kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju, kõne, mälu, koordinatsiooni ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholid on rühm orgaanilisi keemilisi ühendeid, mille koostises on hüdroksüülrühm (OH). Seetõttu on tegemist polaarsete solventidega, mis lahustavad paljusid orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid. Kergemad alkoholid on vees lahustuvad ja neid saab kasutada kuivatamisprotsessides. Tavalisemad alkoholsolvendid on metanool, etanool, isopropanool, nbutanool, isooktanool, metüülisobutüülkarbinool, isoamüülalkohol, isobutüülalkohol, tsükloheksanool, metüültsükloheksanool. Alkohole kasutatakse laialdaselt ka teiste kemikaalide, näiteks estrite tootmisel. Alkoholid on mitmekülgsete kasutusvõimalustega solvendid. Kuna nad on kergelt polaarsed on nad head
Süsinikievahelise kaksiksidemega ühendeid nimetatakse alkeenideks. Süsinikevahelise kolmiksidemega ühendeid nimetatakse alküünideks. Alkaanid on küllastunud ühendid, alkeenid ja alküünid on küllastumata ühendid. Kaksikside koosneb -sidemest + -side sidemest ning selliselt seotud süsiniku aatomid on tasandilised. Kaksikside käitub nagu nukleofiilne tsenter. Seda ründavad elektrofiilid. Küllastumata ühendite reaktsioonid algavadki elektrofiili ühinemisega, millele järgneb nukleofiilseosakese ühinemine. Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside....
Alkoholid Alkohol (araabia keeles (al-kul 'peen metalliline pulber silmalaugude tumedaks värvimiseks' või (al-ghawl); ladina keeles spiritus vini 'veini vaim'; keemilise nimetusega etanoolvõi etüülalkohol) on joovet tekitav keemiline aine, mida sisaldavad kõik alkohoolsed joogid. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Alkoholi tootmine Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Vanimad alkoholi tootmise meetodid pärinevad Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võibanaeroobse käärimise tulemusena pärmi...
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
ALKOHOLID Alkoholi tunnusrühmaks on OH-rühm - HÜDROKSÜÜLRÜHM. OH ioon on seotud kovalentse sidemega. Alkohol saadakse, kui asendada süsivesiniku (CH) valemis üks vesinik OH rühmaga. Alkoholi nimes on sõna lõpp alati OOL Alkoholi toodetakse teraviljast ja kartulist, suhkrute kääritamisel. Metanool (puupiiritus) (CH3OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. · Metanooli saadakse metaani(CH4) oksüdeerumisel. · 1 pits metanool tapab ära silma närvid ja inimene jääb pimedaks, suurem kogus on tavaliselt surmav. Etanool (viinapiiritus) (C2H5OH) · On vedelik, värvitu, põletava maitsega, iseloomuliku lõhnaga, veest väiksema tihedusega(seguneb veega), keemistemp. 78kraadi. · Kahjustab närvisüsteemi, põhjustab joovet, suurtel kogustel tekitab ...
Alkohol- aine, mille molekuli süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. Nimed liide- ool. CH3(OH)-metanool CH3(CH3)CH2CH2(OH)-propaan 1,2diool Omadused: osaleb hästi H-sidemete moodustamisel; võib veega teha H-sideme;hea vees lahustuvus;(lühike C- ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui a...
