................................... Kui mutatsioon toimub sugurakus, siis avaldub ta .......................................... 2. Mittepärilik muutlikkus Seda põhjustavad .................................................................................. Seega sõltuvad organismi tunnused .............................. ja .............................. koosmõjust. Muutlikkust saab uurida mitmikutel (kaksikud, kolmikud jne.) Mitmikud jagunevad: Ühemunaraku mitmikud Erimunaraku mitmikud Tekivad Sarnasus Milliste mitmikute järgi saab uurida keskkonnategurite mõju geenidele? Paljunemine ja muutlikkus Paljunemise tähtsus on ............................................................................. Paljunemine jaguneb 1. mittesuguline paljunemine vegetatiivne Vegetatiivse paljunemise viis Kellel esineb
Kui siis toimub viljastumine, hakkab emaihus arenema mitu loodet. Neid nimetame vastavalt kaksikuteks, kolmikuteks, nelikuteks, viisikuteks jne. Kuid mitmikute tekkeks on ka teine võimalus. Pärast viljastumist munarakk lõigustub ehk jaguneb. Tavaliselt jäävad tütarrakud kokku. Kui aga lõigustumine toimub väga varases arengujärgus, tekib emaihus mitu iseseisvat loodet. Kuna nad on alguse saanud ühest muna- ja ühest seemnerakust, nimetame neid ühemunamitmikuteks. Sellised mitmikud on alati ühest ja samast soost ja äravahetamiseni sarnased. Mitmest munarakust arenenud mitmikud võivad olla erinevast soost. Kaksikuid sünnib keskmiselt üks kord iga kaheksakümne sünnituse kohta. Kuid sünnib ka Siiami kaksikuid, kes on tavaliselt kokkukasvanud. Siiami kaksikud väärareng Statistika järgi sünnivad ühed siiami kaksikud 50 000 100 000 sünnituse kohta. Paraku tulevad neist ligemale pooled ilmale surnult. Tüdrukuid sünnib siiami kaksikutena kolm
Arutlus 7 miljardit inimest Aastal 2011 oktoobrikuu lõpus täitus planeedil Maa 7 miljardit inimest kuid tekib küsimus millal täitusid eelmised miljardid? Esimene miljard täitus umbes aastal 1800, teine täitus aastal 1930, kolmas 1960, neljas 1974, viies 1987 ja kuues miljard täitus aastal 1999. Peaaegu iga sekund sünnib 5 uut inimest ja sureb 2 inimest. Sammuti on kasvanud ka inimeste keskmine eluiga. Neid arve vaadates jõuame järeldusele, et kogu maailma iive on positiivne, inimesed elavad kauem ja rahvaarv kasvab aina kiiremini ja sellest võib tekkida suur probleem. Kas kõigil on kuskil elada? Muidugi on maailmas palju inimesi kellel pole kodu, kuid tegelikult on palju elamiskohti veel vabad ja üha rohkem ehitatakse juurde linnu. Linnade ehitamine on üks suur probleem kuna see hõivab väärtusliku maa-ala kus oleks võimalik tegeleda põlluharimisega. Aga kui ei ehitataks linn...
Lahknemisseaduste rakendusvõimalused 1. Mendeli esimene (ühetaolisuse) seadus- homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli teine (lahnemisseadus)- homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises hübriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. 2. Alleel- ühe geeni erivorm. Dominantne tunnus- tunnuse dominantsuse korral avaldub heterosügootne genotüüp alleelidega (Aa) samamoodi dominantse homosügootse genotüübiga (AA). Retsessiivne tunnus- avaldub ainult homosügootsuse (alleelipaari- aa) korral. Pärilik tunnus- tunnus, mis kandub järglastele edasi (näiteks silmade värv). Homosügootsus- Geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. (Näiteks: AA, aa). Heterosügootsus- Geenipaari seisund, mille puh...
Kuidas määrata sõnaväldet Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele. Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene. Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ...
