Puittaimed Õpetaja Andres Vaasa Õppetöö maht 30 tundi Puittaimede eluvormid: puud, põõsad, liaanid, kääbuspõõsad ja poolpõõsad. Igi- ja suvehaljad puittaimed ja nende perekonnad. Puittaimed Puittaimede kasvukohanõuded, külma- ja talvekindlus, elueapikkus, kasvukõrgus, haabitus, õitsemise ajad ja nende paljundamine. Hindamine Sügissemestril, kaalutudkeskmise hindena Põhjalik, ca 500 küsimusega kirjalik test Praktikumi käigus kogutud õpimapi koondhinne, milles järgmised arvestused: 1) Okaspuude oksad ja käbid 2) Lehtpuude üheaastased oksad 3) Lehtpuude herbaarium- 100 herbaarlehte
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m Lehe kuju vastakud vastakud sõrmjad vastakud sõrmjad Piklikmunajad, ja muud paaritusulgjad lihtlehed, 3-5 lihtlehed, 5 peaaegu ...
Mürgine või kasulik? Nii nagu puudub selge piir ravimi ja mürgi vahel, pole seda kerge tõmmata ka ravim- ja mürktaimede vahele. Küsimus on alati koguses ja selles, kuidas neid kasutada. Mitmed erinevad puit- ja ka rohttaimed sisaldavad ainet fütonsiid, mis on lenduv taimset päritolu fenoolne ühend, millel on mikroobe hävitav või nende elutegevust pärssiv toime. Selle definitsiooni järgi võib väita, et puittaimed, mis sisaldavad fütonsiide on osaliselt mürgised, kuid väikses koguses tarvitades meile kasulikud, olles looduslikuks antibiootikumiks. Ohtralt fütontsiide eritavad puittaimedest näiteks harilik kadakas, harilik toomingas, harilik mänd, arukask, sookask, harilik kuusk, harilik haab, sarapuu. Keskmiselt fütonsiide eritavad siberi lehis, harilik saar, harilik pärn, sanglepp, hall lepp, siberi seedermänd, harilik pihlakas, suur läätspuu, harilik sirel, tatari kuslapuu.
Puittaimed toiduks, ravimiks ja mürgiks. KUTTB 1-kõ Tarmo Vaarmets 2013 a. Pärismaised puud-põõsad söögiks Harilik kadakas Marikäbisid kasutatakse kokanduses. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadaka- marjadest taar ja kali ning kadakaõlu. Kibuvits Õitest tehakse kuulsat roosiõli. Peale õli eemaldamist saab õielehtedest veel moosigi keeta. Eriti rohkesti tarvitatakse aga kibuvitsade marju. Laukapuu Kõige rohkem pruugitakse toiduks vilju (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm). Kasutatakse vilju keedise, kompoti, tarretise, siirupi, mahla, veini, veiniäädika, likööri jms. tooraine (kõrval)osisena. Pihlakas Kaasajal hariliku pihlaka loodusannid eriline maiuspala ei ole, kuid mahla, siirupit, kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. K...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
Sammaltaimed Sõnajalgtaimed Paljasseemnetaimed õistaimed isel: isel: isel: isel: *väikesed taimed *kõik koed *kõik koed;trahiidid *kõik koed *puudub tugi ja juhtkude *juur,vars,risoom,lehed *juur,vars(vaik),lehed(okkad) *kõik organid *lehed, varred *puuduv õied, viljad *seemned *traheed *puudu juured,õied, viljad *paljun eostega *puud õied,viljad nõud elup: *risoidid nõud elup:...
ei ristu. Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel, samuti erinevate pajuliikide vahel, enelatel, viirpuudel. Liigist suuremateks üksusteks on : · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik Taimeriiki võib käsitleda püramiidi tipuna, mille alla mahuvad kõik teised üksused. Kõik Eestis kasvavad puittaimed kuuluvad kahte hõimkonda: paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Puittaimede rühmitamine Puittaimi leidub maailmas väga erineva kuju ja suurusega. Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise.
Ginkgo biloba – hõlmikpuu Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk. Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega Juhtkoes trahheiidid ja trahheed Vaigukäigud puuduvad Spermiumid pole liikuvad Esineb tolmutoru Emas- ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm.
