Allergia Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused. Lisaks tavaliselt ka pisaratevool. Nahanähtudena avalduv allergia põhjustab naha punetust, sügelemist ning nahapinnale võivad tekkida kublad (urtikaaria) Toiduallergia põhjustab sagedamini iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. Kõikide ülitundlikkuse tüüpide korral võib kaasneda ka peavalu. Allergiat tingitud astmale on iseloomulikud hingeldus ning õhupuudushood. DIAGNOOSIMINE Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus
MIS SEE ON? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Sümptomid Nohu Hingamis raskused Aevastushood Peavalu Silmapõletik Lööbed nahal Ennetamine Hoidu allergeenidest Hoia puhtust Väldi ruume, kus suitsetatakse Valia riskivaba elukutse Ravi Mitte väljaravitav Imuunravi Ravimid Kokkupuute vältimine allergeeniga Levik Allergia on enam levinud arenenud riikides Tagajärjed Üldiselt taandub allergia allergeenist eemale hoides. Hingamisraskuste korral võib inimene lämbuda. Faktid Eestis on 150 000 allergikut Allergia on päritav haigus Mitmed allergiad taanduvad iseenesest Enamik allergiaid on hooajalised Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://en.wikipedia.org/wiki/Allergy#Pharmacotherap ht...
Allergia-organismi tavaliselt erinev tundlikus mingi kehavõõra teguri suhtes Allergilise haiguste sagedamuse põhjused: 1.Suurenenud keskkonna saastatus. 2.Säilitusaineid sisaldavad toiduained. 3.Lemmikloomade pidamine korterites. 4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused:
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade
ALLERGIA Mis see küll olla võiks ? Mis on allergia? Allergia on immuunsüsteemi ebatavaliselt äge reaktsioon mingi aine suhtes.Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Kuidas allergia tekib? q Allergilise haiguse tekkimise eeldus on kokkupuude ainetega, mille vastu organismis on moodustunud vastuaineid - immunoloogiliselt aktiivseid rakke ehk lümfotsüüte. Kui satutakse uues-ti selliste ainetega kokku, hakka-vad immuunsüsteemis mingil põhjusel toimuma biokeemilised reaktsioonid, mis põhjustavad allergilisi sümptomeid. q Allergeen on allergilist reaktsiooni põhjustav aine, enamasti valkaine
Allergia Mis on allergia ? Allergia on ebatavaliselt äge immuunvastus ainetele ehk allergeenidele, mis tavaliselt taolist reaktsiooni ei tingi. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiat võib esineda igas vanuses. Kuidas tekib allergia ? Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingib antikehade tekke organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena. Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jagada kaheks: ühed, mis on üliägedad ning eluohtlikud ja kergemakujulised, mis elu ei ohusta. Allergija sümptomid Sagedamini esinevad hingamisteede sümptomid: vesine nohu,
Allergia Allergia ehk �litundlikkus,on organismi h�ireseisund,mille korral m�ni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns�steemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusn�hud. See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia;
Allergia Kersti Männiste Uhtna Põhikool 9.klass Mis on Allergia ? Mis allergiat tekitab ? Allergia ehk ülitundlikkus. Allergia on organismi ebatavaline reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale tegurile või ainele. Allergiat tekitab allergeen. Sümptomid ja tagajärg Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Nendest sagedasemad on: nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik, lööbed nahal. Allergiast tingitud astmahoo tõttu võib inimene ka surra kui ravim ei ole kättesaadav. Kuidas ennetada allergiat ?
