bioloogiliste iseärasuste järkjärgulist evolutsioonilist arengut tähistatakse mõistega hominisatsioon. Esimesed muutused olid: kahejalgsuse teke ja hammaste ehituse teisendumine, hiljem ajukolju mahu suurenemine ja näokolju taandareng. Esimese põhjalikuma uurimise inimese ja simpansi vahel teostasid King ja Wilson, aastal 1975. Nad leidsid, et valkude erinevused nende liikide vahel 1%. Inimese ei aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes simpansiga. Neoteenia tähendab somaatilise arengu pidurudust. Neoteenia on üks heterokroonia vorme, mis tähendab eellaste tunnuste ilmumisaja ja arengukiiruse üldisi muutusi fülogeneetiliste järglaste ontogeneesis. Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni. Neoteenia avaldub pedomorfoosina eellaste
oskuslikult. Suudab muuta käitumist vastavalt oludele kiiremini kui ükski teine loom (ajumaht). 6)Elamine perekonniti kooselu/abielu (laste kasvatamine, majanduslikud/kultuurilised aspektid) toimub keelekasutusele. 7)Tehnoloohilised oskused sõltub ellujäämine tehn. oskustest ja tööriistadest. 8)Ruumikasutus eluviis lagedal maal, metsast väljas. (nt toiduotsing, minnakse ühest kohast kodust päeva lõpus, minnakse sinna tagasi) 3.Neoteenia inimese füüsiline taandareng võrreldes loomariigiga (vastsündinud simpans on füüsiliselt arenenud nagu inimese 3 aastane laps). 4.Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi kaudu toimuv regulatsioon (kesknärvisüsteem peaaju, seljaaju ; piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi teiste keha piirkondadega). Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab.
.. Simpansid. Simpansil on nagu inimeselgi... 48 kromosoomi. Austrialopiteegid on kunagi ......... asustanud Ida- ja Lõuna-Aafrikat. ahvid. Inimese eellaste evolutsioonitee lahknemine 7-5 miljonit aastat tagasi. inimahvide omast toimus... Esimesed inimlased erinesid inimahvides Kahejalgse liikumisviisi poolest. peamiselt... Neandertali inimene oli inimese evolutsiooni... Ummikharu. Neoteenia seisneb... Individuaalse arengu pidurdumises. Inimese genonoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb 2% simpansi omast... Inimese peaaju on simpansi omastsuurem... 3,5 korda. Esimene inimliik tekkis umbes... 2,5 miljonit aastat tagasi. Nüüdisinimene tekkis... Aafrikas. Esimene inimliik arenes... Siredast australopiteegist.
- Higinäärmete arv suur - Liigub täiesti püstiasendis- käed lühenenud ja jalad pikemad, suur varvas ei vastandu teistele varvastele - Suudab kõnelda- kõri kaelal madalamal - Suguküpseks saamine kestab 2x kauem - Lapseea jooksul kasvab aju ligi 3x suuremaks kui seeoli sünnihetkel- neoteenia - Lapsed vajavad pikka aega hoolitsust, nende eest hoolitsevad mõlemad vanemad - Seksuaalne aktiivsus aastaringi - Naise ,,varjatud ovulatsioon" hoiab mehe kogu aeg naise lähedal - Mehel puudub sugutiluu - Meeste suguti oluliselt suurem, kui teistel
Artikuleeritud kõne häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1
28 tööriistadekvaliteedi ja kasutamisoskuse kaudu hakkas looduslik valik mõjuma aju arukusele ja käte osavusele. see omakorda tõi kaasa ka rühmasisese suhtlemise ja mõtlemise arendamise. 29 hauapanused näitasvad usku hauatagusesse ellu 30 3 sarnasust: kromosoomid haigused sigimine 3 erinevust: liikumisviis töövõime karvkate 31 On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. 32 neoteenia võis põhjustada selle, et loodusliku valiku tõttu inimeste evolutsioon võrreldes inimahvidega, pöördus
Neander suri välja nüüdisinim survel. 50-40th a tagasi kalj ja kop malingud. Samad evolutteg mis kogu loomariigiski. Inimlaste evl tähtsaim mutus on seotu kahejalg ja omnivoors ning sots suhetes. Klimaatiliste ja nendega seotud ökol ting muutus 7- 5milj a tagasi savannid kahejalgs. Vb oli eesjäsem vaja nt laste kandm, tööriistade valm, asjade kandmine jne. Tööriistad arend aju ja käte osavust see tõi kaasa ka rühmasisese suhtl ja prakt mõtlem. Inimesele isel neoteenia (areng aegl ja osal pidurdum) võr ahviga. Sot evol algas kõne olemasoluga. Sots evol ajal areng inim ühiskonnas. Kult, tsivils, riiklus, tehnol jne. Uued teadmis tulevasele põlvk.
