Rakendusbioloogia- teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Biotehnoloogia- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. Heteroos- hübriidjõud Antibiootikum- peamiselt hallitusseente ja osa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organimside, valdavalt bakterite elutegevust. Biotõrje- taimekahjurite hävitamine või nende paljunemise ja leviku pidurdamine teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Fundamentaalteadus uurib objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi.Sisks on faktid, seadused, teooriad, hüpoteesid
kaudu. Tri-, tetra-, heksa-, oktaploidsus jne • Polüploidsus on laialt levinud taimeriigis, loomariigis esineb seda harva • Inimestele on polüploidsus reeglina Polüploidsuse teke • Genoomi duplikatsioon – mitoosijärgses rakujagunemises tekib viga • Gameetide mitte-redutseeriv jagunemine – meioosis tekib viga • Polüspermia – rohkem kui üks seemnerakk viljastab munaraku Polüploidsuse teke Kasulikkus • 3 peamist kasulikku poolt 1) Heteroos 2) Geenide paljusus 3) Aseksuaalne paljunemine Heteroos • Homosügootide hübriidide üleolek homosügootsetest vanematest mingite tunnuste poolest 1) Kasv 2) Saak 3) Vitaalsus •) Heteroos muudab polüploidsed rohkem jõulisemaks kui nende diploidsed vanemad •) Seda rakendatakse tarbeloomakasvatuses ja taimekasvatuses Geenide paljusus • Situatsioon, kus teatud biokeemilised funktsioonid on liigselt kodeeritud ühe või enam geenide poolt
RAKENDUSBIOLOOGIA- teadus, mis seisneb biolooga põhiharude avastatud seaduste ja loodud teoorita epraktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. BIOTEHNOLOOGIA- bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnol. mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muundamiseks. HETEROOS- tähendab hübriidi üleolekut oma vanematest ühe või mitme tunnuse poolest. ANTIBIOOTIKUMID- peamiselt hallitusseente ja oa bakterite poolt sünteesitavad ained, mis pärsivad teiste organismide, valdavalt bakterite elutegevust. EMBRÜOSIIRDAMINE- ebrüotehnoloogiline protsess, mis seisneb ühelt emasimetajalt saadud või kehavälisel viljastamisel tekitatud embrüote siirdamises sobivas innatsükli faasis oleva retsipientlooma emakasse, kus see areneb sünniealiseks.(ka inimestel)
tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. · Näide: toidu ja joogi valmistamine kääritamise abil, põllumajanduslik sordiaretus, ravimite tootmine. 3. Too näide biomimikri kohta. · Jäälinnu noka järgi modelleeritud esiotsaga rong sõidab vaiksemalt, kuid varasemast 10% kiiremini ja kasutab seejuures 15% vähem energiat. 4. Mis on heteroosi põhimõte? Heteroos tähendab heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. (Geneetiliste soovituste rakendamisel leiti, et mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. 5. L. Pasteuri, A. Flemingu ja J. Listeri tähtsus. Louis Pasteur: · Tõestas 1860. aastatel, et elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendumisel ja roiskumisel ei teki
sugulusaste on väiksem kui antud antud populatsiooni loomadel keskmiselt. Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides. Praktikas saame rääkida siis kui saadud hübriid ületab mitte üxnes lähtevormide keskmist nitajat, vaids ka paremat vanemat. Tüübid:
Seega on sarnaste geenide kohtumise tõenosus väike. Seepärast suureneb autbriidingu korral alati populatsiooni heterosügootsus. 69. F tähistataxe hübriidseid põlvkondi(soo geneetikas) M mutageenseid põlvkondi(mutatsiooni aretuses) I inbriidingu sisepõlvkondi(loomsetel;populatsioonigeneetikas) 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele 71. Heteroos- heterosügootsuse suurenemisega kaasnev stimuleeriv toime mitmele tunnusele. Omane esimesele hübriidsele põlvkonnale(F1); ilmneb järgmistes põlvkondades, a nõrgeneb järjest. Efekt ilmneb taimedel, loomadel, liikide, sortide(tõugude) ja liinide vahelises ristamises, kuid mitte kõigis suvalistes kombinatsioonides. Praktikas saame rääkida siis kui saadud hübriid ületab mitte üxnes lähtevormide keskmist nitajat, vaids ka paremat vanemat. Tüübid:
RNA vaigistamine · Alternatiivne taimekaitsemehhanism viiruste vastu. · Paljud viirused paljunevad kaksikahelalise RNA abil. · Taimed tunnevad need molekulid ära ja lõikavad lühikesteks fragmentideks (restriktsiooniensüümid). · Taimedel on alguses näha kahjustuse märke, aga need kaovad, kui RNA vaigistamine töötab. · Lisaks taim jätab viiruse järjestuse mällu, et tulevikus kiiresti reageerida. (loeng 8) Geneetika rakendused:miks vajalik osta sertifitseeritud seemet? - Heteroos Universaalne fenomen, kus F1 põlvkond on paremate agronoomiliste või saagi omadustega, võrreldes mõlema vanemaga. Geneetline mehhanism ei ole täpselt teada Heteroos (Hybrid vigor) suurendab: · Tootlikkust (saak/ühik/ajaühik, 15-20% saagi lisa) · Majanduslik kasu Kaks hüpoteesi, miks inbreeding on kehv Üledomineerimine (Overdominance) : geneetiline varieeruvus annab eelise populatsioonis, nii, et heterosügootidel on eelis mõlema homosügoodi ees. Inbriiding vähendab
1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused · säästab energiat · ajakulu vastavate org. Leidmiseks · vähem ja kahjutud jäätmed · tundlikkus keskkonna suhtes · odav tooraine
lahenduste uurimises ning teostamises. Biotehnoloogia-rakendusbioloogiline meetod või protseduur, mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. Bioonika-eluslooduse eeskuju kasutamine tehnika ja tehnoloogia arendamisel. Küberneetika-teadus juhtimisest ja sidest masinas, organismis ja ühiskonnas. Heteroos(hübriidjõud)- mõnede sortide ja tõugude ristamisel saadavad hübriidid on suurema jõudlusega kui kumbki vanemvormidest. Kloonimine-geeneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism.(Nt. paljundamine mugulate, sibulate või muude vegetatiivsete taimeosade abil on pmst kloonimine) Meristeempaljundus-meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks.
Põhjus ühe aminohappe asendumise hemoglobiini ahelas (Hb koosneb neljast ahelast, (2 and two chain), mis kõik seotud heemiga. Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu Troopilises Aafrikas heterosügootide levimus kuni 40% Glu = glutamiin hape(happeline a/h negatiivse laenguga) Val = valiin (mittepolaarne a/h, ilma laenguta) Heterosügoodid resistentsed Heteroos või üledomineerimine, sest heterosügoodid teatud tingimustes paremad kui kumbki homosügootidest HbS alleeli levimus Adaptiivsed mutatsioonid Klassikaline näide partidel ja hanedel Anser indicus Pesitseb Aasia steppides Rändab 9000 m kõrgusel, hapniku partsiaalne rõhk ~30% sellest, mis merepinnal (Chloephaga melanoptera) Pesitseb Andides
Kalad on soojalembelised. Eluks sobivad seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Elavad ka kiirevoolulised veekogudes ja mõõduka soolsusega rannikumeres. Temperatuur talub 0-35 kraadi, paljunemisekssobib üle 20 kraadine kuumus. Vajab hapnikku. Tiikides kasvatatav karpkala kodustati euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopas ja Kaug-idas alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud: peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest põhjustatud genotüüp. KOI on jaapanis aretatud värviline ilukarpkala. SASAAN ehk ulukkarpkala. 12. Karpkala tiikide ehitus ja tüübid tootmises ja hobikalakasvatuse puhul. Kalakasvatuseks rajatud tiigid on loodusliku põhja ja mullast tammidega veest tühjendatavad rajatised, kus vee läbivooli ja taseme määrab regulaator.Noorkalatiigid, kuhu asustatakse
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid Mehhikos, Pakistanis ja Indias · Feromoonid- hormoonisarnased ained, mida kasutatakse biotõrjes
Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub. Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub. Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon-kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid, mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist. *Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos-ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised. *Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi. *Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad *Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass!! 6
