VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2
Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud.
Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge Helirõhu ja helirõhutaseme võrdlus Müra vähendamine Müra vähendamise võimalused on: müraallikate kaudu leviku tee kaudu hoonete akutistiliste omaduste kaudu Vibratsioon vibratsioon tahke keha mehaaniline võnkumine üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale voi lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB; muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB; Vibratsiooni mõju keskkonnale Ehitiste kahjustused
Vibratsioon on väikese amplituudiga mehaaniline võnkumine. · Vibratsioon - tahke keha mehaaniline võnkumine · Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu · Püsiv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus mõõtmise perioodi vältel ei muutu enam kui 2 korda ehk 6 dB · Muutuv vibratsioon vibratsioon, mille kontrollitava parameetri väärtus vaadeldavas ajavahemikus muutub enam kui 2 korda ehk 6 dB Võnkumiseks laias mõttes nimetatakse mis tahes protsessi, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või siis rohkem või vähem ligikaudselt perioodiliselt korduva muutumisega. Füüsikas tuuakse võnkumise olulise tunnusena sageli esile võnkuva suuruse muutumine ümber tasakaaluoleku. Võnkumiste näited
Võidakse isegi leida äravahetamiseni sarnaseid punkte, aga vaadeldes sarnasuse seaduse seisukohalt pole kaks detaili täpselt sarnased. Kui kasutatakse mõistuslikult analoogia seadust suudetakse edasi anda seletamatut laiemas tähenduses. 5. Ülesmineku seadus. See seadus annab teada kõrgest vibratsiooni sagedusest, milles mittekarmaline hing vibreerib. Kui inimene kaotab illusiooni oma eraldatusest jumalikust minast, tõuseb inimese vibratsioon ülesmineku(taevamineku?) punktini. Teiste sõnadega karmata inimene lahkub maa tasandilt paremasse eksistentsi. Meil oleks vaja tuua armastuse energia oma igapäevasesse ellu, saades sageduse tõstmise püüdmise näiteks ja mudeliks teistele. Vibratsiooni sagedusastme saame tunneme ära selle järgi, mil määral inimene on magnetiks teistele inimestele. 6. Külgetõmbe seadus. See on kogu ilmutuse põhiseadus, Armastuse Aspekt, ja ta valitseb Hinge. Üks 3st
..........................................................3 2. MÜRA....................................................................................................4 1.1 Müra toime tervisele.........................................................................5 1.2 Müra kaudne toime...........................................................................5 1.3 Müra kaitse ......................................................................................5 3. VIBRATSIOON.....................................................................................6 1.4 Kohtvibratsiooni toime.....................................................................6 1.5 Üldvibratsiooni toime ......................................................................6 1.6 Vibratsiooni tõbi ..............................................................................7 1.7 Vibratsiooni vältimine ...............................................................
85 Vibrokiirendus, m/s^2 10 2.92 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge,V 100 82.3 80 69.1 54 60 Vibratsioon sagedus, Hz 40 20 0 55 60 65 70 75 80 85 Pinge ,V 3.Vibratsiooni mõju sõltub töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel
* pöörduda TKS; TKN liikmete, tööinspektori poole, kui teie arvates TA poolt rakendatud abinõud ja väljastatud ohutusvahendid ei taga keskkonna ohutust. KAHJULIKUD OHUTEGURID TULEVASEL TÖÖL - ohutegurid kui sellised kahjulikud tegurid inim organismile, millega pikaajalisel kokkupuutel tekivad kutsehaigused. Kutsehaiguste ilmnemine: 1) müra - LPV 85db, 8h jooksul. Kõrvatropid ja klapid. Valu talumuse piir 130db. 2) vibratsioon - LPV - 2,5m/sek2. 4h vältel. Spetsiaalselt pehmendatud tallaga jalanõud. 3) tolmu puhul LPV - 2mg/m3 (puidu ja jahu) Kõik teised tolmud on keelatud. Eriti ohtlik aspektolm ja reaktotiivne. IKV - respiraator, kaitse prillid, spetsrõivastus 4) liigne niiskus ja kuivus 5) tõmbe tuul. Aknad avatakse ainult ühest seinas. Ustele tehakse tuulekojad. IKV - õhukesest tuulekindlust materjal. 6) hele valgus, hall valgus hele valgus - keevitus, kaarleegi valgus 600:800 LUX 7) kemikaalide aurud
Müra Vibratsioon Valgustus Mikrokliima Ventilatsioon Närvisüsteemi häired peavalud uimasus nägemishäired väsimus tähelepanuvõime langus Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Töökoha ja töö organiseerimine Eraldada mürarikas töö ja vaikne töö Küllaldane kaugus müraallikast Individuaalsed kaitsevahendid Tööaja vähendamine Sageduse järgi - Madalsageduslik kuni 35 Hz - Kesksageduslik 35-125 Hz - Kõrgsageduslik üle 125 Hz Töötajaga kontakti järgi - Kohalik - Üldine Peab olema küllaldane ja vastama töö iseloomule Peab olema ühtlane Valgusallikas ei tohi esile kutsuda obj...
