Marutaud veistel Peamine kahjustuspiirkond • Kesknärvisüsteem Post mortem leiud Seedetrakti limaskesta põletik Ülitäitunud naha- ja nahaalused veresooned Veri tume ning halvasti hüübinud Magu tühi või mittesöödavate esemetega täitunud (oksad, kivid) Maks, neerud ja põrn liigveresed Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus
`'Titanic: lugu, leiud, legendid'' 21.märtsil, aastal 2014 käisin vaatamas näitust nimega ,,Titanic: lugu, leiud, legendid''. Näitus on välja pandud Tallinna Lennusadamasse. 10. aprillil 1912. aastal Southamptoni sadamakail. Just sealt alustas oma esimest reisi maailma kõige suurem ja uhkem ookeaniaurik TITANIC. Merede ja ookeanide põhjas on teadmata arv laevavrakke, kuid ükski neist ei ole nii kuulus kui Titanic. Tema lugu on kõigile teada, kuid isegi 101 aastat hiljem suudab ta köita meie tähelepanu ja käivitada kujutlusvõimet. See on lugu luksuslikust merepealsest paleest ja inimkonna usust
Meestel esines rohkem hambakivi ning naistel kaariest. Sellest võib oletada meeste ja naiste toitumis erinevusi. Mehed tarbisid rohkem valgurikkadi toite ning naised süsivesiku rikkaid toite. Hammaste uurimine arheoloogias on vajalik, sest saame teada maetute surmaaegse vanuse, toitumistavade ja suuhügieeni kohta. See võimaldab meil parema pildi saada keskaja tartlaste sünnist, elust ja surmast. Kasutatud allikad: Liblik, Mari-Anne; "Hambahaigustest keskaegses Tartus: leiud Püha Jakobi kalmistult." Tutulus. 1 (2017): 17-18
Selle meetodi abil on ka mõningate lahendusteni jõutud. Siiamaani pole seda keelt siiski suudetud desifreerida, kuid siiski teame Etruskide keelest juba üht teist. On suudetud leida mõningate sõnade tähendused, teatakse mitmeid üksikasju grammatikast, morfoloogiast ja süntaksist ning osatakse kirjeldada Etruskide kirjakeelsete mälestuste laadi. Massimo Pallottino on öelnud: ,,Pole vaja pärida, kas etruski keel on desifreeritud, vaid on tarvis küsida, millisel määral". 2.3 Leiud ja leiukohad "Agrami muumia lõuendsidemed" või teise nimega "Liber Lintaeus", mis on üks väga vähestest pikematest tekstidest, on leitud 19. Sajandil Egiptusest. Sealt rändas see aga koos leidjaga Jugoslaaviasse. Algselt oli see olnud linasest riidest, mis mingil ajahetkel oli ribadeks lõigatud ning muumia ümber mässitud. Teos on 1300 sõna pikk. Kirja on see pandud riidele musta tindiga ning see on teadaolev pikim säilinud tekst Etruskidelt.
2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2.liikide muutumine tuleneb erinevatest tunnustest: olelusvõitlus, looduslik valik (loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad org elukeskkonnaga) Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber Soe lomp
Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele sel ajal? Need mis leiti majade lähedusest või haudadest.Nendeks olid relvad , ehted hõbedast või pronksist , hõbemündid.Eesti tervikuna rikastus. 3)Kirjeldage rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes.Millistele allkiatele võite toetuda kirjelduse koostamisel? Rahvusvahelisi suhteid tolle aja mõistes võib tähendada , et teistest riikidest tuldi õpetati midagi uutmoodi või sõdides vaadati vastase relve
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr.
