olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus – silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni – silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni – silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni – silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni – silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi
Sõltuvust tekitavad ained 1. Uimasteid võib jagada erinevatesse rühmadesse lähtuvalt nende toimest KNS-le: - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi pärssivad e rahustavalt mõjuvad ained? Alkohol, uinutid ja rahustid (bensodiasepiinid, barbituraadid), GHB, ketamiin. Pupillide suurus ei muutu, kuid reaktsioon valgusele aeglustub. Silmad hüplevad edasi-tagasi ning ei jää pidama konkreetsele objektile. Pulss aeglustub, vererõhk langeb. Lihastoonus nõrgeneb. Kehatemperatuur ei muutu.Aja kulg aeglustub. - Millised on ja kuidas mõjutavad inimese KNSi stimuleerivad e ergastavalt mõjuvad ained? kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, ectasy, crack Pupillid suurenevad ning reageerivad valgusele aeglaselt. Silmade fokuseerimine ei ole häiritud. Pulss kiire, vererõhk kõrge. Lihastoonus on tugev, lihased on pinges. Ajataju on kiirenenud. -Millised on ja kuidas mõjuvad nimesele hallutsinogeenid? LSD, meskaliin, psilotsübiin
olla ilus ja noor ning puhanud vajad sa und; unehäire on terviserike. Mis on uni? Uni on ajukoorele ja selle alumisele osale levinud üldine pidurdus, mille funktsioon on kesknärvisüsteemi, lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Vajadus une järele on tung loobuda normaalsest tegevusest terveks päevakolmandikuks on väga tugev. Une staadiumid: Tukastus silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud Kerge uni silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud Keskmise sügavusega uni silmad ei liigu, lihastoonus madal Sügav uni silmad ei liigu lihastoonus madal REM uni ehk Paradoksaalne uni silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult.(annaabi.com ) Miks on uni vajalik? Täiskasvanud inimese unevajadus on tööpäevadel keskmiselt 7,3 tundi puhkepäevadel üks tund veel lisaks
Rühivead e. Küfoos Jürgen Ulla Põhjused KAASASÜNDINUD KAASASÜNDINUD 5 10 % 5 10 % LIHASTOONUS LIHASTOONUS ASÜMMEETRILINE ASÜMMEETRILINE EMOTSIOONID EMOTSIOONID VÕI VÕI NÕRK NÕRK Küfoosi KüfoosiPõhjused Põhjused LUUSTUMISHÄIRED LUUSTUMISHÄIRED HARJUMUSED
endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5. Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on vaja rohkem
Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine Miks hakkavad mittetreenitud inimesel lihased pärast pingsat treeningut valutama? Lihased kasutavad glükoosi oma töös energia saamiseks, treeningu ajal on töö suurem ning hapniku on
Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige
Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und, lahendame päeva jooksul kogunenud emotsionaalseid probleeme. Une staadiumid on järgmised: 1) Tukastus Silmad teevad aeglasi pöörlevaid liigutusi, lihastoonus on kergelt langenud 2) Kerge uni Silmad ei liigu, lihastoonus on mõõdukalt langenud 3) Keskmise sügavusega uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 4) Sügav uni Silmad ei liigu lihastoonus madal 5) REM uni ehk Paradoksaalne uni Silmad liiguvad väga kiiresti, lihastoonus kaob täielikult Mida me unes näeme? Kõik inimesed näevad und, kuid paljudele ei jää unenäod lihtsalt meelde. Kõige
ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
realiseeritavaks TheraSuiti abil info talletub, kuidas kehasised protsessid toimuvad Harjutused muutuvad kergemaks ja sujuvamaks Treenib närvisüsteem Normaliseerib lihastoonust, kõnnakut Tagab välimise stabiilsuse ja kompimise stimulatsiooni Parandab keha joondumist, luude tihedust, koordinatsiooni, tasakaalu ning keha ja ruumilisuse teadlikkust Ajuhalvatus Ajutraumad Arengulised mahajäämised Kõrge ja madal lihastoonus Seljakeeliku vigastused Ataksia Atetoos Tõsine skolioos (rohekm kui 25%) Sügav vaimnepue Puusa nihestus on suurem kui 50% Kõrge vererõhk Südameprobleemid Diabeet Kontrollimatud hood Vesipea 171 kliinikut üle maailma, Euroopas 24 Eestis puudub TheraSuit meetodi koolitusega füsioterapeuti Ühendriikides maksab nädalane teraapia umbes 18 000 krooni, Poolas kolmenädalane teraapia 11 000 krooni.