*haigutavad *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32. Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32.Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
(LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimestel on paratamatult pikemad käed kui teistel(stigmad). (LK 169-171) 10. Binet´i skaala põrmustati ja avaldati kirjalikus vormis testina. (LK 201) 11. Eeldus, et kõik, kelle vaimne vanus on väiksem või võrdne kui 12 aastat on nõrgamõistuslikud. (LK 221) 12
Seda on hakatud nimetama hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsiooniks. Hakkas tekkima kunst tavapäraste tööriistade kui tarbesemete kõrvale. Esinesid kalju- ja koopamaalingud, skulptuurid ja ilunikerdustega tööriistad. Kuigi juba neandertaalased kasutasid kehamaalinguid, siis koopamaalingud oli juba suur edasiminek nüüdisaja inimese arengus ning näitas inimese mõttekäiku ja üleüldist inimese maailmanägemust. Suurim muutus, mis eritas inimest inimahvist oli neoteenia ehk arengu aeglustumine. Sellised ontogeneetilised muutused ilmnesid evolutsioonis juba varakult. Selle võimalikuks põhjuseks võis olla näiteks individuaalset arengut reguleerivate geenide mutatsioonid said loodusliku valiku objektiks. See pööras inimalste evolutsiooni inimahvide omaga võrreldes teisele teele. Esimesed jäljed religiooni olemasolust ulatuvad püstise inimese aega ning see näitab, et pidi toimuma algne omavaheline suhtlemine
koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga: · Näokolju- lõualuude liikumine ja massilt kergemaks muutumine, hammastiku mitmekesistumine (hammaste pikkus on lühenenud), osa luid rohkem ette eenduvad · Ajukolju- ajukolju maht suurenenud, koljuõmblused luustuvad hilises eas (18- 20) 3. Neoteenia- arengu aeglustumine ajas, kusjuures areng aeglustub eeskätt suguküpsuse eelse perioodi tasandil (võrreldes inimahvidega). Näiteks: järglased väga abitud sünnijärgsel ajal, mis kestab kuid. Hiline hammaste ilmnemine ja vahetumine. Luustumistuumade hiline kujunemine. Hiline suguküpsus. Hiline kahel jalal liikumine. Bioloogiline roll: seoses kahel jalal liikumisega pidi sünnieelne areng oluliselt kiirenema ja lühenema
Koed-moodustuvad sama talitusega ja struktuurilt sarnased rakud (epiteel-, lihas-, närvi-, sidekude) Kohev sidekude-siduv ja koonduv ülesanne, hoiab organeid paigal Kollageen-sidekohe põhimass, kõige iseloomulik elastseid kiude moodustav valk Kõhrkude-ümbritseb luude otsi, moodustades siledaid ja elastseid pindu Lihaskude-kokkutõmbamine e.kontraktsioon(Silelihaskude, vöötlihaskude). Luukude-organismi tugifunktsioon Mälujälg-püsimällu salvestatud info Neoteenia-pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu omaduste säilitamine täiseas Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuvaid elundite ja elundkondade talituse regulatsioonimehhanism Neuriit-e.akson, pikemad jätked, juhivad närviimpulsi teistesse rakkudesse Neurogliial-rakk, mis ümbritseb neuroneid, toetatades ja kaitstes neid Neuronid-närvirakud Närvikude-võtavad vastu ärritusi, töötlevad neid ja kannavad seda edasi ning salvestavad.