Peamised Allergilisi haigusi teada MIS ON saada pole lihtne. allergiahaigused allergia? Olulised on patsiendi enda või tema · Bronhiaalastma pereliikmete · Allergiline nohu tähelepanekud Allergia on organismi seisund, · Allergiline sellekohta, kus või mille korral ise enesest kahjutu nahapõletik millal, millega
või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste
(timut, kerahein, rebasesaba, aruhein jt.) õietolm. Nende tolme kõrgperiood meie kliimas on juunikuu teine pool (jaanipäeva paiku). Ka rukki õietolm on neile lähedane ja sageli allergeeniks. Sügisel hakkab toimima umbrohtude õietolm- maltsad ja eriti puju (1ähedased on koirohi ja maitsetaim estragon). Paljud taimed õitsevad ühel ajal ja paljude taimede (näiteks kõrreliste) õietolmudel on ühiseid allergeenseid omadusi, nii on võimalik ka üheaegne allergia kujunemine mitme taime suhtes. Õietolmust põhjustatud allergilist haigust nimetatakse pollinoosiks. Selle puhul esineb kipitus- ja sügelustunne ninas, võib olla rohke vedel eritis ninast või nina limaskesta turse, mistõttu ei saa nina kaudu hingata. iseloomulikud on ka aevastushood. Esineb silmade valguskartlikus, pisaravool, hõõrumis- ja kipitustunne, silmade sidekesta põletik, punetus. Ärritus- ja põletikunähud tekivad sageli ka kõri
mürkide, põletikuliste protsesside jne. toimel. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad 2 rühma: spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel; mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate toimel. Allergilise reaktsiooni tüüpe on mitu. Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu,
Loomakarva allergia Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia
Allergiaravimeid: 1. Dimedrol 2. Suprastin 3. Tavegyl 4. Pipolfen (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Levik Allergia on pärilik. Kui peres on allergikuid, siis seda suurem on tõenäosus, et ka lapsel tekib allergia. Nii näiteks on lapsel, kelle mõlemad vanemad on allergikud, 80protsendiline risk olla ka ise allergik. Kuna edasi kandub immuunsüsteemi tüüp, siis võib vabalt juhtuda nii, et vanaemal oli näiteks astma, emal on õietolmu allergia ja lapsel näiteks lehmapiimaallergia. (http://www.tarbija24.ee/071207/esileht/olulised_teemad/tarbija24/tervis/300206_1.php? allergia-kinnitab-kanda-arenenud-riikides) Tagajärjed Allergikud peavad oma elu ümberkorraldama. Näiteks peavad toiduallergikud loobuma mõnest toiduainest, astmahaiged peavad kasutama inhalaatoreid, õietolmuallergikud ei tohi endale võtta koduloomi ja linde ning ei tohi üksi heinamaal käia jne. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia
tekkida ka peale ravi lõpetamist. 8. Millised ravimid on kõrvaltoimete seisukohast kõige ohtlikumad ja miks? Uued ravimid, vähe uuritud 9. Kuidas saab pikemas perspektiivis hinnata ravimite ohutust käibel olevate ravimite osas? Kõrvaltoimetest teatamine Mida enam on ravimi kohta ohutusandmeid, seda usaldusväärsem on ravimi kasu ja riski suhte hindamine Rasketest kõrvaltoimetest peab kindlasti teavitama!!! 10. Mis on allergia? Ületundlikkuse reaktsioon Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele) Esmane kontakt farmakoniga - sensibiliseeritakse immuunsüsteem. Kliiniliselt ei avaldu. Järgnev kontakt farmakoniga - organismis olemas spetsiifilised antikehad - avaldub allergiline reaktsioon (võib olla väga tõsine). Anafülaktiline reaktsioon • Järsku tekkinud eluohtlik allergiline immuunreaktsioon.
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal.
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri valdkondi allergia vallast, käsitletud on ka elustiili, millest mõnda punkti peaks täitma ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1
Allergia mis see on ja miks ta tekib Allergia on inimese organismi ebatavaline reageering mingile välisele või organismisisesele ainele. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide
Ujumine Ujumine taastab tervist ja loob hea tuju, lisaks karastavale toimele mõjub ujumine hästi ka kesknärvisüsteemile ning maandab stressi, sest vesi annab mõnusa liikumisvõimaluse ja tekitab hea enesetunde. Ujumine on täiuslik siis, kui inimene on vees horisontaalasendis nii, et ka pea on vees ning väljahingamine toimub vette. Ujumiseks ja suplemiseks on ideaalne suveperiood, mil soovitatakse käia ujumas iga päev, võimaluse korral looduslikus veekogus. Siseujula tingimustes võiks käia ujumas aga üle päeva. Kasulik on ujumine merevees, sest see sisaldab organismile vajalikku joodi. Soovitav on enne ujumist võimelda, sest õlaringid, käte erisuunalised vibutusharjutused, puusa- ja pöiaringid parandavad verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisvee...