Kuulus ravimtaim Hiina meditsiinis (köha, unetus) Tugev biostimulaator üldkurnatuse puhul Schisandraceae väändikulised Liik Illicium verum harilik tähtaniisipuu Igihaljas puu Koguvili on tähekujuline Köharavim, antimikroobne, seedimist soodustav Magnoliidid Leheserv terve, embrüonaalsed sarnasused Selts Piperales pipralaadsed Roht- või puittaimed, kerajate eeterlikke õlisid sisaldavate rakkudega, sageli alkaloididega. Õied sageli märkamatud. Viljalehti 1-6. Sugukond Piperaceae pipralased Liik Piper nigrum must pipar Roheline pipar on toores pipramari, pipardest kõige aromaatsema ja mahedama maitsega Must pipar on poolküps pipramari. Kuivatatuna on marjad krimpsus, pruunikat või mustjaspruuni värvi.
jpg Milline on olnud karuputkede mõju Eesti taimestikule? · Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk, toodi Eestisse põllumajanduslikel ja mesinduslikel kaalutlustel pärast II Maailmasõda. · Karuputked on kiire kasvuga ning suudavad juba varakevadel saavutada kodumaiste liikide ees tuntava edumaa. Nende suured lehed varjutavad maapinna ning võtavad sellega teistelt taimedelt kasvamisvõimaluse. · Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. http://www.loodusemees.ee/aa/mi/020620aa007.jpg
lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv lakkab enneaegselt, õitsemine ja viljade valmimine algab tavalisest varem. Liigväetamisel: Võrsete ja lehtede kiire kasv, juurestiku kasv jääb pealsete kasvule alla, Pikeneb taimede kasvuperiood ja viljad ei valmi, puittaimed ei lõpeta sügisel kasvu ning muutuvad seetõttu talveõrnaks (taimed ei jõua puituda). P väetis ehk fosforväetis Miks on vaja fosforit? See suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. Fosfori puudumisel: Lehed sinakad, violetsed, väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja tüves vaiku, mis kaitseb puud haigustekitajate eest. Enamik okaspuid kasvab põhjapoolkeral Ranniksekvoia – hiidsekvoia – ebatsuuga – punane seeder – euroopa lehis – harilik mänd – vahemere küpress – torkav kuusk Suured okaspuud Suured okaspuud Okaspuud kasvavad karmides ...
MÜKORIISA seenjuur sümbioos seente ja taimejuurte vahel Arbuskulaarne mükoriisa: *ikkesseened + rohttaimed, mõned sammaltaimed, sõnajalgtaimed *taimejuure rakkudes on arbuskulid(harunenud seenehüüfid), mis tungivad taimejuure rakukesta ja membraani vahele *ainevahetus efektiivne ! *taime juurekarvad säilivad Ektomükoriisa: *kandseened + puittaimed *seenmantel e tupp. Hüüfid ümbritsevad tihedalt juurt *juurekarvad peale seenmantli tekkimist kaovad ja ei tungi läbi rakukesta ! *üksikud seenehüüfid tungivad juure välimiste rakkude vahele ja moodust Hartigi võrgustiku
teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusreziimiga pinnast. Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage. Mõju loodusele Nad vähendavad meie kodumaise looduse mitmekesisust, varjutades juba varakevadel oma suurte lehtedega pärismaised rohttaimed ning tõrjudes need kooslusest välja. Ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Mõju inimese tervisele Sosnovski ja hiid-karuputk on otseselt ohtlikud inimese tervisele. Nende mahl suurendab naha tundlikkust ultraviolettkiirguse suhtes. Taime puudutamisel ilmnevad sellised tüüpilised põletikunähud nagu kipitus, sügelus, õhetus, punetus, valu, nahaturse, villid. Villid tekivad teisel või kolmandal päeval ja paranevad kaua, kahjustused
fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. mis on suktsessioon? Too näide. suktsessioon ehk koosluste vahetus tähendab, et esmalt tekib rohutasand ehk domineerivateks taimedeks on rohttaimed ja põõsad. Tekib soodne keskkond seemnete ja eoste idanemiseks. Lagedal rohumaal hakkavad kasvama esimesed puuliigid, mis virguvad jõudsalt ja puittaimed hakkavad alal domineerima selgita ökoloogilise püramiidi reeglit. Ökoloogilise püramiidi reegel : Iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist.