Peaaegu mitte kunagi ei ole ühe C juures mitut hüdroksüülrühma, kuna sellised ühendid ei ole püsivad. Mitme hüdroksüülrühmaga ühendite lõpud on diool, -triool jne. Keemilised omadused Leelismetallid tõrjuvad hüdroksüülrühmast vesiniku välja Loovutavad reaktsioonis prootoni(eid). Vesinikhalogeniidide abil saab kogu hüdroksüülrühma asendada halogeeniga Füüsikalised omadused osalevad vesiniksideme moodustumisel. narkootilise toimega ja mürgised. Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur Homoloogilise rea 11 esimest liiget on toatemperatuuril vedelikud, C12 C20 meenutavad tardunud rasva, C21 alates on alkoholid tahked ained. Alkoholid on veest kergemad, tihedus alla 1000 kg/m3 Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel Alkoholi esindajad Homoloogiline rida: metanool CH2OH puupiiritus etanool C2H5OH alkohol ehk piiritus
Nimetused: süsivesiniku nimetus + -ool CH4 metaan CH3 OH metanool ka metüülalkohol e puupiiritus C2H5 OH etanool ka etüülalkohol e piiritus Vajadusel näidatakse ka hüdroksüülrühma asukoht CH3-CH(OH)-CH2-CH3 2-butanool CH3-CH(OH)-CH(OH)-CH3 2,3-butaandiool CH3-CH(CH3)-CH(OH)-CH3 3 - metüül-2-butanool Füüsikalised omadused Lihtsamad alkoholid on suhteliselt kõrgete keemistemperatuuridega ja vees hästi lahustuvad. Molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti. Mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Suhteliselt kõrged keemistemperatuurid on seotud molekulivaheliste vesiniksidemete tekkimisega,Hea lahustuvus vesiniksidemete tekkega vee ja alkoholi vahel R -O-- H+ .....O-H2 Vesiniksidemed mõjutavad oluliselt füüsikalisi omadusi - aldehüüdide molekulide vahel neid pole
ALKOHOL Alkoholi kahjulikkus - SÜDA JA Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja VERERINGEELUNDID põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. HINGAMISTEED JA KOPSUD Alkohoolikud põevad teistest sagedamini kopsupõletikku ja tuberkuloosi. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks hepatiit). Umbes neljandikul alkohoolikutest on maksatsirroos- suur osa maksakoest on asendundud sidekoega. SEEDEORGANID Põhjustab maokatarri, kõhunäärmepõletikku, mille tagajärjeks on seedehäired ja suhkruhaigus. Risk haigestuda söögitoru- ja pärasoolevähki on tava...
Süsiniku ja vesiniku aatom omavad seetõttu positiivset osalaengut ning hapniku aatom negatiivset osalaengut. Sel põhjusel alkoholides on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ja hapniku aatomiga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel elektrofiilsed tsentrid. Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Niisiis alkoholid dissotseeruvad vees alkoksiidioonideks ja vesinikioonideks. Metanoolist tekib metoksiidioon, etanoolist tekib etoksiidioon jne. Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on
H3C-CH=O + H2 H3C-CH2-OH aldehüüd + vesinik alkohol Alkoholaat on orgaaniline aine, milles hüdroksüülrühma vesinik on asendatud metalliga, on alkoholi sool, nimetamisel kasutatakse järelliidet olaat. Näiteks: kaaliumpropanolaat H2C(KO)CH2CH3 Eeter on orgaaniline aine, milles on hapnik olekus O . Kasutatakse järelliidet eeter Omadused: väga lenduvad, lahustuvad vees vähe, olles ise headeks lahustiteks, hapnik on nukleofiil, lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Kasutamine: orgaaniliste ainete lahusti, kasutatakse ka viimaste sünteesis, parfümeerias ja meditsiinis, lõhna- ja soojuskandjana ning bensiinikatalüsaatori lisandina. Mõisted Hüdroksüülrühm OH, mis võib asendada süsiniku aatomi juures oleva vesiniku karbonüülühend ühend, mis sisaldab karbonüülrühma C=O alkohol aine, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülühendiga eeter ained üldvalemiga R-O-R
Alkoholid Alkoholid · Alkoholideks R-OH nimetatakse ühendeid, milles hüdroksüülrühm on seotud esimeses valentsolekus oleva süsinikuaatomiga. Füüsikalised omadused · Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. · Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Füüsikalised omadused · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. · Alkoholid on narkootilise toimega ja mürgised. Füüsikalised omadused · Metanool ja kõrgemad alkoholid (alates