Tavaliselt hotellides on asi teistmoodi. Hotellid enamasti arvestavad eritoitumisega inimesi ning hommiku,-lõuna ja õhtusöökidel pakutakse ikka gluteeni-,laktoosivaba jms toite. Eritoitumine on ka nt. Taimetoitlased, kes ei söö liha ja lihatooteid, diabeet ehk suhkruhaigus, kus inimesed samuti pavad vaatama ja valima toitu, tsöliaakia kui ka toiduallergia,mis on üks suurimaid probleeme inimeste seas. Mõnel inimesel võib olla väga tugev allergia mingi teatud toidu vastu ning kui ta läheb näiteks hotelli vms ja sööb näiteks ära kartulipudru, kus oli sees mingi aine, mis põhjustab tugevat allergiat, siis see võib automaatselt inimesel hinge kinni lüüa, inimene võib minestada ja kõik võib lõppeda väga kurvalt, sellepärast on ka väga oluline kui söögi juures oleks ka kirjas, mida see sisaldab ning väga oluline on ka teavitada hotelli, kui sa sinna saabud, kas vajad eritoitu või ei vaja
Miks nikkel põhjustab allergiat? Allergia on organismi ülitundlikkus mingi teguri, kõige sagedamini kehavõõra aine, eriti võõrvalgu (allergeeni) suhtes. Pärast esmakordset kokkupuudet allergeeniga tekivad organismis antikehad, mis koosnevad globuliinide hulka kuuluvast valgust. Allergeeni ja antikeha korduval kokkupuutumisel vallandubki ülitundlikkusest tingitud allergiline reaktsioon. Sel juhul allergeen ühineb rakkude pinnale kinnitunud antikehadega, rakk kahjustub ja temast väljuvad bioloogiliselt aktiivsed ained häirivad paljude elundite talitlust. Nikkel ja nikliühendid ei põhjusta organismis antikehade tekkimist, kuigi nad võivad nendega reageerida. Antikehade moodustumise saab nikkel esile kutsuda alles pärast seda, kui ta on liitunud mõne teise, tavaliselt valgumolekuliga, mis toimib nagu nikli kandur. Samasuguselt, s.t. organismi valkudega liitudes muutuvad allergeenseteks ka penitsilli...
külmavärinad). 12) Millega tagab organism kaitse patogeenide eest? Organism suudab enamiku patogeenidega toime tulla tänu kaasasündinud või omandatud kaitsemehhanismidele. 13) Selgita vaktsineerimise põhimõtet. Vaktsineerimise käigus viiakse organismi nõrgestatud haigusetekitajad, mis ei suuda haigestumist esile kutsuda, kuid immuunsussüsteem õpib nende antigeene ära tundma ja suudab edaspidi organismi sattunud samu patogeene hävitada. 14) Allergia ülitundlikkus. Immuunsussüsteemi liiga tugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. 15) Millised muutused toimuvad organismis treeningu ajal Hapniku hulk väheneb, süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistades. korduva treeningu tulemusel Südamelihas suureneb, veresooned tugevnevad, hingamislihased tugevnevad, lihased suurenevad.