*kaitse veekaotuse eest *vähendab raskusjõu mõju *kaitse temperatuurimuutuste eest *tagab stabiilse sisekeskkonna *on joogi ja urineerimiskeskkond 16. Kui kaua kestab embrüogenees? Embrüogenees kestab 40 nädalat ehk 9 kuud. 17. Sünnituse tüübid. Keiserlõige ja normaalne sünnitus. Vajadusel tuleks eelistada normaalset sünnitust, kuna sellega saab laps kaasa emalt hea mikrofloora, mis tagab hea immuunsuse. Keiserlõige tehakse järgmistel juhtudel: sündimas on mitmikud, sünnitus ohustaks ema või lapse elu, naise puusad on liiga kitsad, laps on sündimiseks halvas asendis jne. Kui naisele on korra keiserlõige tehtud, siis tuleks ka edaspidi eelistada keiserlõiget. 18. Loote väärarengu põhjused. Loote väärarengut põhjustavad teratogeenid. Bioloogilised teratogeenid: -pärilikud haigused (geen-, kromosoom- ja geenmutatsioonid) -haigustekitajad (punetised, süüfilis) -toitumisega seotud (vitamiinide, aminohapete puudus, toidutoksiin jne.)
Tähed Tähed astronoomias on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirgusenergia pärineb nende sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Veel kümmekond aastat tagasi peeti tähti levinumateks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. ...
uusi keharakke. Rinnaga toitmise ajal kaotab naine aga tõusu. palju valku. Valgurikkad toiduained on piim ja · Kui teil on mitmikud, tuleks arvestada, et lisaenergia piimatooted, pähklid, liha ja kaunviljad. vajadus on 500 kcal iga lapse kohta. · Kui olete kaalujälgija, võite endale imetamise Rasvad (25-30%) perioodil lubada tervislike vahepalade ja suupistete näol
isalt. Seetõttu erinevad kõik organismid teineteisest, kuigi jääb ka mitmeid sarnasusi. Selline erinevus annab eeliseid ka keskkonnas ellujäämiseks. 7. Millest on tingitud mittepärilik muutlikkus, too näiteid. Keskkonnateguritest ja pärilikkusest tingittud organismi tunnuste muutlikus: nt nahavärvimuutus, kehakaal, lihasjõud 8. Võrrelge ühemunaraku ja erimunaraku kaksikuid. Ühemunaraku mitmikud tekkivad kui 1 munarakk viljastab 1 spermiga ja viljastanud munarakk jaguneb mitmeks, nad on välimuselt identsed (sama sugu, pärilikult ühesugused) Erimunaraku kaksikute puhul viljastatakse kaks erinevat munarakku ja järglased võivad olla erinevast soost ning väliselt erinevad 9. Miks on kaksikud hea uurimisobjekt meditsiinigeneetikas? Uuritakse, e teha kindlaks, milline osa tunnuste kujunemisel on keskkonnal ja milline osa pärilikkusel.
Visuaalkaksik, tiirlemistasand vaatekiirega risti või üsna vähe kaldu ( tähepaari liikumine on suuremas teleskoobis hästi jälgitav) Varjutusmuutlik kaksiktäht, tiirlemistasand on kaldu või meie poole ,,serviti", nii et paarilised perioodiliselt teineteise taha ,, peitu poevad" . Spektraalkaksik, toimub spektrijoone perioodiline lõhenemine, mis toimub seetõttu, et üks paarilistest tuleb meie poole, teine aga eemaldub meist. Üksiktähed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel. Põhjanael, lähim täht, on kolmiktähed. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille heledus kasvab ootamatult miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt (neutrontäht, must auk), energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Kõige omapärasemad ja astronoomidele kasulikud tähed on tsefeiidid, nende muutumise perioodid on mõnekümnest minutist mõnekümne ööpäevani