Korvõieliste ebaõis on omandanud paljud tunnused, mis harilikult on omased ühele õiele, näiteks ühised kandelehed, mis on moondunud ning meenutavad välimuselt ja toimimiselt tupplehti. Nad on tavaliselt rohelised, kuid mõnel liigil võivad olla eredalt värvunud. 5.Korvõielised kasvavad kogu maakeral: parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. 6. Korvõielised on nt. koeratubakas, paiseleht, mustjuur, puju ristirohi, ilutaimedest nt. aster, daalia, krüsanteem, prahitaimedest nt. ohakas, takjas. Ravimtaimena kasutatakse näiteks harilikku raudrohtu, kassikäppa, kollast karikakart, koirohtu ja paljusi teisi. SUGUKOND: nelgilised (Caryophyllaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, nelgilaadsete seltsi. 2.Maailmas u 2000 liiki, Eestis u 50 liiki 3.Vars on tihti jämenenud sõlmekohtadega
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Tänaseks on see taim levinud üle kogu Eesti ning muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Sosnovski karuputk on naturaliseerunud liik. Need on tulnuk- või kultuurtaimed, mis suudavad ka looduslikes või poollooduslikes kooslustes iseseisvalt paljuneda. Põhiliselt kasvab ta asulate läheduses, inimese poolt mõjutatud jäätmaadel ja teede ääres, aga tungib ka jõgede luhtadele, mis on iseloomulik käitumislaad invasiivsele taimele. Ta tõrjub looduslikud rohttaimed välja ning ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda. Kasvualad muutuvad monokultuurideks. Eestis leidub karuputke näiteks Pärnus, Karksi-nuias , saaremaal ja hiiumaal. TÕRJE Tõrjet tuleb teostada järjepidevalt mitme aasta jooksul, kuni hävitatud on kõik taimed, aga ka mullas peituvad seemned. Tõrjevõimalusteks on juurte läbilõikamine/väljakaevamine, niitmine või mürgitamine. Edasise leviku ärahoidmiseks on oluline õisikute äralõikamine ja hävitamine
näiteks Tartu maakonnas; 6) Lusitaania teetigu- Portugalist pärit tigu on levinud Kesk- ja Põhja-Euroopasse, viimastel aastatel ka Eestisse; uutesse paikadesse levib liik peamiselt munadena koos mulla ja taimedega; 7) Signaalvähk- leiti Eestis vähiuuringute käigus 2008. aastal Mustjõest Harjumaalt; 8) Sosnovski karuputk- naturaliseerunud liik; tõrjub looduslikud rohttaimed välja ja ka puittaimed ei suuda putke kasvualal areneda; 9) Unimudil- Eestis leiti esmakordselt 2005. aastal Narva veehoidlast; talub hästi reostust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist; 10) Punakõrv-ilukilpkonn- lemmikloomana toodud paljudesse Euroopa riikidesse, sealhulgas Eestisse; 11) Ameerika kevadvõhk- pärismaisena kasvab Põhja-Ameerika lääneosas; Euroopas kasvatatakse aedades dekoratiivtaimena alates 20. sajandi algusest;
21. kloroplast taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees 22. kromoplast taimeraku organell, mis sisaldab teisi pigmente, ja milles FS-i ei toimu 23. ksüleem taime puiduosa, kus vesi liigub surnud rakkude õõntes 24. kultuurtaim kasvatamise eesmärgil tahtlikult sissetoodud liik (nt hobukastan, mägimänd) 25. kutiikula lehti kattev lipiidne kest, kust vesi ega CO2 ei saa läbi 26. lehtpuud igihaljad puittaimed õistaimede hõimkonnast(nt kask, saar) 27. leukoplast taimeraku värvitu, pigmendita organell 28. levis seemned, viljad, eosed või sigipungad, mis võivad kanduda edasi tuule või veevooluga 29. makroelemendid 6 elusaine peamise osa moodustavat elementi - CHNOPS 30. meristeem e. algkude; kude, milles rakud püsivalt poolduvad 31. metabolism ainevahetus (sünteesi- ja lagundamisprotsessid) 32
tegelikult võib juurestiku ulatus ületada võra läbimõõtu mitu korda. Juurestiku suuruse määrab mulla viljakus ja niiskusrežiim ning juurestiku levimise ulatus on ka liigiomane tunnus. Sügavale mulda tungiv juurestik on koduamisetest puuliikidest harilikul tammel, pärnal, vahtral, jalakal ja männil, pindmine juurestik agaharilikul kuusel ja haaval, aru- ja sookasel. Puittaimede juurtel on täita mitu funktsiooni. Kuna puittaimed kasvavad erinevates mullatingimustes, on neil sõltuvalt liigist ka erinevad juurestikutüübid. Puid, mis kasvavad kuivadel toitainetevaestel muldadel, iseloomustab hästiarenenud sammasjuurestik – peajuur tungib sügavale, et varustada taime sügavamalt saadava vee ja mineraalainetega. Peajuurest lähtuvad tugevad külgjuured, mille abil puu ankurdab end kindlalt mulda. Enamik puittaimi elab sümbioosis seentega, moodustades mükoriisa e seenjuure (vt lähemalt ptk 7.9.4).
· seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa peamiselt kandseened, aga ka mõned kottseened; puittaimed ka seeneniidid tungivad taimerakkude vahele => moodustavad Hartigi võrgustiku ümber juure olev seenvõrgustik on seenmantel taimel on juurekasvud hävinud ning toitu saavad ainult seeneniidistiku abil 3) monotropoidne mükoriisa seen + mittefotosünteestiv taim nt. seenlill taim sõltub kogu oma elu ainult seenest => saab sealt kõik eluks vajalikud ained parasiitlik kooselu
Looduse aineringe: süsinik MÕISTE Üks olulisemaid aineringeid biosfääris. Vastutab kõigi elusorganismide poolt eritatava CO2 taaskasutamise eest. Süsinikuringe on süsiniku liikumine ökosüsteemis erinevate ökosüsteemi komponentide vahel (atmosfäär, produtsendid, konsumendid, lagundajad, varis, huumus). Süsiniku koguhulk tasakaalulises ökosüsteemis (ehk suletud süsinikuringe korral) seejuures ei muutu. Süsinikuringe tähtsad protsessid on fotosüntees (mil anorgaaniline süsinik saab orgaaniliste ühendite koostisosaks) ja hingamine (mil orgaaniline süsinik vabaneb õhku või vette süsihappegaasina). Tasakaalulises ökosüsteemis on kogufotosüntees võrdne koguhingamisega. SÜSINIKURINGE JAOTUB KAHEKS Kiire- süsinik seotakse fotosünteesi vahendusel elusainesse · Kiire süsinikuringe: süsiniku sidumine elusainesse toimub fotosünteesi vahendusel. Rohelised taimed sünteesivad atmosfääris olevast CO2 orga...
välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased 12) Pung, pungade ehitus ja tüübid Pung on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud. Ehituse põhjal jaotatakse pungad kasvu-, õie- ja segapungadeks. - Kasvupung sisaldab taime vegetatiivseid osi: võrse- ja lehealgmeid. - Õiepung sisaldab taime reproduktiivseid osi: õiealgmeid.