· Markertunnus- geenisiirde õnnestumise tuvastamiseks (nt jaanimardika geen, mis paneb helendama) · Kimäär- keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest · Geeniteraapia- normaalselt talitleva geeni siirdamine haige koe rakkudesse. Mõningatel juhtudel seisneb ravi mutantse geeni avaldumise blokeerimises. · Geenivaigistus- geeni avaldumise blokeerimine (mRNA lõhustatakse või vaigistatakse ning valgusünteesi ei saa toimuda) · Neoteenia- arengu aeglustumine ajas (pikeneb suguküpsuseelne periood) · Iseloomuliku tunnused inimesel: suur aju (suur ajumaht, inimesega sama suurte ahvide ajumaht umbes 3 korda väiksem), kahel jalal liikumine e. bipedalism (jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, anatoomiline ehitus), aeglane areng e. neoteenia (puudub konkreetselt määratlev innaaeg, sigimine pole seotud aastaaegadega), kõigesöömine (toidu töötlemine enne söömist), artikuleeritud kõne, käitumine
47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku tootma viirusosakesi, rakk hukkub; lüsogeenne- tungides rakku viiruse pärilikkusaine ühineb
Mõisted: Loomariik koosneb selgrootutest ja selgroogsetest. Imetajad toidavad oma poegi emapiimaga. Imetajatel on hea kesknärvisüsteem. Primaadid ehk esikloomalised. Imetajate klassi kuuluv selts. Inimlased ehk hominiidid. Orangutanid, gorillad, simpansid ja inimesed Neoteenia - arengu aeglustumine ja pidurdumine Mandunud organid - kolmas silmalaug, ussiripik, õndraluu, silmhammas Artikuleeritud kõne - mõisteline kõne Mittesessoonne sigimine - Ei sõltu aastaajast Hulkrakne organism - organism mis koosneb kahest või enam rakust Rakk - Organismide väikseim ehituslik ja talituslik osa Kude - Sama talitluse ja ehitusega rakkudest koosnev organi osa Elund e organ - Organismi osa, mis täidab kindlalt ülesannet Elundkond - Sama funktsiooniga seotud elundite kogum
2. Hõimkond keelikloomad * Karvkate 3. Klass imetajad *Sugurakud küpsevad aastaringselt, Loode areneb emakas 4. Selts primaadid * Imetamine 5. Sugukond inimlased * Liikumine kahel jalal, pöial vastandub teistele sõrmedele 6. Perekond inimene *On olemas elundkonnad, suur peaaju maht 7. Liik arukas inimene * Regulatsioon närvisüsteemi kaudu NEOTEENIA Somaatilise arengu pidurdus (aeglane individuaalne areng) II. Epiteelkude katab ja kaitseb, selle koe rakkudest moodustuvad näärmed, vooderdab õõnes elundeid, võõrkehade väljutamine (ripsepiteel ninas) Sidekude kõhr-ja luukude: tugiülesanne, Veri transpordi ül, rasvkude, kõhr-ja luukude, veri: kaitseül. Närvikude organismi erinevate osade regulatsioon, ärrituse vastuvõtmine, edasi juhtimine, analüüs
võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi. • Neoteenia ehk pikenenud lapseiga Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. • Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus
võimaldas lihaste ja aju arengut. Ilma toidu küpsetamiseta oleks keeruline olnud oma energiakulukat keha töös hoida. Toidu küpsetamise tulemusel muutus see pehmemaks ning inimlaste lõualuud väiksemaks ja hambad nõrgemaks. Tule kasutamisel oli ka mitmeid teisi positiivseid külgi - näiteks võimaldab tuli öösel kiskjaid eemal hoida, annab pimedal ajal valgust ning lubab asustada külmema kliimaga piirkondi. · Neoteenia ehk pikenenud lapseiga Pikk lapsepõlv toob kaasa vajaduse oma järglasi süles kanda ja nad sõltuvad kauem täiskasvanud liigikaaslastest. Arvatakse, et just neoteenia on teinud võimalikuks suure aju tekkimise ning kognitiivsed võimed. · Sotsiaalne evolutsioon Jahipidamise ja töö tekkimise järel tugevnes ka kollektiivne integratsioon. Ühistegevus küttimisel võis olla ka üks põhjusi keele arenguks. Tekkis usaldus
selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
mälujälg - püsimällu salvestatud informatsioon mälukaotus - informatsiooni kadumine või kättesaamatus mälust ajutalitluse kahjustuse tagajärjel nabaväädivere tüvirakud - sünnituse ajal nabaväädi verest eraldatavad tüvirakud, mis võivad diferentseeruda mitmesuguste kudede rakkudeks negatiivne tagasiside - homoöstaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude - kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutusi edasi kanda ja salvestada
mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel, töödeldakse enne söömist 5)keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus(artikuleeritud kõne) 6) elamine perekonniti, järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. *Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4
Australopiteek (lõunaahv)-perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2-1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik. Neandertallane (neandertali inimene)-nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Neoteenia-individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. Sotsiaalne pärilikkus-sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 2
· tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2.2 ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSEST RAKUD JA KOED rakud koed organid elundkond organism · EPITEELKUDE katab organismi välispinda, organite sise- ja välispindasid. nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest.
