat kõigepealt tutvustada Wallace'i ja Darwini ühistööna aastal 1858. Aasta hiljem avaldati Darwini raamat ,,Liikide tekkimine" (The Origin of Species) muutsid bioloogide arusaamu elu arengust. Darwini evolutsiooniteooriat ja loodusliku valiku põhimõtteid on täiendanud palju uued bioloogiaalased teadmised. 2.) Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1.Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2.Ressurssid (toit,elupaigad) on looduses piiratud. 3
Kui tegu oli ebasobiva keskkonnaga, liiga kuiva ja kuuma või hoopis külma asukohaga, oli ka taimi vähem ning inimesed ja ka nende eellased jäid nälga. Sama lugu oli ka jahipidamisega. Jahiloomad ning tol ajal ka suured mammutid vajasid samuti toitu ja vett, mille kättesaadavus sõltus täielikult keskkonnast. Paikades, kus oli vähene taimkate või veepuudus, hoidsid eemale ka paljud jahiloomad, mistõttu ei saanud inimesed neile jahti pidada. Inimene, Darwini evolutsiooni teooria järgi, on arenenud ainuraksest organismist miljoneid aastaid tagasi. Mutatsioon on see, mille tagajärjel sai ainuraksest ja lihtsast organismist inimene. Mutatsioon, kuigi tihti juhuslik, on suuresti mõjutatud keskkonnast, seda võib ette tulla kiirguse tagajärjel või ka lihtsast temperatuuri muutusest või rakku ümbritseva keskkonna keemilistest muutusest, näiteks hapnikusisalduse langemisest või tõusust. Nagu ütleb ka Darwini teoora- "Tugevamad jäävad ellu
6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 8.Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid-Lamarck:keskkonna mõjul on liigid muutuses, areng toim. pidevalt keerukuse suunas, seda põhjustab keskkonna muutumine, uued eluvormid tekivad pidevalt anorgaanilisest loodusest, ei rääkinud veel sellest et liikidel on ühised esivanemad. Darwini põhiline erinevus varasemast on selles, et ta hakkas kohe mõtlema ka põhjustele. 9.Millised elusorganismid olid tõenäoliselt esimesed Maal- Vanimad
- Kognitiivset ehk tähenduslikku ehk hinnangulist komponenti. Selle kohta, miks ja kuidas me emotsioone tunneme, on palju teooriaid ja lähenemisviise. Iga teooria seletab emotsioonidest mingit osa (nt füsioloogilisi aspekte), kuid mitte kõike. PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED KÄSITLUSED-sellel käsitlusel on pikk ajalugu. Juba antiikaja arstid leidsid, et emotsionaalseid seisundeid võib mõista füsioloogia ehk kehatalitluse kaudu. Darwini emotsiooniõpetus: aastal 1872 ilmus Charles Darwini teos ,,Emotsioonide väljendamine inimesel ja loomal". Darwin leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instiktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James-Lange teooria: 19.sajandi lõpu poole ilmusid peaaegu samaaegselt kaks ühelaadset emotsioonide käsitlust. Neist ühe esitas ameerika filosoof ja psühholoog William James ja teise
Selleks ajaks oli tal juba välja kujunenud huvi loodusloo vastu. Seejärel siirdus ta dr. Butleri suurde kooli, kuhu jäi 7 aastaks. 1825 oktoobris läks ta koos vennaga Edingburh ülikooli meditsiiniteadust õppima. Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia, Tartu 2006) Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831. liitus ta ekspeditsiooniga purjeka Beagle pardal, mille eesmärgiks oli kaardistada Lõuna-Ameerika ja muude Vaikse ookeani piirkondade rannajooned. Ekspeditsioonile kaasa sai ta tänu Henslowle , kes määras ta reisile palgata looduseuurijaks. Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab ,,elupõletaja". Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud.
jõulisemad ja suuremad ning suurema ajumahuga (+10%) kui tänapäeva inimene, kuid puudusid neandertaallasega sarnased kliimaga kohastumused. kromanjoonlased ilmselt suure osa põhja-eurooplaste otsesed eellased. 50-40 KAT Aurignaci tehnoloogia (kromanjoonlaste jõudmisega euroopasse) – kivist tööriistade täiuslikum kasutamine 30 KAT – koopamaalid n shit. 28-24 KAT Gravettiani periood, inimfiguuri kujutised. vähemalt 25 KAT – surnute matmine 9. Darwini vaadete kujunemine: põhilised mõjutajad ja Wallece roll mõjutajad: one Malthus, kellel oli idee et looduslikud ressursid on piiratud ning konkurentsi tingimustes jäävad ellu vaid vähesed. darwini lisandus: organismide paljunemine toimuks eksponentsiaalselt, kui seda ei piiraks ressursside vähesus. Could, ornitoloog, juhtis tähelepanu vintide nokkadele.