Liigitus: 1) 1 hüdroksüülsed CH3OH 2) mitme hüdroksüülsed Propaan triool Alkohoolide keemilised omadused: 1) Põlemine 2CH3OH + 3O2 -> 2CO2 + 4H2O 2) Reageerivad metallidega moodustades alkoholaate 2CH3OH + 2Na -> 2CH3ONa + H2 3) Võivad dehüdraatuda tulemusena tekib alkeen C2H5OH -> H2C=CH2 + H2O 4) Alkoholid võivad oksüdeerida. NB! Cu katalüsaatori juuresolekul moodustade aldehüüde. 2CH3OH + O2 -> 2HCHO + H2O 5) Alkohol kui hape reageerib alustega (leelistega) C2H5OH + NaOH -> C2H5ONa + H2O Etanooli tootmine: a) Tärklisest (C6H10O5)n ->(ensüm) (C12H22O11) C12H22O11 -vesi -> 2C6H12O6 kääritamine-> 2C2H5OH + CO2 b) Mittetoiduainetes
KEEMIA KT. - Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendunud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüühendid. - Kuna hapnik on märgatavalt elektronegatiivsem kui süsinik või vesinik, on sidemed süsinik hapnik ning vesinikhapnik polariseeritud niimoodi, et elektronpilv on nihutatud hapniku aatomi suunas. Seega on süsiniku ja vesiniku aatomil positiivne osalaeng. > Järeldus: alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilne tsenter ( - ), hapnikuga seotud süsiniku ja
Keemilised om 1) aldehüüd + 02 = CO2 + H2O 2) 2 aldehüüd + O2 = 2 karb.hape 3) aldehüüd + Ag2O = karb.hape + 2 Ag 4) aldehüüd + CuO = karb.hape + Cu2O 5) aldehüüd + H2 = alkohol 6) aldehüüd + alkohol = R-C-O-R O KETOONID (R-C-R1): Saamisviisid 1) alkaan + O2 = ketoon + H2O 2) sek. alkohol (+ O2) = ketoon + H2(O) Keemilised om 1) ketoon + 02 = CO2 + H2O 2) ketoon + H2 = O asemel OH O ALKOHOLID (R-OH): ALKOHOLID (R-OH): Saamisviisid Saamisviisid 1) alkaan + O2 = alkohol 1) alkaan + O2 = alkohol 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 2) alkeen + HOH = OH kaksiksideme asemel 3) aldehüüd + H2 = alkohol 3) aldehüüd + H2 = alkohol 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel 4) ketoon + H2 = OH kaksiksideme asemel
Alkoholid Lilian Paju TE-11 Alkoholi ajalugu Esimesteks piiritusevalmistajateks arvatakse olevat nii vanad roomlased kui ka Aleksandrias elanud alkeemikud. Ühe versiooni kohaselt peetakse selle kunsti avastajaks koguni iiri pühakut Patrick`ut. Kindel on, et esimesteks destilleerimiskohtadeks olid kloostrid ja destilleerimiskunsti alguseks Euroopas võib lugeda ajavahemikku V-VII sajand. 15. sajandil müüdi Itaalias alkoholi eluvee, Aqua Vitae nime all kui arstirohtu. Tava hakata maitsestama alkoholi kadakamarjadega pärineb hollandlastelt. Dzinni ristiisaks tulebki tunnistada 16. sajandi keskpaiku Leideni Ülikoolis praktiseerinud väljapaistev õppejõud ja arst, doktor Franciscus de la Boë. Doktor Sylvius`e nime all ajalukku läinud nimetas jooki geniévreks, ning kasutas jooki puhtmeditsiinilistel kaalutlustel. Odava ja puhast...
ALKOHOLID Tuntumad Struktuurvalem Füüsikalised ja Kasutamine ja esindajad füsioloogilised tootmine omadused Etanool on iseloomuliku Kasut: lõhnaga kergesti lenduv Alkohoolsete tuleohtlik vedelik. Ta jookide tootmisel, H H seguneb veega igas hea lahusti, | | vahekorras, moodustades parfümeeriatööstus, H -- C -- C --O negatiivse ravimid, meditsiin, Etanool --H aseotroobi.Etanool on kütus. ehk | | väga kahjulik organismile. Tootmine: viinapiiritus H H Kahjustab aju, seedetrakti 1)Viinamarjade, ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Marita Raudsepp ALKOHOLID Keemia referaat õp. Ruth Pais Tallinn 2011 1. Sisukord Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . .3 Mis on alkoholid?. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 2. Küllastumata alkoholid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 3.Tioalkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 4. Polüoolid e mitmealuselised alkoholid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6