Tallinn 2011 1 SISSEJUHATUS ,,Mis lõunaks on?", ,,Kas ma saaksin ka?". Ei möödu päevagi, ilma, et me mõtleksime söögile, kusjuures näljasena me eriti muust ei mõtlegi. Sööme, kui oleme õnnelikud; sööme, kui oleme kurvad. Toiduga tähistame nii suuri sündmusi kui ka muid erilisi hetki oma elus. (L. Hammond, L. Rominger, 2005. Kokaraamat, toiduallergia lastele : 9). Mis aga juhtub, kui toit, mida tahame, igatseme ja vajame, meid hoopis haigeks teeb? ,,Teil on allergia!" Selline diagnoos tekitab ebakindlust, pelgust ja küsimusi. Miks just minul? Mis seda põhjustab? Kuidas ennast ja oma lähedasi aidata? Mis allergiaga täpselt tegemist on jne. Alati pole sugugi lihtne öelda, mis allergiat tekitab. Selleks võib olla palju erinevaid põhjuseid ja tegureid, isegi toit mida me igapäev eluspüsimiseks vajame. Paljud ei tule selle pealegi, et tervisehädasid võiks põhjustada allergia ehk ülitundlikkus mõne toiduaine suhtes. Krooniline
Kaitse haiguste eest. *Antigeen võõrvalk *Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsiooni *Patogeen- väliskeskkonnast organismi tunginud haigustekitaja. ( viirus/ parasiit/ mikroob) *Allergia e ülitundlikkus immuunsüsteemi liiga tugev reaktsioon mingitele ainetele ehk allergeenidele. *Palavik nähtus, mille korral kehatemperatuur tõuseb. Mõõdukas palavik stimuleerib organismi kaitsemehhanismi ja tapab patogeenid. [ära võta väikese palaviku korral ravimeid!] 1. Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Katted nahk, ripsmed, limaeritus 2) Immuunsüsteem - organismis on olemas mikroobidevastased valgud, mis vastavad mittespetsiifilistele patogeenidele. 2. Omandatud immuunsus Vaktsineerimise või haiguse läbipõdemisel. Reageerib kindlale patogeenile ( on spetsiifiline). 1) Humoraalne reaktsioon tekivad antikehad 2) Tsellulaarne reaktsioon tekivad tapjarakus. Luuüdi tüvi...
Marina Varlashina Kutsehaigused mis ohustavad,meie erialal. Katri n Veber Võimalikud kutsehaigused on tüsistunud veenilaiendid jalgadel, ärrituslik nahapõletik ja allergilised haigused. Juuksurid puutuvad tööl kokku mitmesuguste keemiliste ainetega, mil on nahka ja limaskesti ärritav, aga ka allergiat tekitav toime. Allergia võib ilmneda isegi kliendi juuste ja kõõma suhtes. Tähtsamateks keemilisteks allergeenideks on juustevärvid, mis sisaldavad ammoonium- parafenüleendiamiini, persulfaati, ursooli jm, püsiloki kemikaalid, ampoonid (sisaldavad formaldehüüdi, bensoehappe derivaate jm), soengulakid (koostises on looduslik vaik ellak). Habemeajamiskreemides leidub Peruu balsamit, mis sageli põhjustab allergiat. Ka desinfitseerivad vahendid (nt formaliin) on allergeenid. Kui küünelakk satub nahale,
Erinevate allergiate tekkimine ja vältimine puiduga töötamisel Rasmus Varkki TP-12 Sissejuhatus Allergia on tänapäeval üks sagedamini esinevaid haigusi. Kiire elutempo, majandusliku tegevuse kasv ja meid ümbritseva keskkonna saastumine on muutnud meie organismi immuunsüsteemi. Oleme muutunud palju vastuvõtlikumaksväliskeskkonna mõjutustele. Mis on allergia? Allergia on organismi immunoloogiline ülitugev kaitsereaktsioon organismi sattuvale võõrale ainele. Sümptomid väljenduvad eelkõige hingamisteede limaskestadel, nahal,silmade sidekoel ja seedetraktis. Allergiline reaktsioon võib olla kiire ehk otsene ja aeglane ehk hiline. Milliseid allergilise reaktsiooni tüüpe esineb? allergilise reaktsiooni tüüpi ja need esinevad sulgudes nimetatud allergiatena(haigustena) näiteks:
immuunsussüsteem võitleb tavaliselt ohutuks peetud toiduvalkudega, näiteks piima või kanamunavalgu vastu. Toiduallergia avaldumine Toiduallergia avaldub enamasti põletikena. Lastel avaldub sageli nahalööbena või kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Toidutalumatus ei ole allergia, laktoositalumatus ega tsöliaakia. Toidutalumatuse avaldumine
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Gerly Poroson KÜLMAALLERGIA JA SELLE ESINEMINE KÄTEL Referaat Juhendaja Thea Kriisemann Tallinn 2011 Sissejuhatus Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Külmaallergia Külmaurtikaaria (nõgestõbi) on
Piimaallergia ja laktoositalumatus Erinevus Piimaalergia on piimasuhkru talumatus (tihti piimatalumatuse nime all) . Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mille põhjuseks on laktaasi puudulikkus. Piimaallergia Piimaallergia sümptomeid põhjustab piima proteiin ehk valk, mitte aga laktoos. Võib ilmneda soolevaevustena, kuid ka naha või hingamisteede vaevustena. On sageli väikelaste vaevus ja ainult harva on täiskasvanud allergilised piima proteiinide suhtes. Piimaallergia sümptomid Nahalööve Oksendamine Kõhulahtisus Kõhuvalu Hingamisteede häired (lämbumistunne) Krooniline nohu Külmavärinad Keelatud toiduained Piimaallergia puhul on keelatud kõik piima sisaldavad tooted, sest allergiat põhjustab piima proteiin. Laktoo...
kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab juba tugevat allergiat viibimine ruumis, kus vahustatakse mune. Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired (oksendamine, valud, kõhulahtisus). Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise soki. Kalaallergiat võib tekitada ka kalajahuga söödetud linnu- või sealiha söömine. Kalaallergia ei möödu vanemas eas. Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Keedised, kompotid, mahlad, keedetud ja külmutatud viljad tavaliselt allergiat ei tekita. Puuviljadest tekitavad sagedamini allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud, eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili)
Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega, kuna need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima. Ehitusviimistleja töövahenditeks on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms. Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks. Kasutatud kirjandus: http://kutseharidus.ee/kutsekeskharidus/ehitus-ja- kinnisvara/ehitusviimistlus/ http://www.ehituskool.ee/main.php?id=179
Vaktsineerimine on ka kaduda, seotud kõrgema närvitalitlusega). Refliksikaar refleksi kulgemise viimine organismi surmatud, nõrgestatud haigustekitajaid või nende osi, millele etapid: põlves asuvad retseptorid saavad info, sensoorsed rakud edastavad info reageerivad B-rakud ja käivitavad antikehade tootmise protsessi. Allergia on kesknärvisüsteemi (läbi seljaaju), reageerib refleks (tingimatu) ja saadab info läbi immuunsusreaktsioon, mis reagiierib ohutule ainele liiga tugevasti. Põletik on motoorsete närvirakkude lihasesse. reaktsioon mikroobide infektsioonile kauenevad veresooned ja kiirenev vereringe Mälu üks juhtivaid uurijaid on Endel (elab Kanadas). Mälu jaotatakse: sensoorne toob kohale valgeliblesid
Kasutusel operatsioonidel alakõhus, alajäsemetel ja lahklihal. Epiduraalanesteesia Saavutatakse LAi süstimisega epiduraalruumi. Sünteetiliste LAide kõrvaltoimed Ülitundlikkusreaktsioonid Seotud Na+-kanalite blokaadiga KNSis, kardio-vask. süsteemis, silelihastes, ganglionides ja neuro- muskulaarsel lõpp-plaadil. Ülitundlikkusreaktsioonid Kõrvaltoimetest on sagedasem allergia, mis võib väljenduda allergilise dermatiidi või bronhospasmina. Allergia esineb sagedamini (peaaegu eranditult) estrite suhtes. Ülitundlikkusreaktsioonid Grupisisene ristuv allergia, samuti võib esineda ristuv allergia paraaminobensoehappega. Allergia võib esineda ka preparaatide koosseisu kuuluvate abiainete suhtes. Na+ kanalite blokaad Peale perifeerse närvisüsteemi blokeerivad erutuse ülekande ka KNSis, veg. NSi ganglionides, neuromusk. lõppplaadil ja kõikides lihastes (s.h. müokardis). Toime tugevus on proportsionaalne
Põhitoiduained tuleb asendada samaväärsetega, üldtuntud toiduallergeenid asendamist ei vaja. Sobiv menüü kujundatakse igaühele individuaalselt toidupäeviku abil koostöös arsti ja lapsevanema vahel. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad. Imiku- või väikelapseeas avaldunud toiduallergia korral toiduainete taluvus lapse kasvades enamasti taastub. Taluvuse taastumine oleneb ka allergeenist: pähkli, kala ja muna allergia võib kesta eluaegselt. Kõik toiduga seotud häired ei ole toiduallergia. Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha. Mängu- ja koolieas on üheks suuremateks allergia põhjustajateks pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.).