Elasid ajavahemikus 4,2 1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik Kromanjoonlane aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magnoni koopia järgi Prantsusmaal Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Osav inimene ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlaadne, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. Elas umbkaudu ajavahemikus 2,5 1,6 mln. aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas Püstine inimene väljasurnud inimliik, mis eksisteeris umbes ajavahemikus 1,9 miljonit kuni 300 tuhat aastat tagasi (aga võib-olla giljemgi)
koondamine sugukondadesse, nende ühendamise seltsidesse jne Takson - süstemaatika üksus, mistahes süstemaatika kategooriasse kuuluv rühm Väljasuremine - üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus Artikuleeritud kõne - konkreetne keerulisem kõnevõime Australopiteek - perekond tõenäoliselt esimesi püstikäivaid inimlasi Neandertallane - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu Neoteenia - individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Sotsiaalne pärilikkus - Põlvkondadest omandatud kogemuste ja teadmiste edasi andmine järgmistele põlvedele Milliseid eksperimentaalseid tõendeid on saanud biomolekulide organismivälise tekke kohta? Miller tegi katse, kust selgus et gaasisegus tekkisid pidevalt elektrilahendused, "välgud". Katses oli vesi ja gaasisegu
Bioloogia KT Evolutsiooni mehhanismid 1. Nimeta ja selgita geneetilise muutlikkuse vorme? pärilik muutlikus on erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Jaguneb kombinatiivseks ja mutatsiooniliseks Kombinatiivne muutlikus seisneb vanemate geenide ja nende alleelide ümberkombineerumises järglaste fenotüüpideks. genotüüpide arv sõltub, kui palju alleele on ühel või teisel geenil. Mutatsiooniline muutlikkus on mutatsioon, mis tekib hulkrakse organismi sugurakkudes ja kandub sugulisel paljunemisel edasi järgnevatele põlvkondadele. 2. Selgita mõisteid o Geenifond – populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi (kromosoomistik) mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. o populatsiooni geneetiline struktuur – Eri alleelide ja genotüüpide arvu ristsuhet ...