Antiik-Kreeka filosoofid Anaximandros ja Empedokles- liikide aja jooksul muutumise teooria Platon „evolutsiooni suur antikangelane“ Kristlik maailmavaade seadus evolutsiooniteooriale piirid G. L. L. Buffon seadis kahtluse alla piibli loodud teooria, et maa on ainult 6000 aastat vana Jean Babtist Lemarck- lamarkism- elu jooksul organismis toimunud muutused päranduvad edasi järglastele Georges Cuvier- fossiilsed leiud tõestasid väljasuremist Charles Darwin ja Alfred Wallace- evolutsiooniteooria ja loodusliku valiku põhimõtted Evolutsiooniteooria põhiseisukohad: 1. Kõikide liikide sigivus on selline, et isendite arv peaks kiiresti kasvama, kuid ometi säilitavad populatsioonid enam-vähem püsiva suuruse. 2. Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 3
o Aju kasvu suurenedes muutub see modulaarseks nii struktuurilt kui funktsioonilt. o Aju suurenemine evolutsioonis => pikenenud kasvuperiood,... laminaarne kihiline Erinevate hominiidide iseärasusi, arengulugu ja peamisi leide Australopithecus - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel Leiud: Taungi laps 1924 Lõuna-A. Proua Ples 1947 L-A. Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis - kehaehitus ei erine oluliselt eelmistest - elasid suuremate rühmadena koos, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad - ,,osav inimene" esimesed kivist tööriistad, ligi miljoni aasta jooksul ei muutnud tööriistu, polnud innovaatilised, ei uurinud ümbrust Leiud:
2. Nimeta kaks asulapaika kust on leitud vanimaid jälgi inimasustusest Eestis? Pulli asula Kunda Lammasmägi 3. Mis olid kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. Kunda kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Keskmisest Kiviajast c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Jaht, kalapüük d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkeraamika kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud
2.KIVIAEG Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000 eKr) IX aastatuhandest eKr pärinev Pulli asulakoht on vanim teadaolev inimeste elupaik Eestis Enne seda teati vanimana Kunda Lammasmäge Praegu on teada mitmeid Kundaga samaaegset ja nooremaid asulakohti, mille leiud sarnanevad põhiosas Lammasmäelt avastatutega Muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühendanud teatud arheoloogilise kultuuri alla Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Asulakohad Asulad rajati veekogude lähedusse Seal oli soodne kalastada, küttide veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi
VEISTE ENZOOTILINE LEUKOOS Maari Aru ANTE MORTEM leiud • Pindmised lümfisõlmed suurenenud, eriti kaela- ja tagakehapiirkonnas • Depressioon • Krooniline kõhulahtisus • Eesmao atoonia • Libediku nihkumine • Lonkamine • Paralüüsid Suurenenud pindmised lümfisõlmed (Vetnext) Konjunktivaalprolaps (Wiki) POST MORTEM leiud • Organites ja kudedes uudismoodustised, diferentseerunud kasvajad • Põrn ja lümfisõlmed difuusselt suurenenud • Maks suurenenud • Leukoossed kasvajad on hallikaskollase värvusega, lõikepinnad struktuuritud Lümfisõlmede hüpertroofia (Fmv) Kasvajalised moodustised südames. Asuvad tavaliselt emakas, südames, pindmistes lümfisõlmedes ja libedikus (Vetnext) Neoplastiline mass südamelihases – lümfosarkoom Lihainspektsiooni otsus
Viljandi ordulinnuse varemed Meriliis Ojamäe Lihula 2012 Sissejuhatus Linnusest Ajalugu Vallutamised Huvitavad leiud Rippsild Tänapäev Linnusest Oli Liivimaal suuruselt teine linnus Koosnes pealinnusest ja kolmest eeslinnusest Linnusel oli kaks väravat, üks neist avanes läände ja oli linnuse peavärav, teise kaudu pääses linna Ajalugu Üks esimestest Eestis rajatud kivilinnustest Kivilinnuse ehitamist on esmamainitud 1224.aastal Tööde käigu kohta andmed puuduvad Varasema ehitusetapiga seostub lisaks piirdemüürile vähemalt üks konvendihoonele