kasutamine põhjustaks töötaja tervisele või ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, võib tööandja ette näha erandeid lõikes 1 sätestatust. (3) Tööandja võib lõikes 2 nimetatud erandit rakendada ainult äärmise vajaduse korral ning on seejuures kohustatud konsulteerima töötervishoiuspetsialistiga, et saada hinnang erandi tegemise põhjendatusele ning leida töötaja kuulmise kaitseks sobiv lahendus. Vibratsioon Mis on Vibratsioon? Vibratsioon tekib keha edasi-tagasi võnkumisel sisemiste ja väliste jõudude toimel, vaata Kohtvibratsiooni tekitab tööriistakäepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Mida mõõdetakse Vibratsiooni mõõdetakse suurusjärgu ja sageduse abil. Vibratsiooni suurusjärgu väljendamiseks saab kasutada vibronihet (meetrites), vibrokiirust (meetrites sekundi kohta) või vibrokiirendust (meetrites sekundi ruudu kohta ehk m/s²)
2 Ele-Riin Kirik Ergonoomia Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................lk 3 Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad....................................................lk 4 Töötajate heaoluvõimaluse.............................................................................lk 5 Müra ja vibratsioon........................................................................................lk 7 Ohtlikud kemikaalid.......................................................................................lk 9 Valgustus.......................................................................................................lk 10 Kokkuvõte.....................................................................................................lk 12 Kasutatud kirjandus.......................................
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja.
- Hoolitse selle eest, et masinad oleksid hästi hooldatud. Töötaja saab ennast kaitsta müra eest mürakaitsevahenditega. Vibratsioon On materiaalse keha võnkumine, mida mõõdetakse võngete arvuga sekundis ja võnke amplituudi ehk ulatusega. Mõõdetakse korrigeeritud kiirenduse ühikuga m/s2 Vibratsioon inimkehale jaguneb: - üldvibratsioon (kogu keha vibratsioon) kehtiv norm 0,5m/s2 Peamised allikad: masinad, vibratsioon ehitistes, töötava masina naabrus. - kohtvibratsioon (käsi-käsivars vibratsioon) kehtiv norm 2,5 m/s2 Peamised allikad: masinad, mida hoitakse käes. Soodustavad tegurid: - füüsiline koormus (tööriista kramplik hoidmine) - sundasendid - tööriista tagasitõuge - müra - madal temperatuur ja niiskus Vibratsioonitõbi : krooniliselt kulgev haigus, millega kaasnevad: - muutused kätes valud, suremistunne, tuimus, paistetus, pigistusjõu
Füüsikalised ohutegurid Sander Sillaste VA15 Müra • Müra on heli mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Vibratsioon • Vibratsioon on masinates, mehanismides, konstruktsioonides jne toimuv mehaaniline võnkumine Kiirgused • Ioniseeriv kiirgus • Mitteioniseeriv kiirgus(ultraviolettkiirgus) • Elektromagnetväli Tänan kuulamast
Ergonoomika MARIA MASLOVA K14 Mis on Ergonoomika? Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast Sõnaergonoomia tuleneb Kreeka keelest Ontööviiside, töövahendite ja töökeskkonna arendamine inimese võimete ja vajaduste kohaseks. Ergonoomika tegurid Keha asend ja liikumine: istumine, seismine, tõstmine Keskkonnategurid: müra, vibratsioon, valgustus, keemilised ained. Müra Organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju Müra soodustab väsimist Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta Vibratsioon • Võivad tekkida kesknärvisüsteemi talitluse häired • Kiire väsimine, peavalu jms. VALGUSTUS Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule Mida täpsem on töö seda suurem peab olema valgustatus Halb valgustus madaldab
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.........................
