moodustumine. See toimub ämmaemandate arvestuse järgi kuuenda ja kümnenda nädala vahel. Kui see läbi saab, on embrüo kirjaklambri pikkune ja tal on määratluse järgi keha kõik organid ja struktuurid juba ,,üldjoontes äratuntaval kujul" olemas. Lootekestad ja lootevälised elundid Lootekestadeks nimetatakse ajutis organeid, mis tagavad normaalse lootelise arengu. Eristatakse kolme tüüpi kesti : vesikest ehk amnion, kõldkest ehk koorion ning kusekott ehk allantois. Vesikest ehk amnion on nagu läbipaistev põis. Ta ümbritseb algul idulast ja seejärel vililast ning sisaldab lootevett. Loode ujub selles vedelikus, mis kaitseb teda kuivamise ja põrutuste eest. Lootekoti punktsiooni teel saadakse lootevett, milles sisalduvate rakkude järgi saavad arstid varakult kindlaks teha loote geneetilisi haigusi.( D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 138) Kõldkestal ehk koorionil on oluline osa kasvava loote toitumises
Verevalandus Trofoblasti hatud Endomeetriumi Emaka sidekude nääre Embrüonaalse arengu 15. päev Looteväline mesoderm Koorioni epiteel Koorioni hatud Koorion Rebupõis Amnion Lakuunid Koorioni hatud Amnioni jalake Animatsioon Süntsüütsiotrofoblast Tsütotrofoblast Koorioni sidekude Amnioni jalake Amnioni sein Mitoos Ektoderm Amnioni (lootekilp) Mesoderm õõs Entoderm Rebupõis tulevane kardiogeenne ala
kiurigia välimuse parandamiseks, vitamiini- ja mineraalravi, allergiadieedid ja gluteiinivaba dieet, Feingoldi dieet hüperaktiivsuse vastu, arenguoptomeetria silmade raviks ning erinevad ravimid. · Kui raseduse ajal on kindlaks tehtud, et lootel on Downi sündroom, siis raseda nõusolekul tehakse abort. Downi sündroomi kindlaks tegemisel rasedalt võetakse vereanalüüse, tehakse looteveeuuring ja koorion biopsiat. Vereanalüüse võetakse kaks korda. Üks proov võetakse raseduse alguses ja teine raseduse lõpus. Looteveeuuring tehakse isikutele, kellel on tõenäosus Downi sündroomi olemasolule suurem normaalsest ja neile rasedatele, kes kardavad, et nende lapsel võib olla Downi sündroom. Neile tehakse uuring tasuta arsti otsusel. Proov võetakse 16 ja 18 rasedusnädala vahel. Proovi uurimine võtab aega 2 nädalat. Selle
9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi
1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi. 3) Koorion (kõldkest): koorion + emaka limaskest = platsenta Koorion ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mille kaudu liiguvad toitained, hapnik, hormoonid, antikehad. (pärisimetajate põhitunnus) Biogeneetiline reegel - isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid ~ kõik pärinevad ühisest eellasest. Apoptoos - programmeeritud rakusurm, ülearuste rakkude eemaldamine (nt. konnakulles vabaneb sabast, et konnaks saada) Sünnitus .
Embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene Blastotsööl ehk õõs täidetud vedelikuga (või rakuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Blastotsüst pesastub emaka limaskesta Lootekestad Ajutised prganid, mis tekitavad blastodermist ja kindlustavad normaalse lootelise arengu Amnion e. Vesikest kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. Kusekott sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld- või irdkest kõige välimine lootekest, mis osaleb platsenta kujunemises Platsenta ehk Emakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol Platsenta ülesanded: Ühendab emasorganismi areneva lootega Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab naissuguhormoone Gastrula teke Blastotsüstist kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm
• Normaliseeritakse tuuma-tsütoplasma suhe (spermis on see ca 1:1, munarakus 1:1000; tavalises keharakus 1:100). • Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk; Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale. • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass,
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine Loomad paljunevad enamasti suguliselt, kuid esineb ka mittesugulist paljunemist. Mittesugulisel paljunemisel eraldub loomast mingi osa, mis kasvab iseseisvaks organismiks. Näiteks ainuõõssed polüübid ja käsnad paljunevad mittesuguliselt, s.o pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt.