Australopiteegid 1 Umbkaudu 4 1 mln a tagasi elanud hominiidid, A. africanus inimeste pärivusliinis - väikesed, saledad, ahvitaolised, emased isendid olid isastest oluliselt väiksemad - suutsid käia püsti, käed olid kohastunud puudel ronimiseks - aju oli ümaram kui ahvidel, mahu suurenemine peamiselt ajukoore kasvu arvelt - peamiselt taimestikutoidulised (juured, seemned, lehed), jahipidamisel polnud eriti edukad A. garhi valmistas lihtsamaid tööriistu. Australopiteegid 2 Peamised leiud: A. africanus: Taungi laps 1924 Lõuna-Aafrika Proua Ples 1947 Lõuna- Aafrika A. afarensis: Laetoli jalajäljed 1978 Tansaanias Lucy 1972 Etioopia Homo habilis Kehaehituselt polnud väga erinevad australopiteekidest -elasid suuremate rühmadena, eeldatavalt sotsiaalselt intelligentsemad. "Osav inimene" esimesed kivist tööriistad (Oldowan stiil). Lihtsalt ühelt poolt tervamaks tahutud kivid, kuid ei arendanud neid edasi. Ligi miljoni aasta jooksul tegid samasuguseid tööriistu
Hiinas on kanep alates kiviajast olnud ainuke kodumaine kiutaim; kanepiseemneid tarvitati toiduviljana kuni kuuenda sajandini samamoodi kui hirssi, riisi ja sojaube. Kasutamisest Hiina meditsiinis on teateid teisest sajandist. Üks tolleaegne arst andis oma patsientidele enne operatsiooni seemneümbrise leotisest ja veinist valmistatud jooki. Samas oskas ta eristada mürgiseid seemneümbriseid süütutest seemnetest ja oli teadlik kanepisuitsu hallutsinogeensest mõjust. Arheoloogilised leiud viitavad sküütide rituaalsele kanepisuitsetamisele juba esimesel aastatuhandel enne Kristust. Vana-Kreeka kirjanik ja rännumees Herodotos aga on kirjeldanud, kuidas Musta mere põhjaosa sküüdid valmistanud lattidest ja villastest tekkidest telgi ning puistanud seal sees hõõguvatele kividele kanepiseemneid (tõenäoliselt kestadega). Selle "sauna" leil olevat neile niivõrd meeldinud, et nad möiranud suurest heameelest.
................................................................................................ 2 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Definitsioon....................................................................................................... 4 3. Allveearheoloogia Eestis.................................................................................. 5 3.1 Leiud Eestis.......................................................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................ 8 2 Sissejuhatus
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
Kiviaeg Tartu Kommertsgümnaasium Martti Voogla 10.a Muinasaja periodiseerimine · Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum · Algas inimeste kujunemisega · Lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga · Andmed Eesti kohta sellest ajast puuduvad · Tuntumad muistsed leiud Prantsusmaalt ja Püreneest · Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika.
Plii JohaNzzo Moosipall Omadused aatomnumber 82 aatommass 207,2 g/mol elektronegatiivsus Paulingu järgi 1,9 sulamistemperatuur 327 oC keemistemperatuur 1751 oC tihedus 11,34 g/cm3 kõvadus Moshi järgi 1,5 Levimus ja ajalugu · Esimesed leiud 5-6 tuhat aastat tagasi · Leidub väheses koguses · mass maakeral pidevalt suureneb · tekib uraani ja tooriumi(Kustase) lagunemisel Mõju elukeskkonnale · Plii mõju organismile · Plii mõju taimedele · Plii õhusaastes
Pronksiaeg Algas 4000 aastat tagasi. * ornamendiga tarbeesemed ( ringid, jooned, lained); * pronksehted ( suured, maagiline tähendus). Ka Eestist leitud; * menhirid (kelti keeles ''pikk kivi'') mitme meetri kõrgused looduslikud kivisambad, näiteks Põhja-Prantsusmaal Britange'is; * dolmenid (kelti keeles ''kivilaud'') algelised hauakambrid (kiviplaadid, millele toetub varikatus). Leiud Põhja-Aafrikas, Aasias, Euroopas: - kuulsaimad Inglismaal Stonehenge'is; - asuvad nelja ringina (välisringil 30 dolmenit) ilmakaarte järgi, kujutavad endast kuukalendrit; - dolmenid on erineva kõrgusega; - kummardati Päikest ja toodi ohvreid; - sihiteadlik planeering ja ilutaotlus.
Maa ajalugu jaotatakse väga pikkadeks perioodideks aegkondadeks. Aegkonnad jagunevad: Ürgaegkond, aguaegkond, vanaaegkond, keskaegkond ja uusaegkond. Vanimad elusorganismid tekkisid umbes 4 miljardit aastat tagasi ning olid tõenäoliselt bakterite sarnased. Paljud teadlased on loonud mitmeid evolutsiooniteooriaid maa ja elu arenemise kohta. Näiteks Georges Cuvier avastas, et sügavamal maa sisemuses asetsevad haruldasemad leiud. Lamarck on aga esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja. Charles Darwin väitis, et evolutsiooni tunnistati, kui üldist loodusnähtust. Darwini sõnul praegu elavad liigid pärinevad varem elanud organismide liikidest ja põlvnemine toimub läbi muutuste.
