Tekitaja Puukborrelioos e. Lyme tõbi kuulub looduskoldeliste haiguste rühma ja seda põhjustab spiroheet (spiraalikujuline bakter) Borrelia burgdorferi, mida leidub puugi seedekanalis. Haigust nimetatakse Lyme'i tõveks USA Connecticuti osariigi Lyme'i asula järgi, kus seda 1975. aastal esimest korda kirjeldati. Haigust tekitav bakter, mis esineb imetajate ja lindude veres ning levib inimesele puukide vahendusel, avastati tükk aega hiljem, alles 1984. aastal. Levik maailmas ja Eestis Eestis hakati borrelioosi diagnoosima alates 1992. aastast ja sellest ajast alates on haigestumine pidevalt tõusnud. 1999. aastal registreeriti 321 haigusjuhtu. Põhja-Ameerikas, Euroopas, Austraalias ja mõnes Aasia riigis leidub mitmeid borreliabakterit levitavaid puugiliike. Rootsis tehtud uuringud on näidanud, et borreliabakterit kannab kuni 30 % puukidest. Hoolimata sellest suurena näivast protsendist on risk pärast puugihammustust haigestuda ainult ük...
MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE MYCOPLASMA HYOSYNOVIAE ARTRIIT • Põletikuline või põletikulis-düstroofilist laadi liigesehaigus • Põhjustab lonkeid 3-5-kuustel sigadel • Ägeda kuluga • Põletik esineb suuremates liigestes ( küünar-, põlve-, kanna- ja õlaliiges) PATOGENEES • Tekitaja: Mycoplasma hyosynoviae, G– bakter • Pesiteseb ülemistes hingamisteedes • Nakatumine võib toimuda hingeõhu, sülje või roojaga • Patogeneesist teatakse vähe • Esmasena tabanduvad piisknakkuse teel tonsillid • Emis võib sel moel infitseerida oma põrsad • Harva haigestuvad varem kui 12-nädalaselt • Inkubatsiooniperiood 3-10 päeva PATOGENEES • Tüüpiliselt leiab nakatumine aset kasvikute üleviimisel nuumasektsiooni
Spiroheedid: Clostridium botulinum botulismi tekitaja Treponema pallidum süüfilise tekitaja Clistridium difficile Borrelia burgdorferi puukborrelioosi pseudomembranoosse koliidi tekitaja tekitaja Closteridium perfringens gaasgangreeni Leptospira interrogans liptospiroosi tekitaja tekitaja Gram-negatiivsed bakterid: Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid:
Bioloogilised relvad · Massihävitusrelv, mille kahjustav toime rajaneb haigusttekitavate bioloogiliste ründevahendite kasutamisel · Bioloogilise relvana võidakse kasutada ka näiteks viirusi · Bioloogiline relv on inimestele tuntud juba Egiptusest ja Vana-Kreekast. Juba siis pandi tähele, et on haigusi, mis võivad kanduda ühelt inimeselt teisele Biloogilise relvana kasutatavad: · Viirused: · Bakterid: · rõugete tekitaja · brutselloosi tekitaja · entsefaliidi tekitaja anthraxi tekitaja · ebola (hemorraagilise · katku tekitaja palaviku) tekitaja. · tulareemia tekitaja. Bioloogilise relva ohud: · Odava tootmise korral võimalikud lekked · risk enda elanikkonnale (leke ja levik) · kerge laborist välja toimetada · kerge levitada · haigusetekitaja võib muteeruda ja väljuda täielikult kontrolli alt. Relva tootmine: · Bioloogiliste relvade tootmine :
Suguhaigused HIV ja AIDS Hiv on viirus, Aids on väljakujunenud haigus. Hiv positiivsel esineb palavikku, kaalulangust, kõhulahtisust ja väsimust. Aidsihaigetel hävineb organismi loomulik kaitsevõime. Hivi saamisest Aidsi keskmise staadiumini kulub keskmiselt 10 aastat. Maailmas elab 36 miljonit Hiv-viiruse kandjat. Kondüloomid Tekitajaks papilloomviirus Nakatumine otsese kontakti teel Sümptomid: näsajad moodustised välissuguelunditel, tupes ja emakakaelal, tekitavad kihelust ja valu Suureneb emakakaelavähi oht Ravi: paikne, kirurgiline või keemiline eemaldamine, külmutusravi vedela lämmastikuga Hepatiit ehk kollatõbi Tekitaja: viirus B hepatitis Nakatumine: sugulisel teel ja vere kaudu Sümptomid: maksakahjustused, väsimus, silmamunade kollasus Ravi: organismi üldiselt tugevdavad ja maksafunktsiooni toetavad ravimid NB! Selle vastu on ka vaktsiin! Genitaalherpes Tekitaja: herpes simplex virus 2 Sümptomid: sügelus suguelundite piirkon...
