Galapagose kilpkonn sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti Gorilla sööb puuvilju, taimelehti ning bambust Tootjad ehk produtsendid Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Neist toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Näiteks kummipuud, palm, orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad. Esmased tarbijad ehk herbivoorid Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, nad toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad.
kes vastavalt ajastus stiilile esitas akustilise kitarri saatel lugusid, mis olid ületamatud oma heade tekstide ja narratiivide poolest. Sixto Rodriguez esines väikestes suitsustes baarides nagu rokkaritele tavaks oli. Kuulajaskond oli aga veendunud, et olid leidnud kellegi, kes oli võimeline Bob Dylanile pika puuga ära tegema. Lindistati kaks plaati ning võeti ette ka kolmaski, kuid paraku need ei osutunud nii edukaks kui ta oleks soovinud. Filmis on toodud väja mitmeid lõike produtsentidest, kes ei saa aru miks S. Rodriguez kuulsaks ei saanud ning samal ajal lisasid, et ta olla kõige andekam muusik, keda nad iial kohanud on. Paraku produtsentide sõnad ei omanud tähendust ning kõigist valatud ja valamata pisaratest jäi kolmas album siiski lõpetamata ning Rodriguez hüljati. Kuulduste kohaselt oli Rodriguez om karjääri jooksul müünud ainult kuus plaati, kuid see ei murdnud lauljat: ta jätkas mängimist
Hitchcock ise pidas filmi olulisimaks oma töödest. USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi. Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud. Hitchcocki innovatsioon ja uuenduslik nägemus on mõjutanud paljusi filmitegijaid, produtsente ja näitlejaid. Tema mõju aitas algatada trendi, millega filmi direktorid kontrollivad kunstilisi vaatenurki oma filmides olenemata produtsentidest. Aastal 1972 omistati talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind. Alfred Hitchcock suri neeru-haiguse tõttu oma Los Angelese kodus 80ne aastaselt. Mälestusteenistus peeti Good Shepherd katoliku kirikus Beverly Hills'is ja tema tuhk puistati Vaiksesse Ookeani. 4 Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hitchcock#_note-8
linnupoegi, linnupojad omakorda vihmausse jne. Ning siis alla võib lugeda ka toonekured, sest nad söövad konnasid, konnad söövad putukaid, mardikaid jne. Ökopüramiid Tipptarbija Karnivoor Herbivoor Produtsent Ökosüsteem kui tervik Ökosüsteem kui tervik on ühendatud ja seotud jada. Kõik sõltuvad millestki, kellestki, kas siis valgusest, temperatuurist, konkurentidest, produtsentidest või destruentidest. Toiduahelad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level paju Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level
Hitchcock ise pidas filmi olulisimaks oma töödest. USAs valmis Hitchcockil kokku 22 filmi. Populaarsusest hoolimata ei hinnanud kaasaegsed ameerika filmikriitikud Hitchcocki kõrgelt, tema filmide kunstilise külje tõid esile hoopis prantsuse "uue laine" kriitikud. Hitchcocki innovatsioon ja uuenduslik nägemus on mõjutanud paljusi filmitegijaid, produtsente ja näitlejaid. Tema mõju aitas algatada trendi, millega filmi direktorid kontrollivad kunstilisi vaatenurki oma filmides olenemata produtsentidest. Aastal 1972 omistati talle Cecil B. DeMille'i nimeline elutööauhind. Alfred Hitchcock suri neeru-haiguse tõttu oma Los Angelese kodus 80ne aastaselt. Mälestusteenistus peeti Good Shepherd katoliku kirikus Beverly Hills'is ja tema tuhk puistati Vaiksesse Ookeani. 4 Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_Hitchcock#_note-8 5
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
(paljunemine) Redutseeritud ühendid lähevad produtsentidele Parasiidi ja detriidi toiduahel Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale. Detriidi toiduahela puhul elavad herbivoorid surnud orgaanilise aine arvel (mis tavaliselt pärineb teistest ökosüsteemidest) ja ei toitu produtsentidest. Näiteks: kõrgemate soontaimede õietolmu toiduks kasutavad putukad, keda omakorda söövad ämblikud. Parasiidi toiduahel Tarbija Karnivoor (inimene) Produtsendid Tarbija Tarbija Lagundaja (rohttaimed) Herbivoor Välisparasiit (bakterid) (veis) (puuk) Tarbija
Retsensioon Muusikal ,,Fame" David De Silva ,,Fame" idee autor. David De Silvat kutsutakse "Fame'i isaks". 1980. aastal esilinastunud film "Fame" põhines tema ideel ning ta oli ka üks filmi produtsentidest. Järgmisel aastal esitati see film Oscari nominendiks neljas kategoorias ja ta võitis neist kahes. Samuti oli ta kaasprodutsent kuus aastat jooksnud samanimelise teleseriaali juures, mis pärjati korduvalt Emmy auhindadega ning mida on näidatud 68 riigis. David De Silva usub aga, et "Fame'i" kõige edukamad aastad on hoopis teatrilaval. Selle muusikali noortepärane ideestik ning siinjapraegu toimuva etenduse energia vaimustab noori üle maailma.