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus Motoorika häirete kindlakstegemisel hinnatakse keha asendit, kõnnakut, lihaste
KK Lihased KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad,...
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika. Millest sõltub kudede hapnikuga varustamise funktsionaalse süsteemi võimsus- Vereringe transpordi funktsioonist ja südame tööjõust. Negatiivsete korduste meetod- Raskuste allalaskmine. Raskused kõrgemad kui 100%(110-120). Kordused 3-5. Negatiivne faas isesesivalt ja positiivne partneri abiga. Lihaste lõdvestumise meetodid- Saun, massaaz, uni ja me...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
) Haigusele tüüpiline välimus · Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoliidne silmade lõige e viltused silmad nur-kadega allapoole. · Kõõrdsilmsus, epikantus e kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. · Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. · Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu e ahvivagu. · Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine e skolioos. Kassikisa sündroomi diagnoosiks tehakse kromosoomide uuring. Selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Haigust ei ole võimalik ravida. Selle asemel püütakse arendada last, et ta saaks iseseisvalt hakkama ele-mentaarse hügieeni ja suhtlusega.
arvele • Arengumaades ulatub teetanuse 28%ni, arenenud maades esineb surmajuhte harva • Esineb ka kaasasündinud teetanust (vastsündinu saab teetanuse haigestunud emalt) Levikuteed • Arenenud riikides on enam kui 70% juhtudest seotud nahka läbistavate vigastustega • Teetanuseoht võib kaasneda marratuste, lõike-ja torkehaavade, nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega Haigusnähud • Suurenenud lihastoonus ja spasmid • Teetanuse kutsub esile juba väga väike kogus toksiini • Läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune ning inimene vajab ikkagi teetanuse vastast immuniseerimist Generaliseerunud teetanus • Kõige sagedasem • Hõlmab masseter lihaseid (iseloomulik irve) • Risus sardonicus • Süljeeritus, higistamine, seljaspasmid • Võivad esineda südame rütmihäired, vererõhukõikumine, vedelikukaotus. Lokaalne teetanus • Haigus püsib infektsioonikohas
nendes spordialades, kus töö kestus on üle ühe minuti, · Kuidas jaotatakse vastupidavust? Tavaline (üldine) ja spetsiaalne (erialane) · Mis on üldine vastupidavus? keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. · Kui vanalt on võimalik hakata parandama aeroobset vastupidavust? Kui kaua seda arendada saab? 11-12 aastaselt, võimalik arendada 20 aastat · Kirjelda, mis toimub organismis tervisetreeningu puhul paraneb ainevahetus ja lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis · Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. · Kuidas määrata treeningu intensiivsust? Südamelöögisageduse järgi · Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut
Jõutreening on efektiivne taastusravi meetod mitmesuguste vigastuste korral. Kellaaeg Hea aeg harjutamiseks on ajavahemikus kell 16-19, kuid sobiv aeg on ka hommikul kella 8-10 vahemikus. Lihastreeningu mõju Lihastreeningu toime lihastele tuleneb korduste arvust ja raskustest. Kuna viimased kordused seerias on rasked, mõjuvad eri pikkustega seeriad järgmiselt: · 1-6 korda seerias suureneb jõud · 6-12 korda seerias kasvab lihasmass · 12-15 korda seerias tõuseb lihastoonus,vähesel määral lisandub lihasmassi, jõudu ja vastupidavust. · 25-20 korda seerias peamiselt paraneb vastupidavus, tõuseb lihastoonus. Kui kombineerida sobivaid raskusi ja seeriapikkusi, võtta abiks veel õige toitumine ja aeroobne treening raskvkoe vähendamiseks on võimalik oma väljanägemist täielikult muuta. Siinkohal on sobilik ära mainida müüti, mille kohaselt kardavad naised jõutreeningu tõttu minna liiga lihastesse. Kõik sõltub aga treeningu ülesehitusest