Tartu Kutsehariduskesus AUM13 Siim Lõhmus Autokere ja sisustuse osandamine, koostamine Kinnitusvahendid Iseseisevtöö Tartu 2013 Mutrid Kuuskant mutter (Hex ja Heavy hex) - kasutatakse seal kus ei ole vaja et mutter ennast fikseeriks Nailon stopperiga mutter (Nylon insert lock) kasutatakse kohtades kus on vibratsioon, nailon rõngas fikseerib mutri Madal kuuskant mutter (Jam ja Nylon insert jam lock) Kasutatakse seal kus kinnitus pind on väike ja stopperiga mutrit kasutatakse seal kus on väike kinnitus pind ja vaja mutter ära fikseerida Liblikmutter (Wing) Kasutatakse kiirühenduste kohtades Kübarmutter (Cap ja Acorn) Kasutatakse selleks et nähtav ühendus oleks ilusam Kraega kuuskant mutter (Flange) - kasutatakse seal kus poldi auk on ovaalne või suurem
Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikseid veresooni. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekib kätes väikeste veresoonte spasm, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks, väheneb valutundlikkus piirkonnas. Üldvibratsiooni tagajärjel tekivad : pearinglus ja peavalu, kuulmise- ja nägemisteravuse nõrgenemine, koordinatsiooni häired, väljasirutatud käte värisemine. Inimene muutub kergesti ärrituvaks, tekivad unehäired ja kiire väsimine. Tõukeline vibratsioon kutsub esile ainevahetuse ja siseelundite häired: mao limaskesta põletikku (gastriiti), soolemotoorika häireid ja haavandtõbe. Vibratsioonikeskkonnas töötanud meestel on täheldatud suguvõimetust. Vibratsiooni vältimine Vibratsiooniallika vibratsiooni vähendamine; Vibratsiooni ülekandumise vähendamine allikalt kasutajale; Protsessi muutmine, mille käigus vähendatakse tööd vibratsiooniallikaga või kasutades väiksema vibratsiooniga vahendeid; Isikukaitsevahendid.
Vibratsioontõbi tuleb ilmsiks juba 5-aastase töötamise järel üldvibratsiooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5 aasta pneumovasaraga töötada. Tundlikkuse vähenemine jäsemetel, krooniline nimmeristluunärvijuurte põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi, neurasteenia. Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine, peavalu jm), kahjustub kuulmisnärv. Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse, mis ei ole otse tööriistaga seotud, nagu siseelundid, lülisammas. Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes 1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel ja teistel põllumajandustöötajatel, samuti autojuhtidel, teedeehituse masinistidel, ekskavaatorijuhtidel, kraanajuhtidel, läbindajatel, puurijatel kaevandustes.
tervise kahjustusi. Töötajate tehnilise ja meditsiinilise väljaõppe ning täienduste organiseerimine. Tööandja on kohustatud omal kulul andma töötajale isikukaitsevahendid (näiteks kindad, prillid, respiraator jm.), tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab. Töökeskkonna kahjulikud ja ohtlikud mõjurid ei tohi ületada kehtivaid piirnorme. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele.