taimejäänustel, mis on sinna kantud mujalt; · (4) paeluss elades inimese soolestikus saab energiat inimese organismist ning võib olla eluohtlik. · 27. [1 p.] Mis on troofiline tase ? Too näide. · 27. Troofiliseks tasemeks nimetatakse astmete arvu, mis eraldab organismi primaarsetest produtsentidest. Näiteks on vetikad produtsentidena esimesel troofilisel tasemel. Teisel troofilisel tasemel on austrid, kes toituvad vetikatest. Neist omakorda toituvad mudakrabid, kes on kolmandal troofilisel tasemel. Neljandal troofilisel tasemel on omakorda mudakrabidest toituvad tursad. · 28. [5 p.] Uuri toidtumisvõrku kõrvaloleval joonisel : numbrid 1 ja 2 tähistavad produtsente, teised numbrid konsumente. · Täida lüngad kirjutades vastavad numbrid tähtede järgi.
Kõige tähtsamad on rohelised taimed, nad *Lõpetada ohtlike ainete kasutamine toodavad looduses (fotosünt) esmast orgaanilist ainet. SÄÄSTVA ARENGU konseptsioon: Konsumendid on heterotroofsed organismid. Toituvad *Materjalivoogude s.o. analüüs tonnides kõikide tootjate poolt loodud org ainest, ise ei sünteesi. Toituvad majandusse haaratud materjalide hulk produtsentidest või teistest konsum. Konsumendid on *Ökoloogilise jalakälje loodusele avaldatava kas taim-, loomtoidulised või lagundajad ehk koormuse suhe maapinnaühikusse, mis on vajalik destruendid. Destruendid on bakterid, seened ja antud koormuse, ressursside ja heitmete vihmaussid. Seega lagundajad lagundavad surnud org. taastootmiseks antud tarbimise tasemel. Kui aine taas lihtsamateks min. aineteks, mida võib
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalse...
Mõisted: lamarkism - teooria, mille kohaselt elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele muutlikkus - populatsioonides esinevad erinevused isendite vahel fossiilid - ammustel aegadel elanud organismide jäänused elavad fossiilid - tänapäevased organismid, kes on muutumatuna eksisteerinud väga pika aja vältel homoloogilised elundid - eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla erinev funktsioon analoogilised elundid - eri liikide elundid, mis täidavad sama ülesannet, kuid on erineva päritoluga mandunud elundid ehk vestiigiumid - oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnase ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad olelusvõitlus - organismide reageerimine nende ellujäämist ja paljunemist takistavate teguritele kohanemine - organismi ehituse ja talitluse mittepärilik ja üldiselt pöörduv muutumine kohastumine - organismi ehituse ja talitluse pärilik pöörd...
Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik e toiduvõrk Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Toiduahela I tase autotroofid ; (bakterid) II tase fütofaagid ; (taimed) III tase ja järgnevad tasemed zoofaagid. (loomad) Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Evelin Tomingas VÕRTSJÄRVE VEE OLUD JA SELLE MIKROSKOOPILINE ELUSTIK Referaat Juhendaja: emeriitprofessor Henn Kukk Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................. lk.3 Vee keemia: *Vee mineraalsus ja ioonkoostis ........................................................... lk.4 *Hapnikureziim ..................................................................................... lk.5 *Orgaanilised ained ............................................................................... lk.5 *Toiteelemendid ..................................................
Trofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest: Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib
Troofilised tasemed (produtsendid, konsumendid ja destruendid). Liigitus vastavalt sellele kuidas hangitakse toitu ja energiat. Troofilised tasemed on: 1.tootjad 2.taimtoidulised e. fütofaagid esimese astme tarbijad 3. röövloomad e. zoofaagid , teise astme tarbijad (3) heterotroofid-tarbijad, kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi (2)lagundajad, kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Pikemalt produtsentidest ja destruentidest: Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib
Galapagose kilpkonn -> sööb rohtu, puuvilju ning taimelehti (taimelehtedest nt bromeeliat) Gorilla > sööb puuvilju (nt banaan), taimelehti ning bambust 3. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Tootjad ehk produtsendid (iseloomusta, too näiteid) Tootjateks, ehk produtsentideks on orgaaniliste ainete tootjad, kes ühtlasi moodustavad ka esimese toiduahela taseme, ehk troofi. Tootjateks on enamasti rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Produtsentidest toituvad herbivoorid ja nende keemiline energia kandub taimegrupilt loomagrupile. Energia tootjateks ja produtsentideks on näiteks kummipuud ja tavaline palm, kuid ka orhidee, rotangpalm, samblad, sõnajalad, vanill ja must pipar. [19] Esmased tarbijad ehk herbivoorid (iseloomusta, too näiteid) Herbivoorid, teise nimetusega taimtoidulised loomad, moodustavad teise troofi ning nad toituvad produtsentidest.Tuntumad herbivoorid on näiteks ahvid, pärdikud, paavianid,
Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhe e toiduvõrgustik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Toiduahela I tase – autotroofid ; (bakterid) II tase – fütofaagid ; (taimed) III tase ja järgnevad tasemed – zoofaagid. (loomad) Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse.
toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Troofilised tasemed toitumisel saadud energia muundumise järgud; teoreetiline üldistus, mille puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks ja
valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel – organismidevaheline toitumissuhestik.Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Troofilised tasemed – toitumisel saadud energia muundumise järgud; teoreetiline üldistus, mille puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist
Liikide mitmekesisus - eluvormide ja arengustaadiumite mitmekesisus. Loomadel hõlmavad eri arengustaadiumid sageli eri ökonišše. Struktuuri mitmekesisus – rindelisus, perioodilisus. Erinevat tüüpi mitmekesisused võimaldavad maksimaalselt ära kasutada keskkonnaressursse. 49.Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis.
2 Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see toitumuslikku. Troofilised tasemed toitumisel saadud energia muundumise järgud; teoreetiline üldistus, mille puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks ja salvestamist biomassina,
kommensalism (ld. com -- koos + mensa -- laud). Kasulik interaktsioon liikide vahel. Sümbioosi vorm, kus üks väiksemõõtmeline liik kasutab teise tunduvalt suurema liigi toidu ülejääke (seda mis "pudeneb võõralt laualt"). konsumendid (ld. consumere -- tarbima) -- tarbijad. Organismid, kes saavad eluks vajalikud orgaanilised ained kas otseselt või vaheastmete kaudu tootjatelt ehk produtsentidelt. Konsumendid on produtsentidest (näit. parasiidid taimtoidulistest peremeestest) kõrgematel troofilistel ehk toitelistel tasanditel. Konsumentide hulka kuuluvad fütofaagid, zoofaagid ja omnifaagid. Kõigis nimetatud rühmades on ka parasiite. kontakti teel levimine (ld. contactus -- kokkupuude) -- kokkupuute teel levimine. Nakkustee, mille abil väheliikuvad parasiidid levivad loomalt loomale kas otsese või kaudse (vahendatud) kokkupuute korral (sügelised, täid, väivid, lamba raudkärbes jt.).
Toitumisahel saab alguse taimekooslusse kuuluvatest organismidest. Rohelised taimed omastavad ökotoobist anorgaanilisi aineid ja ühendeid ja moodustavad fotosünteesi teel neile vajalikke orgaanilisi aineid.Rohelisi taimi nimetatakse tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks rohelistele taimedele kuuluvad produtsentide hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid (üherakulised organismid). Produtsendid on toiduahela esimene lüli. Produtsentidest toituvad taimtoidulised loomad, neist omakorda loomtoidulised loomad ehk kiskjad. Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks elusaid organisme, nimetatakse tarbijateks ehk konsumentideks. Teine määratlus ütleb, et konsumendid on organismid, kes kasutavad otseselt või kaude autotroofide (roheliste taimede) poolt toodetud orgaanilist ainet, on kosumendid (leksikon) seega kõik heterotroofid. Sõltuvalt toitumisobjektist, jagatakse tarbijad: primaarsed, sekundaarsed,
pesuvahenditest). III Sesoonsed muutused- ööpäevalised muutused (taimede fotosünteesi tasandil, loomade tegutsemise aktivisus), aastaajalised muutused (siirded, ränded, paljunemisperioodid, puhkeperioodid). Suktsessioonilised muutused (sajad aastad) koosluste muutumine ajas (lageraie langide järk-järguline metsastumine; sööti jäänud põldude kinnikasvamine). Evolutsioonilised muutused (10 astmel 4 kuni 10 astmel 6 aastat). IV Biomassi muutused- valdavad biomassi muutused tulevad produtsentidest ehk fotosünteesivatest taimedest ja biomassi määravateks teguriteks on vee kättesaadavus ja temperatuuri vahemik, valgustustingimuse ja mineraalne toitumine. Kehtib ökoloogilise tasakaalu printsiip- juurde lisanduv biomass on ajaühikus võrdne väljalangeva biomassiga. Riigieksam: keskendub valdav osa toiduahelatele, toiduvõrgustikele ja troofilistele tasemetele. Riigieksam ei ole lasnud teha ökoloogilisi arvutusülesandeid. Ökoloogilised lokaal ja globaal probleemid. Tabel 11
Vaadeldes ökosüsteemi elusosa, märkame , et põhilisteks suheteks, mis valitsevad on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik. Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke e. konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes troofiline tähendab toitumuslikku. Troofilised tasemed (kr. trophe toit, toitumine) toitumisel saadud energia muundumise järgud; teoreetiline üldistus, mille puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