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
Tüüpiline välimus: Ümmargune kergelt ovaalne nägu, väike pea, antimongoloidne silmade lõige ehk viltused silmad nurkadega allapoole. Kõõrdsilmsus, epikantus ehk kolmas silmalaug, mis kujutab endast nahast volti sisemises silmanurgas. Lame ninajuur ning moondunud madalal asetsevad kõrvad. Kõrva ees asetsevad nibude sarnased moodustised. Lühikesed sõrmed. Peopesas nelja sõrme vagu ehk ahvivagu. Kaasasündinud väärarendid südames, neerudes. Lihastoonus on madal, kasv lühike, selgroo kõverdumine ehk skolioos. Sügav vaimne alaareng. Käitumisprobleemid ning enesevigastamine. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Kromosoomide uuring - selleks tuleb anda vereanalüüs, kus rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Vastavate värvimismeetoodidega saab kahjustatud kromosoomi osa nähtavaks teha. Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse
Bioloogia KT nr1 Viirused ja baklterid 1. Süstemaatika - T eadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega ühiste tunnuste abil taksonitesse. 2. Takson - Taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum. L iik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik 3. Binaarne nomenklatuur - kahest sõnast koosnev liigi nimetus. ● liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● liigi nimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. 4. Liigi definitsioon - S amasse liiki kuuluvad isendid, kes suudavad omavahel r istudes anda täisväärtuslikke ehk paljunemisvõimelisi järglasi 5. Homoloogia (näide) - struktuurne sarnasus. Linnu tiib ja hobuse jalg koosnevad samadest luudest. 6. Analoogia (näide) - t ähistab funktsionaalset sarnasust. Näiteks kiili ja nahkhiire tiiva...
sanss, et sünnib Downi sündroomiga laps. · Downi sündroomil on kirjeldatud 120 tunnust. Kõiki neid korraga ei esine. Tavaliselt esineb Downi sündroomiga isikul 6-7 tunnust. Ka tavainimesel, kellel pole Downi sündroomi, võib esineda 1-2 tunnust. · Downi sündroomiga isikul võib esineda liimkõrvsus; ülemiste hingamisteede infektsioonid; nägemisprobleemid; kõõrdsilmsus; silmatõmblus; väga liikuvad liigesed; nõrk lihastoonus, mille tulemusena võib tekkida lampjalgsus; kuiv, kihelev, praguline ja ketendav nahk; hammaste hiline tulemine ning igeme probleemid; Hirschsprungi tõbi ehk närvide puudumine pärasoonte seintes või jämesooles; kilpnäärme vaegtalitlus; kaksteistsõrme avanematus; kõhukinnisus; leukeemia; Klinefelteri sündroom ehk liigse X-kromosoomi sündroom ning südamerikked. · Downi sündroomi ravivõimalusteks on rakkude siirdamine, plastiline
Kui treenitusseisund juba paraneb, tuleks esmalt suurendada koormuse kestvust ja alles seejärel intensiivsust. Vastupidavustreeningu eesmärk on inimese füüsilist potensiaali kasvatada. On olemas tervise-, põhivastupidavus-, intensiivne aeroobne-, anaeroobse läve- ja maksimaalne treening. Tervisetreeningu juures inimene küll higistab, aga ei hingelda veel. See on moment, kus inimesel paraneb ainevahetuse ökonoomsus, lihastoonus, tugevneb süda ning arenevad südamelihased. Positiivselt mõjub treening ka vererõhule,mis alaneb ja sellega koos madalneb ka kolesteroolitase ning rasvaprotsent organismis. Lisaks eeltoodule väheneb ka soodumus või risk haigestuda. Inimesed, kes on alustanud spordi tegelemist võiks olla selles faasi ligi veerandi enda kogu treeningumahust, kuid elukutselised sportlased kasutavad seda võistlusteks taastumiseks.