ALKOHOLID Koostajad: Riivo Mõttus Sander Lepp Jaanek Uustal MIS ON ALKOHOLID? Alkoholideks nimetatakse aineid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksuulrühmaga - OH (nimetuste lõpus seega –ool) ja seetõttu on alkoholid on hüdroksüülühendid. Olenevalt hüdroksüülrühmade arvust jaotatakse alkohole ühe- ja mitmealustelisteks. Alkoholide homoloogiliseks reaks on CnH2n+1OH. Küllastunud ühealuselisteks alkoholideks on metanool ja etanool, küllastumata alkoholideks on etenool ja vinüülalkohol, mittealuseliseks alkoholiks on glükool ning kolmealuseliseks alkoholiks on glütseriin. Click Clickicon iconto toadd addpicture
Tunnusrümaks valemis on OH rühm nimetusega hüdroksüülrühm. Nimetuse lõpuliide on -ool Alkohol koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast OH Looduses leidub alkohole taimede koostises - ksülitooli leidub näiteks marjades, juurviljades ja seetes - vähendab hammaste kaariese teket. Ksülitool ja sorbitool on ka suhkruasendajad diebeetikutele. Alkoholid on ka paljude meeldivate lillelõhnade üheks komponendiks: Alkohol koosneb süsivesinikrühmast Tuntumad alkoholid: Metanool - ehk puupiritus, sest varem CH3OH toodeti saepurust (kõrgel temperatuuril) Metanooli omadused: Ülimürgine 5...10 ml teeb pimedaks
kättesaamisega ei saadud hakkama veel mitmeid sajandeid. Inimeste seas on alkohol olulist rolli mänginud juba meeletult pikka aega. Veini osati teha juba 5000-6000 aastat eKr. Sealt ajast pärinevad ka siiamaani tuntud ladinakeelsed väljendid nagu nt in vino veritas ja samuti on sõna alkohol tuletatud meeletult ammu araabia keelest- al kuhl, mis tähendas püssirohtu. Alkoholidele on iseloomulik sõnalõpp ool, mis liidetakse põhiahela süsiniku nimetusele. Alkoholid võivad olla nii vedelad kui ka tahked, olenevalt süsinikuahela pikkusest. Süsinikuahela pikenedes alkoholide lahustuvus vees väheneb. Alkoholide täielikul põlemisel tekivad süsinikdioksiid ning vesi. Samuti oksüdeeruvad inimese organismi sattunud alkoholid maksas leiduva ensüümi toimel aldehüüdiks ja veeks. Tuntumad alkoholid on näiteks metanool, mis on tuntud ka puupiirituse nime all ja etanool, mida tuntakse argielus lihtsalt piiritusena. Metanool kuulub väga
Alkoholid Koostajad: Katrina Mets ja Hanna Ringo Ilmselt vanim "inimteadvuse avardaja" Esimesed teated veini ja õlle valmistamisest 3000 e Kr. Egiptuses ja Asüürias 700800 veini kui lauajoogi igapäevane kasutamine 15. sajandil oli alkohol Aqua Vitae nime all kasutusel kui arstirohi Tööstusliku viinatootmise ajalugu Eestimaal ulatub aastasse 1875, mil Friedrich Rappuhn pani aluse piiritusetööstusele Kahju, et ma ise pole varem sündinud. Slaid oleks seljuhul hoopis teistsugune ! :D Destilleeritud Destilleerimata - Viin - Õlu - Konjak - Vein - Brändi - Siider - Rumm - Sake - Tekiila - Sonti - Absint - Mõdu - Puskar - Soju - Siit võib välja lugeda, et paremad joogid on alati destilleeritud. Toormaterjal viinal: Varased destilleerijad tegid viina piirkonnas kõige ...
Põlemine- C2H5OH + 3O2 = 2CO2 + 3H2O. Oksüdeerumine(tekib aldehüüd: CHO)- 2C2H5OH + O2 = 2CH3CHO + 2H2O. Reag. Leelismetallidega(tekivad alkoholaadid)- 2C2H5OH + 2Na = 2C2H5ONa + H2. Alkoholaatide hüdrolüüs- C2H5ONa + H2O = C2H5OH + NaOH. Füüsilised omadused: Lihtsamad suht kõrgete keemistº ja vees hästi lahustuvad, molekulmassi kasvuga väheneb lahustuvus kiiresti, mitmealuselised alkoholid lahustuvad paremini, kui vastavad ühealuselised. Füsioloogilised om: narkootilise toimega, mürgitusel kahjustavad kesknärvisüsteemi, maksa, neere; metanool ja pikema süsinikahelaga alkoholid kahjustavad pöördumatult nägemisorganeid. Metanooli 5-10 ml=pimedaks+mürgistus; 30ml= surm; imendub läbi naha, mürgitus ka aurude sissehingamisel. n=m(g)/M(g/mol) CnH2·+1OH
ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. 1C ..met 2C ..et 3C ..prop 4C ..but 5C ..pent Alkohol on joovet tekitav aine. Tekitab emotsionaalseid muutusi, kõne-, taju-, meeleolu- ja tasakaaluhäireid. Kahjustab enim maksa. Polaarne solvent. Mõjusid saab kiirendada soojendamisega. SAAMINE KASUTAMINE Alkaani oksüdeerumine Meditsiinis Glükoosi käärimine Lahusti Süsinikmonooksiidi reag H-ga Kütus FÜÜ...