• Kork taastab oma esialgse kuju, kui temalt koormus pealt maha võtta. • Viimistluse käigus lendub korkis vähe orgaanilise ühendite heitkoguseid. • Korki nagu puitugi saab värvida. • Korgi põrandad vastavalt kvaliteedile võivad säilida 10-30 aastat. Bambus • Bambuse põrandakate on nagu teine puidu variant, mis kogub populaarsust. • Bambus on jätkusuutlik ja valmistatud looduslikust taimkattest. • Bambused on kõige kiiremini kasvavad puittaimed maailmas: kasvukiirus võib päevas ulatuda 91,5...122 cm-ni, tunnis aga 3,9...5 cm- ni. • Kasvab kuni 24m kõrguseks ja diameeter on 20 cm. • Nende ülikiire kasv on tingitud omapärasest risoomivõrgustikust. • bambus kasvab täisealiseks kolm kuni viis aastat. • Bambuse põrandaid valmistatakse bambuse Bambus omadused : • vastupidav (survetugevus on suurem kui betoonil) • veekindel • antibakteriaalne, • kergesti hooldatav • lihtne paigaldada. • kerge
* Laskuv vool(floeemis)- vees lahustunud assimilaatide transport lehtedest teistesse organitesse *Nendele põhiülesannetele võivad lisanduda ka kaitsefunktsioonid(astelde moodustumine) , varuainete säilitamine Varre tüübid: Varre ehituse tunnuste alusel iigitatakse taimed suurteks morfoloogilis-ökoloogilisteks rühmadeks. Nendel rühmadel ei ole süstemaatilist tähtsust: *Puittaimed. Vars koosneb peamiselt puitunud rakkudest ja neist moodustunud kudedest. Nad on pikaealised taimed. Puittaimed jagunevad veel omakorda kolmeks suureks rühmaks: puud, põõsad, puhmad. -Puudeks nimetatakse pikaealisi tugeva ja kõrge ,puitunud, hästi silmapaistva varrega taimi. -Põõsaste varred on lühemaealised, nende vars hargneb maapinna läheduses. Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne. -Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi lühiealisemad , kogu taime eluiga võib aga ulatuda mitmesaja aastani. Need on kanarbik, sinikas,sookail.
aegkondades. Kaasajal on sõnajalgtaimede liikide üldarv üle 10 000. sõnajalgtaimed on levinud kogu maakeral mitmekesistes kasvukohtades, alates troopilistest vihmametsadest ja soodest ning lõpetades kõrbetega. Kõige suurem on liikide mitmekesisus niisketes metsades, kus nad kasvavad mitte üksnes maapinnal, vaid ka epifüütidena teistel taimedel. Ehitus. Ürgsete sõnajalgtaimede sporofüüdid olid sambakujulise harunemata tüvega radiaalsümmeetrilised puittaimed. Hiljem tekkisid mõõduka ja külma kontinentaalse kliima tingimustes uued liigid, mis olid kohastunud eluks geofüütidena (pungad säilituselundites, mullas). Nende võsu lühenes, muutus rohtseks, lamavaks, dorsoventraalseks, omandas lisajuured. Kaasaegsed sõnajalgtaimed on enamasti mitmeaastased rohttaimed. Erinevalt teistest kõrgematest eostaimedest kujutavad sõnajalgtaimed endast suurelehelist arengusuunda (megafüllia). Lehed kasvavad pikka aega tipmiselt
Nothofagus on levinud Lõuna-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Austraalias. Haljastuses kasutatakse pöögiliste esindajaid palju. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Tooge näiteid. Orgaanilise aine valmistamiseks peavad taimed peale materjali (süsihappegaas, vesi ja mineraal-ained) saama ka energiat. Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal ja suhtuvad valgusesse erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed järgmiselt: a) varjupõlgavad ehk valgusnõudlikud on väga tundlikud valguse vähesuse suhtes, ning on suutelised tekkima ja kasvama vaid täisvalguses (siberi ja euroopa lehis, arukask, harilik haab, harilik mänd, harilik saab, harilik tamm jt) b) poolvarjutaluvad on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (harilik pihlakas, harilik pirnipuu, harilik toomingas, hall lepp jt)
kasvatamisel. Valmis seemned levivad sageli tuule abil. Teise levinud moodusena on seemnetel haagikesed või kidad, millega nad jäävad mööduvate loomade (näiteks inimeste) külge kinni ja kukuvad emataimest kaugel maha. 4. Levik Korvõielised kasvavad kogu maakeral: eriti vormirohkelt esindatud parasvöötmes ühe-, kahe-, enamasti mitmeaastased ühe-, harvemini kahekojalised rohttaimed või poolpõõsad, troopikas liaanid ja puittaimed. (Jurtsev, Issain; 1969) Suhteliselt sageli kohtab neid avatud kuivades kohtades. Tihedates troopikametsades on korvõielisi vähem: seal esineb neid epifüütidena võrades. 5. Sugukonna liikide tähtsus 5.1. Kasutusviisid Korvõielistel on suur majanduslik tähtsus. Nende hulgas on palju hinnalisi toidu (õli- ja aedviljataimi), maitse-, ravim-, värvi-, dekoratiiv- ja lõhnataimi. Paljud liigid on taimkatte peamisteks komponentideks, teised on tülikad, raskesti hävitatavad umbrohud
Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2 Metsa mõiste on aga seaduslikult defineeritud järgmiselt: "§ 3. Mets ja metsamaa (1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (2) Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. (3) Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. (4) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena."3 1 http://www.loodusajakiri
VA - surevad VB - surnud puud I,II,III klass kuuluvad puistus ülarindesse ja IV,V klass alarindesse. METS JA KESKKOND: METS JA VALGUS Kogu kiirgus jaotatakse kolme ossa: ¤ nähtav kiirgus 400...750 nm, ¤ infrapunane kiirgus >750 nm. Erinevad puuliigid vajavad orgaanilise aine sünteesimiseks valgusenergiat erinevalt. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks e. Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Puude juurdekasv oleneb (arvestades vaid valgust, kui olulist keskkonnategurit): 1
Põhitunnused: 1. Maapealne asend 2. Kasvab kaua pikkusesse 3. Kannab lehti 4. Harunemisvõimeline 5. Radiaalse siseehitusega 6. Rohkete juhtkimpudega Põhiülesanded: 1. Külgharude moodustamine 2. Lehtede, õite ja viljade kandmine 3. Vee ja mineraalainete transport 4. Fotosünteesiproduktide transport Võrse võsu puitunud osa Võra moodustub harunemise ja harude pikenemise tagajärjel puudel Varte tüübid: Rohttaimed Puittaimed Üheaastased Puud Kaheaastased Põõsad Mitmeaastased Puhmad Monokarpsed õitsevad üks kord Polükarpsed õitsevad mitu korda Kasvuviisid: püstised, tõusvad, lamavad, roomavad, ronivad PUNGAD Kasvukuhik, koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsetega. Asuvad lehtede kaenlates. Risoom maa-alune vars
•− Puud, põõsad ja puitjäätmed (Trees, shrubs and wood residues) •− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops): •− Kiirekasvulised puittaimed (Short rotation woody crops) •− Puituvad rohttaimed (Herbaceous woody crops) •− Heintaimed (Grasses) •− Tärklist sisaldavad taimed (Starch crops) •− Suhkrut sisaldavad taimed (Sugar crops) •− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth) •− Pilliroog ja kõrkjad (Reed and ruhes 5. Toiduviljad (Food crops):
surutakse kokku rakus olev õhk, rakuseinad ise jäävad kahjustamata. Viimistluse käigus lendub korkis vähe orgaanilise ühendite heitkoguseid. Korki nagu puitugi saab värvida. Korki põrandad vastavalt kvaliteedile võivad säilida 10-30 aastat. 2. Bambus Bambuse põrandakate on nagu teine puidu variant, mis kogub populaarsust. Bambus on jätkusuutlik ja valmistatud looduslikust taimkattest. Bambused on kõige kiiremini kasvavad puittaimed maailmas: kasvukiirus võib päevas ulatuda 91,5...122 cm-ni, tunnis aga 3,9...5 cm-ni. Nende ülikiire kasv on tingitud omapärasest risoomivõrgustikust, ning sõltub suuresti kasvupinnasest ja kliimatingimustest, bambus kasvab täisealiseks kolm kuni viis aastat, palju kiiremini kui kakskümmend aastat kasvavad puud. Bambuse põrandaid valmistatakse bambuse vartest. Bambust koristatakse 5-1/2 kuni 6 aasta tagant, saavutamaks vastupidavama ja selgema värvusega lõppprodukt
(Kindersley, 1997) 390 miljonit aastat tagasi tekkisid esimesed selgroogsed loomad, kalad. Neist arenesid kiiresti paljud erinevad liigid. Järk järgult tekkisid neil lõuad ja uimed. Soistele kallastele ilmusid esimesed väikesed maismaataimed, näiteks samblad. Cooksonia oli üks esimesi maismaataimi. (Kindersley, 1997) 350 miljonit aastat tagasi hakkasid taimede järel eluga maismaal kohanema ka loomad, näiteks tuhandejalgsed ja putukad. Okaspuulaadsed puittaimed olid üle 30m kõrged. Meredes ujusid haid ja paljud teised kalad. Umbes samal ajal tekkisid ka putukad, näiteks kiilid. (Kindersley, 1997) 300 milj. aastat tagasi esimesed kahepaiksed olid tulnud merest välja u. 50 miljonit aastat varem. Järk-järgult muutusid nende jäsemed tugevamaks ja nahk paksemaks, nii et nad võisid elada masimaal. Munemiseks pidi nad siiski vette tagasi minema. Soojades soodes kasvasid hiiglaslikud sõnajalad ja osjad. (Kindersley, 1997)
hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m) Laiuv tuhkpuu Cotoneaster 1 2,5 Täisvalgus/ horizontalis poolvari Läiklehine Mahonia 1 1 Poolvari/ vari mahoonia ´Apollo´ aquifolium ´Apollo ´ Äädikapuu Rhus typhina 5 6 Täisvalgus/
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega...