Inimest eristavad teistest imetajatest järgmised tunnused: püstine, kahejalgne liikumisviis- luustik kohanenud püstiseks kõnnakuks. Muutused vaagna, jäsemete ja selgroo ehituses. Suhteliselt suur aju- hästi arenenud ajukoor, näo ja ajukolju suhe muutunud võrreldes inimahvidega. Osavad käed. Artikuleeritud kõne. Sobiv kõneaparaat. Aastaaegadest sõltumatu sigimine. Pikk raseduse kestvus. Aeglane individuaalne areng- neoteenia(pidurdunud areng noorusjärgus). Mõisteline infovahetus. Tehnoloogiline ja vaimne kultuur. Oskus valmistada tööriistu, luua tehnoloogiaid, sõltuvus asjadest. Sarnasused teiste primaatidega: oskus suhelda (viipe/märgikeel), oskus õppida, tööriistade kasut, sarnane füsioloogiline talitlus, anatoomiline ehitus ja sigimisviis, Erinevused teiste primaatidest: 2x pikem eluiga, arengu aeglustumine ja pidurdumine
kiskjalised, imetajad, selgroogsed) 40) Väljasuremine liikide hävimine, nt hääbunud tänu konkurentsile või halbade tingimuste tõttu. 41) Artikuleeritud kõne- häälikuliselt liigendatud kõne, mõistelise keele kasutamine. 42) Australopiteek Esimene püstikäiv inimlane. 4,2 1,1 mln a tgsi Aafrikas. 43) Neandertaallane 250 30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Aasiat asustanud inimliik 44) Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine 45) Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evo eeldus järglastele pärandatakse oskused, teadmised ning tehnoloogiad ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. III VÕRDLE 1) LAMARCK DARWIN Elu tekkis isetärkamise teel Avaldas teaduslikult põhjendatud evo teooria
*haigutavad *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse. Tänu sellele on parem ka nende tasakaal, mis võimaldab inimesel kui liigil suurepäraselt kahel jalal edasi liikuda. 32. Millist osa inimese evolutsioonis võis etendada neoteenia? Inimese ja inimahvide individuaalse arengu võrdlemisel ilmneb inimesele iseloomulik neoteenia. See seisneb arengu aeglustumises ja osalises pidurdumises. Kuigi inimesel kestab rasedus kauem, sünnib inimlaps märksa väetimana kui inimahvidel. Inimese arengujärgud kestavad pikemat aega ja inimahvide noorea mitmed omadused säilivad inimesel veel täiseas. Väljasurnud inimlaste skelettide uurimine näitab, et seda laadi
termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3. Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas 4. Inimesele iseloomulikud tunnused: Väga suur ajumaht (~1400cm3) Püstine kehahoiak ja kahel jalal liikumine Aeglane areng, mittesessoonne sigimine (ei sõltu aastaajast) Inimene on omnivoor (kõigesööja); toitu töödeldakse, varutakse, transporditakse ja jagatakse omavahel. Keerukas kultuuriline käitumine (sh artikuleeritud kõne)
- oskus kontrollida emotsioone, loomadel see võimalus puudub nad on impulsiivsed - jäsemete eripära - loomadel puudub mõiste vaba aeg, nad on pidevas liikumises ega laiskle - inimesel on oluliselt parem nägemismeel, taandarenenud aga haistmismeel - artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude
rohkem. Primaatide spetsiifilised geenid positiivse selektsiooni tulemusena. Inimspetsiifilised geenid harvad. FOXP2 inimesel unikaalne transkriptsioonifaktor, mis on oletatavalt seotud kõne ja keele tekkega. Inimesel erinev transkriptoom. Hominoidide kromosoomide võrdlus: 2 chr. pärineb primaatide kromosoomide fuseerumisest; 5 chr. erinevaim (P. troglodytes peritsentriline inversioon), chr. 6 sarnaseim (vaid telomeerid). Hominisatsioon neoteenia kaudu? Neoteenia somaatilise arengu pidurdumine, vormimuutuste ja kasvusuhete aeglustumine. Tulemiks sarnasus fülogeneetiliste eellaste noorvormidega. Neoteenia avaldub pedomorfoosina: eellaste omaduste evolutsioonilise ümberpaiknemisena järglasliikide hilisematele ontogeneesijärkudele. Inimese puhul oluliseks ka üsasisese arengu lühidus n.ö. laps sünnib enneaegsena. 31. Farmakogeneetika (ajalugu). Alused sir Archiblad Garrod. Lõi inimese keemilise individuaalsuse kontseptsiooni
ajaloost arengut ning selle käigus omandatud kogemuste ja teadmiste uuenduslikud kuhjuised järglaspõlvkondades. · St ka ajaloo teket mälestusi varasematest · 17. Inimese EV põhilised muutused · Kahejalgsus ehk püstine kehahoiak · Segatoidulisus · Sotsiaalsete suhete täiustamine kõne 18. Muutuste põhjused · Keskkonna muutused o Kliima kuivendamine · Tööriistade kasutamine ja hiljem valmistamine · Neoteenia arengu iseärasus, aeglustunud, pidurdunud areng 19. Inimese EV tänapäeval · Pärilik muutlikus toimib alati · Auunav looduslikvalik inimpopulatsioonides on sotsiaalse evolutsiooni tingimustes oma mõjujõu kaotanud · Ka stabiliseeriv valik on nõrgenenud · Ev seisneb peamisel inimkonna ühtlustumises · Geenivool vaba ja ulatuslik üleilme inimtüüp, kellel puuduvad nii rassi. Kui ka rahvustunnetused
· Sugunäärmed östrogeenid naiste sugutunnuste väljakujunemine - testosteroon - soodustab seemnerakkude tootmist ja meeste sugutunnuste väljakujunemist * Joodi puudumisel tekib kilpnäärme haigus struuma. * Kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, siis inimene põeb suhkrutõbe. 9. SIGIMISELUNDKOND Ülesanne enda sarnaste järglaste saamine. Viljastamine toimb munajuhas. Seemnerakud valmivad munandites. MÕISTE: Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Neuron närvirakk
maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega. Kui jäsemed eksisteerivad, on need paarilised ja viievarbalised. Kopsud on olemas. Süda kolmeosaline, krokodillidel neljaosaline. Amnioodid (loodetel on sisemine lootekest – veekest ehk amnion).