viljastada. Kui on vähe elujõulisi seemnerakke, siis on võimalik ka seemneraku tuum otse munarakku viia. Kohe viljastudes ei teki ühe tuumaga viljastunud sügooti alguses on kaks tuuma, mis seejärel ühinevad. Surrogaatema on see, kes kannab teise organismi rasedust. Eesti seadused keelavad surrogaatemaduse. Kunstlikul viljastamisel pannakse tihti tagasi 2-3 embrüot, mis alati ei hakka kõik arenema, kuid tihti hakkavad ja tulemuseks on mitmikud. Kloonimine Kloonimist on laias laastus kahte sorti embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine. Kui on viljastatud munarakk, mida nimetatakse sügoodiks, ta jaguneb ja tekib moorula. Ühemunaraku kaksikud on kloonid. Kui moorula lammutada rakkudeks, hakkab see arenema uuesti. Seda kasuatatkse tõuaretuses. Nii saab ühest moorulast tekitada väga palju uusi embrüoid. Iga embrüo on teisega identne. Lammas Dolly. Oli vaja tõestada, et saab kloonida ükskõik millisest keharakust
munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Tekib vastuolu embrüoseadusega, mis ütleb, et laps on selle oama, kes ta sünnitab. Kuidas toimub kloonimise protsess? Keharakust eraldatakse rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo
munarakku) V. Sügoodid kantakse kasvusöötmesse VI. Hormonaalselt ettevalmistatud naisele siiratakse 2-3 moorula või blastotsüsti staadiumis välja valitud embrüot Mikroinjektsiooni põhimõte Sperm süstitakse munarakku. Miks on embrüosiirdamine suurendanud kaksikute sünnisagedust? Ebrüosiirdamise käigus siirdatakse hormonaalselt ettevalmistatud naisele 2-3 embrüot vältimaks siirdamise läbikukkumist. Kui kõik embrüod hakkavad arenema sünnivadki mitmikud. Mis on Teie arvates põhjuseks, et Eestis ei ole asendusema kasutamine inimesel seaduslikult lubatud? Tekib vastuolu embrüoseadusega, mis ütleb, et laps on selle oama, kes ta sünnitab. Kuidas toimub kloonimise protsess? Keharakust eraldatakse rakutuum ja see süstitakse munarakku, millest eelnevalt on tuum eraldatud. Embrüonaalkloonimine ja tuumkloonimine-põhimõte. EMBRÜONAALKLOONIMINE varase embrüo
seadusele hiilgava tõenduse; just kaksiktähtede uurimised kinnitasid, et gravitatsioon on tõesti ülemaailmaline seadus, maksev kaugemais tähtedevahelises ruumi osades samuti nagu päikesesüsteemis ja maa peal Kui komponentidevaheline kaugus on küllalt suur (miljardeid kilomeetreid) ja kaugus meieni suhteliselt väike (kuni paarsada valgusaastat), võime teleskoobis näha mõlemat tähte eraldi. Pea kõik heledad tähed on visuaalsed kaksikud või mitmikud. Nende heledus võib kõikuda, kuna üks neist tiirleb ümber teise. Kõige heledam on selline kaksiktäht siis,kui me näeme mõlemat tähte korraga, ning kahvatuim siis,kui üks täht jab teise varju. Sellel alal on ka Eestis tööd tehtud, mille väärtus kestab üle aegade. 1824 a. seati Tartu Tähetornis üles refraktorteleskoop ja 1827 a. avaldas Wilhem Struve kataloogi 3112 kaksiktähest, millest ta oli 2343 avastanud ise.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Inimese areng ja sotsiaalne keskkond Sotsialiseerumine protsess mille käigus inimene (enamasti laps) õpib reegleid ja rolle, mis on vajalikud eluks sotsiaalse koosluse liikmena; sotsialiseerumine on kultuuri omandamine, ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks saamine. Desotsialiseerimine protsess mille käigus inimene pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobuma, desotsialiseeritav inimene peab omandama mingid uued reeglid ja rollid ning peab selle jaoks loobuma varasemate reeglite ja rollide täitmisest. Resotsialiseerumine kunagi varem omandatud, kuid vahepeal unustatud rollidesse taas sisseelamine Sotsialiseerumise agendid isikud ja organisatsioonid, kes juhivad inimeste sotsialiseerumist (perekond, kool, sõbrad, televisioon). Isiksuse areng Sigmund Freud ...