läbimõõduga elamupõhja ja 2 hauda, leiti rohkesti luu- ja kiviesemeid ning narva ja kammkeraamikat) asulakoht Narva lähistel, kannab dateeringut 5000 aastat eKr. Samas on Narva kultuuri kõige varajasemad dateeringud saadud läti idaosast ja arvestades keraamika oskuste levikusuunda võib eeldada ,et kõige vanemad Narva kultuuri asula kohti ei ole Eesti aladelt veel leitud .Narva kultuuri alla kuuluvadki eesti vanimad keraamika leiud. Keraamika valmistamise oskus ja narva kultuuri tekkimine ei toimunud järsku. Arvatavasti levisid teadmised savinõude tegemise kohta aeglaselt mitme inimpõlve vältel, Eestis tõenäoliselt lõunast-põhja suunas. Paljud neist asuvad, sarnaselt keskmise kiviajaga, veekogude ääres. Suur osa asulatest asub mererannal. Narva kultuuri asulad paiknevad Narva jõe ääres, Põhja-Eesti rannikul, Saaremaal, Hiiumaal ja Ruhnus, Kagu-Eestis ning Emajõe suudmes. Tuntumad Narva kultuuri
Hiina muusika Kultuur Vanim säilinud müütide kogu pärineb 2.sajandist ekr. Kõikide teaduste allikas. Muusika abil õpetati rahvast. Hiina keel on väga laulev ning sageli sõltub sõna tähendus intonatsioonist. Ajalugu Arheoloogilised leiud näitavad, et muusikaline kulltuur arenes Hiinas juba varakult. Guoyue Muusika Popmuusika- https://www.youtube.com/watch?v=_ChH GX2_fw4 https://youtube.com/watch?v=CH1XGdu- hzQ Traditsiooniline muusika- Pillid Sheng Pipa Er-hu Huvitavad faktid Hiinas leiutati paber. Hiina muusikas on võrreldes Jaapani muusikaga rohkem zanre. Hiina on pindalalt maailma 4. suurim riik. Hiina muusika on üldiselt meloodiline, mitte harmooniline. Kasutatud allikad Muusika õpik https://www
Hiiglaslikud sõnajalgtaimed 280-360 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed 100-130 miljonit aastat tagasi Elu areng Maal Loomariigi evolutsioon masimaal Lülijalgsed 400 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed 395-345 miljonit aastat tagasi Roomajad 280-300 miljonit aastat tagasi Imetajad 200 miljonit aastat tagasi Linnud 150 miljonit aastat tagasi Inimene 2 miljonit aastat tagasi Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Organite homoloogilisus Rudimendid Biogeneetiline reegel Molekulaarbioloogiline võrdlus Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. Nt. Fossiilid väljasurnud organismide kivistunud jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses)
Pti kala, kidi jahil, tegeleti korilusega. 2. Kuidas muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lpus vrreldes varasemaga? - Hakati tegema paremaid jahirelvu. Suunduti elama rohkem sisemaale. Hakati tegelema rohkem kaubandusega kui varem. 3. Kirjuta miste vi seleta. - Jurjev: hakkas ehitama kristlikke kirikuid - kpad: matmispaigad - kivikirstkalme: - vahetuskaubandus: vahetati mni ese vi asi enam-vhem samavrse eseme/asja vastu 4. Eestlaste ja viikingite suhted. Leiud. - Suhted olid nii head kui halvad, sest ka eestlased kisid rvretkedel. Leidudeks viikingite mk, viikingite ruunid. 5. Millised olid eestlaste peamised elatusalad muinasaja lpul? Kirjelda. - Philiseks elatusalaks oli maaharimine, tegeleti ka loomakasvatusega, et toitu saada ja ka plluharimisega. Vahetuskaubandus. 6. Mrgi kaardile: Ugandi, Revala, Lnemaa, Virumaa.