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju
o Inimesel on 23 paari kromosoome, shimpansil 24 paari kromosoome, millest 13 paari on identsed - Inimese areng võrreldes inimahvidega on aeglustunud o Vastsündinud peaaju math on u 25% täiskasvand inimese omast o Ahvibeebil 50% o Inimesel on 2.a. simpansi anatoomiline ja füsioloogiline küpsus alles 8-10 eluaastaks o Täiskasvanud inimese kolju sarnaneb rohkem simpansi lapse omega, siis inimese eluiga pikem o Neoteenia arengu pidurdamine ja eellaste noorjärkude omaduste säilitamine täiseas - Inimese evolutsiooni peamised suunad o Püstine kehahoid koos kahejalgse liikumisega o Eesjäsemete areng käteks kui tööorganiteks o Peaaju areng, sellega kaasnev kõne- ja mõtlemisvõime - Inimese evolutsioon (pole täpselt teada, kuid hetkel arvatakse nii) o Dryopithecus ~12 MAT(6-10 MAT miljonit aastat tagasi) lahknes inimlasteks ja inimahvlasteks
ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. OSAV INIMENE- ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu. PÜSTINE INIMENE- väljasurnud inimliik, mis eksisteeris u ajavahemikus 1,9 mln 300 tuhat aastat tagasi. SOTSIAALNE EVOLUTSIOON- aeg, kui hakkas arenema inimühiskond.
INIMESE TALITLUSE REGULATSIOON Homöoastaas- organismi sisekeskkonna püsiv tasakaal Riik - loomad Hõimkond - selgroogsed Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - pärisinimene Inimesele iseloomulikud tunnused: 1. Väga suur ajumaht 1400 ml 2. Püstine kehahoiak kehaehitus 3. Väga aeglane areng neoteenia 4. Mitmekesine toit, selle töötlemine 5. Märgisüsteemid: kõne ja kirjaoskus 6. Perekond ühiskond - tehnoloogia Antikeha- valgud, mida organism kasutab võõrkehade äratundmiseks ja ohutuks muutmiseks Antigeen- kutsub esile antikehade tootmise ja immuunvastuse Kaasasündinud immuunsus- rakkudest ja mehhanismidest koosnev immuunsüsteemi osa, mis kaitseb organismi nakkuste eest ilma haigustekitajat ära tundmata
- Aeglane areng; mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg. - Kõigesööja - Keerukas kultuuriline käitumine. - Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude
valgete meeste evolutsiooni eellaste staadiumis elavad esindajad. See teooria muutu tohutult tähtsaks. See miks ikka mustanahalised on alam klassist toodi välja haiglaslikud põhjused. Näiteks neil on vähe arenenud sääremari mis on lausa lapse tunnusjooneks ning nina lamedus . Naiste kohta väideti ,et enesetappe tehes muutuvad nad naiselikumaks kuna sellega siis nad näitavad oma nõrka psüühika taset mis ei sobi arenenud liigi hulka. Kuid siis tuli moodi neoteenia millega anti edasi teadmine ,et kõrgema klassi täiskasvanud mehed on alaväärtuslikud, sest nad kaotavad laste kõrgema taseme tunnusjooned. See teadmine oleks muutnud mustanahaliste elu kergemaks aga seda ei tahetud tunnistada ja ei toodud lausa esilegi. Vaid nagu terves raamatus juttugi püütakse mustanahalisi niivõrd madalaks kuulutada ,et otsekui oleksid nad ahvistki madalam rass. Leidus jälle kes muutis teooria mustanahaliste vastu ja tõi välja täiesti ajuvabad lahendused,nagu
* Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui 2% võrra. * Nii inimahvid kui inimesed on sotsiaalse eluviisiga, kelle liigisisene vastastikune sõltuvus on väga tugevasti kinnistunud (võime üksteiselt õppida) * Mõlemad valmistavad elutegevuse hõlbustamiseks tööriistu. 3) Milles seisnevad inimese peamised erinevused teistest loomadest? * Võrreldes teiste imetajatega esineb inimesele neoteenia pidurnud areng ja eellaste noorjärgu säilimine täiseas. * Inimesed on ühiskondliku eluviisiga üksikisendid. Nad on omavahel seotud tiheda, mõistelisel keelel põhineva teabesuhtlusega ja iga indiviidi elu ning tegevus sõltub teiste omast. 4) Mis on võimaldanud troopilise päritoluga inimestel asustada kogu Maad? Olenemata troopilisest päritolust suudab inimene asustada kogu Maad, sest ta on võimeline
o + Vabanenud esijäsemed võimaldasid järglaste kaasaskandmist o + Sai aktiivselt toitu hankida ja jagada o + Paranesid seosed ajutalitluse ja kätetalitluse vahel o Langes liikumiskiirus o Ristluu kasvas kokku ja seetõttu on inimestel imetajatest kõige raskem sünnitus o Jalgade haigused (veenilaiendid, liigeste kulumine) o Keha raskuskese muutus (kujunesid välja selgroo haigused) o Kõhukoobas jäi kaitseta 2) Neoteenia Arengu tahtlik aeglustumine ajas. Neoteenia ilmingud: o Sisuliselt enneaegne sündimine o Hiline luustumine o Hiline suguküpsus See kõik võimaldab pikka eluiga 3) Muutused koljuga o Pidevalt on suurenenud ajukolju maht o Pidevalt vähenenud näokolju osakaal (lõualuude taandareng, kihvade taandareng, põsesarnade taandareng 4) Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine. Regulaatorgeenid võimaldavad
6. Primaadid iseloomulikud tunnused: · jäsemete üldise ehitusplaani muutumine; sõrmed (eriti pöial ja suur varvas) on väga liikuvad ning teravad küünised on asendunud lamedate küüntega · suurenenud nägemismeele tähtsus, millega on kaasnenud haistmismeele taandarenemine · koonu lühenemine (näokolju lamenemine),suhteliselt lihtne hammaste struktuur ning suure ja keeruka ehitusega aju progresseeruv areng neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas TÕENE või VÄÄR 1. Inimene on ainus sotsiaalse eluviisiga loom. Väär On mitmeid sotsiaalse eluviisiga loomi, kelle vastastikune sõltuvus on veelgi tugevamini kinnistunud sellised on eelkõige ühiselulised putukad, nagu mesilased, sipelgad ja termiidid. Ka paljudel lindudel ja imetajatel on sotsiaalne (karjaline) eluviis üsna tavaline. 2. Hea toitumise korral toimub inimese individuaalne areng kiiresti
kontseptsioon, st et mingi konkreetne raha summa on olevikus rohkem väärt kui tulevikus, sest tulevik ei pruugi kätte jõudagi. Nt kas võtaksid 100 täna või 130 homme. Inimene nagu muudki loomad, on võimeline diskonteerimise määra paindlikult kohandama, kui keskkonnatingimused muutuvad. KÄITUMISÖKOLOOGIA RAKENDUSI INIMESELE (P. Hõrak) · Hominisatsiooni neoteenia teooria Hominisatsioon = inimeseks saamine; neoteenia = indiviidi kehalise arengu pidurdus Väidab, et inimese kognitiivsete võimete evolutsiooni tõukejõuks oli inimlapse üliaeglane areng. Algpõhjuseks hominiidide üleminek püstisele kõnnile (bipedalismile) ca 4 miljonit aastat tagasi. · Miks on inimkäitumist mõjutavate evolutsiooniliste jõudude uurimine vajalik? Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on