Haiguste perioodid *nakatumine-> peiteperiood (haigust pole)-> eelkik/eelnhtude periood (ldised nhud, ei saa otsustada kindlalt nakkust)-> pdemisperiood-> paranemis periood (haigustunnused kaovad) STLH : -suguhaigused- *sfilis e. lues *gonorra e. tripper *trihhomanoos *klamdioos *genitaalherpes -suguliselteel lekanduvad haigused- *AIDS (HIV) *hepatiit (B; C; D; E; F) SFILIS tekitaja: spiraalitaoline mikroorganism-kahkjas spiroheet peiteperiood: 1ndal-3kuud 1kuu-2aastat 3-4aastat/aastakmneid tunnused: vike tihke slm, mis tekib kohal, kust haigustekitaja organismi tungis. Slm haavandub, ~ndal hiljem suurenevad lhedal a0suvad lmfislmed. vrske teine sfilis avaldub ulatusliku lbena nii nahal kui ka limaskestadel. Lve vib esineda roosade laikude, punakate slmede vi mdaste villidena. Vib-olla palavik, peavalu, valud lihastes ja liigestes. kolmanda sfilise puhul esinevad muutused peamiselt nahal ja limaskest...
Pesta korralikult käsi Kasutada repellente Vältida kokkupuudet pinnasega Vältida putukahammustusi 8. Nakkushaiguste diagnoosimisel on kõige olulisem: Gastroskoopia Uriini laboratoorsed uuringud Elu anamnees Epidemioloogiline anamnees 9. Haiguse läbipõdemisel tekib: Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomulik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 10. Nimeta: Gripi tekitaja: RNA - viirus Salmonelloosi tekitaja: Difteeria tekitaja: Puukborrelioosi tekitaja: 11. Leia shigelloosile 3 iseloomulikku õiget väidet: Inkubatsiooniperiood 1-7p Veris-limane väljaheide Nakkusallikaks närilised Tenesmid Tekitab eksotoksiin Tekitab anaeroob 12. Leia vastavale haigusele 4 õiget väidet Nakkushaiguste kt II rühm 1. Nimeta 2 mikroobi ja 2 organismi poolset peamist tunnust, mis määravad ära haiguse tekke MIKROORGANISM MAKROORGANISM
organismid. Enamike bakterite mõõtmed jäävad vahemikku 0,1-25 mikromeetrit. Väliskuju on neil erinev. Kerabakterid ehk kokid Streptokokid ehk ahelkokid Streptococcus thermophilus hapupiimatoodetes Streptokokid suus Streptococcus mutans Kobarkokid ehk stafülokokid- Staphylococcus aureus Pulkbakterid ehk batsillid Soolekepike E. coli Piimhappebakterid Lactobacillus rhamnosus Tuberkuloosi tekitaja Mycobacterium tuberculosis ja stafülokokid Lactobacillus acidophilus- piimhappebakterid Bifidobacterium sp.- piimhappebakterid Acetobacter sp.- äädikhappebakterid Propionibacterium sp.- akne tekitajad Paljunemine pooldumise teel Paljunemist mõjutavad tegurid Temperatuur Niiskus Toitained Keskkonna happesus Suhkru ja soola sisaldus Alkohol jt. desinfitseeriva toimega ained. UV-kiirgus Spoorid - ebasoodsate tingimuste üleelamiseks.
2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuline inimese kelle sooletrakti esimesest protsess või väljaheide. mikroflooras haiguspäevast põletik nina- tekitaja esineb, kuni neelus. Võib olla kelle roojaga tervistumiseni. ka tekitaja satub Pisikukandja. udarapõletikuga mulda, lehm veekogusse või lihale. Nakkuse Piimaproduktid, Toiduained kus Liha ja Fekaal- oraalne.
· Patogeenid: · Bacillus anthracis siberi katku tekitaja; Pasteur täätas välja vaktsiini siberi katku vastu; Koch leidis neist endospoorid ja tõestas, et see bakter tekitab siberi katku; tema virulentsusplasmiididel esinevad geenid, mis kodeerivad paksu kapsli ja toksiinide sünteesi; toksiini kodeerivad geenid asuvad plasmiididel · Bacillus cereus toidumürgituse tekitaja; toodab enterotoksiini · Bordetella pertussis läkaköha tekitaja · Campylobacter jejuni toidumürgituse tekitaja · Candia albicans kandidooside tekitaja · Clamydia trachomatis- trahhoomi tekitaja · Clostridium botulinum botulismi tekitaja; toodab ühte põhilist toksiini (väga spetsiifiline); eksotoksiin, mis on üli toksilne; kui haigel on ohtlik seisun, siis süstitakse talle antitoksiini (toksiini vastaseid antikehasid); toksiini kodeerivad geenid asuvad faagidel; toodab neurotoksiini
Kasutat. Läätsedes kujutiste kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerläätse (valguse tekitaja paikneb kumerläätse fookuses) või nõguspeeglit (valguse tekitaja paikneb nõguspeegli fookuses) Koonduv valgusvihk Koonduva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusvihk läbiks nõgus läätse, sest nõguslääts koondab valgust. Hajuv valgusvihk Hajuva valgusvihu jaoks on vaja, et paraleerne valgusviht läbiks kumerläätse, sest kumerlääts hajutab valgust.