Denatureeritud alkoholi äratundmiseks antakse sellele enamjaolt värvus. antifriis jahutusvedelik (etaan1,2diool) 2) Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH rühma? Alkoholi molekulis on hapniku aatomi vahel side süsinikuga tugevam kui vesinikuga ning seetõttu alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine, nad eraldavad vesinikioone. 3) Alkoholid kui happed (miks alkoholid käituvad reaktsioonides kui happed, miks saab alkohole vaadelda kui vaid ülinõrkade hapetena?) Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone (hüdrooniumioone). Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud
12/21/10 Alkoholid Koostaja: Annika Kääramees Käinas 2010 Sisukord 2 Mis on alkohol? Alkoholid- hüdroksüülühendid, kus CH rühmaga on seotud 1 või mitu hüdroksüülrühma (OH) Alkoholide nomenklatuurseks nimetamiseks tuleb lisada nende lõppu -ool. Alkoholi valem(tunnus) R-OH ( R tähistab pikka süsinikahelat ) Alkoholide omadused Füüsikalised omadused: alkoholid on vedelad, läbipaistvad, hüdrofiilsed (e. ei karda vett aka vett ''armastavad'') ja nad lahustuvad hästi vees. Füsioloogilised omadused: alkoholid on mürgised, ''hakkavad pähe'', lagunevad organismis lõplikult, mürgised- kahjustavad maksa, neere, kesknärvisüsteemi, narkootilise toimega, tekitavad sõltuvust. Keemilised omadused: Alkoholid on orgaanilised happed (loovutavad reaktsioonis prootoni(eid)). . Alkohol on väga nõrk hape, kuna side hapniku ja vesiniku vahel on püsiv.
Alkoholid(CnH2n+1OH)-hüdroksüülrühma sisaldavad orgaanilised ained (-OH asub üksiksidemetega C juures). Eetrid on orgaanilised ained, kus hapnik on seotud kahe süsivesinikradikaaliga (R1OR2). Metanool (CH3OH) füs om: vedel, värvusetu, kibe, terav lõhn, kibe maitse. Mõju organ: kahjustab maksa, neerusid; surmav; muudab pimedaks. Kasutus: lahustina keemiatööstuses, kütuseks, estrite saamiseks, meditsiinis, kütuse- ja plastide tööstuses. Etanool (C2H5OH) füs om: lõhnav, vedel, terav maitse. Mõju: kahjustab maksa, neerusi, aju jt; mürgine. Kasutus: kütuseks, termomeetrites, meditsiinis, ravimlahustes, jookides alkohol. Glütserool (CH2-CH-CH2 .. OH) om: põleb, vedel, mittemürgine, lahustub vees, lääge maitsega. Kasutus: kätekreemides, ravisalvides, toiduks ja energiaks, hambapastas.
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkoholid Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga ( -OH ). Alkoholide nimetused tuletatakse vastava süsivesiniku nimetusest, millele lisatakse sõnalõpp ool, kusjuures esialgne lõpp aan lüheneb. Alkoholi molekulis võib olla ka mitu hüdroksüülrühma. Selliseid alkohole nimetatakse mitmehüdroksüülseteks (mitmealuselised).
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga OH, nimetatakse alkoholideks. Alkoholid on hüdroksüülühendid. Alkoholis on hüdroksüülrühm tetraeedrilise süsiniku küljes. Kõige tuntum alkohol on etanool ehk etüülalkohol , CH3CH2OH. Hüdroksüülrühm on seotud tetraeedrilise süsinikuga kovalentselt. See side on väga tugev. Mitme alkoholi molekulis oleva hüdroksüülrühmaga alkohole nimetatakse mitmehürdroksüülseteks. Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: alküülrühm R- OH hüdroksüülrühm
docstxt/123995995119487.txt
Mitu Kuidas süsinikku? nimetatakse? 1 Met- 2 Et- 3 Pro- 4 But- 5 Pent- 6 Heks- 7 Hept- 8 Okt- 9 Non- 10 Deka- 1. Alkoholid on süsivesinikest tuletatud ühendid, mis sisaldavad OH rühma. 2. Sahhariidid on C, H, O ühendid. Magusad, veega lahustuvad sahhariidid on suhkrud. Fruktoos ehk puuvilja suhkur. Sahharoos ehk lauasuhkur leidub suhkruroos ja suhkrupeedis. Tärklis on valge, pulbriline ja kristalne, mis vees ei lahustu, soojendades omab paksu lahuse - kliister. 3. Rasvad jagunevad taimsed, näiteks oliiviõli, rapsiõli ja loomsed, näiteks searasv ja hülgerasv. 4
Paldiski Gümnaasium ALKOHOLID Anna-Maria Belousova 10.kl Oponent: Matheus Matthiessen Paldiski 2012 Sisukord Sissejuhatus Füüsikalised omadused Keemilised omadused Metanool Etanool Etaandiool Propaantriool Ksülitool ja sorbitool Sissejuhatus Alkoholid on ained, mille molekulis süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH) Alkoholidel on järelliide ool Molekulis võib olla mitu hüdroksüülrühma (-diool, triool, jne) Alkoholi esineb looduses vähesel määral, kuna madala keemistemperatuuri tõttu ta lendub kergesti. Seetõttu hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkohoolsete jookide kangust väljendatakse mahuosades.