Enne kuupuhastust suureneb keha progesteroonisisaldus. Selle tagajärjel võivad naistel tekkida astma, migreen või ka liigesevalud. Selle vastu pole otsest ravi, kuid arvatakse, et antibeebipillid võivad aidata, mis piduravad progesterooni tootmist hormooniallergiku kehas. Seda artiklit oli väga põnev lugeda, kuna ma ise olen ka allergiline mõnele asjale ning nüüd sain teada, millest see tegelikult tekib. Kindlasti võiksid seda lugeda ka teised kellel mõni siit mainitud või muu allergia esineb. Lugeda soovitan ka neil, kellel endal pole allergiat, aga teavad kedagi kellel on ja saavad neile samuti rääkida, kuidas see kõik toimub ja mis see meie kehaga teeb.
................................................5 Astma..............................................................................................................................................5 Allergiline nohu..............................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus: ......................................................................................................................6 Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem
-kollane. Kala Kaladest tekitavad allergiat merekalad, krabid ja vähid. Kui esineb kõrgenenud tundlikkus vähi suhtes, võivad need isikud reageerida allergiliste nähtudega dafnia (vesikirbupuru) suhtes või vastupidi (vähk ja dafnia on lähedaste antigeensete omadustega). Harvem põhjustab allergiat liha (peamiselt sea-, hane-, pardi-, kana- ja küülikuliha). Teravili üks sagedamatest on ka teraviljast (rukis, nisu, oder, riis, kaer, mais ja tatrar) põhjustatud allergia. Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat
valmistamisel. Lõhnaained on suhteliselt kergesti lenduvad ühendid, et mõjuda meie haistmismeelele. Lõhnaaineid võib eraldada paljudest taimsetest ja loomsetest produktidest ekstraktide või nastoikadena või eeterlike õlidena, mis saadakse veeauruga destillatsioonil. · Värvaine värviline orgaaniline ühend, mida kasutatakse nahale, riidele, paberile ja muule materjalile värvuse andmiseks. · Allergia organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise ja immuunsüsteemi poolt. See on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. · Allergeen allergiat tekitav aine.
Õpetamine Chow chow on väga hea valvekoer. Õpib kiiresti selgeks oma valvatava territooriumi piirid ja valvab seda hoolega. Üksi valvates põhjuseta ei haugu ja kui inimene, kellega ta koos töötab, näeb samuti võõrast, siis chow haukumisega märku ei anna. Pigem ootab ta, kuidas peremees reageerib ja käitub siis vastavalt antud käsule. Terviseprobleemid ALLERGIA Allergia on organismi ülitundlikkusreaktsioon kehavõõrastele ainetele. Enamasti on nendeks valgud. Allergia võib tekkida sissesöödud, -hingatud või läbi naha sissetunginud ainete suhtes. Allergilise nahahaiguse põhitunnus on kihelus. Kiheluse tõttu koer sügab, lakub, närib ja hõõrub ärritunud piirkonda. Chow chow´del võib esineda mitmeid nahahaigusi ja allergiaid. Need võivad olla väga erinevad, küllaltki tavaline on näiteks allergia kirbuhammustuse vastu. Mõned chow´d võivad olla allergilised ka näiteks kasside kõõmale ja õietolmule. Samamoodi