hinna keskkond ja eelkõige inimesed ja nende tervis. Selle teema valisin, kuna tahtsin ise selle printsiibi kohta rohkem teada ning õnnestus ka valikust see üles noppida. Töö põhiosa "Saastaja maksab" printsiip on põhimõte, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Selle põhimõtte rakendamise vahend on keskkonnavastutus. Keskkonnavastutus tegeleb omakorda keskkonnakahju heastamisega kahju tekitaja poolt. Keskkonnavastutus, mis peale finantsvastutuse tekitatud keskkonnakahju eest hõlmab ka kahjustatud keskkonna taastamist või asendamist. Euroopa Liidus reguleerib keskkonnavastutust keskkonnavastutuse direktiiv (inglise Environmental Liability Directive). Seda printsiipi kasutatakse eelkõige olukorras, kus keskonnale tekkivad negatiivsed mõjud on vältimatud. Antud printsiibi kasutamisel loodetakse maailm panna mõistma, et eelistada tuleb endi heaoluks keskonnasäästlikumaid lahendusi
jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Benthic_foraminifera.jpg Kiirloomad http://www.viewsfromscience.com/media/photos/Radiolaria_2.jpg http://www.palaeos.com/Eukarya/Units/Rhizaria/Images/Radiolaria.jpg http://www.ecometry.biz/PicturesPatterns/Radiolaria4.JPG III Loe lisaks algloomade põhjustatud haiguste kohta ja tee vajalikud ülestähendused. Info leiad kasutades mõnda otsingumootorit (nt Google). 1. Toksoplasmoos (ingl k toxoplasmosis) tekitaja Toxoplasma gondii. Vaata milline näeb välja toksoplasmoosi tekitaja. Kuidas levib haigus? Põhiliselt levitavad selle alglooma tsüste kassid. Toksoplasmaga nakatumise vältimiseks tuleb hoiduda kassi väljaheidete ja nendega kokkupuutes olnud esemete(ka kassiliiva)katsumisest. Kes on toksoplasma peremees, kes vaheperemees? Ta on vaheperemees, peremees on kass. Miks on kahjulik rasedale? Haige inimene ei ole nakkusohtlik ega vaja isoleerimist. Haigus kulgeb valdavalt subkliiniliselt
Bioloogia: Kordamine Viirus üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...
Füüsika KT 1. Vooluring koosneb : a)vooluallikast b)juhtmest c)lülitist d)tarbiast 2.Vooluallikat on vooluringi vaja selleks, et vooluallikas oleks vool Kas vooluallika sees toimuvad: *a)Keemilised b)Bioloogilised c)Geograafilised brotsessid? (ringita õige vastuse varjant) 3.Kas elektrivoolu tekitaja metallis on: a)prooton *b)elektron c)neutron d) ioon (ringita õige vastuse varjant) Kas elektrivoolu tekitaja soolade vesilahustes on: *a)ioonid b)elektroonid c)prootonid d) neutronid (ringita õige vastuse varjant) 4.Eelektrit juhivad hästi järgmised ained: 6.Näita noolega juhtme sees elektonide a) inimese keha liikumise suunda. b)vesi c)raud 5.Elektrit ei juhi järgmised ained: PATAREI a) plastmass ELEKTRONID b)paber c)kivi 7
Palavikuperioodid kordusid regulaarselt 48 tunni järel. Objektiivse leiuna oli põrn palpeeritav. Vereproov näitas aneemiat, leukotsüto- ja trombotsütopeeniat. Mis on võimalik haigustekitaja? Plasmodium sp.(ovale või vivax) Missugused haigused vähendavad vastuvõtlikkust selle infektsiooni suhtes? Sirprakkuline aneemia, talasseemiad, Glc-6-P DH defitsiit, Duffy antigeeni kindlad fenotüübid (erütrotsüütide pinnal) Missuguseid on arengutsükleid tekitaja läbib? Nope, not gonna happen ... butt fuck it, Malaaria tekitaja paljunemisel on mitu staadiumi. Inimimene on sekundaarne peremees ja nakatub, kui Anopheles sääsk toitub. Anopheles koos süljega pritsib sporozoiite verre, kust nad saabuvad maksa, seal nad tungivad hepatostsüütidesse,kus ta muutub trofozoiitiks ja paljuneb moodustes skizondi, mõne aja pärast (7-15päeva) skizont segmenteerub, tekivad merozoiidid mis vabanevad hepatotsüüdidest ja nakkavad erütrotsüüte
ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus temaatika- tundelised armastuslaulud. Vaimulikud rahvalaulud Tekst jagune tavaliselt salmideks Lõppriim värsiridade lõppemine kõlalt sarnaste sõnadega. Kirjakeele kasutamine Viis- cviiside heliulatus suureneb(6-12astet). Helikõrguste täpne intoneerimine. Esitus laulmine pilli(kannel, lõõtspill) saatel Esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal RAHVAPILLID kordofonid(keelpillid) hääle tekitaja pingul keeled aerofonid(õhkpillid) hääle tekitaja õhusammas -vabad aerofonid õhusammas(piiramata) -puhk- ja lõõtspilid õhusammas(pilli sees) idiofonid(isehelisevad pillid)- pilli korpus, materjal membranofonid(väriseva membraaniga pillid värisev nahk, kile