Kunstlik viljastamine Tavaliselt 9 paari 10-st aasta jooksul suudab last saada, 1 paaril ei õnnestu viljatus ehk infertiilsus Esimene katseklaasi laps nägi ilmavalgust Inglismaal 1978a. Emakaväline viljastamine IVF Euroopas 1-3 % Kõige rohkem Taanis, Soomes, Island - 1500 protseduuri aastas miljoni inimeste arvu kohta. Eestis ligikaudu 10 aastat..450-500 protseduuri aastas 1miljoni kohta. 300-350 protseduuri keskmiselt. 100 katseklaasi last Eestis aasta jooksul. Veerand on mitmikud selle protseduuri tagajärjel. Steriilsus: relatiivne-ravitav vorm absoluutne-ravimatu vorm primaarne-varasemas rasedused puuduvad sekundaarne-varasema raseduse järel tekkinud viljatus Psühholoogilised aspektid Viljatusravi on protseduuri valinute hulgas on kõrgem stressitase,ärevus ja depressiivsus Naised kogevad enam stressi kui mehed Stressi tase seostub ravi tulemustega. Viha,alaväärsus kompleks, reedetus,pettunud, somaatilised kaebused(emotsionaalne pinge),meestel
Võib rikkuda suhteid Alandab iivet 7. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. KUNSTLIK VILJASTAMINE POSITIIVNE NEGATIIVNE *lesbid saavad lapsi * mees ei pruugi end isana tunda * vanemad naised saavad lapsi *võib saada mitmikud (ei tule toime) *terviserikke korral saab siiski rasestuda *sekkuma peab arst ASENDUSEMADUS POSITIIVNE NEGATIIVNE *geipaarid saavad lapse *laps ei tunne ema häält ära *naine ei pea ise sünnitama, kui ei suuda *isa tunneb ennast väljajäetuna loobuda ebatervislikust eluviisist. *naine jääb ilma lapsekansmisrõõmudest *oma ema ja isa geenid
- Hilisema raseduse korral platsenta väärareng - Hilisem emakaväline rasedus 7. Too välja poolt ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese reproduktiivne kloonimine. Kunstlik viljastamine: + Võimalus saada lapsi viljatutel paaridel + Naine, kellel pole meest, kuid soovib last saada + Kaksikute saamise TN on suurem - Embrüo ei pruugi areneda - Võivad sündida mitmikud Asendusemadus: + Rasedust välistavate haiguste või terviserikete korral on võimalik siiski oma sugurakkudega last saada + Kui naine ei taha oma figuuri muuta, kuid soovib siiski last + Naised, kellel ei ole aega olla rase - Eestis on asendusema kasutamine ebaseaduslik - Asendusemadus on väga kallis Abort: + Kliiniline abort on kiirem kui tablettidega + Kui soovimatu rasedus (nt.vägistamine) on arenenud liiga kaugele tablettidega katkestamiseks - Kliiniline abort on valus
6. toimub ka muundunud võsudega. Sibulatega - tulp, küüslauk, nartsiss. Mugulad - kartul, maapirn, daalia. Risoomiga - orashein, võhumõõk, maikelluke. c) Seeneriigis. 1. seene hüüfitükikestega 2. seeneniidistiku osadega Vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära. 1. Kõige ürgsem paljunemisviis, aga säilinud tänapäevani ka kõrgematel organismidel. Inimene saab ka loomulikult vegetatiivselt paljuneda - ühemunaraku mitmikud. 2. Vajatakse vaid üht vanemorganismi 3. Järglased saadakse kiiresti. 4. Teatud juhtudel on järglaskond arvukas, mitte alati. 5. Üldjuhul on järglased omavahel ja vanematega geneetiliselt identsed. Nad moodustavad klooni. 6. Harva esineb pärilik muutlikkus. Selleks on mutatsioonid keharakkudes. 7. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt, sest pärilik muutlikkus on aeglane. Vegetatiivne paljunemine raku tasandil
Tööpäevasisesed puhkeajad a) vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks pikema kui 6 tunnilise töötamise korral peab olema vähemalt 30 minutit b) vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) säilit. keskmine töötasu c) vaheaeg lapse toitmiseks naisele, kes toidab alla poolteiseaasta vanust last- iga 3 t järel 30 min (kui on mitmikud 1 tund) Säilit. keskmine töötasu ja see läheb tööaja hulka d) muud tööpäevasisesed vaheajad, kehtestab TA või nähakse ette KL-s, läheb tööaja hulka Tööpäevade vaheline puhkeaeg Vähemalt 11 t. 24 tunnises ajavahemikus. 13-tunnise järjestikkust töötamist ületava töö eest tuleb igal juhul anda vaba aega 13-tunnist töötamist ületava ajaga võrdses ulatuses. Iganädalane puheaeg Vähemalt 2 järjestikkust puhkepäeva (üldjuhul laupäev, pühapäev)
· Ei suuda säilitada kehatemperatuuri · Kõhreline kude ebaküps · Hammaste lõikumine hilisem · Lihased hüpotoonilised · Kaasasündinud refleksid vähe väljendunud, puuduvad · Madal naba asetus · Hääl nõrk · Vähene aju areng · Haigestuvad sagedamini, põevad raskemalt EA põhjused Sotsiaalmajanduslikud: toitumistingimused, vallalisus, töötingimused, haridustase Sotsiaal-bioloogilised: vanus, raseduste arv, mitmikud, geneetiline foon Kliinilised faktorid – ema poolsed: günekoloogilised haigused, emaka traumad, abordid, suguelundite väärarengud, infektsioon- ja mitteinfektsioonhaigused, kahjulikud haigused Kliinilised faktorid – loote poolsed: haigused (asfüksia, arenguanomaaliad) Kliinilised faktorid – muud: ema ja loote immunoloogiline sobimatus, raseduse tüsistused (platsentaanomaaliad) Mis on ja milles seisneb NIDCAP meetodi olemus?