6. Realism, romantism REALISM: 19. saj · Realism tekkis, sest Inglismaal oli tööstusrevolutsioon, millest tuli linnastumine · Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov
Paljunemine (suguline ja/või mittesuguline) Evolutsiooni tõendid: 1. Paleontoloogia* - kivististe ning fossiilide leidmine. 2. Liikide võrdlus erinevatel viisidel. Nt. homoloogiliste elundite põhjal, analoogiliste elundite põhjal, konvergentsi põhjal ning divergentsi põhjal. 3. Rudimendid* - taandarenenud elundid, mis on säilinud, aga enam ei toimi. Näited rudimentidest: pimesoole ussripik, silma-ja tarkusehambad, kolmas silmalang, kõrvaliigutaja lihas, Darwini käbruke, osaline karvkate, õndralülid (sabaluu), segmenteerunud lihased. 4. Atavismid 5. Taimede sordiaretus ja loomade tõuaretus 6. Molekulaarbioloogiline sarnasus 7. DNA järjestiku sarnasus 8. Resistentsete liikide tekkimine Evolutsiooni vormid* - füüsikaline ehk kosmiline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline. Looduslik valik* - Looduslik valik seisneb: Organismide ebavõrdses paljunemises
Mis paneb areneme arengupsüholoogia Arengupsüholoogia on ajaga läbi teinud väga suured arengud, eriti just tööstusrevolutsiooni aegadel, kui mõisteti hariduse suurt vajadust, kuna oli vaja juurde inimesi, kellel on vähemalt esmane haridus. Samuti on see olnud tihedalt seotud olnud näiteks Darwini puhul evolutsiooni teooriatega, mis pani suure aluse üldiste arengute uurimisele. Läbi aegade on olnud sellel teemal väga palju erinevaid suunasid ja ideid, sõltuvalt ajast ja koolkonnast, mis kõik ei ole just hiljem kõige õigemateks osutunud, näiteks John Watsoni väga kindel veendumus selles, et kõikidel lastel on täpselt samad eeldused saada spetsialistideks, sõltumata absaluutselt pärilikkusest ja laste vaimsetest võimetest.
· kaudne: adapteeritus (adaptation) on populatsiooni või liiki iseloomustav omadus. Otsene sobivus määrab ära ühe genotüübi keskmise alleelide hulga, mis antakse paljunemisel edasi populatsiooni genofondi. Kaudne kohastumine määrab ära nende geenide hulga järgmise põlvkonna genofondis, mis on kindlustanud selle kohanemise. Kaudne ja otsene kohanemine üheskoos on inklusiivne kohanemine- see on peaaegu sama, mis kohastumine Darwini järgi, sisaldades kõiki neid geene, mida indiviid jagab oma sugulastega ja millised antakse edasi järglastele sugulaste poolt. LV ei indutseeri pärilikku varieerumist. Valik on protsess, mis eristab olemasolevaid geneetilisi variante. LV ei vii populatsiooni alati optimaalse tunnuste kogumini. Igas populatsioonis on alati olemas optimaalset tunnuste kogumit määravad alleelid (nn globaalne optimum). Samas on olemas ka selline alleelide kogum, mis annab populatsioonile peaaegu maksimaalse
Ülejäänud elu, pärast abiellumist, veetis Darwin paikselt Downi maamajas. Ta töötas läbi reisil kogutud materjali, tutvus põhjalikult kultuurtaimede ja koduloomade aretuspraktikaga ning korraldas mitmeid eksperimente, näiteks taimede tolmeldamise alal. Ja kogu aeg otsis ta põhjendusi ja seletusi ideele, mis oli tal tekkinud juba ümbermaailmareisi ajal liigid ei ole maailma loodud muutumatuna, vaid põlvnevad varem elanud liikidest muutuste kaudu. Need otsingud kandsid vilja Darwini evolutsiooniõpetus viis kogu loodusteaduse uutele alustele. Peale ,,Liikide tekkimise'' on Darwini tähtsamateks teosteks ,,Loomade ja taimede muutumine kodustamise tingimustes'' ja ,, Inimese põlvenemine'' Darwin tõestas rohke faktilise (paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku) materjali abil, et liikide ajalooline muutumine on toimunud ja toimub teaduslikult põhjendavate seaduspärasuste järgi. Kõige kuulsam evolutsiooniteooria ongi tulnud Darwini perekonnast
Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise
etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste küsimustega. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Püüdis looduse saladusi avastada. Ekspeditsioonid, Venemaal, Peipsi järvel jne. Ta uuris ka Peipsi järve kalavarude dünaamikat ja seda mõjutavaid faktoreid. Olles küll evolutsionist, suhtus ta kriitiliselt Charles Darwini antud seletustesse evolutsiooni mehhanismile. Ta kirjutas sel teemal pikema töö. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Kogus raamatuid, kokku umbes 60 000. Munarakuteoor ia Tahtis kirjutada kõikide loomade bioloogilist arengut. Ei teatud, kust viljastumine algab. Aastal 1827 avastab Baer imetaja munaraku(uurides imetaja loote arengut) Baer avastas munaraku Königsbergi ülikoolis töötades ja imetajaid uurides.
LK. 51 1.Mis on evolutsioon ja millised on selle vormid? Evolutsioon tähendab mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengu, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. Evolutsioonivormid: füüsikaline evolutsioon, keemiline evolutsioon, bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon ja sotsiaalne evolutsioon. 2.Milles seisneb bioloogiline evolutsioon? Kohastumises, liigistumises ja organiseerituse muutumises. 3.Milles seisnes Cuvier' katastroofiteooria? Kõik liigid on algselt loodud ja muutumatud. Ta seletas paljusid asju katastroofidega, milles mõned liigid hukkusid ja tänapäevased jäid ellu. 4.Kuidas seletas Lamarck elu evolutsiooni? Jean - Baptiste de Lamarck'i arvates tekkis ja tekib elu isetärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases, arengus. Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 5.Mida pidas Darwin liikide muutumise peamisek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