Seljaajus on hallaine sees ja valgeaine väljas. Akson- närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad. Dendriidid- närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse 6. Peaaju osad, nende ülesanded. Vastus: Suuraju- talletab infot Väikeaju- kooskõlastab liigutusi ja aitab hoida tasakaalu Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga, reguleerib elundite tahtele allumatut tegevust Vaheaju- ainevahetus, sigimine Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged
krimpsutada, imeda, grimasse teha ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Sümptomid • Miimika puudumine, võimetus naeratada • Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid • Neelamiseks pea taha hoidmine
· Kael Vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis nende kasvades harilikult kaob. · Suu Suuõõs on keskmisest pisut väiksem, keel seevastu pisut suurem. · Käed - Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. Väikesel sõrmel on mõnikord kahe lüli asemel ainult üks. Üle peopesa võib ulatuda vaid üks vagu (nelja sõrme vagu, ka ahvivagu). · Jalad On töntsakad ning esimese ja teise varba vahel on suur tühik. · Lihastoonus Laste liikmed ja kaelad on sageli lõdvad. Niisugust lihsate lõtvust tuntakse hüpotoonia ehk lihastoonuse alanemise nime all. · Keha suurus Laste keskmine kehakaal on sünnihetkel tavaliselt normaalsest pisut madalam, ka sünnipikkus jääb veidi alla keskmise. MIDA DOWNI SÜNDROOMIGA LAPS PERELE TÄHENDAB? Eelkõige teab seda kõige paremini pere ise, kus selle sündroomiga laps kasvab. Osade jaoks
· Uni aitab unustada ebasoovitavad mälestused 1. Staadium 5 % uneajast (kestvus-mõni minut) · Ärkveloleks läheb üle uinumiseks · Uni veel pinnapealne · Südametöö ja hingamine aeglustub · Lihased lõdvestuvad kukkumise tunne · Võivad esineda ka nägemis- ja kuulmis-hallutsinatsioonid 2. Staadium 50% uneajast (kestvus-20 min) · Väga madal lihastoonus · Kehatemperatuuri väike langus · Võimalik unesrääkimine 3. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Inimene vajub veelgi sügavamale unne · Ilmuvad suure amplituudiga ja madala sagedusega delta lained 4. Staadium 20% uneajast (kestvus- 100 min) · Sügavaim uni · Domineerivad delta lained · Väga raske inimest äratada
Prioonid e. priionid on normaalsete valkude nakkuslikud vormid, mis muudavad terveid valke endasarnasteks. Prioonvalgul on olemas kaks erinevat konformatsiooni: rakkudes ohutu PrPC-vorm ning haigusi põhjustav PrPSc-vorm. Normaalseid PrPC-vormis valke võib leida kõikide imetajate ajukudedest, nende ülesanded ajus pole täpselt teada, ent arvatavasti edastavad need ajus levivaid molekulaarseid signaale ning reguleerivad ööpäevaseid rütme. PrPSc-vormis prioonvalgud omavad samasugust aminohapete järjestust nagu PrPC-vormis normaalsed valgud. PrPSc-vorm tuleneb kas mutatsioonist PRNP-geenis (geen, mis kodeerib priione) või organismis leiduvate normaalsete valkude ruumilise struktuuri muundumisest. Nakkuslikud prioonvalgud paljundavad ja säilitavad geneetilist infot organismile...