• Dehüdratatsiooni osas (limaskestad, diurees, imikutel suur lõge, vedelikubilanss • Kehatemperatuuri osas (palaviku foonil suureneb niigi patoloogiline vedelikukadu) • Rehüdratasioon võib vastavalt seisundile toimuda kas p.o. või tilkinfusioonina (mõlemal juhul asendatakse nii vett kui soolasid) • Anibakteriaalne ravi määratakse ainult bakteriaalse diarröa puhul Sooleparasiidid Enterobioos: • Tekitaja Enterobius vermicularis • Mõne mm pikkune valge uss elab jämesooles ja väljub öösel anaalpiirkonda • Isenakatumise võimalus! Levib lastekollektiivides! • Režiim: oluline on hügieen ja igapäevane pesuvahetus Askaridoos: • Tekitaja Ascaris lumbricoides, 20-30 cm valge uss • Nakatutakse saastunud (mullase) toidu tarbimisel, isenakatumist ei toimu Paelusstõbi: • Nakatutakse toore kala söömisel • Isenakatumist ei toimu Lambliaas
Püsimagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetvälja omavad kehad; aineosakeste omamagnetväli on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga. Poolused, nende vastasmõju põhja(N)- ja lõunapoolus(S); samanimelised tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Püsimagnetite magnetväli: Järeldus: jõujooned kulgevad väljaspool magnetit põhjapooluselt lõunapoolusele ja moodustavad kinnisi kontuure Mille tekitajaks on vooluga juht? Magnetnõelale orienteeriva mõju tekitaja (magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse) Kruvireegel - näitab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermelise kruvi pööramise suunaga,kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Ampere'i jõud - vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere'i seadusega. Ampere'i seadus - magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes,
PUUKENTSEFALIIDI JA PUUKBORRELIOOSI VÕRDLUS ERINEV SARNANE Tekitaja X Nakkusallikas X Nakkusülekanne X Haiguspilt X Diagnoosimine X Ravi X Profülaktika X PUUKENTSEFALIIT PUUKBORRELIOOS Tekitaja Viirus, mis on võimeline tungima kesknärvisüsteemi. Bakter, spiroheet Borrelia burgodorferi Nakkusallikas Zonoosid e. loomad Looduslik reservuaar - närilised, kitsed ja Metsikud närilised ja teised imetajad (mutid, siilid, põdrad (nende vere imemisel nakatuvad põldhiired , jänesed, oravad, rebased, hirved), ...
Ohtlikke jäätmeid võetakse vastu üksnes elanikelt, mitte firmadelt. Lisaks bensiinijaamade juures olevatele erikonteineritele on linnas rahvarohkemates paikades kastid patareide kogumiseks. Need on punast värvi ning kergesti äratuntavad nendel oleva märgistuse järgi. Ohtlikud jäätmed tuleb eraldada tavalistest jäätmetest ning neid ei tohi omavahel segada. Jäätmete kogumine ja sorteerimine Jäätmekäitluse korraldamine Jäätmete tekitaja, nii väikeelamu omanik kui ka korruselamu korteriühistu, peab hoolitsema jäätmekäitluse eest oma kinnistul. Jäätmete tekitaja peab kas sõlmima jäätmekäitluslepingu vastava jäätmekäitlusfirmaga (korraldatud olmejäätmeveo puhul seaduses ettenähtud korras valitud veoettevõtjaga) või siis toimetama jäätmed ise jäätmekäitluskohta. Kui jäätmete tekitaja ei ole kinnistu haldajaks, tuleb jäätmekäitluse korraldamises leppida kokku kas rendi(üüri)lepingus või eraldi
vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. II etapp: õigusvastasust välistavad asjaolud (VÕS §-d 1045 lg 2, 1046,1047). § 1045. Kahju tekitamise õigusvastasus (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. § 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus (1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja
kõhulahtisus ja oksendamine) Viirustest kuuluvad gripiviirused (A B C tüüpi) herpesviirused, polioviirus (lastehalvastust põhjustav- peaaegu ei esine enam) Seentest naha- ja küüneseened ( nakatumine inimeselt inimesele), kandioos tuntakse ka soorina- naiste suguteedes III Ohurühm ohtlikud põhjustavad inimese raskeid haigestumisi ( paljudel juhtudel on olemas ennetus ja ravivahendid). Bakteritest kuuluvad siis tuberkuloositekitaja, siberi katku tekitaja, pidalitõve tekitaja (tuberkuloos 20.saj.katk Siber katku kardeti USA s 11.09.2001- mikroob säilib mullas üle 60 aasta on vastupidav temperatuuridele, kuivusele). Viirustest kuulu siia hullulehmatõve põhjustaja, marutõveviirus, inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV). Parasiitidest kuuluvad III ohurühma nookpaeluss (haigustekitaja toores lihas vaheperemees siga) Ehhinokokid need on ussid kelle vaheperemeesteks on kassid, koerad, metsloomad nakatumine toimub ussi munadest
Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste. Kandseened -- (eosed valmivad spetsiaalsetel kandjatel) - kõrgemad seened, levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn + ja - niitide ühinemisel. Siia
-Kinnitumine raku vähevastupidajad hingamis teid. pinnale ja Kuumutamisel- *Lastel- sisenemine kergesti alumiste N- neuraminidaas--> inaktiveeruvad. hing.teede viiruse rakust Läbipõdemisel infekts. Tekitaja vabanemine ja tüübispets.immuu *täiskasvanutel edasikandumine nsus - ülemiste hing.teede infekts. Ja bronhiiti.