Allergeeni hävitamine spetsiaalsed madratsid, külm (-18°C), päike soojus, pesemine 60°C), külmutamine (näiteks sügavkülma panna pehmed mänguasjad), aurutamine Elimineerimine Akaritsiidid: bensüülbensoaat Kvaliteetne tolmuimeja, relatiivne niiskus ruumides 45% SIR (spetsiifiline immuunravi) Desensibilatsioon e. immuunravi Kokkuvõte: Tähtsaim ravivõte allergeeni elimineerimine LOOMAALLERGIA Esimene oli hobuse allergia · Kass · Koer · Hobune Inglismaal 16 miljonit kassi 10 miljonit last Loomaallergiaga seotud ristreaktsioonid Tristan da Cunha saar, vulkaaniline saar, pole seal kasse Kassi allergeenid 12 allergeenset valku, isastel allergeene rohkem, heledatel vähem kui tumedatel, genitaalide piirkond, õhus leidub väga pikalt Kassi naha ja karva folliiklites, süljenäärmetes Koer Can f1 (Canis familiaris 1) Koristamisel kasutada HEPA filtreid (High-Efficiency Particulate Air)
ohutust tõendav riskianalüüs. Mahepõllumajanduses kasutatavad seemned peavad olema täiesti GMO vabad. Eestis on mitmeid metsikuid ristõielisi, mis võivad ristuda muundatud rapsiga, andes nii aluse uute looduses püsivate paljunemisvõimeliste umbrohtude tekkele, mis ei allu enam herbitsiidile UMB1. Minu arvamus: Mina oleksin GMO vastu, kuna teatud omadusega GMO söömisel koguses 100 grammi päevas sagedusega vähemalt kolm korda nädalas on suur tõenäosus allergia tekkeks. Kui see GMO on meie dieedis vähetähtis taim ja üldjuhul keegi seda nii suurtes kogustes ei tarbiks, siis tõenäosus allergia tekkeks kas puudub või on oluliselt väiksem kui juhul, kui see oleks tavaline, igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO. Sel juhul sööksid seda GMOd paljud inimesed ning paljud võiksid saada ka allergia, selle tekkimise tõenäosus on suur. Ning otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb.
Skisofreenia seos histamiiniga Histamiini toimed2 Mõjutab kehatemperatuuri Histamiin kasvajatevastases immunoteraapias Seotud neuraalse degeneratsiooniga Katse hiirtel: H1 retseptorite puudumine viis suurenenud liikuvusele, erutuvusele ja agressiivsusele hiirte seas. Histamiin moduleerib mitmeid neurofüsioloogilisi funktsioone: aktiivsust, emotsioone, mälu ja õppimist, valutundlikkust ja agressiivset käitumist (H1 retseptorid) Sajandihaigus: allergia Allergilise reaktsiooni aluseks on HISTAMIIN Juustus Makrellis, tuunikalas Pärmiekstraktis Spinatis Tomatis Punases veinis Antihistamiinikume on vastavalt H1 ja H2 blokaatorid. Histamiini toime väljendumine allergia korral Metabolismi häire Healoomuline aminoatsidopaatia- histidinaasi defitsiit nähud: histideemia, histiduuria
– Kui organism satub antigeen, mille vastu on vaja reageerida. (Kas siis võõras haigustekitaja või kehaomane degenereerunud rakk). 2. Tooge üks näide organismile kasuliku immuunreaktsiooni kohta. – Haiguse puhul, näiteks immuunreaktsioon nohu vastu. 3. Tooge 3 näidet organismile kahjuliku või mitteadekvaatse immuunreaktsiooni kohta. - ülitundlikkus, immuundefitsiit, autoimmuunsus. 4. Defineeri ülitundlikkus/immuundefitsiitsus/autoimmuunsus. - Ülitundlikkus – e. allergia on organismi ebanormaalne ja “liigne” vastus mingile antigeenile, mis tekib peale tema teistkordset sattumist organism. - Immuundefitsiitsus – e. immuunpuudulikkus on kaasasündinud või omandatud immuunsüsteemi defekt, mis avaldub organism nõrgenenud vastureaktsioonis kahjustavate faktorite toimele. - Autoimmuunsus – on immuunreaktsioonide kvalitatiivne muutus, mille korral immuunsüsteem hakkab AG-ks pidama kehaomaseid aineid. Organismis tekivad