Iseloomulik lihaste spastilisus, atroofia puudumine K/p reflekside elavnemine (elavnevad refleksid) Patoloogilise reflekside esiletulek ( Babinski refleks) Patoloogiliste motoorsete avalduste (kloonused) esiletulek Insult, peaaju kasvajad, trauma, demüeliniseerivad haigused (esineb rohkem) PERIFEERNE E. LÕTV HALVATUD (ALUMINE) Tekib perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel Refleksid puuduvad Lihastoonus on langenud Halvatuse kestel kujuneb lihaste lõhestumine 11 KOMBINEERITUD HALVATUS (MÕLEMAD) Ülemise ja alumise motoneuroni häire Amüotroofiline lateraalskleroos(ALS) Tahtele alluvate lihaste nõrkus, koos lihaste atrofeerumisega Lihastoonus võib olla suurenenud Lõdva ja spastilise halvatuse võrdlus TUNNUS TSENTRAALNE halvatus PERIFEERNE halvatus
Kui mõne aja möödudes suudad teha ühe harjutuste seeria ilma suuremate pingutusteta, siis on aeg raskust lisada. Kuid ole sellega ettevaatlik. Ülekoormus soodustab vigastuste teket. Näpunäited edukaks jõutreeninguks · Soojenduseks tee 5 minutit aeroobseid harjutusi ning venita vigastuste ohu vältimiseks. · Aeglaselt harjutust sooritades paraneb lihasjõudlus, kiirelt sooritades paraneb lihastoonus. · Kangi maast tõstes hoia selg sirge ja põlved kõverad. · Raskusi tõstes ära hoia hinge kinni. · Venitamine pärast jõutreeningut kiirendab lihaste taastumist. Lihased moodustavad keha massist kõige suurema osa ja mõjutavad oluliselt enesetunnet. Seega - lihaste treenimine ja toonuses hoidmine on vajalik igaühele. Siiski väike hoiatus - lisaks jõutreeningule vajab Sinu keha ka dünaamilist liikumist.
ega silmi pilgutada) ning neil puudub võime liigutada oma silmi paremalt vasakule. See seisund võib olla kahepoolne või esineda ka ühel näo poolel. Ka teised kraniaalnärvid võivad olla mõjutatud, eriti III, IV, V, IX, X ja XII. Neil võivad olla ka luustiku väärarengud, näiteks komppöid ja/või jalgade ning käte anomaaliad. Lisaks võivad olla veel hingamisprobleemid, kõne ning neelamisraskused, nägemispuue, sensoorsed suhtlemisprobleemid, unehäired ning madal ülakeha lihastoonus. Umbes 30% Möbiuse sündroomiga lastest on autismispektrihäirega. Möbiuse sündroomiga inimeste vaimne arengutase on tavaliselt normaalne, kuid umbes 10-15% juhtudest võib esineda kerget vaimset mahajäämust. Paljudest uurimustest on välja tulnud, et nende intelligentsust kiputakse välimuse tõttu alahindama. Möbiuse sündroomi sümptomite hulka võivad kuuluda: · Miimika puudumine, võimetus naeratada · Toitmise, neelamise ja lämbumisprobleemid
talitlust. Lameselgsus - nimetatakse rühihäiret, mille korral on kõik lülisamba füsioloogilised kõverused vähenenud. Lameselgsuse korral on vähenenud lülisamba normaalne liikuvus (painduvus) ja amortisatsioonivõime. Vildakselgsus - lülisamba külgsuunalisi kõverused, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. 8. Miks õige rüht on kasulik? luud ja liigesed on õiges asendis ja vahekorras, sest lihaseid kasutatakse õigesti. Õige rüht aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni. Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust. Hoiab ära väsimuse teket, kuna lihaseid hakatakse kasutama palju efektiivsemalt, mis
võtet voodist -Patsiendile tervisliku toitumise selgitamine ning vastavalt sellele menüü -Röntgen hommikul 4. Koosta õendusplaan. 1. Tegelik diagnoos- Tasakaalustamata toitumise- organismi vajadusest vähem, mis on seotud ebasoodsa majandusliku olukorra, bioloogiliste tegurite, suutmatusega toitu neelata ja vähese toitainete tarvitamisega ning mida tõendab toidu tarvitamine soovitavast päevasest kogusest vähem, madal lihastoonus ja kehakaalu langus. 2. 5. Kas arstlik plaan on reaalne? Miks? Arsti plaanile lisaks Teavitaks patsienti suitsetamise kahjulikusest. Teeks vastavad vereproovid. Kompuutertomograafia ja röntgen 6. Mati Maasikale on määratud Sol. heparini 4000 ühikut s/c 2x/die. Kättesaadav ravim on sellises doosis (vt joonis) Mitu ml ravimit saab patsient? Kirjuta lahti arvutuskäik. 4000IU = 4/5 olemasolevast 1ml 5000IU, 1ml-1/5ml=0,8ml 7
18. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: Hingamis, südametegevus ja vasomotoorsed keskused, tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. 19. Väikeaju põhifunktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. 20. Keskaju funktsiooniks on tugimotoorika, lihastoonus, nägemis ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või valguse suunas). Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus (pupilli ahenemine eredas valguses). 21. Vaheaju taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) Kõikidelt keha retseptoritelt 22. Hüpotaalamuses paiknevad a. vegetatiivse NS b
16.näd lapse liigutused aina keerulisemad, imemine, APGARi hindamissüsteem 1959 7-10p kõik on hästi grimassid, haaramine 20näl platsenta hakkab last kaitsma, platsentabarjäär Füsioloogilised näitajad 1min-5min-... 24.näd õrn nahk, rasvkudet väga vähe, kuuleb, tajub 0-2p = südamelöögid, nahavärv, hingamine, valgust väliskeskkonnast, puudutused, lõhn lihastoonus, ärritajale reageerimine 7.kuul maitsenäärmed Brazletoni skaala: kui kerge vastsündinud maha rahustada, Sünnitamine ema ja lapsekoostöö!!! ärrituvus, temperamendile iseloomulikut omadused Kaasasündinud refleksid=lapse närvisüsteemi hindamine
Seljaaju trauma ka seljaaju kahjustus Laceratio medullae spinalis (ld.k) Seljaaju kahjustus, mille tagajärjel häirub liigutuste sooritamine ning tundlikkus kahjustusest allpool. Ülevaade Seljaaju kahjustust põhjustab kas otsene trauma või teatud haigus (lastehalvatus, seljaaju song). Haiguse sagedus on ligikaudu 1-3:100 000 ning esineb sagedamini noortel meestel vanuses 16-30 a. Halvatuste põhilised põhjused Autoavarii 36% Kuulivigastusel Ehitusel ,,ebaõnnestunud" kukkumisel Puu alla jäämisel Vette hüpped tundmatus kohas suitsiidid Liiga suure trauma korral või ka teatud haigustest tingituna võib siiski seljaaju kahjustuda ning põhjustada tõsiseid haigussümptomeid. Haiguse ulatus sõltub otseselt kahjustuse "kõrgusest" ehk sellest, kui kõrgelt (kaela-, rinna- või nimmeosast) on seljaaju vigastatud. Seljaaju kahjustused võib jagada 2 rühma Täielikud kahjus...
· Suureneb südame löögimaht · Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2. muutused kopsudes · Hingamislihased tugevnevad, paraneb ventilatsioon · Suureneb kopsumaht · Suureneb alveeoolide pindala, paraneb gaasivahetus 3. Muutused lihastes · Lihased suurenevad, paraneb lihastoonus, vastupidavus · Paraneb lihaste koordinatsioon (oluline antagonistlike lihaste kasutamisel) · Suureneb verekapillaaride hulk lihastes, paraneb gaasivahetus · Suureneb mitokondrite arv, ATP/KP varu lihastes, glükogeeni varumise võime jne. seega energiavarustus lihastes
Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad. 5. Mis on Downi sündroom? Pärilik haigus, mida põhjustab liigne 21.kromosoom- vaimne arenematus, madal lihastoonus, skeletianomaaliad, varane suremus sageli (tänapäeval elab ca 40. aastani). Risk suureneb ema vanusega. 6. Missugused on lapse vajadused nooremas koolieas? • Laps arendab uusi oskusi, võistleb, paneb ennast proovile • Tekivad unistused, kangelased • Sellega seoses ka esimesed ebaõnnestumised • Sotsiaalne võrdlus, alaväärsus, kui ebaõnnestumised prevaleerivad. Olulised teised: vanemad, õpetajad ja kaaslased • Vanemad: soojus, harmoonia, osalus, aeg