kuumutamine 80-90 kraadi C, umbes 20 minutit ( piim EI lähe keema ) hävitada toiduainete riknemise põhjustavad mikroobid. Ta tõestas, et elu tekkimine kaasajal on võimatu! Robert Koch (1843-1910) Sakslane, II Nobeli preemia laureaat, Saksa arst. · Võttis kasutusele bakterite värvimis meetodi · Võttis kasutusele tardsöötmed · Töötas välja rida vedelsöötme retsepte. Õppis bakterite kasvatamist söötmel. 1822 ( 41. aastaselt ) AVASTAS TUBERKULOOSI TEKITAJA 1883 AVASTAS KOOLERA TEKITAJA On teada Koch'i postulaadid ehk seadused, mis peavad olema täidetud, et tõestada haiguse seost spetsiifilise mikroorganismiga. · See patogeen peab esinema kindlat jaigust põdevas organismis · Patogeen peab oelma isoleeritav haigest organismist ja kasvatatav söötmel · Puhas kultuurist võetud patogeen peab põhjustama katsealusel loomal seda haigust. Bakterite koloonia kuju, värvus ja suurus on erinevad
nõudeid lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetest? Vajalik on neid eristada kolmel põhjusel: 1) on erisusi aegumise regulatsioonis: 2) vastutuse rangus, st. et kui deliktilise üldvastutuse tekkimise eelduseks on kahjutekitaja süü, siis lepinguõigusliku vastutuse puhul vabaneb kahjutekitaja vastutusest üksnes vääramatu jõu esinemise korral. Kui kahju on tekkinud vääramatu jõu tõttu, on välistatud ka kahju tekitaja süü olemasolu. Kuid kahju tekitaja süü puudumine ei tähenda seda, et samal ajal oleks esinenud ka vääramatu jõud. Lepinguõiguslik vastutus on rangem kui deliktiõiguslik üldvastutus. 3) Lepingulise ja lepinguvälise vastutuse puhul on ka nõude ulatus erinev. Lepingulise vastutuse puhul ei teki probleeme saamata jäänud tulu hüvitamisel, lepinguvälise vastutuse puhul võib saamata jäänud tulu hüvitamisele kuulumist pidada erandlikuks juhtumiks. Kui kannatanul on
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g). Haigestumisjuhtumeid esineb väga harva, kuid õigeaegse ja korraliku ravi puudumisel on suremus väga kõrge. Mürgistusnähud ilmnevad 18-36 tundi pärast
17. Millised on DÜK-u eeldused ja kes neid eelduseid peab tõendama? Missugustel juhtudel ei kujuta inimese keha või selle osa liikumine tegu DÜK-u elemendi tähenduses? Üldkoosseis tähendab DÕ-likku üldvastutust. Saab eristada veel riski- ja tootjavastutust. Need on erikoosseisud. DÜK klassikalises strukt-s saab eristada 3 põhieeldust: obj teokoosseis, õigusvastasus, süü. Obj koosseisu enda juures tuleb erist: kahju tekitaja tegu, kannatanu õigushüve kahjustamine, põhjuslik seos eelneva kahe vahel. Õigusvastasuse tasandil tehakse 1 etapis õigusvastasus kindlaks või otsustus, 2 etapis konstrueeritakse, kas õigusvastsus ei ole välist § 1045 lg 2 toodud asjaolude tõtt. Süü juures tuleb kontrollida kahju tekitaja süü- e deliktivõimet ja hinnata süü vormi. Nõude ulatus tuleb teha kindlaks VÕS üldosa sätete järgi § 127-140
tungivad läbi juurerakkude kesta. Ektomükoriisa – seeneniidid levivad peremeestaime juurerakkude vahel kestast läbi tungimata. Orhidoidne mükoriisa – iseloomulik orhideedele. Seenparasiidid Puude parasiidid – kahjustavad puulehti ja puitu (vahtra-pigilaik, torikseen, kuuse- ja männijuurepess) Rohttaimedel seenparasiite väga palju (roosteseened, nõgiseened, maasika-laikpõletiku tekitaja, vaarika-varrepõletiku tekitaja). Seente parasiite on vähe (tolmav parasiitlehik, üleniidiku perekonna liigid) Seened ehitistes – majavamm, majanääts ja majakoorik. Seened toiduainetetööstuses Pärmseened – toituvad suhkrutest anaeroobsetes tingimustes. Kasutatakse taigna kergitamiseks, veini, õlle ja siidri valmistamiseks. Hallitusseened – kasutatakse hallitusjuustude