või ametikohustuste hulka; 7. Kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; 8. Kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. 4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: Ehitusplatsi ettevalmistamisel kasutatakse traktori alusel ehitatud kobesteid, võsalõikureid ja kännujuurijaid. Riskitegurid: tõukeline vibratsioon (võib põhjustada vibratsioonitõbe), vaegkuulmist tekitav müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on
Vibrosagedus näitab, mitu korda liigub vibreeriv keha sekundi jooksul edasi-tagasi. Pöörleva liikumisega tööriistade vibrosageduse määrab tavaliselt tööriista pöörlemiskiirus. Vibratsiooni suurusjärk on väljendatud sagedus korrigeeritud vibrokiirendusena käega kokkupuutes oleva tööriista käepideme või töödeldava materjali pinnal ning selle ühik on meetrit sekundi ruudu kohta. Ohutegurid Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; õhu liikumise kiirus, kõrge või madal õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad
redelile ronimine) Kõik töötajad Äralöömisoht (mööbel, nurgad) 1 Müügiassistent, Tööasend, staatiline koormus 2 müügijuhid, raamatupidaja Laotöötajad Liikuvad masinad 2 Laotöötajad Müra ja vibratsioon 2 Laotöötajad Õhus leiduvad kemikaalid 1 Müügiassitent, Õhus leiduvad kemikaalid 0 müügijuhid, raamatupidaja Müügiassistent, Valgustus 1 müügijuhid, raamatupidaja Laotöötajad Valgustus 2
töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: (1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Müra toime tervisele
suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada
Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juhendamine................................................................................................................................4 Olulisteks sammudeks juhendamise teostamisel on:..............................................................5 Müra ja vibratsioon.....................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud materjal:.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
hävitab metsa, H ja O on tulnud vulkaanidega maapinnale ja tekkis ookean H2O. Inimtegevusele: hävingud (purustused, põlengud). Lennuliiklusele ohtlikud tuhapilved. Viljakad mullad, geisrid (kuumavee allikad), Indoneesia saarestikus mitu ead saaki aastas. Ajaloolised asjad säilinud (Vesuuv). Tähtsamad vulkaanid: Vesuuv, Etna, Krakatau, San Pedro-Tsiilis 6159 m, Mauna Loa, Llullaillaco-Tsiili-Argentiina piiril kõrgus 6723 m. Maavärinad: maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites hukjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. (Pinnase vibratsioon). Leviku seaduspärasused: laamade kokkupõrke ala, laamide servaaladel. Seismised lained on murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged. Liigitatakse: keha e. ruumilained ja pinnalained. Mõõtmine: Seismograaf: mõõdab lainete liikumise suunda, tugevust, regristreerib maapinna võnkeid ja seismisi laineis seismogrammina
Andurite signaalid 1.1 Pöörlemissagedus andurid 1.1.1 Indiksioonandur 1.1.2 Halli andur 1.1.3 Optiline pöörlemissagedusandur 1.1.4 Keeleandur 1.1.5 Magnetotakistiga pöörlemissagedus andur (MRE) 1.2 Rõhk 1.2.1 Rõhulüliti 1.3 Rõhuandur 1.4 Kiirendus või vibratsioon 1.4.1 Detonatsiooniandur 1.5 Õhumõõturid 1.5.1 Labatüüpi õhuvoolumõõtur 1.5.2 Kuumtraat- (kuumkile-) õhumõõtur 1.5.3 Karmani keerisõhumõõtur 1.6 Temperatuur 1.6.1 Termolüliti 1.6.2 Termistor 1.7 Heitgaasi hapnikuandurid 1.7.1 Tsirkooniumandur
Stirlingmootor Tõnu Kaine AL12 Juhendaja: Tõnu Kruusmaa Stirlingmootor eelisteks on väike toksilisus, müra ja vibratsioon. Mootor on gaassoojuslik kolbmootor välise soojusvahetusega. Töötav keha (õhk, heelium, süsinik) ei saa soojust kütuse otseselt põlemisest silindris vaid selle pealejuhtimisest läbi silindri seinte. Töötav keha asub suletud süsteemis ja töö ajal ei vahetu. Energia jõuseadmes, mis töötab kaevandavatel kütustel (nafta, süsi, gaas) toimub pidev põlemisprotsess ja seetõttu on heitgaasid väiksema toksilisusega. Mõned pildid mootorist ja ka üks video: http://www
.........................................................................................................................4 1.1 VALETÖÖASEND...........................................................................................................4 1.2 FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID............................................................................4 1.3 MÜRA...............................................................................................................................4 1.4 VIBRATSIOON................................................................................................................5 1.5 VALGUSTUS...................................................................................................................5 1.6 TEMPERATUUR JA ÕHULIIKUMINE.........................................................................5 1.7 MASINAD .......................................................................................................................5 1.8 KIIRGUS......