1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja merisiilikud. 4) Polüembrüonid ühe munaraku mitmikud. Üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varastel arenguetappidel jaguneb embrüo kaheks või enamaks osaks. Inimesel 2-3 paari 1000 sünnituse kohta. Vöölastel näiteks 1 munaraku 4kud. On omased nii selgrootutele kui selgroogsetele. 5) Pedogenees nähtus, kus vastse sees areneb vegetatiivselt uus põlvkond vastseid. Esineb parasiitussidel, kellel on mitme peremehega keeruline arengutsükkel. Omane imiussidele, Eestis maksa-kakssuulane.
· Individuaalökoloogiline raamistik arvesse tuleb KK · Individuaalsotsioökoloogiline raamistik arvesse tuleb KK ja teised inimesed Jaan Valsiner tuntuim indiviuaalsotsioökoloogia raamistikuga tegeleja. Suhtumine lastesse läbi aegade Seotud ühiskonna arenguga! Ürgühiskonnas hävitati teised (viimasena sündinud), kui juba laps oli olemas. Suurem lootus oli ellu jääda poistel (suur kadu). Mitmikud hävitati. Suurte sõjaretkede eel tapeti, kuna see näitas hoolimist. Indiaanlased matsid lapsed elusalt (ohver oli tähtis sel ajastul). Austraalias tapeti esmasündinu (keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud) Antiikaeg ellu jäid tugevamad. Lapsi viidi metsa. Matuseid polnud. Leiutati preservatiiv, kuna ei tahetud lapsi ,,hävitada". Ülikud planeerisid perre 2-3 last. Ristiusu tulekuga tuli uus arusaam laste hinged on puhtad, et teda päästa. Kuni 17
Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi. Järgmine teema Suhtumine lastesse läbi aegade. Seotud ühiskonna arenguga, ajastuga, jne. Ürgaja kohta ei ole palju teada, aga arvatakse, et hävitati kõik need lapsed, kes sündisid ajal kui ema toitis eelmist last rinnaga (et see üks jääks ellu, et ema ka jaksaks). Lootus ellu jääda oli rohkem poistel kuna küttideks olid mehed, samas neid suri maha ka rohkem. Mitmikud tapeti kuna arvati et on seotud üleloomulike jõududega. Lapsi toodi ohvriks sõjaretkete ja jahtide puhul, jne. Indiaanlased matsid lapsed elusalt liiva sisse mingil puhul. Ohverdati see, mis oli kõige väärtuslikum, kogukonna nimel. Antiikajal tehti laste osas suur valik. Ellu jäid tugevamad ja need kelle eest pere jõudis hoolt kanda. Seal pärimustes on palju seda kuidas lapsed viidi ära mägedesse, jäeti kasvama või surema või jäeti saatuse hoolde
sugupuid), sugupuu meetodit kasutatakse tänapäeval ka meditsiinigeneetilises konsultatsioonis: see võimaldab määrata kindlaks päriliku puude pärandumistüübi; võimaldab kindlaks teha meid huvitavate retsessiivsete alleelide kandjad; ligikaudselt hinnata geneetilise puude avaldumisriski ja aega. geneetiline konsultatsioon on vabatahtlik. 2.) mitmikute (kaksikute) meetod: inimesel on laias laastus nelja tüüpi mitmikuid- a.) jaotus kaheks ühe munaraku mitmikud (üks munarakk viljastatakse ühe spermiga ja varases embrüonaalses eas st. blastotsüstist kuni keskgastrulani jaguneb embrüo kaheks- mida varem toimub jagunemine, seda rohkem on lootekestad eraldi, mida hiljem seda rohkem koos. Ühemunaraku kaksikud on alati ühest soost, yhe genotüübiga ja sarnase fenotüübiga. Sünnisagedus 2-3/1000. Erijuhtum: siiami-kaksikud (osaliselt lahknemata) (aastal 1811- 1872 Chang ja Eng). Erimuna kaksikud: viljastatakse kaks munarakku, kumbki ühe
Kui tööprotsessist tingituna pole võimalik töökohalt lahkuda ettenähtud vaheajaks, siis vaheaeg einetamiseks läheb tööaja sisse (võib käia kohvinurgas või süüa töökohal). · Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) säilitatakse keskmine palk (peab), läheb tööaja hulka. · Vaheaeg alla 1,5-a lapse toitmiseks (ka isa!) iga 3 t järel 30 min (kui mitmikud või hälve 1 t) . Säilitatakse keskmine palk, läheb tööaja hulka. Võib ka kokku liita ja anda tööpäeva alguses ja/või lõpus või pikendada lõunat. Rahaliselt ei kompenseerita, kui ei kasuta. · Muud tööpäevasisesed vaheajad kehtestab TA või nähakse ette KL-s. Läheb tööaja hulka (talvised välitööd või töö sundasendis). 3. Tööpäevade vaheline puhkeaeg - vähemalt 11 t (tavaliselt 14 või 14,5 t) kahe vahetuse vahel. Erandeid võib olla