- Kromosoomi või üksiku geeniga seotud häire – nt lisakromosoom 21 – downi sndr - Pärilike juurtega orgaanilised häired nt skisofreenia, bipolaarne - Halvasti defineeritavad isiksuseomadused – neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus 7. Peab üldjoones oskama seletada järgmisi mõisteid: genotüüp, fenotüüp, dominantne vs retsessiivne genotüüp, sooliiteline geen, heteroos, epistaas, pleiotroopsus, epigeneetika, geenipolümorfism, genoomiülene uuring, Hardy- Weinbergi seadus - Endofenotüüp – kompleks mingeid omadusi, vahendaja käitumise ja geenide vahel - Epigeneetika – geenide avaldumise kontroll biokeemiliste signaalide abil, mida mõjutavad keskkond või genoomi teised osad. DNAd mitte hõlmavad päritavad muutused geeniekspressioonid - Geen – pärilikkuse ühikfaktor, reeglina paaris
- Lähedased liigid annavad looduslikke hübriide paljude eri süstemaatiliste taksonite piires - Hübriidid on sageli fertiilsed - Mida erinevamad on vanemad, seda harvem hübridiseerimine ning suurema tõenäosusega viljatud Hübriid - Ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt suhtelistel erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane - Taimeriigis hübradisatsiooni tulemuseks heteroos (suurem saak ja haiguskindlus) - Tavaliselt eri taksonite vanemate järglane Kimäär - Lammas + kits - Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused
4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes, peab olema kindel levila. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Ristamine- aretusmeetod, kus omavahel paaritatakse erineva tõu loomad. On elujõulisemad ja kiirema kasvuga kui puhtatõulised loomad-heteroos. Puhasaretus-paaritatakse ühte ja samasse puhtasse tõugu kuuluvaid loomi. Tõu kujunemise etapid: I- toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. II- toimub tõu- ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. III- ehk kultuurtõu perioodil on tõu jõudlusomadused, konstitutsioon ja kehaehitus väljakujunenud ja kõige paremal taseme. IV-tõu mandumine, kus ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist, pigem vastupidi 5
järglaskond ühesuguse fenotüübiga kõrgekasvuline. Ainult genotüübi dd korral avaldub kääbuskasv. Seega on iseviljastumise teel saadud järgmine generatsioon F2 kas kõrgekasvuline või kääbuskasvuline lahknemissuhtega 3:1. Alleelide segregeerumise bioloogiliseks aluseks on homoloogiliste kromosoomide paardumine ja sellele järgnev lahknemine tütarrakkudesse meioosiprotsessis. 70. Sisearetuse mõju risttolmnevatele kultuuridele. 71.Heteroos ja selle tüübid,heteroosi kinnistamine ???? heteroos -- e. hübriidjõud , nähtus, mis väljendub hübriidide (ristandite) suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms. Heteroos ilmneb tavaliselt sama liigi inbriidsete liinide, vähemal määral tõugude või sortide ristamisel, aga mõnikord ka (sama perekonna) eri liikide hübriidimisel saadud indiviidide juures. Viimasel juhul ilmneb heteroos enamasti osaliselt: mõni omadus (taval. kasvukiirus, vastupidavus jms
9. Juhuslik geenitriiv (selle olemus, efektiivse populatsioonimahu mõiste ja arvutamine). 10. Suguluskoefitsient (mida see näitab ja selle arvutamine (põhivalem). 11. Inbriiding (mõiste, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis). 12. Inbriidingukoefitsient (mida see näitab, arvutamise põhivalem; mida näitab inbriidingukoefitsiendi nihe, inbriidingudepressioon). 13. Heteroos (mõiste, kuidas arvutatakse, kuidas mõjutab genotüübisagedust populatsioonis, heteroosiefekt). Dominantsete geenide hüpotees ja üledominantsuse hüpotees. 14. Tunnustevahelised seosed. Korrelatsioon- ja regressiooni mõiste. 15. Fenotüübi- ja genotüübiväärtus. 16. Fenotüübilise dispersiooni komponendid. 17. Tunnuste päritavus. 2 1. POPULATSIOONIGENEETIKA MÕISTE