Toidu ja siidri valmistamiseks. Tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult. Valmistatakse õunapüreed. Kompott, moos, siider, vein, pirukatäidis jms. Tootmine, kasvamine Parasvöötmes, troopilise vöötme mägipiirkonnas. 2008. aastal oli suurim tootja Hiina. Toodetakse mahla. Huvitavat... Õun, eriti punapõsine, sümboliseerib armastust ja viljakust ning on Venuse võrdkuju. Allergia õunte vastu on tegelikult allergia õietolmu vastu. Õunad on tõeline dieettoit. Õuna ümber südamiku süües läheb umbes kolmandik õuntest raisku. Õuntes on õhku. Kasutatud kirjandus http://www.naine24.ee/1284740/viishuvitavatfaktiountekohta http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95un https://www.google.ee/search?q=%C3%B5un&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=th2CUq6yCI2ThQfWv4HQDA&v
a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria, puukentsefaliit, AIDS, gripp 17. Mis on lümf, millest koosneb? 18. Mis on vaktsineerimine? Miks seda tehakse korduvalt? 19. Mis on allergia ja allergeenid? Kuidas allergia mõju vähendada? 20. Millest on tingitud vererühmad? Millliseid vererühmade süsteemi Eestis kasutatakse
Bensüülpenitsilliin inhibiitorid Seedetrakti kõrvaltoimed, korral ja lastele (penitsilliin G) BAKTERITSIIDNE Neurotoksilisus, Bakteriaalne meningiit TOIME bensüülpenitsilliini (penitsilliin Fenoksümetüülpenitsilliin Ristuv allergia (penitsilliin V) G) Oksatsilliin Gonorröa - amoksitsilliin Ampitsilliin Süüfilis - bensüülpenitsilliin Amoksitsilliin Keskkõrvapõletik - amoksitsilliin.
Kosmeetika - Ftalaadid, kunstlikud muskusühendid, triklosaan Elektroonika - Broomitud põlemisprotsessi aeglustavad ained vahendid Kuidas satuvad kemikaaid meie kehasse ? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha Kemikaalide mõju Akuutsed efektid: kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet Mõjud tervisele Otsene, kohene mõju: Allergia Silmakahjustus Mürgitus Uimasus ja peavalud Põletus Surm Mõjud tervisele Pikaajaline mõju: Hormoonsüsteemi kahjustamine Geneetilised muutused Püsiv allergia Sigivusvõime kahjustamine Vähkkasvaja teke Kroonilised hingamisteede haigused (astma) Kemikaalid kosmeetikas Atseetaldehüüd Küünepalsamites kasutatakse. Ohtlik sagedasel tarbimisel, tekitab vähki. Benzalkonium Chloride Äärmiselt mürgine
kuivus taset. Sobivaim use ja õhuniiskus on l kipitus, 40-60%. kurgu Paigalda ja nina vajadusel vaevus õhuniisutaja ed, allergia d, naha kuivus ja ketend us ning juuste väljala ngemis e Põletusoht Sekretär Põletus 4 Kontrollida Elektrik, Ko
Kunstpiim: Kui aga emapiimast ei piisa või puudub rinnaga toitmise võimalus, on soovitav kasutada piimal põhinevat Imiku piimasegu (0-6 kuud) või Jätkupiimasegu (6-12 kuud), mis rahuldavad ideaalselt lapse toitumisvajadused esimesel eluaastal. Toote koguse ühe söögikorra kohta ja söögikordade arvu määrab täpselt arst. Allergia: Ülemistes hingamisteede võib tekkida allergiline nohu, rohke vesine eritus ninast, alumistes hingamisteedes astma. Seedetraktis ilmneb allergia rohkenenud gaasidena, oksendamise või kõhulahtisusena. Imikute sagedasem allergeen on lehmapiim, rinnapiima saavatel lastel risk haigestuda väheneb. Enamasti lehmapiimaallergia tekkerisk taandub lapse vanuse suurenemisel ning teisel eluaastal kannatavad nad hapendatud piimatooteid. Esimesel eluaastal ei tohiks allergilise imiku toitu sattuda lehma- ja kitsepiima. Lehmapiima ei talu 2-5 imikut sajast. Allergia risk väheneb oluliselt, kui laps saab pikka aega rinnapiima. Vahel tuleb emal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