seetõttu seal leida mitmeid nii valdavalt ida- kui läänepoolse levikuga taimeliike. Detailse uuringu ja liiginimekirjad kaitseala taimestiku kohta on 1991 aastal koostatud Tallinna Botaanikaaia poolt. Hiljem nii ulatuslikke uuringuid Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitsekorralduskava koostajale teadaolevalt teostatud pole. Tookordse uuringu käigus tuvastatud taimeliikide arvuks oli 511 soontaime, millest 67 oli puittaimed ja 444 rohttaime. Tähelepanuväärsetest taimeleidudest väärivad märkimist muda- ja järv-lahnarohi(vastavalt I ja II kat.), vahelduvõieline vesikuusk (II kat.), vesi-lobeelia (II kat.), palu- karukell (II kat.), kollane kivirik (II kat.), karukold (III kat.), kaunis kuldking (II kat.) jt. Tõenäoliselt tuntuim Põhja Kõrvemaa kaitsealune taimeliik on mägi lipphernes (Oxytropis campestris), mis on I kaitsekategooria kaitsealune liik. Mähuste järve lähedal, oosi jalamil on
Ginkgo biloba – hõlmikpuu .Suvehaljas puu, kuni 30 m kõrge Lehed lehvikjad, dihhotoomselt roodudnud.Vaigukäike pole, koor hallikas, vaoline Isaskäbid pikad, rippuvad. Seemnealgmed kinnituvad kahekaupa pikale varrele Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu.Tuultolmlejad. Tolmlemine toimub kevadel, aga viljastumine toimub alles 4-7 kuud hiljem, kui viljad on juba maha kukkunud.Seemned lihaka kestaga, rääsunud või lõhnaga Hmk . Gnetophyta – vastaklehiktaimed Väikesed kahekojalised puittaimed või liaanid. Lehed vastakud, mitmesuguse suurusega .Juhtkoes trahheiidid ja trahheed.Vaigukäigud puuduvad.Spermiumid pole liikuvad .Esineb tolmutoru Emas ja isaskäbid tihedad, eri taimedel Olemas: paljasseemnetaimede tunnused – seemned pole kaetud sigimikuga katteseemnetaimede tunnused – puidus esinevad trahheed Hmk. Okaspuutaimed – Coniferophyta Umbes 600 liiki Selts Coniferales Okaspuud Paljasseemnetaimede suurim, ökoloogiliselt ja majanduslikult olulisim rühm.