Bakteriraku ehitus Piilid Limakapsel Kest Membraan Pärilikkusaine Vibur Plasmiid Bakterid on kõige kauem elavad organismid! Spoore on leitud: 112 000 a. vanusest mastodoni soolestikust. 200 000 a. vanusest jääkilbist 250 000 000 a. vanusest soolakristallist. Fekaalis elavad Salmonella Botulismi tekitaja Katkubakter Kummis liha- ja kalakonservist Streptokokk Tuberkuloositekitaja Bakterirakud paljunevad pooldumisega kromosoom Bakterid paljunevad sobivates tingimustes väga ruttu Arvuta kui palju baktereid tekib 1 tunniga, kui poolestusaeg on 20 minutit? Millised on soodsad tingimused? Petri tassidel kasvatatakse baktereid Eosed e. endospoorid Moodustavad osad bakterid väliskeskonnas eksisteerimiseks. Eosed on väga vastupidavad keskkonna
(suguelunditele, harvem suhu jm.) üks või mitu haavandit. Need võivad olla mittemärgatavas kohas. Järgneb selle kehapiirkonna lümfisõlmede suurenemine. Haavandid (aga mitte haigus) paranevad iseenesestlikult ka ravimata juhtudel. Süüfilis kulgeb edasi tsükliliselt, iseloomulikud on nahalööbed. Ka juuksed võivad välja langeda. Tsüklite vaheaegadel nähud puuduvad. UURIMINE Varases järgus saab haigust määrata selle tekitaja Treponema pallidum leidmisega haavanditest või lümfisõlmedest, hilem ka vereanalüüside alusel. RAVI Haigus on ravitav. Hilisjärgus kestab ravi kauem. Ka partnerit tuleb uurida ja vajadusel ravida. Süüfilis Tripper KAEBUSED Naistel enamasti nähtusi pole või on vaevumärgatavad. Peamine on mädane rohekas voolus, millega võib kaasneda valu alakõhus, temperatuuri tõus, sagenenud valulik kusemine. Meestel on kaebusi tihedamini, eriti haiguse alguses; kusemine on valulik,
Narkootikumide mõju endokriinnäärmetele Endokriinnäärmed · Ajuripats · Käbikeha · Kilpnääre · Kõrvalkilpnääre · Harknääre · Pankreas · Neerumanused · Suguelundid Narkootikumide tarvitamine: Mõjutab hüpofüüsi soodustab viljatust Mõjub insuliini vastandtoimena, olles diabeedi korral ketoatsidoosi potensiaalne tekitaja. Stimuleerib hormooni ACTH eritumist hüpofüüsi eessagaras. Tõstab riski haigestuda eesnäärme vähki Häirib munaraku küpsemist Põhjustab eesnäärme põletikku Neerupealised toodavad rohkem adrenaliini Pärsib käbikehas melatoniini toomist unehäired Põhjustab pankreatiiti, mille tagajärjel kõhunäärme kude hävib Tänan tähelepanu eest!
kerge ja hästi ravitav. Levik Haigus on äärmiselt kergesti edasikanduv, levib otsesel kontaktil haigega või piisknakkusena. Haigusnähtude taandumisel jääb viirus püsima seljaajunärvide dorsaalganglionidesse, kust ta võib aastate või aastakümnete pärast uuesti aktiveeruda vöötohatisena. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tuulerõugetesse võib nakatuda nende inimeste kaudu, kes põevad vöötohatist (neil on ühine tekitaja – Varicella zoster). Põdemine Sagedamini põevad tuulerõugeid koolieelses eas lapsed. Lõimetusaeg on 14–21 päeva. Haige on nakkusohtlik juba kaks ööpäeva enne lööbe ilmumist ning kuni kõikide lööbekollete koorikuga kattumiseni. Lööbele võib eelneda väike palavik. Esimesed lööbeelemendid ilmuvad juustega kaetud peanahale ja näole, kust levivad rindkerele ning edasi kõikjale üle kogu keha. Löövet esineb ka suu, silmade limaskestadel
VESINIK JA HAPNIK - tähtsamad mittemetallid VESINIK hydros - vesi HAPNIK oxy - oksiid Hydrogenium genos - tekitaja Oxygenium genos - tekitaja Sümbol H Sümbol O Lihtaine valem - H 2 Lihtaine valem O 2 I Aatomi ehitus I Aatomi ehitus - on esimene element. Paikneb I perioodis IA - kaheksas element. Paikneb II perioodis VIA rühmas. rühmas. H +1| 1) O +8| 2)6) aatom p= 8
Loomakarva allergia Inimeseõpetus Haiguse tekitaja Looma kõõm Looma sülg Looma higi Oleneb inimesest Allergia kirjeldus Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas.