Kahe gameedi liitumisega taastatakse keharakkudele omane diploidne kromosoomistik. Läbi fertilisatsiooni aktiveeritaks munaraku areng. Üsasisese arengu staadiumid: *germinaalstaadium – viljastamisest ligikaudu 10-14 päevani. *embrüonaalne staadium – 10.(14) päev peale viljastumist – ligikaudu 8-nda rasedusnädalani. *looteline staadium – ligikaudu 8. rasedusnädal kuni sünd. Apgari hindamissüsteem: Mida hinnatakse? – südame löögisagedus, hingamine, naha värvus, lihastoonus, vastus ärritusele. Psühholoogilistel näitajatel põhinevad testid: Brazletoni skaala; n vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned. Näiteid hinnatavatest aspektidest: emotsionaalsus, aktiivsustase, sotsiaalsus. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed refleksid: *seotud lapse ellujäämisega, *tahtelisele liigutusele eelnevad, *võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit. Näited: Ärkvelolekus on lapse käed ja jalad painutatud
Skolioos ehk vildakselgsus on inimese lülisamba kõverdumine küljesuunas. Vildakselgsuseks nimetatakse lülisamba külgsuunalisi kõverusi, mis võivad esineda lülisamba kõikides osades. Tavaliselt kaasneb lülisamba alaosas olevale külgsuunalisele kõverusele lülisamba ülaosas vastassuunaline kõverus. Lülisamba külgkõverusele võib lisanduda veel lülikehade pöördumine ehk torsioon, millest tekib fikseerunud vildakselgsus ehk skolioos. Vildakselgsuse korral on kehapoolte lihastoonus erinev. Kõveruse poolel olevad lihased on ülepinges ja lühenenud. Kõveruse vastaspoolel on lihased lõtvunud ja pikenenud. Joonis 4 Skolioos Lordoos ehk nõgusselgsus on inimese lülisamba kõverdus kumerusega ettepoole. Normaalne selgroog on ettepoole kõverdunud kaela- ja nimmeosas. Nõgusselgsuse ehk lordootilise hoiaku korral on süvenenud nimmenõgusus ja muutunud lihaskonna toonus: reielihased ja nimme-
5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus. Mehhaanilised faktorid- Raskusjõu ületamine, lihastoonus ja lihase omadused, stabiilsust mõjutavad faktorid, erinevad pinnad ja keskkond. 6) Aktiivne, passiivne, aktiivne-assisteeriv harjutus ja harjutamine Aktiivne harjutus- Toimub aktiivne lihaskontraktsioon. Aktiivne-assisteeriv harjutus- Sooritatakse aktiivsel kontraktsioonil. FT suunab, tagab keskteljelisuse, kergendab. Passiivne harjutus- Lihaste aktiivne kontraktsioon puudub. Parandab vere-lümfiringet. Aitab luua õiget liigutuste skeemi. Stimuleerib aktiivset liikumist
tensoplatvorm- püsti tõusmine ja hüpped MÜTONOMEETRIA: Meetod lihastoonuse mõõtmiseks ja koeturgori muutuste määramiseks mehaaniliste omaduste alusel. Lihasele antakse doseeritud löök, millele lihas kui elastsus- viskoosne keha vastab sumbuva võnkumisega. Seade on ühendatud arvutiga ning automaatselt registreeritakse vastavalt võnkekõveralt võnkesagedus ja sumbuvuse logaritmiline dekrement. Kui lihas on pinges, siis võnkumine toimub suure sagedusega. Lihastoonus on kõrge siis kui võnkesageduse amplituud on madal. Võetakse ka näidud lõdva lihase ja maksimaalse pingutuse tingimustes. Kui see vahe on suur, siis on funktsionaalne seisund hea. Kui aga näit suureneb puhkeolekus on lihastoonus tõusnud ja see viitab taastumiseprotsesside mittenormaalsele toitumisele. Kui maksimaalsel pingutusel näit alaneb, siis on toimunud jõugenereerimise langus ja kiire väsimuse teke. Kasutusala on lai- eriti kasutatakse haigetel plastilisuse hindamiseks
Vana- Antsla LHG14 Downi sündroom Referaat Juhendaja: Võru 2010 Sisukord 1.Mis on Downi sündroom? 2.Ajalooline informatsioon. 3.Kui tihti Downi sündroom esineb? 4.Kuidas Downi sündroomi ära tunda? 5.Iseloomulikud tunnused. 6.Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus 2 1.Mis on Downi sündroom? Downi sündroomiga lastel on erinevaid jooni tunduvalt rohkem kui sarnaseid. Kõigil lastel on palju oma vanematelt päritud individuaalseid omadusi. Lapsed võivad sarnaneda oma emaga, isaga, vanaemaga või hoopis oma tädiga. Juuksed võivad olla punased, tumedad või heledad. Silmad sinised, pruunid, rohelised või hallid, ta võib heleda- või tumedanahaline. Tegelikult võib tal olla terve hulk omadusi, mis meid kõiki teistest erinevaks muudavad. Eeltoodud ei kehti mitte üksnes füüsilise välimuse, vaid ka temperamendija võimetekohta. Downi sündroomiga lapsed võivad olla järele...