töötajale tagada individuaalsed keskkonnas töötades tehakse rohkem vigu ja kuulmiskaitse-vahendid (kõrvaklapid ja juhtub rohkem õnnetusi. -tropid) ning nõuda ja kontrollida selle kasutamist Vibratsioon Töötaja, Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikeseid Korraldada regulaarselt vibratsiooniga tootmishall veresooni. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja päevase kokkupuute piirnormi jooksul regulaarselt kokku käelaba ja käsivarre mõõtmine. Kohtvibratsiooniga kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida kokkupuute piir-normiks on 5,0 m/s2 ja
Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõuded: Töötamisel saega soovitame kanda kaitseprille. - Vältige sôlmede teket juhtmesse, juhtme pingutamist ja vigastamist teravate ning kuumade esemete vastu - Jälgige, et juhe ei satuks sae töötsooni.
Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt +/- tuule tugevus - radar- ja televisiooni signaalid - rändlinnud + saared, rannikud, madal meri + tuulisemad on talvekuud
P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust.
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel
Kõik see käib lihtsa valemi järgi F=ma [1] Knock-tüüpi vibratsiooni andur mõõdab silindris plahvatuse jõudu. Tema tööpõhimõte on sama mis eelnevalt kirjeldatud piesoeletrilise vibratsiooni omal. Antud andur paigaltatakse mootoriplokki. Silindris toimunud plahvatuse teel pannakse mass liikuma, mis vibreerides annab märku kiirendusest piesoelektrilisele elemendile. Piesoelektriline element tekitab eleketrivoolu, mis viidakse edasi andurisse. Kui andur tuvastab, et on toimunud vibratsioon, siis ta viivitab uue kontrollitud plahvatuse tekkimist silindris. Knock tüüpi vibratsiooni andur töötab üldjuhul sagedusel 5-25 kHz. Neid sensoreid kasutatakse eelkõige silindris toimuva plahvatuse kiiruse reguleerimiseks. Mida kontrollitum on plahvatus, seda täpsema ja parema töökvaliteedi saab tagada. Samuti kasutatakse sama põhimõttega sensoreid selleks, et tagada reisijate ohutus. Kui peaks
me oleme oma jõu käest ära andnud. Me ei toetu iseendale vaid tahame kellelegi teisele toetuda, et elus edasi minna. /M.-A. Väljataga/ Inimesed on täna liiga leiged ja lõdvad, regivärsi ja loitsude kaudu saab tegemistele anda uue väe. Inimene, lauldes ja loitsu lugedes, saab kaasa haaratud ja läheb teise meeleseisundisse ja kõik mis ta ette võtab, hakkab paremini minema. REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon, mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos. Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks. Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend. Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt. Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem -- meid ennast.
Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Sõltuvalt reostaja liigist 1 saab eristada füüsikalist (nt vibratsioon, müra), keemilist (nt fenoolid, klooritud süsivesinikud) ja bioloogilist (mikroobid) reostust. Keskkonnarisk- laiemas tähenduses hinnatakse k-e kui tõenäosust põhjustada soovimatuid ja ohtlikke keskkonnamuutusi (nt kliimamuutus, liigirikkuse muutused, keskkonnakemikaalid, invasiivsed võõrliigid, tolmeldajate vähenemine). Kitsamalt nimetatakse k-ks kahjustuse, vigastuse, haiguse või surma tõenäosust inimese kavandatud ja korraldatava tegevuse tagajärjel
Vali üks või enam: a. Töö intensiivsusest b. Töö ohutusest c. Keskkonna tingimustest Tagasiside Õige vastus on: Keskkonna tingimustest, Töö ohutusest, Töö intensiivsusest. Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Santehnilised normid on kehtestatud järgmiste mikrokliima parameetrite kohta: Vali üks või enam: a. Õhupuhtus b. Optimaalne valgustus c. Õhuliikumise kiirus d. Müra ja vibratsioon e. Kaasaegne disain Tagasiside Õige vastus on: Optimaalne valgustus, Õhupuhtus, Müra ja vibratsioon, Õhuliikumise kiirus, Kaasaegne disain. Küsimus 3 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mitu tundi kestab maksimaalselt püsiva töövõimega töötamine? (Numbriline vastus) Answer: 2 Tagasiside The correct answer is: 3. Küsimus 4 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
sõnade kuulmisel. Müra mõjub närvisüsteemile, tekitab peavalusid, halvendab nägemist. Tekitab nimmeristluuradikuliiti, pidamisi vereringehäireid, mõjub südamele, seedeorganitele, tekitab väsimust, töötootlikus langeb, alaneb tähelepanu. Kui taustmüra ületab kõne valjuse 10dB(A) võrra, muutub vestlus võimatuks. 75dB juures ei oel kuulda telefoni, 85dB puhul on tavaline kõne võimatu. VIBRATSIOON Vibratsioonitõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Suruõhu saamine Magnus Kokk, 9B TTG Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid, mis suruvad õhu kokku vajaliku rõhuni. Äärmiselt tähtis on kompressorisse juhitava õhu puhtus. Suruõhk on vaja filtreerida, kuivatada ja koguda suurde reservuaari. See toimub nii keskselt paigutatud seadmetes kui ka iga suruõhu tarbija juures ettevalmistusplokkides. Suruõhu abil käitatakse pneumotööriistu ja -seadmeid, edastatakse mõnd materjali ja postisaadetisi torude kaudu, juhitakse aparaate ja masinaid, edastatakse informatsiooni, käitatakse pidureid ning pihustatakse vedelikke (värvi, kütust). Kolbkompressor Gaasi surub kokku suletud ruumis (silindris) liikuv kolb. Tootlikkus on harilikult kuni 4 m³ /s, saadava surugaasi maksimaalne rõhk kuni 1000 MPa (1 GPa, 10 000 bar), rõhutõususaste üle 35 ... 40 Kompressor võib olla ühe-, kahe- v...
Lainetega seonduvad nähtused 1) Maavärinad- maapinna äkiline tõuge või vibratsioon, mille tagajärjel tekivad seismilised lained. Seismilised lained lähtuvad maavärina koldest kõikidesse suundadesse. Maavärina kolde kohal maapinnal paikneb maavärina epitsenter, kus maavärin on kõige tugevam. 2) Kuulan muusikat kõlaritest- helilained. Helilaine on aines levivad mehaanilised (aineosakeste paiknemise ning sellega seotult rõhu või sisepingete) võnkumised. Inimkõrvaga kuuldavaks helilaineks on võnkumised, mille sagedus asub
EMBRÜOAALSE INDUKTSIOONI PRINTSIIP: Ühtede rakkude eristumine tingib teiste rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid
kui üle 50-ne töötaja) KORRALDUS ETTEVÕTTES Tööinspektsiooni tuleb teavitada kui alustatakse uut tegevust, tööõnnetustest ja esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutusteguritega. Siis tuleks ettevõttele sooritada riskianalüüs. Võimalike ohutuste vältimiseks. Esmaabi - igas ettevõttes peab olema vähemalt 1 koolitatud esmaabi andja ning olemas vajalikud esmaabi vahendid. OHUTEGURID Füüsikalised peamised ohutegurid: Müra, vibratsioon, õhu temperatuur-niiskus, madal või kõrge õhurõhk. Psüühilised ohutegurid: psüühilisi häireid võib põhjustada pikka ajaline üksi töötamine, mitte head töötingimused töökohal, kõige suurem on neist stress. Lisaks on veeb bioloogilised, füsioloogilised ja keemilised ohutegurid. TÖÖKOHT JA VAHENDID TÖÖKOHT – tööandja peab võimaldama töötajale võimalikult turvalise töökoha ning töötaja peab samuti kujundama oma töökoha nii, et tal oleks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