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga.
esitatavate nõudmistega, rahulolematus oma välimusega, haigused ja õnnetusjuhtumid, pidev kritiseerimine vanemate ja õpetajate poolt. Vältida saab depressiooni siis kui oled rahul ise endaga. Koolitöödeks oled ettevalmistanud ja muu selline, kuid on ka asju mida on raske vältida ja on suured depressiooni valmistajad. Selleks võib olla suhted vanematega. Palju on selliseid vanemaid veel kes oma lapsest ja tema tegemistest ei hooli, seega on see suur stressi ja depressiooni tekitaja lapsele, mille tõttu võib lapsel koolis suhted teiste õpilastega ja üldse kooli tegemistega pinge rohked olla.
Järgnevalt võeti kasutusele bakterioloogilised söötmed, milles kasvatati ja iseleeriti terve rida haigusi tekitavaid iseloomulike geneetiliste omadustega baktereid. Kolm teadlast, Adolf Mayer (1843-1942), Dmitri Ivanovski (1864-1920) ja Martinus Beijerinck (1851-1931) uurisid tubaka mosaiikhaigust ja leidsid , et selle taimehaiguse tekitajad on oluliselt erinev kõigist senituntud bakteritest. -5- Esiteks oli tubaka mosaiikhaiguse tekitaja oluliselt väiksem kui bakter, sest te ei olnud nähtav valgusmikroskoobis, ja bakterifiltrid , mis tavaliselt pidasid lahusest kinni bakterid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja makkusvõimet. Teiseks tähendati, et tubaka mosaiikhaiguse tekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid ainult elusates rakkudes või eluskudedes. Sellist nakkushaiguse tekitajat hakati algul nimetama contagium vivum fluidumiks- nakkavaks elusaks vedelikuks. Hiljem võeti kasutusele
saprobiontse eluviisiga, kasutades toiduks surnud orgaanilist ainet (mullaseened). Nende kahe rühma vahel esineb üleminekuid. On olemas fakultatiivsed parasiidid, kes toituvad tavaliselt saprobiontselt, kuid tingimuste muutudes võivad üle minna parasiitsele eluviisile (perek. Fusarium, Botrytis esindajad). Vastupidiselt on fakultatiivsed saprobiondid parasiitse eluviisiga, kuid teatud arengufaasis lähevad üle saprobiontsele eluviisile. Näiteks õunapuu-kärntõve tekitaja parasiteerib algul puu lehtedel, kotteosed arenevad mahavarisenud surnud lehtedel. Parasiidi ja peremehe suhted saavutavad aja jooksul teatud tasakaalu, peremeest ei hävitata, ta nõrgeneb, kuid jätkab elutegevust, ka paljuneb. Omad ja võõrad parasiidid Seenparasiitide puhul tuleb arvestada nende päritolu. Kohaliku floora parasiidid on oma peremeestaimedega kohanenud. Uute, sissetoodud taimede
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega
Esmajärjekorras on oluline see riik, kus kahju tekkis. 3. Miks on oluline eristada lepingu rikkumisest tulenevaid kahju hüvitamise nõudeid DÕ alusel kahju hüvitamise nõuetest? Eristamine vajalik, et kahju hüvitamise nõue õigesti kvalifitseerida. Sisulised kriteeriumid, mida tuleks arvestada, kui on võimalik valida lepingujärgse vastutuse ja deliktiõiguse järgse vastutuse vahel: vastutuse rangus (lepinguõiguses üldiseks reegliks see, et kahju tekitaja vabaneb vastutusest vääramatu jõu esinemisel, deliktiõiguses on oluline kahju tekitaja süü), nõude ulatus (deliktilise vastutuse puhul on saamata jäänud tulu kui kahju nõudmine võimalik ainult piiritletud juhtudel, lepinguõiguse puhul sellist piirangut ei esine, arvestada ainult § 127 lg-t 2 ja 3, mittevaralise kahju puhul on asi vastupidi), aegumine (lepingulised kahjuhüvitamise nõuded hakkavad aeguma alates sissenõutavaks muutumisest, deliktilised nõuded aga
VII A-rühma elemendid halogeenid Omadused F2 Cl2 Br2 I2 Elektrooniline F +9 2)7) +17 2)8)7) +35 2)8)18)7) +53 2)8)18)18)7) valem Oksüdatsiooniaste +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 +7 ja -1 Füüsikalised 1.gaas 1. gaas 1.vedelik 1. tahke omadused 2.kollakas 2.kollakas 2.pruun 2.tume-mustjas 1.olek roheline gaas roheline 3. lahustub vees, 3.lahustub 2.värv ( kollakas) 3.lahustub vees saame broomivee piiritustes ( tahke 3.lahustuvus 3.lahustumisel aine ei lahustu reageerib veega. vees) 4. kuumutamis...