Heterogeense paaridevaliku korral suureneb populatsiooni heterosügootsus (Aa), mis omakorda suurendab tunnuse pärilikku muutlikkust ja variatsiooni. See omakorda võimaldab saada kiiremat selektsiooniedu, sest tänu suuremale tunnuse variatsioonile on selektsioonidiferents (SD) suurem. Heterosügootsuse suurenemine korreleerub positiivselt suurema kohanemisvõime, elujõu, kasvu, kasvuintensiivsuse, sigivuse ja produktiivsusega. USA teadlane Shull nimetas nähtust heteroosiks (HE). Heteroos tähendab seega heterosügootsuse suurenemisega kaasnevat stimuleerivat toimet mitmetele tunnustele. Heteroosi esinemisel ületab F1 hübriidide uuritava tunnuse keskmine väärtus vanempopulatsiooni keskmise väärtuse. HE hilisemates põlvkondades harilikult kaob. 60. Puhasaretus ja sugulusaretus Puhasaretus jaguneb: 1. liinaretus 2. perekondaretus 5.1. Puhasaretus 5.1.1. Liinaretus Liinaretuse eesmärgiks on luua tõusiseselt geneetiliselt sarnaseid loomade rühmi,
Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. "Koi" on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). Karpkala looduslik levila on kahes osas Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult
kahjulikud, kaasneb inbreedinguga organismide elujõu vähenemine, sugulusabielude aksepteerimine on tingitud kuningliku vere puhtuse hoidmise vajadusest, inbriigingudepressioon- kahjulike retsessiivsete geenide avalgumine 352. Väliaretus: outbreeding, mittesugulaste ristamine, geenid viiakse heterosügootsesse olekusse, kus kahjuliku retsessiivsed alleelid ei avaldu, suureneb järglaste elujõud, koos sellega suureneb taimedel ka vegetatiivne mass (nim heteroos e hübriidjõud) 353. Ühiseellased: järglaste ühine eellane, ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid 354. Suguluskoeefitsent: geenide osa, mis on kahel järglasel ühised ja mis on saadud virtuaalselt ühiseellaselt, leitakse inbreedingu koeefitsendi korrutamisel kahega 355. Imbriidingukoefitsent (amishid): millise tõenäosusega vanemate geenikomplektid kanduvad edasi järglastele, USA geneetik S. Wright 1921 ja 1940 USA teadlane C
inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett 8 9 10 Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe geeni S ja N muutlikkusest (alleelide S või s, N või n kombinatsioonidest) põhjustatud fenotüüp. “Koi” on Jaapanis aretatud värviline dekoratiiv/ilukarpkala. Karpkalu on viidud paljudesse maailma maadessse, kuid tihti on neist kujunenud prügikalad, keda kasvatamise asemel hävitatakse (Ameerikas, Austraalias). 11 Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas
paljunemisedukuses (paljunemisvõimeliste järglaste arvus). Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Hübriidjõud (heteroos) kahest populatsioonist pärit vanemate hübriidsete järglaste suurem kohasus võrreldes vanempopulatsioonidega. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda. Haruldastel liikidel kaasneb
8. Aretusväärtus aretusväärtus (ingl. Breeding value)- Kvantitatiivses geneetikas individuaalse fenotüübi kõrvalekalde osa populatsiooni keskmisest, mis on tingitud alleelide aditiivsest toimest. 9. Aretusmeetodid 1. Sisearetus Sugulasabielud a. Amishi religioosne pere b. Euroopa “siniverelised”: X-liiteline retsessiivne hemofiilia 2. Välisaretus Heteroos e. hübriidjõud Isesobimatus a. Tasakaalustatud letaalsus 3. Ühiseellased Inbriidingukoefitsient (F) Suguluskoefitsient 10. Järglaste omaduste etteennustamine Järglase fenotüübi ennustamine (TO), lähtudes vanemate fenotüübist ja kitsatähenduslikust päritavusest (h2). Vaid vanemate keskväärtuse (TP) erinevus populatsiooni keskmisest on päritav ja sõltub kitsatähenduslikust päritavusest (IQ h 2 = 0,4). 11
heteroosi efekt, inbriidingu keofitsent, suguluse keofitsent ja inbriidingu depressioon. Inbriiding ehk sisearetus (inimese puhul sugulusabielud), sigimine lähedaste sugulaste vahel. Autbriiding - ehk välisaretus (inimese puhul mittesugulusabielud); kaugete sugulaste vahel. Inbriidingudepression - elujõu langus; siseviljastumisel suureneb homosügootide hulk igas järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. Inbriidingu koeffitsient - (Sewall Wright) F= (1/2)n +(1/2)n (iga inbriidse silma jaoks ja lõpptulemuseks need liita). Suguluse koeffitsient - 2*F Geenide osa, mis on kahel järglasel saadud ühiseellaselt. 50