reguleeritud. Viinavöönd on omakorda osa teravilja põhjal toodetud alkoholi vööndist, mis ulatub Iiri- ja Sotimaast, kus tehakse odrast viskit, Inglismaa ja Madalmaadeni, kus toodetakse dzinni ja genever'i, ning Saksamaani, kus on levinud täisteraviin Korn (sks `teravili', ka Kornbrand). 7. Millest tekivad puskariõlid? Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustvad? Puskariõli alkoholid tekivad käärimisel vaigulistest materjalidest. Need alkoholid on õige mürgised ja kaovad organismist aeglaselt. Puskariõlisid sisaldavad kõik alkohoolsed joogid, mida pole destilleeritud (õlu, vein, sake jne.) või puhastatakse destillatsioonil vaid osaliselt (puskar, mõned viskid). Selliste jookide tarbimisel järgnevad ebameeldivad jääknähud on suures osas tingitud mürgistusest puskariõli alkoholidega. 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile?
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUM Lotta Kirke Kapral 9.d ALKOHOLID- ETANOOL Referaat Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2013 SISUKORD 1. Etanool................................................................................. ..................... 3 1.1 Etanooli saadakse põhiliselt suhkrut sisaldavate lahuste käärimisel..............3 1.2. Etanooli saadakse- viinamarjade, puuviljade ja teiste suhkruid sisaldavate lahuste või tärklist sisaldavate produktide kääritamisel......................................3 1.3. Etanooli saadakse- puidutöötlemisjääkide töötlemisel.................................4 1.4. Etanooli saadakse-Nafta krakkgaasides sisalduva eteeni hüdraatumisel......4 1.5. Tooretanooli destilleerimisel saadud ainet nimetatakse piirituseks.............4 2. Omadused.................................................................................... .............
Lihtalkoholid jagunevad: metanool (CH3OH), etanool ehk etüülalkohol (C2H5OH) , propanool ehk propüülalkohol (C3H7OH), butanool ehk butüülalkohol (C4H9OH). -OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist. Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega: 2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2 . Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid. Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide. (Vikipeedia) METANOOL Metanool on keemiline ühend valemiga CH3OH. Metanool on kergesti lenduv värvitu tuleohtlik mürgine nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga (põlemisvõrrand 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O). Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks.
docstxt/13861783239627.txt
parüümides, lakkides, värvides, taimekaitsevahendites, ravimites jne. Lagundab osoonikihti, tekitab kasvuhooneefekti. 4) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele Kasutusalad: PVC kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamiseks kasutatav vinüülkloriid on osutunud kantserogeenseteks, põhjustades maksavähi teket. 5) Selgita mõisteid: alkoholid, kontraktsioon, hüdrolüüsipiiritus, sünteetiline piiritus, absoluutne alkohol, denatureerimine, antifriis. Alkoholid: orgaanilised ained, milles vesiniku aatomid on asendunud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (-OH). Ühte hüdroksüülrühma sisaldavaid alkoholid - ühealuselised alkoholid(N:etanool), mitme hüdroksüülrühmaga - mitmealuselisteks alkoholideks (N: glütserool). Nimetustes tähistab alkohole lõppliide ool,
vesiniksidemed ja nende lõhkumiseks kulub täiendavat energiat. Alkoholid lahustuvad vees paremini kui vastavad süsivesinikud, sest nad moodustavad vee molekulidega vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp
Alkoholid ja fenoolid. Tselluloostehiskiud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks. Otseseks lahustamiseks on kõige levinum võte töötlemine NaOH lahusega, mistõttu tselluloos muutub osaliselt alkoholaadiks. Lisades saadud alkoholaadile süsinikdisulfiidi, tekib tselluloosi ksantogenaat, mis lahustub vees. Merseriseerimine. Tselluloos annab leelise toimel alkoholate. Kange (20...30%) leelisega töödeldakse peamiselt puuvilla ja seda nimetatakse merseriseerimiseks. Töötlemise aeg on kuni 2 minutit. Peale alkoholaatide tekib tselluloosist tõenäoliselt leeliskomplekse. Kui merseriseeritud lõnga või kangast veega pesta, hüdrolüüsuvad alkoholaadid ja kompleksid ning saadakse jälle tselluloos, kuid selle struktuur on natuke muutunud. Käärimisprotsessid toiduainetööstuses. Käärimise all mõistetakse prottsesse, milles mikroorganismid muudavad monosahhariidid, aga ka mõned muud ühendid, nt etanooli, mitmesugusteks lagunemissaa...
kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om. · NB! Metanool on eluohtlik 5-10ml pimedus ja 30 ml surm · Kahjustavad kesknärvisüsteemi Keemilised om. · Happelisus · Põlevad · Oksudeeruvad või redutseeruvad Alkoholide keemilised om. On seotud hüdroksüül rühmaga (OH) 1. reageerimine leelismetallidega (I-IIA rühm) tulevad alkohoolaadid, eraldub vesinik nt: · toimub redoksreaktsioon
*piirituses on 96-98% etanooli *iseloomulik terav lõhn ja kõrvetav maitse *keemistemperatuur on 78°C*tahkumistemperatuur on -117°C*seguneb veega igas vahekorras*½ liitrit absoluutset alkoholi on harjutamata organismile tappev Glütserooli ehk propaan1,2,3triooli füüsikalised omadused:*Värvitu *siirupi taoline *magusa maitsega *vees väga hästi lahustuv *kuumutamisel laguneb aga ei kee *kõhtu lahtistava toimega *kuulub rasvade koostisesse *kasutatakse kreemides Kõik alkoholid põlevad CH3OH+1,5O2 ->CO2+2H2O ; CH3CH2OH+3O2->2CO2+3H2O Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma, mis määrab ära hapete füüsikalised ja keemilised omadused Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik *söövitav Etaanhape ehk äädikhape ehk CH3COOH füüsikalised omadused*värvitu * iseloomuliku lõhnaga *vees lahustuv *keemistemperatuur 103°C *söövitav *hapu maitsega
Antifriis - Madala külmumistemperatuuri tõttu kasutatakse tema vesilahuseid raskelt külmuva (-30 kraadi) jahutusvedelikuna ehk antifriisina automootorites. 2. Miks ei saa alkohole vaadelda hüdroksiididena, kuigi nad sisaldavad OH-rühma? - Alkoholi molekulis hapniku aatomi side süsiniku aatomiga on palju tugevam ja püsivam kui hapniku side vesiniku aatomiga. Sel põhjusel alkoholide vesilahuses hüdroksiidioone ei esine ning alkoholid käituvad pigem kui happed, eraldades vesinikioone. 3. Alkoholid kui happed - Tasakaaluasend iseloomustab happe tugevust ja see on määratud osakese stabiilsusega. Alati on tasakaaluasend nihutatud stabiilsema osakese ehk stabiilsema oleku poole. Alkoholides on alkoksiidioonis asuv negatiivne laeng lokaliseeritud hapniku aatomile, mistõttu alkoholi happeline dissotsatsioon on nihutatud vasakule. Metanolaatioon on negatiivse laenguga ebastabiilne tugev nukleofiil ja tugev alus ning seob kergelt positiivse vesinikiooni ja annab niiviisi tagasi metanooli.