..60 minutit 14. Penitsillinaasresistentsete penitsilliinide hulka kuulub ... a) bensüülpenitsilliin (Penitsilliin G) b) metitsilliin c) amoksitsilliin d) karbenitsilliin e) dikloksatsilliin, f) naftsilliin, g) kloksatsilliin, h) oksatsilliin 15. Millised väited on õiged oksatsilliini kohta? Oksatsilliin on ... a) happekindel b) penitsillinaasresistentne c) saab manustada suu kaudu d) aktiivne ka penitsillinaasi produtseerivate stafülokokkide suhtes e) toimib ka Streptococcus tekitaja poolt põhjustatud nakkuste korral (väljaarv. MRSA) 16. Penitsilliinid kuuluvad ... a) mikroobiraku seina sünteesi inhibiitorite hulka b) mikroobiraku rakumembraani funktsiooni häirivate inhibiitorite hulka c) mikroobivalgu sünteesi inhibiitorite hulka d) mikroobi nukleiinhapete metabolismi inhibiitorite hulka 17. Penitsiliinid on bakteriostaatlise toimega/bakteritsiidse toimega. 18. Mis on resistentsus? Võime ravimite toimele vastu panna Kuidas resistentsus jaguneb? 1
Ta on kõige tavalisem pargipuude seen Lõuna-Soomes ja Eestis. Must pässik ja tuletaelik on parkides kaskedel tavalised, viimane ka pajudel ja pihlakatel. Eriti palju probleeme tekitab jänesvaabik; ta mädandab pargipuude juuri, nii et puud võivad ootamatult umber kukkuda. Majanduslikut olulisi puidulagundajaid on teisteski seenerühmades. Külmaseened ja mamplid kahjustavad nii metsa- kui ka pargipuid. Kuusenahkis on oluline noorte kuuskede ja mändide haavamädaniku tekitaja majandusmetsades ning mügarlik nahkis põhjustab tamme, vahtra ja muude pargipuude koore laikudena suremist. Põhjanarmik tekitab pargipuudele õõnsusi, nagu ka kottseente hulka kuuluv harilik lamesüsik. Tähtsamd tüvemädaniku tekitajad: · Tuletael Fomes fomentarius Valgemädaniku tekitaja lehtpuudel. Mitmeaastane. Kasvab põhjapoolkeral. Kesk-Saksamaast põhja pool kahjustab kaske, lõuna pool pööki, harvem tamme ja teisi lehtpuid
5. Iseloomustage mükobakterite epidemioloogiat. 6. Loetlege olulisemad mükobakteritel esinevad virulentsusfaktorid. 7. Tuberkuloosi patogenees. 8. Kirjeldage lühidalt, millistest põhimõtetest tuleb juhinduda mükobakterite antibakteriaalse ravi korral. 9. Mis on tuberkuliin? Milleks teda kasutatakse? 10. Kuidas diagnoosida tuberkuloosi? 11. Kirjeldage lühidalt mükobakterite profülaktika põhimõtteid. 12. Leepra tekitaja ehitus, elutegevuse iseärasused, reservuaar, epidemioloogiam, haigusvormid, ravi. 13. Kirjeldage lühidalt korünebakterite morfoloogiat. 14. Nimetage olulisemad korünebakterite poolt põhjustatud infektsioonid. 15. Millised on korünebakterite olulisemad reservuaarid? 16. Iseloomustage difteeria epidemioloogiat. 17. Loetlege olulisemad difteeriatekitajal esinevad virulentsusfaktorid. 18. Difteeria patogenees. 19
piiril. Murdumist põhjus. levimiskiiruste erinevus. Esineb kõigi lainete puhul. Murdumisnäitaja on abs., kui I kesk. on vaakum. Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit
rohkem niiskust, tulevad nende reservuaaridena arvesse eelkõige niiskeimad paigad sisekeskkonnas, näiteks õhu niisutusseadmed, jahutusseadmed, sealhulgas külmkapid, aga ka kõik muud kohad ja materjalid, kus leidub baktereile piisavalt niiskust ning soojust. Ka bakterite allergeenid esinevad õhus enamasti aerosoolidena, mistõttu sageli pole võimalik kindlaks määrata, milline aine on konkreetsel juhul allergia või ülitundlikkuse tekitaja. Küll aga on allergeensete materjalide allikaks sageli ruumis kasutatav õhuniisutaja, mille desinfitseerimata reservuaarist võib leida küllalt laia valiku mikroorganisme. SALMONELLOS Salmonelloosiks nimetatakse Salmonella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud soolenakkust, millesse nakatutakse suukaudselt. Salmonellad on liikuvad bakterid, mis võivad põhjustada kõhutüüfust või salmonella-enteriiti ehk soolepõletikku. Kõhutüüfust
Juhid ja mittejuhid: Elektrijuhid on ained, milles on suur hulk vabu laengukandjaid ehk nad juhivad elektrit (Nt: Metallid; Vesilahused; Ioniseeritud gaas.) Mittejuhtides ehk dielektrikutes pole vabu laengukandjaid ja järelikult nad ka elektrit edasi ei juhi (Nt: puit; Plastmass; keraamika; Kumm; Paber) Elektriväli: Eriline mateeria vorm, mis ei koosne osakestest. Elektriväli on kõige lihtsam. Teda ei saa koostisosadeks jaotada. Elektriväljal on energiat. Elektrivälja tekitaja on laetud keha; Elektriväli avaldab mõju laetud kehadele. Elektrivälja tugevus: Sõltub teda tekitanud laengu suurusest ja kaugusest sellest laengust. Inimene ei taju elektrivälja olemasolu. Elektrilaengu ühik. Tähis on q ja ühik on C kulon. Valem: q= ne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