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
mõju ümbritsevalt keskkonnale. Maa-ala, millel puud kasvavad nii hõredalt, et nende võrad poleliitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, mis EI ole mets. Metsa juriidiline määratlus: Mets on ökosüsteem, miskoosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja sealelunevast loomastikust. Seaduse järgi on mets maa, mis vastab ühele neist nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. (metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja-ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad. Metsaseadus ei kehti: 1) väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes. 2) maa suhtes, mis on pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja
jt); b) poolvarjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja kasvama täisvalgusest väiksemas valgustatuses (elupuud, sabiina kadakas, sanglepp, hall lepp, h toomingas jt); c) varjutaluvad, mis on suutelised tekkima ja välja kasvama teiste varjust, kuid korralikuks õitsemiseks ja viljumiseks vajavad peaaegu taisvalgust (h kuusk, siberi ja euroopa nulg, h jugapuu, h pärn, h pöök jt); d) varjutaimed, mis vajavad eksisteerimiseks varjukeskkonda. 83. Puittaimed ja temperatuur Metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Igal juhul peab see olema kõrgem kui 0 ºC. Temperatuuri mõju vegetatsiooniperioodi algusele ja seemnete idanemisele: Mitmel puuliigil algab elutegevus kevadel varakult. Näiteks haab ja lepp õitsevad aprillis, kui keskmine temperatuur on +2 ºC. Kasemahl hakkab jooksma kevadel, kui õhu temperatuur on +2...+3 ºC ja mulla temperatuur 0,1...0,2 ºC
Eestis rajatakse tänapäeval valdavalt puhtkultuure. Metsakultuuride hooldamisel on eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused istutatud või külvist tärganud taimedele ja reguleerida metsakultuuride koosseisu. Hooldamise sagedus sõltub olukorrast konkreetses kasvukohas, mida paremini on maapind ette valmistatud, mida elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine looduslikult tekkinud rohttaimed ja puittaimed konkureerivad kultiveeritud metsapuudega. 2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1
Istutamise eelised - kordamineku tõenäosus on suurem ja uuenemine kiirem. Istutamist tuleks eelistada: 1) kuivadel muldadel, kus tingimused seemnete idanemiseks on ebasoodsad; 2) niisketel ja märgadel muldadel; 3) erosiooniohtlikel muldadel. Külvi võiks eelistada: 1) keskmise viljakusega värsketel raiestikel; 2) tugevalt kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on raske; Istutatakse 3 liiki istutusmaterjali: Seemikud - kasvatatud külvidest, neid pole ümber istutatud. Istikud - puittaimed, mida on kasvatatud taimlas. Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud. 2.5 Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine. Metsakultuuride algtihedus Algtiheduse määrab istutus- või külvikohtade arv hektaril. Algtihedus oleneb: 1) kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest, 2) kasvukohatingimustest, 3) maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist, 4) istutusmaterjali vanusest, 5) loodusliku uuenduse olemasolust.
Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike à 1000 ~1/4 miljonit Hõimkond katteseemnetaimed: iseloomustus - on monofüleetiline rühm s.t. liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid kl. üheidulehelised- üks iduleht; õied kolmetised; narmasjuurestik; rohttaimed; juhtkimbud hajusalt; primaarne kambium puudub; lehed rööp- v. kaarroodsed, abilehti pole;
kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd): 1) metsa inventeerimine; 2) metsamajanduslike tööde planeerimine; Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest: 1) puude ja põõsaste langetamist; 2) langetatud tüvede laasimist; 3) tüvede järkamist;
7,4 m /ha/a) ja väikseim tammel (2,4 m 3 /ha/a) 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; Puistud jagatakse I rinde liigilise koosseisu järgi Eesti puistute keskmine vanus on 55a., 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, puhtpuistuteks, kui nad koosnevad ühest liigist riigimetsades on 60 aastat ja erametsades 57 millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt ning segapuistuteks, kui nad koosnevad mitmest aastat. Suurim keskmine vanus tammikutel on (ca 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 liigist. Segapuistu koosseisus olevad puuliigid 95 a.) ja väikseim hall-lepikutel (30)Eesti metsade protsenti. jagatakse majandusliku tähtsuse järgi keskmine boniteet on 2,5
Betula - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad varakevadel (aprilli lõpul, mai algul). · Kased tolmlevad varakevadel samaaegselt lehtede puhkemisega. Ühesugulised õied asuvad urbades
Emasgametofüüt Hulkrakne Enamasti 8 rakku Tolmlemine Alati tuultolmlemine Primaarselt putuktolmlemine Viljastamine Lihtne (suguline) Kaheliviljastamine Eluiga (aastat) Kümned kuni tuhanded Kümnendik kuni sajad (tuhanded) Eluvorm Puittaimed Roht- ja puittaimed Liike 1000 ~1/4 miljonit ÜHE- JA KAHEIDULEHELISTE VÕRDLUS Üheidulehelised Kaheidulehelised Üks iduleht Kaks idulehte (v.a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