tegevusalad Eesmärk ja probleemiasetus: Keskaegset Tallinnat puudutavates ajaloolistes ürikutes on küllaltki vähe kirjutatud linna ühest rahvastikuosast eestlastest, ehk tolle aja kontekstis maarahvast. Seda on üsna vähe kajastanud varasemad ajaloolised uurimused samast ajajärgust. Esialgu võib jääda mulje, nagu poleks kirjutamata ajalooga rahvast keskaegses Tallinnas eksisteerinud, kuid uuemad arheoloogilised leiud ning uurimused annavad alust oletuseks, et eestlaste osatähtsus ja isegi osakaal linnaelus oli suurem, kui seni arvatud. Tähtsaim probleem on seotud kindlasti ühe osa eestlastest linnaelanikkonna saksastumisega, sest seda protsessi on raske jälgida ja kindlaks teha. Sellel puhul tuleb abiks nimede lingvistiline analüüs. Kuigi eestlased ei omanud linnas poliitilist ja majanduslikku mõjuvõimu, poleks linn ilma nendeta hakkama saanud. Eestlastel
Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848 aastal. Tuntuim leid on Saksamaalt Düsseli jõe orust 1856 aastal. Tänapäeva leiud http://www.elu24.ee/teema/neandertallased/ http://www.delfi.ee/teemalehed/neandertallas ed http://www.elu24.ee/1161670/neandertallaste -valjasuremise-kaudseks-pohjuseks-olid- janesed Pildid Kasutatud kirjandus www.miksike.ee www.wikipeedia.ee
tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides. Kaks väljasurnud korallide seltsi, mis on Eesti levinud, on tabulaadid ja rugoosid. (Ivar Puura, 2006.) Rugoosid elasid nii üksikult kui ka koloonialiselt, tabulaadid ainult koloonialiselt.(fossiilid.info) Isendi suurus ulatub millimeetritest meetrini.
liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud
Trilobiidid Trilobiidid on Paleosoikumi meredes laialt levinud lülijalgsete rühm. Nende keha kattis selgmiselt kolmeosaline välisskelett, milles eristatakse pea- ja sabakilpi ning lülilist kehaosa. Lateraalselt jaguneb trilobiitide keha samuti kolmeks osaks nn loobusteks, millest tuleneb ka rühma nimi. Trilobiitide kõhupoolel asetsesid jalad ning nendele kinnitunud lõpused. Kuna kõhupoolel looma pehmet keha kaitsev soomusrüü puudus, siis arenes osadel vormidel välja võime kerra tõmbuda. Trilobiidid asustasid ürgmere erinevaid ökonisse, paljudel liikidel olid hästi arenenud meeleelundid, eriti liitsilmad, mis sarnanevad putukasilmadele. Trilobiitide suurus jääb enamasti 1-10 cm vahele, kuid maailmast on teada ka ligi 1 meetri pikkuseks kasvanud liike. Pilkupüüdva kuju tõttu on trilobiitide fossiilid paleontoloogiahuvilistele ihaldusväärseks kogumisobjektiks. Vanimad trilobiidid on teada Alam-Kambri...
Soome- Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Töö- ja tarberiistad olid palju rohkem arenenud, tulekiviesemed olid töödeldud ühtlaselt üle pinna. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed. Surnud sängitati asula territooriumile. 7. Nöörkeraamika kultuurile on omane õhuke kultuurkiht ja vähesed leiud. Millele see viitab? 2p Sellele on pakutud kaks seletust. Ühe oletuse järgi ei elatud pikemalt ühes kohas paigal, vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks. Teise arvamuse järgi võivad napid leiud hoopis näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p
Evolutsiooniteooria kujunemine Georges Cuvier(1769-1832): *paleostnitoloogia rajaja. *Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad, seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest. *Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud. *Jäi seiskohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. *Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud loodukatastroofidest. Jean Baptiste Lamarck(1744-1829): *Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglased. *Elu tekkis isetärkamise teel spontaalselt.
käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud, vaatajale ilmekas poos, jalad ja pea nähtud küljelt, keha ja silm otsevaates Valitsejate kujutamine Kujutati rahulikult istuvana (Gudea figuur) või jumalatega suhtlemas (Hammurapi päikesejumala ees) Keraamika Vanimad IV aastatuhandest Nõud keerulise geomeetriaga
väga olulisel kohal, kuna see annab õpilasele oskusi, mida igapäevane õppetöö ei anna ja hõlbustab ka edaspidiseid karjäärivalikuid. Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada teatud valdkonnast, ning jõuab teha järeldusi ka oma edaspidiseks elukutse valikuks. 3. Minu uurimisteema on: Arheoloogilised leiud. Minu uurimisprobleemiks oleks: Miks uuritakse arheoloogilisi leide? Esimene uurimisküsimus on: Mis tehakse edasi arheoloogiliste leidudega? ning teine: Kes ja kuidas uuritakse leide? 1 2
Inimese biloogiline ja sotsiaalne evolutsioon Liina Hirv Tänapäeva inimene ehk Homo sapiens sapiens (homo inimene, sapiens tark ld.k) on perekonna inimene ainus liik. Aimu meie evolutsiooni ehk pikaldase arengu kohta annavad kivistised ja muud eellaste leiud. Inimesed ja inimahvlased on arenenud ühistest eelastest Inimesele lähimad sugulased inimahvid. Sugulusele viitavad paljud sarnasused, Leidub ka olulisi erinevusi (nt. Inimese võime kõndida kahel jalal) Inimese ja inimahvi areng hakkas erinema umbes 5-7 milj aastat tagasi. Ahvinimesed kujunesid Aafrikas Ahvinimesi nimetatakse australopiteekideks : elasid Aafrikas algselt elutsesid puudel, hiljem maapinnal
Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. AVASTAMISAASTA . Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatkse pärinevat ajast 9000 - 10 000 aastat e. Kr. KUST INFO PÄRINEB . http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.eu-youth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=cu http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm
Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Varasemast asundusest on andmeid umbes 1500 eKr. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid savist valamisvormide
Suuremad ehitustööd lõppesid 14. sajandi alguseks. Kindlustustööd olid vajalikud eelkõige vene vägede tõrjumiseks 13. sajandi keskel märgiti Tartut esmakordselt ürikutes linnana, linnaks sai ta hiljemalt 1262. aastal kuid tõenäoliselt tunduvalt varem. 13. sajandi lõpul sai Tartust Hansa Liidu liige. Tartu asus Pihkva ja Novgorodi kaubateel. Linnast kujunes tolle aja kohta tüüpiline ja edukas saksa kaubalinn. Linna jõukusest annavad tunnistust muuhulgas ka arheoloogilised leiud.13./14. Sajandi ajast on Tartust leitud väga haruldasi, Süürias või Veneetsias valmistatud peekrite kilde. Tartu oli Riia ja Tallinna järel suuruselt kolmas linn Vana-Liivimaal. 15. sajandi alguses oli Tartus üheksa kirikut, rohkesti aedu ning linna ilu kiitsid oma reisikirjades paljud rännumehed. Tartus elas keskaja lõpul kuni 6000 inimest. 15. sajandi lõpuveerandil püstitati Peeter-Pauli kiriku lääneküljele 67 meetri kõrgused tornid, kõrgemad kui kuskil mujal
Varakristlik kunst · Ristiusk tekkis Vahemere ääres · Roomlastele vastuvõetamatu -Kõik inimesed võrdsed jumala ees -Jäid oma usule truuks -Peab olema alandlik ja sõnakuulelik -Peale surma läheb hing paradiisi · 313 Rooma keiser Konstantinus lubab ristiusku · 380 muutub ristiusk ametlikuks usuks · Varakristlikust peamised kunsti leiud seina ja laemaalid, millel on kristli sümboolika · Vaba skulptuuri ei tehtud -Tahtsid erineda paganlikest uskumustest · Basiilikast (Kohtu ja turuhoone) areneb välja ristiusu kirikutüüp -Lihtne pikergune hoone, mille 2 rida samabaid jagab 3 kitsaks lööviks -Hoone alati ida-lääne suunaline -Pikihoone ida poolses osas asus põikihoone ehk transept -Poolkaar ehk apsiid Asub altar -Ladina rist Ristiusu kiriku plaan Näide:
taimedest või muust · reljeefidel kujutatud võidetud lahingud või õukonnadest skulptuur · lood ka ümarplastilise skulptuure savist voolitud või kivist raiutud kujusid · eelistati luua võimsad valitsejakujutised · kuigi nägudes taotleti sarnasust, on juuksed, habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega · juuksed ja habe moodustati ühesuurustest tükkidest muu · üsna omapärases leiud on nn pitsatsilindrid · aellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikesi kandis iga vaba sumer kaelas · vanimad mesopotaamiast pärit leitud kuntstiteosed on pärit 6-endast sajandist Ürgaja kuntst Nimetustest · Vanimad säilinud kuntstiteosed loodi juba ürgajal · Umbes 60000 aastat tagasi · Sel ajal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist · Sealt ka selleaja nimetus kiviaeg
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev.uuring:palentoloogilised leiud(kivistised,mida sügavamtest kihtidest leitud, seda algeisem ehitusega on,erinevad tänap. kivististest, mida pinnapealsemad seda saranasemad tänapäeva liiik...