arenenud keha. Lihasteooria Kui Pilates oma teooria esitas, oli tema peamiseks eesmärgiks arendada keha ühtlaselt. Ta oli teadlik, et sageli on inimestel oma nn lemmik-lihased, mida treenida. Näiteks inimesed tahavad lamedat kõhtu ja treenivad selleks vaid kõhulihaseid. Pilates rõhutas, et see ei edenda ei lihase tervist ega ka üldist tervist, kuna kõigi sisemiste organite hea seisukorra ning nende õige asetuse mõttes on vajalik hea lihastoonus. Pilatese süsteem ei aita parandada mitte üksnes rühiprobleeme, selle eesmärgiks on püüe tagada ka võim vaimu üle. Üks vaimu ja lihaste vahelise suhte aspekte on lihasmälu. Lihased jätavad teatud liigutused meelde, eriti just pikka aega sagedased korratud liigutused. Kui sellised liigutused on kindlalt siiratud nii lihaste kui ka vaimu mölufunktsioonidesse, on neid väga raske muuta. Pilates rõhutab tugevalt
probleemidele lihtsalt ja kergestimõistetavad lahendused. Peamisteks probleemideks on alaseljavaegused, hiirehaigus ehk karpaalkanali ehk randmekanali sündroom, hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Liikumisvaeguse tagajärjeks on kange, valulik ning vigastuste tekkele aldis selg. OHUMÄRGID: kangus alaseljas,
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
Kordamine 1. Luud ja liigesed ül: tugifun., vereloome (luuüdi), elundite kaitse, liikumine, min.ainete ainevah. luud: kolju: ajukolju -- otsmiku-, oimu-, kiiru-, kukla-, sõel- (ülem. ja keskm. karbik), kiilluu (vastsünd. lõgemed, täiskasv. luust. - tek. õmblused) ja näokolju -- sarna-, nina-, ülalõua-, alalõua-, pisara-, sahk-, keele-, suulaeluu, alum. ninakarbik lülisammas: kaela-, rinna-, nimme-, ristluu-, õndraluuosa; kaela- ja nimmelordoos, rinna- ja ristluuküfoos; 1. kaelalüli- atlas e kandelüli, 2. kaelalüli- aksis e telglüli; 7-12-5-5-3/5 rindkere: roided (12) -- pärisroided 1.-7., ebaroided 8.-10. (kinnit. 7. külge), vallasroided 11.-12. (kinnit. lihaste külge), rinnak õlavööde: abaluu, rangluu ülajäse: õlavarreluu, küünarluu (mediaalne), kodarluu (lateraalne), randmeluud (8 tk, 2 rida) -- trapets-, trapetsoid-, kuu-, lodi-, hernes-, kolmkant-, päit-, konksluu, kämblaluud (5), sõrmel...
Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra 49. Lihastöö energia saadakse: a)ATP b)Kreatiinfosfaat c)Glükoos d)tiglütseriidid 50. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused sinaale lihaskiu pikkuse ja pinge kohta lihaskäävilt nind kõõluste ja sidekirmete retseptoritelt. 53. ................................................. 53. Silelihaste struktuur ja talitlus erineb skeletilihaste omast järgmiselt: Silelihaskiudude talitluse iseärasused- * toonuse pikajaline säilitamine
Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). 4 REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt, kohati isegi aktiivsemalt kui ärkvel olles. Iseloomustus: Lihastoonus on väga madal kiired silmaliigutused Esineb kõikidel imetajatel ja lindudel, puudub roomajatel ja teistel külmaverelistel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi Selles uneperioodis esinevad ka unenäod
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