Kuidas oli minu sündimine võimalik? Inimese ehk Homo Sapiensi paljunemine on võimalik ainult sugulisel teel. Selleks on vaja nii emas- kui ka isasorganismi. Viljastumisel, mis toimub munajuhas, ühinevad isa seemnerakk (sperm) ja ema munarakk. Viljastatud munarakku nimetatakse sügoodiks. Sügoot hakkab paljunema meioosi teel, mille käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakus kaks korda. Toimub homoloogiliste kromosoomide ristsiire see paneb aluse uute geenikombinatsioonide tekkele kromosoomides. Sügoodi paljunemisega algab embrüogenees ehk looteline areng. Kaks päeva peale viljastumist on munarakk jagunenud juba neljaks, järgmiseks päevaks on tekkinud kobarloode ehk moorula, mis on lootelise arengu esimene staadium. Järgneva kahe päeva jooksul areneb blastotsüst, mille ühel poolusel on tihe rakukobar ehk embrüoblast. Sellest areneb loode. Blastotsüsti teisest poolest moodustub väline lootekest ehk kõldkest (koor...
c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine)
Lisaks olen saanud palju parema ülevaate loote arengust nädalate kaupa; näiteks: 3. nädalal algab südametöö, 4. tekivad luu- ja lihasalged, 5. tekib ajukoor, 6. tekivad silmad, 9. nädalal toimuvad esimesed närvisignaalid ning loode hakkab tõmblema, 14. nädalaks on lootel välja arenenud skelett ja lihastik, 19. nädalal on tekkinud sõrmejäljed, jne. Sain teada, et loodet ümbritseb kolm kesta, milleks on: amnion e. veekest, mis sisaldab loodet ja lootevett, koorion, varikest. Samuti oli uueks teadmiseks see, et loode vereringe (nabaväädis) erineb täiskasvanud organismist. Veenis voolab arteriaalne veri, st loode saab sealt hapnikku, ning arteris voolab venoosne veri, st süsihappegaas ja jääkproduktid eralduvad emale. Leian, et filmiseminarid on hea võimalus õppida ning kinnistada materjali. Inimesed on erinevad, niisamuti on ka õppimistehnikad erinevad – mõnel on nägemismälu, teine peab jälle
kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11.rasedusnädalal võtta platsentast
seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu uurimine tänapäeval Ultraheliuuringul, samuti saab 11
Viljastumine-Viljastumiseks nimetatakse munaraku ja seemneraku ühinemist munajuhas Ontogenees- on ühe isendi arengu viljastumine, tema individuaalne areng. Algab vanemorganismist eraldumisega. Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust(esineb alamatel loomadel nt. mesilastel, vesikirpudel ja taimedel nt. võilillel) Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Embrüogenees- organismi looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünniomadustega, koorumisega või idu moodustamisega Lõigustumine- Ligikaudu 36h pärast viljastumist hakkab sügoot naise organismis mitoosi teel kiiresti jagunema. Moodustub moorula(poolduvad kõik moorula rakud) Bioloogiline reegel- Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses(embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Teratogeen- on aine, organism või füüsiline tegur, mill...
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (s...