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om. Tulenevalt vesiniksideme mittteloomisest: Eetrid ei anna vesiniksidet, ei lahustu vees, madala keemistemperatuuriga. OH side molekulis puudub. Etanool (C2H5OH) ehk etüülalkohol (piiritus) Täht...
c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid. · Vesiniksideme tõttu kõrgem keemistemperatuur. Mida pikem on ahel seda kõrgem keemistemperatuur Eetrite füüsikalised omadused · vees hästi ei lahustu (vesiniksidemeid ei saa moodustada) · keemistemperatuur suhteliselt madal (vesiniksidemeid ei saa moodustada) -mida rohkem C-sid seda kõrgem. LAHUSTUVUS (alustades kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (C 1-3) alkoholid (C 4) muud alkoholid eetrid KEEMISTEMPERATUUR (kõrgemast) Dioolid ja trioolid alkoholid (mida pikem seda kõrgem) eetrid (mida pikem seda kõrgem) ALKOHOLID reageerivad IA rühma metallidega (alkoholaat+vesinik) ja hapnikuga (põlemine- tekib CO2+H2O) EETRITE saamine: 1) alkoholaat + halogeeniühend eeter + sool 2) alkohol + alkohol (kuumutamine) eeter + vesi
Keemistemp: -0,6 C -10,2 C 78 C 35 C PS Eetril ja piiritusel on sama brutovalem (C2H6O) Aine omadused on määratud aine struktuuriga. (nt. mida rohkem C aatomeid, seda kõrgem temp.; mida rohkem hargnenud ahel, seda madalam keemistemp.) Alkoholide füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused: Kuna hüdroksüülrühma vesinikul on positiivne osalaeng, võib ta hästi osaleda vesiniksideme moodustumisel. Alkoholid võivad moodustada vesiniksidemeid omavahel ja ka vee molekulidega. Sellest ongi tingitud alkoholide hüdrofiilsus ning hea lahustuvus vees. Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Süsiniku arvu suurenemise määral kasvab alkoholide keemistemperatuur. Keemilised omadused: Alkoholid on väga nõrgad happed, mis reaktsioonid käituvad neutraalsete ühenditena
· Alkoholide füüsikalised om.-hüdrofiilsed, lahustuvad vees hästi, kui süsinike ahel on lühike, kõrged sulamis-ja keemistemp., lühema süsiniku ahelaga alkoholid on vedelikud, pikemad aga tahked.keemilised om.-süsiniku ja hapniku vaheline side on nõrk, see katkeb ja tekivad vesinikioonid, happelised om-d,reak. aktiivse metalliga, põleb,oksüdeeruvad kas aldehüüdideks või ketoonideks(lõpp ool, CnH2nplus1OH).puupiiritus e metanool, mürgine, piirituse lühnaga, mürgitust ravitakse etanooliga,lahustina, kütuses, mürgitust põhjustab metanaal., etanool- iseloomuliku lõhna ja maitsega,
ALKOHOLID Autorid: Kennert Amberg Katrina Kaasik Edward Jõgi Metanool ja Etanool Metanool ehk metüülalkohol on keemiline ühend valemiga CH3OH. Ta on lihtsaim alkohol Etanool ehk etüülalkohol on valemiga CH 3CH2OH; on üks tuntumaid alkohole. Metanool ehk puupiiritus H | H--C--O--H | H Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik ja mürgine, nõrga alkoholilõhnaga vedelik. Metanool põleb praktiliselt nähtamatu leegiga: 2CH3OH+2O2=2CO2+2H2O Metanool on kasutusel antifriisi, lahusti ja kütusena. Samuti lisatakse teda etanoolile selle denatureerimiseks. Etanool ehk piiritus Etanool on iseloomuliku lõhnaga k...
Alkoholid ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale
ALKOHOLID Pipi Treial Tep10 Alkoholid? Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm (ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Ehk alkohol on süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga " ool ". Akohol on joovet tekitav keemiline aine, mida
Käärimine kestab seni, kui pole kas enam suhkrut, pole piisavat temperatuuri või siis on alkoholikogus liiga kõrge. Kuis meski on valmis, siis see destilleeritakse ära. Konjakit valmistatakse viinamarjadest, mis on harilikest viinamarjadest happelisemad. Ja konjaki valmistamisel on kahekorne destilleerimine. Viin tehakse aga piirituse baasil, mis lahjendatakse. Valmis viin lastakse läbi söe ja kristallfiltrite, et puhastada see põhjalikult. 7. Puskariõli alkoholid tekivad vaiguliste materjalide käärimisest. Need on üpriski mürgised alkoholid. Puskariõli leidub kõigis destilleerimata alkohoolsetes jookides ja ka osaliselt puhastatud alkohoolsetes jookides. Võivad põhjustada pohmelli. 8. Alkoholi tarbides mõttetöö aeglustub. Liigutused muutuvad ka tasapisi aeglasemaks, ei ole enam nii hea reageerimisvõime. Alkohol kahjustab kõiki organeid, kuid kõige rohkem kannatab aju. Mälu maht muutub väiksemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