Inimese evolutsioon --- --- Laura Runthal Hominiidid 4.5 milj. aastat tagasi Australopiteekus 4 mil. a tagasi Vanimad leiud pärinevad Põhja-Keeniast 4.2 milj. a. tagasi Ajumaht 35% nüüdisinimese omast 1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid.
tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning nakkushaiguste, sh HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaaniaprobleemiga. Tavaliselt jagatakse narkootikumide pruukimisele viitavad tunnused nelja rühma: 1) järsud muutused käitumises ja tavades 2) füüsilised muutused 3) esemelised leiud 4) sotsiaalsed probleemid Üledoos Üledoosiks kutsutakse seda, kui inimene on sisse võtnud liiga palju uimasteid. Sõltub ainest ja koguses, kas tulemuseks on väga halb enesetunne, tõsine terviserike või surm. Sageli võetakse liiga palju uimasteid seepärast, et ei teata, kui puhas või kange tarvitatav aine on. Illegaalsete uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi ning üsna lihtne on sattuda tavalisest kümneid kordi kangema uimasti otsa.
SÜGELISED Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE .......................................4 2. SÜMPTOMID JA LEIUD .................................................................6 3. SÜGELISTE RAVI ..........................................................................10 KOKKUVÕTE .....................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................. 13 2 SISSEJUHATUS Sügelised on lestade esilekutsutud haigus, mis annab endast aeg-ajalt märku
.......................................................................................................................6 4 Leitud eksoplaneete...................................................................................................7 4.1 Suurim eksoplaneet............................................................................................7 4.2 Väikseim eksoplaneet.........................................................................................7 4.3 Huvitavaimad leiud..............................................................................................7 4.3.1 Maa sarnane planeet...................................................................................7 4.3.2 Sinine planeet, kus sajab klaasi...................................................................8 5 Kokkuvõte...................................................................................................................9 6 Kasutatud kirjandus..........................
+ Organismide astmik ( gradatsioon ) - Organismide sisemine tung progressile + Erinevate liikide suguluse mõiste - Tingimata kasulike muutuste teke harjutamise mõjul GEORGES CUVIER (1769-1832) Prantsuse loodusteadlane Võrdleva anatoomia ja selgroogsete paleontoloogia rajaja Avastas, et mida sügavamatest kivimikihtidest leiud tulevad seda enam erinevad need tänapäeval elavatest organismidest Esimene teadlane, kes väitis, et ürgsed organismid on välja surnud Jäi seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud Arvas, et paljude loomade väljasuremine on põhjustatud olnud looduskatastroofidest CHARLES DARWIN (1809-1882) Inglise loodusteadlane Darwin õppis esmalt arstteadust, seejärel usuõpetust Kuulsaks sai Darwin oma evolutsiooni ja
Eesti asukate rõivastus muinasajal Säde Matiisen TE-11 2011 Ülevaade Arheoloogilised leiud 11. 13. sajandist Tunneme pidulikke rõivaid, argipäevarõivad suhteliselt tundmata Sarnasused soomeugri naabritega Meestel sarnane rõivastus Naiste rõivastus Linane varrukatega särk Naiste rõivastus Villane varrukateta umbkuub Naiste rõivastus Vaipseelik e. Pallapool (seoti vööga ümber keha) Naiste rõivastus Sõba e. Üleheide e. kaal Meeste rõivastus
Lamarcki ja Darwini võrdlus-Lamarck tunnistas arengut, nägi suunda õigesti, kuid eksis liikuma panevates jõududes(kaelkirjak). Uute tunnuste omandamine on harjutamise tulemus. Darwin, sünteetiline darwinism. Liigid on kujunenud üksteisest järkjärgult väga pika aja jooksul loodusliku valiku teel. Tõendid sellele teooriale on paleotoloogilised leiud, DNA sarnasus ning loodete sarnasus varase arengu järgi. Loodusliku valiku etapid-Stabiliseeriv valik:Kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumisi. Suunav valik-Tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemine. Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