· Sisenemine viljastumine, loote arenemine emakas, sünnitamine, imetamine ja poegade hoole. · Inimesel on imetajaga sarnane ainevahetuse tase, püsisoojasus, kinnine vereringe, kaasi vahetus kopsudes ja sarnaseid haigustekitajaid. · Inimesel on keerukas sotsiaalne käitumine. Nagu imetajatel. Inimese liigitunnused Omapära võrreldes primaatidega on esiteks ajumaht. Püstine kehahoid, kõnnak kahel jalal, mida võimaldab skelet ja lihased. Miite see Soome sigimine. Aeglane areng ehk neoteenia, mis võimaldab keerukate tingitute reflekside kujundamisel. Sotsiaaldsed suhted(keerukad muutuvad suhted). Oskus valmistada tööriistu ja oskus kasutada erinevaid tehnoloogiaid. Inimese rakk, koed ja elundkonnad Inimesel on loomnerakk, rakul on rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum(, mis juhib rahu elutegevust) ja organellid. Mitokondrid on raku jõujaamad, neis toimub raku hingamine, mis tähendab bikeemlisi reaktsioone, mille arvelt energia vabaneb. Ribosoomides toimub valgusüntees
Millised etapid arengus on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele? Vertebraatide näitel. Kõik etapid va gastrulatsiooni (põhiliste kehaplaanide väljakujunemine) on vastuvõtlikud evolutsioonilistele muutustele (epigeneetiliste asjaolude tõttu). Gastrulatsioonifaasides toimub eellaste gastrulatsioonifaasidele sarnaste kehaplaanide säilimine, kuid mitte kunagi eellaste täiskasvanud vormid ei esine embüogeneesis. 21. Mis on heterokroonia? Seleta neoteenia mõistet, too näiteid. Heterokroonia (erinev aeg) geeniavaldumise aeg muutub või kestvus. Neoteenia on üks heterokroonia vorme. Neoteenia arengu aeglustumine ja osaline pidrudumine. Nt inimese lõualuid määravate geenide avaldumine peatub varem kui simpansil. Ka laktoositalumatus on neoteenia nähtus (juveniilse- noorjärk- staadiumiga peaks piirduma). Aksolotl tal võivad säiluda välislõpused terve elu. sugurakud valmivad
..3 mln. aasta jooksul. Sealjuures on täiesti võimalik, et suurte morfofüsioloogiliste uuenduste puhul ei pea tekkima ühtegi uut funktsiooni (geeni) molekulaartasemel -- piisab olemasolevate geenide avaldumise regulatsiooniprogrammi muutumisest. On üsna usutav, et inimese aju ei sisalda mitte ühtegi uut valku võrreldes näiteks impansi ajuga. Inimaju unikaalsus võib vabalt olla tingitud muutustest ühiste valkude hulgas, nende sünteesi ajas ja kohas (vt. ka neoteenia). 6. Hominisatsiooni ökoloogilised tingimused ja tegurid Varajaste hominiidide (gratsiilsete australopiteekuste ja habiliinide) skeletijäänustest võib järeldada esmaste hominisatsiooni- protsessidena kahejalgse e. püstise liikumise saamist peamiseks liikumisviisiks, eesjäsemete kui manipulatsiooniorganite eristumist ja hammastu muundumist oletatavasti seoses järk-järgulise üleminekuga karmilt taimtoidult pehmemale ja energiarikkamale loomtoidule
Natura 2000 - üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Neandertallane (neandertali inimene) - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees ning Kesk Aasiat asustanud inimliik. Negatiivne tagasiside - homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Nekton - ehk ujum (kalad kahepaiksed, putukad jt. Vees aktiivselt liikuvad loomad). Neoteenia - individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. Neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele. Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked.
annaabi.ee 