Väärtuse 0 korral ei ole fenotüübiline muutlikkus tingitud genotüübilistest erinevustest, väärtuse 1,0 korral on aga kogu fenotüübiline varieeruvus põhjustatud geneetilistest faktoritest. Päritavuskoefitsient näitab tunnuse geneetilise muutlikkuse osa antud geneetilise struktuuriga populatsioonis konkreetsetes keskkonnatingimustes. See ei näita tunnuse päriliku tingituse määra ega mehhanismi üksikindiviidide arengus. 8.11. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik (artficial selection) on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (näit. koduloomad,
5. Komplekssete tunnuste päritavus. Tunnuste pidev muutlikkus ja Mendeli seadused. Mitmealleelsus. Erinevate lookuste ja keskkonna mõju tunnustele. Alternatiivsete fenotüüpide kompleksne päritavus. Kvantitatiivsete tunnuste analüüs: kvantitatiivsete väärtuste esinemissagedus; keskmine ja modaalklass; varieeruvus ja standardhälve; korrelatsioonikoefitsient; regressioon. Päritavus. Päritavuskoefitsient. Kunstlik valik. Inbriiding ja heteroos. Kvantitatiivsete tunnuste molekulaarne analüüs. 6. Kromosoomid kui pärilikkuse kandjad. Kromosoomide arv. Sugukromosoomid. Pärilikkuse kromosoomiteooria: eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et päritavus on seotud kromosoomidega; kromosoomide mitteraldumine raku jagunemisel Mendeli seadused lähtudes kromosoomiteooriast. Suguliitelised geenid inimesel: hemofiilia; värvipimedus; fragiilne X; Y kromosoomi-spetsiifilised geenid
fenotüübiline väärtus ületab märgatavalt oma vanemate (või tõu) keskmist fenotüübilist väärtust. Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. Ristandjärglastel on tähendatud suuremat varieeruvust, kuid peamine on, et neil on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus ning parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks. Heteroos põhineb: 30 KALAKASVATUSE ERIALA 1. lookuste ja geenipaaride heterosügootne seisund tagab looma valmisoleku paremini kohaneda keskkonna tingimustega ja efektiivsemalt kasutada sööda toitaineid, sest neil on kiirem ainevahetus 2. varem homosüügootses seisundis olnud retsessiivsed geenid satuvad heterosügootsesse ning nende toime lakkab.
juhus, mis viib geenitriivini toimub isendite valikuta hukkumine. Tegurid, mis mõjutavad populatsiooni geneetilist struktuuri ehk homo ja heterosügootide omavahelist vahekorda: 1.) erinevad ristumis/paardumistüübid. Homosügootsuse astet tõstab sugulasabielud ehk inbriiding (HORISONT; PELTOLA). Autbriiding ehk mittesugulusristumine, mis tõstab heterosügootsuse astet, oleneb eri sortide, tõugude või liikide ristumine. Kõige võimsamsaks väljundiks on heteroos ehk hübriidjõud. Loeng 19.10. V. EVOLUTSIOON Elule omased tunnused: Elusorg. tunnused. 1. Rakuline ehitus, 2. Kõrge oragniseeritus, 3. Koosnevad informatiivsetest (mitmest osast kokkupandud) biomolekulidest, 4. Keskkonnaga interakteerumine, 5. Elu esineb mitmete erinevate vormidena biomitmekesisus (kirjeldatud liike ca 2 miljonit 5 mijonit (10 miljonit)), 6. piiratud eliuga (ei ühegi liigi isendid ega ka liik ei kesta igavesti).
vigu ning neid hakati nimetama "nutikateks". Identifitseeriti ka teine grupp katseloomi, keda nimetati "juhmideks", kuna nad kulutasid labürindi läbimiseks oluliselt kauem aega ja tegid palju vigu. Rakendades kunstlikku valikut, aretati välja kaks erinevat rotiliini nutikad ja juhmid. Kuigi geneetiliselt erinevad, avaldus nende juhmus või nutikus ainult teatud tingimustes labürindi läbimiskatsetes. Kui rotid viidi mõnda teise keskkonda, ei olnud erinevusi märgata. Inbriiding ja heteroos Lähedalt suguluses olevate isendite ristumist nimetatakse inbriidinguks (inbreeding). Inbriidingu tulemusena suureneb populatsioonis homosügootide osakaal ja väheneb heterosügootide osakaal. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Aa heterosügootide iseviljastumise 25 tulemusena on järgmises põlvkonnas 50% homosügoote ning 50% heterosügoote. Kui ka selle põlvkonna
annaabi.ee 