Küpseb vähem sugurakke, viljastumise tõenäosus Küpseb palju sugurakke, viljastumine juhuslik, suurem, kaitstud paremini ebasoodsate hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. tingimuste eest. Embrüogenees Embrüogenees: Moorula ehk kobarloode; trofoplast (toitekude); Blastotsüst ehk põisloode; lootekestad: koorion ehk kõldkest: välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises; emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvanusel embrüol; ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest;
Partenogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. Menstruaaltsükkel on ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Loode on enrbüo, looteline areng on embrüokinees. Pärast 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot lõigstuma. Moodustub kobarloode ehk moorula. Järgnevalt areneb blastotsust, mis vastab põisloote ehk blastula staadiumile, mille ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoplast, kus areneb loode. Lootekest- kõldkest on koorion. Kusekott ehk allantoius, vesikest ehk amnion. Karikloode ehk gastrula. Välimine looteleht ehk ektoderm ja sisemine ehk entoderm. Ürgjutist areneb närvitoru, mis arenevad pea-ja seljaaju. Mesoderm on keskmine looteleht. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimine looteleht: närvisüsteem, meeleelundid, nagj ja suu epiteelkude, küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine looteleht- tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus- ja sigimiselundkond
läbimõõt u 0.09mm Toitaineterikas sisaldab valku, lipiide jm Kaetud kestadega tuum Rebukest - õhuke, moo- Polaar- tuumake dustab munarakk ise; keha tsütoplasma Oolemm moodusta- oolemm vad munasarja rakud; koorion Kolmandat järku kestad - tekivad munara- ku liikumisel munajuhas; www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg Ovogenees Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. img.tfd.com/dorland/thumbs/ovarium.jpg bioweb.wku.edu/courses/Biol131/images/uterus.jpg Ovogenees Munaraku eellasrakud on ovogoonid; ovogoonid Ovogoonide paljunemine lõpeb lootelises eas. Esimese
erituselundid, tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus
Paljunemine ja areng, kontrolltöö Brenda Holt 1. Mida annab elusorganismile mitoos ? Selle käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. 2. Meioosi II jagunemine anafaasis lahknevad raku poolustele... ... homoloogide kromosoomid, mis koosnevad kahest tütarrakust. 3. Mitu tütarrakku tekib I vanemrakust meioosi tulemusena ? Meioosi tulemusena tekib 4 tütarrakku. 4. Mitoosil a)saadakse b)kulutatakse energiat. 5. Nimeta kaks mehhanismi meioosis, mis tagavad selle, et tütarrakud on vanemarakust geneetiliselt erinevad. 1. Ristsiire 2. Homoloogide lahknmine on sõltumatu, mis tähendab seda, et tütarrakk saab juhuslikult nii isas-kui ka emasvanemalt pärit homolooge. Mida suurem on kromosoomide arv organismil, seda suurem on võimalike kombinatsioonide arv. 6. Mitu kr...
Menstruaaltsükkel- Ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. Embrüo-loode. Embrüogenees-organismi looteline areng. Lootejärgne areng-algab sünnimomendiga. Moorula-kobarloode, areneb sügoodi lõigustumisel, varase embrüogeneesi staadium. Blastula-varase embrüogeneesi staadium, alamatele selgroogsetele omane. Blastotsüst-seest õõnes põisloode, varase embrüogeneesi staadium. Gastrula- varase embrüogeneesi staadium, karikloode. Platsenta-kokku kasvanud koorion ja emaka limaskest, ühendab emasorganismi lootega. Lootekestad-koorion, allantois, amnion. Lootelehed-rakukiht, millest koosneb gastrula. Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng. Biogeneetiline reegel- Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldjoontes vanematega. Moondeline areng-järglane muutub vanemate sarnaseks läbi vahestaadiumite.
Mis juhtub siis, kui blastotsüst ei kinnitu emaka limaskestale? Sellisel juhul eemaldatakse blastotsüst kehast 6. Mis on lootekestad? Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelisearengu. 7. Nimeta lootekestad, nende ülesanded o Amnion ehk vesikest – kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. o Allantois ehk kusekott – sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. o Koorion ehk kõld või irdkest – kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 8. Lootevee tähtsus o kaitseb põrutuste eest, o kaitseb veekaotuse eest, o vähendab raskusjõu mõju, o kaitseb temeratuurimuutuste eest, o tagab stabiilse sisekeskkonna, o on joogi- ja urineerimiskeskkond. 9. Platsenta tähtsus Platsenta ühendab emasorganismi areneva lootega 10
PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
veerust. 1. Munarakk 1. Mesoderm 2. Kollakeha 2. Entoderm 3. Vesikest 3. Ektoderm 4. Närvisüsteem 4. Östrogeen 5. Vereringe 5. Folliikul 6. Seedeelundkond 6. Moorula 7. Kobarloode 7. Gastrula 8. Platsenta 8. Koorion 9. Rakkude diferentseerumine 9. Amnion Kommentaar Paljunemine 1. Kuigi sobivaid vasteid võib sama mõiste puhul olla mitmeid, on siinkohal toodud sobivamate mõistepaaride järjekorranumbrid (eeldusel, et igale mõistele 1. veerust vastab vaid üks mõiste 2. veerust). 1 - 5 (valmib folliikulis); 2 - 4 (toodab östrogeeni); 3 - 9 (sünonüüm) ; 4 - 3 (tekib vastavast lootelehest); 5 - 1 (tekib vastavast lootelehest); 6 - 2 (tekib vastavast
o Joogi ja urineerimiskeskkond o Tagab stabiilse sisekeskkonna o Kaitse veekaotuse eest o Kaitse temperatuuri muutumise eest Kusekott e. Allatois sellest kujuneb nabanöör, mis ühendab loodet ja platsentat o Vahendab ema ja loote vahel toitaineid Kõldkest e. Koorion kujundab loote poolse osa platsentast 7. Platsenta ehk emakoogi tekkimine Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Kujuneb välja ~ kuu vanusel embrüol. Emalt lootele Lootelt emale · Mürkained hormoonid · Antikehad ainevahetus jääkproduktid · Hapnik · Toitained · hormoonid 8
Sügoot- viljastatud munarakk Moorula- toimub lõigustumine (jääb sama suureks, tekivad väiksed rakud) Blastotsüst- põisloode Gastrula- välja on kujunenud loote kindlad tunnused Diferentseerumine- rakud hakavad võtma kindlaid koetüüpe, toimub peale moorulat, toimub blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid
keskosa, sabaosa millised struktuurid tekivad läbi nende piirkondade), ürgvagu, mesodermi-endodermi rakkude teke epiblastist). Germinatiivsirp. Ekstra- embrüonaalsed koed. 3) Kirjelda imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine. Tsütotrofoblast, süntsiotrofoblast. Platsenta teke, ehitus ja funktsioon. Ekstra-embrüonaalsed koed (lootekestad) - koorion, amnion, rebukott, allantois. Ürgjutt, ürgsõlm, endo- ja mesodermi ingressioon läbi ürgjuti, epiteliaal-mesenhümaalne üleminek (EMT). Anterioorse (eesmise) posterioorse (tagumise) kehatelje kujunemine (hiire näitel): DVE/AVE vs. ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid
Paljunemine ja areng kordamisküsimused 1.MITOOS-RAKKU JAGUNEMIS VIIS ,selle tulemuseks on kaks eellasrakuga identset geneetse materjaliga tütarrakku MEIOOS-raku jagunemis viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2 korda AINULT SUGULINE INTERFAAS-kahe raku jagunemise vahele jääv periood KÄÄVINIIT- jaotavad kromosoome TSENTRIOOL-,loomarakk,mis koosneb 27 valgulisest mikrotuubulist HOMOLOOGILINE KROMOSOOM-sama pikkuse ja tsentromeeri asukohaga kromosoomid ,kus sama tunnuse eest vastutavad geenid asuvad samas positsioonis RISTSIIRE-meioosi 1 proofaas,oma dna siirdamine teisele ja saan midagi vastu .üks emalt teine isalt Haploidne-kõik kromosoomid esinevad ühes korudeses on kõigis inimese sugurakkudes, Diploidne-kõik kromosoomid on paarilised ja erinevad kahes korduses ,kõigis inimese sugurakkudes Spermatogenees-spermide areng. Ovogonees-munaraku areng. Spermatogoon-seemneraku eellasrakk Ovogoon-emasrakkude eell...
5.1 Organismide paljunemine (mittesuguline ja suguline paljunemine) Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Mittesuguline paljunemine uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Katteseemnetaimed annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate,varretükikeste abil. Eoseline paljunemine Toimub eostega e. Spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. N: seened, vetikad, sõnajalgtaimed, sammaltaimed. Vegetatatiivne paljunemine: Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonda. N: Prokarüoodid, seened, algloomad e.protistid, protistid, bakterid, paljud taimeliigid. Pooldumine Bakterid jagunevad 2ks otsepooldumise teel. DNA kahekoristub->sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku. Pungumine P...
Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta. Putukatel on koorion putukamunade välimine kest. Allantois ehk loote kusekott ehk kusekott on enamike selgroogsete (sh vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook)
päritolu. Oogoonid on diploidsed emassugurakud munarakkude paljunemisperioodil. Ootsüüdid on kasvavad emassugurakud. Munarakud erinevad keharakkudest, sest neil on diploidne kromosoomistik, tsütoplasma-tuuma suhe 10:1, allasurutud ainevahetus, jagunemisvõime puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites
Rakutsükkel Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel=interfaas + mitoos Profaas, Metafaas, Anafaas, Telofaas Mitoos- eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(Inimesel 46 kromosoomi) Rakutsükkel Interfaas Mitoos Profaas Metafaas Anafaas Telofaas Karüokinees(Tuuma jagunemine) Tsütokinees(Tsütoplasma jagunemine) Interfaas Faas kahe mitoosi vahel T= A=T =A Toimub DNA replikatsioon A= T=A =T Suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv C= G=C =G Tsentrioolid kahestuvad G= C=G =C Kromosoomid on lahti keerdunud nukleosoomsete fibrillidena Profaas(etteval...
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos ...
Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned. Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott. Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta
Tiinuse säilimisel on oluline ka embrüo emakas liikumine, mis on eriti väljendunud hobuse ja sea puhul. Kollakeha püsimajäämisel tsüklilised muutused munasarjades lakkavad ja saame rääkida loomade tiinestumisest. Platsentasid saab jaotada ka mikroehituse järgi: selle alusel, mitu kihti eraldab loote ja emaslooma verd * epiteliokoriaalne – siga, hobune; loote ja ema vere vahele jäävad nii koorioni kui ka endomeetriumi epiteelid. * sündesmokoriaalne platsenta – mäletsejalised, koorion kontakteerub emaka stroomaga. * endoteliaalkoriaalne platsenta – koer, kass; emaslooma kapillaaride endoteel puutub kokku loote koorioni epiteeliga. * hemokoriaalne platsenta – närilised ja primaadid, koorioni epiteel puutub kokku emaslooma verega. Kontakt lootemembraanide ja endomeetriumi vahel toimub mikroskoopiliste hattude kaudu, mis ulatub koorionist välja endomeetriumi, nii suurendatakse kontaktpinda. Kontaktpindade jaotuse alusel jagatakse platsentad eri tüüpideks:
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
10 klass Mõistete seletaja NAD - (nikotiinamiidadeniindinukleotiid) makroergiline uhend, mis osaleb glukoosi lagundamisel vesiniku aatomite sidujana. Glükolüüs - koigis rakkudes toimuv glukoosi esmane lagundamine. anaeroobne glükolüüs (kaarimine) Hapniku puudusel rakkude tsutoplasmas toimuv glukoosi lagundamine, mille uheks lopp-produktiks on kas piimhape voi etanool. aeroobne glükolüüs koigi rakkude tsutoplasmas glukoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse uhest glukoosimolekulist kaks puroviinamarihappe molekuli. Tsitraaditsükkel - mitokondri sisemuses toimuv tsukliline reaktsiooniahel, mille kaigus viiakse lopule glukoosi lagundamine. Protsessi kaigus eraldub jark-jargult CO2 molekulid ja H aatomid. Hingamisahel - mitokondri sisemembraanide harjakestes ...
i. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub, või tekib emakaväline rasedus. e. LOOTE KESTAD: Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu i. Amnion ehk vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest ii. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. iii. Koorion ehk kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. f. LOOTEVEE ÜLESANDED: i. Kaitse põrutuste eest ii. Kaitse veekaotuse eest iii. Vähendab raskusjõu mõju iv. Kaitse temperaruurimuutuse eest v. Tagab stabiilse sisekeskkonna vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook:
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
2) hakkab viljastatud munarakk paljunema e poolduma Esimene protsess, mis viljastunud munarakuga toimub on lõigustumine e segmentatsioon, millega tagatakse 1) organismi hulkraksus ; 2) tuuma tsütoplasmasuhete taastumine e tuuma muutumine väikeseks Lõigustumine võib olla sünkroone või A-sünkroone (inimesel) Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke (embrüoblast, rakumembraan) Tekivad 3 lootekesta: 1) väline e koorion 2) vesikest e amnion 3) allontois (- jääkained) blastotsüst liigub emakasse tekib platsenta (koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisel) Platsenta ülesanneteks on: 1) varustada loodet toitainete ja hapnikuga 2) hormoonide tootmine, mis takistavad uute munarakkude küpsemist e meioosi gastrulatsioon (organismi tähtsaim protsess): 1) organite ja kudede alged paigutatakse õigele kohale 2) toimub kõigi rakkude programmeerimine antud koe rakkudeks
blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett Ektoderm ehk välimine looteleht nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad 13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel? Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga Allantois ehk kusekott loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus; tekib nabaväät Amnion ehk vesikest selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest 14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri? Mis neist saab pärast inimese sündi? Platsenta ühendab loote emaga; võimaldab paremat ainevahetust; kasvab koos lootega;
4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) · Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. (vih !) · Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni
2 paari. Lühikese ja pika õla suhe 1:3. - C keskmised submeta. Naistel 8, meestel 7. - D keskmised akrotsentrilised. 3 paari. - E väikesed submeta. 3 paari. - F väikesed metatsentrilised (nagu kikilips). 2 paari. - G väikesed akrotsentrilised. Naistel 4, meestel 5. Kromosoomide analüüsimiseks parimad rakud on perifeersest verest. Suust ei saa steriilseid rakke, mida analüüsida. Ka on sobiv materjal: nahk, luuüdi, amnionivesi (lootevesi), koorion (varases raseduses 11-12 nädal), loote nabaväädi veri. Kontrollpunktid, enne analüüsimist: - Mitogeen (PHA) kultuuri initsiatsioon. Annab märku, et väljuda G0-st ja minna S- faasi paljunema. - Kolhitsiin (mitoosi inhibiitor) kääviniit ei lähe nii pikaks et kinnituda tsentromeerile. Kromosoomid kondenseeruvad kui kaua hoida. - Rakkude hüpotooniline töötlus KCl, Na-tsitraat. - Rakkude fikseerimine metanool/jää-äädikas
· Keskmine looteleht ehk mesoderm - Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond 22) Mis on lootekestad? Nimeta lootekestad ja nende ülesanded (lootevesi, platsenta). Lootekestad - Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest: Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootvee ül. - kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Platsenta ül. - Ainevahetuslik; Platsentaarbarjäär; Loote varustamine antikehadega; Toodab hormoone.
21 6 14 14 34 24 5 11 11 27 27 4 9 9 22 30 3,5 8 8 19,5 Joonis 3. Kartulimardika munad Kartulimardika munad on tavaliselt 1,7-1,8 mm pikkused, 0,8 mm laiused ja neid ümbritseb kaks kesta väline munakest ehk koorion ning rebu ümbritsev rebukile. Munad paistavad meile kollased, sest välimine kiht on läbipaistev ja rebu paistab välja. [2] 5 Pärast koorumist hakkavad tõugud sööma ning toidulaua vähenemise tõttu hakkavad peagi liikuma mööda taimelehti. Mida suuremaks tõuk kasvab, seda rohkem vajab ta toitu ning umbes 75% lehtedest süüakse ära tõuguperioodi viimases veerandis. Kui tõugud on piisavalt
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
tugi- ja liikumiselundkond. c. Sisemine looteleht on endoterm ja sellest tulevad hingamis- ja seedeelundkond. Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1
lihastoonus, ajutalitlus, kordinatsioon. Lootekestad On ajutised organid, mis tagavad eduka embrüonaalse arengu. 1. Amnion ehk vesikest- täidetud vesipõhise looteveega - funktsioone vt vee funktsioonide alt organismi tasandil. 2. Allantois ehk kusekott. Tekib kesksoole jätkest, sisaldab veresooni ja annab aluse nabaväädi (40-50cm) kujunemisele. Kõikidel pärisimetajatel on naba. Teistel ei saa naba olla. 3. Koorion ehk irdkest (kõldkest). Kõige välimisem, hatulise ehitusega kest, annab lootepoolse osa platsentast. 4. Rebukott. Inimesel tühise osakaaluga, rebu pole vaja, sest ta saab emalt vajaliku. 5. Platsenta ehk emakook - koosneb ema- ja lootepoolsest osast. Ülesanded: a) gaasivahetus - lootelt süsihappegaas, emalt hapnik b) ainevahetus - lootelt kusiaine, emalt näiteks glükoos, aminohapped c) kaitsefunktsioon - see on biobarjäär, mis peab kinni paljusid haigustekitajaid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