arvuga. Näiteks: ametnikul puhkus 35 päeva Tööl on olnud 8 kuud. 35 : 12 = 3 8 * 3 = 24 päeva puhkust. 2. seadus võimaldab anda ka sõltumata tööajast. Ka maksimaalset puhkust. Kollektiivne puhkus terve kollektiiv samal ajal puhkusele. Tagasi tuleku aeg segane. Vanemapuhkused 1. rasedus- ja sünnituspuhkus 140 kalendripäeva. Kui sünnivad mitmikud, siis puhkus 154 kalendripäeva. 2. lapsendaja puhkus Lapsendajale 70 kalendripäeva alates lapsendamisest st alates kohtuotsuse kehtima hakkamisest. Antakse kuni 10 aastase lapse puhul. 3. lapsehoolduspuhkus Kuni lapse 3 aastaseks saamiseni. Võivad kasutada nii emad kui isad. Ning ka kordamööda. 4. täiendav lapsepuhkus a. Puudutab isasid, kellel on õigus saada puhkust naise raseduse ja sünnituse
2) Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa). Loomariik 1) pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid-lameuusid) 2) pungumine( nt magevee hüdra) 3) fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed). 4) Pedogenees, s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid). 5) Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud, s.t. et embrüo arengu algetappidel jaguneb see kaheks või enamaks osakas(nt imetajad). · Geget. Paljunemine on vanim paljunemisviis. · Vajatakse vaid ühte vanem organismi. · Veg. palj. on suht kiire · Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna · Järgalased omavahel ja vanematega kineetiliselt identsed · Pärilikuse muutlikusemäär väike ja juhuslik.ainsaks
puhata ja einestada tööajal ning sellisel juhul loetakse see aeg tööaja hulka. vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks, vastavalt arsti otsusele (arvestada ka arstile mineku ja tuleku aega) – säilitatakse . keskmine töötasu vaheaeg last rinnaga toitvale emale, kes kasvatab alla poolteiseaasta vanust last- iga 3 t järel 30 min (kui on mitmikud 1 tund) Säilitatakse. keskmine töötasu ja see läheb tööaja hulka, v.a. kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest muud tööpäevasisesed vaheajad, kehtestab TA või nähakse ette KL-s, lähevad tööaja hulka 17 2. Igapäevane puhkeaeg TLS § 51 mõttes, mis peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul kestma järjest vähemalt 11 tundi
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
b) pungumine (Hüdra) c) fragmentatsioon (vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism. (okasnahksed e. meritäht) NB! mitte segi ajada regeneratsiooniga(kaitsekohastumus vigastuste taastamiseks) d) polüembrüonite teke - pärast munaraku viljastumist moodustub embrüo, mis varastel arengustaadiumitel jaguneb mitmeks osaks. Ja igast osast areneb uus organism. (N : ühe munaraku mitmikud inimestel ja teistel imetajatel. Iseloomulik ka paljudele selgrootutele) * taimed jagunevad vegetatiivselt organitega : a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme
Prenataalseteks põhjusteks võivad olla: geen, genoom või kromosoommutatsioonid ema haigused (nakkushaigustest punetised, tuulerõuged, entsefaliit, toksoplasmoos, düsenteeria jne , kroonilisteks haigustest diabeet, epilepsia jne.) mürgid (alkohol, narkootikumid, ravimid, keskkonna mürgid) aju arengu häired jne Sünnitusega kaasnevateks: enneaegsus mitmikud liiga kiire või aeglane sünnitus asfüksia ehk hapnikupuudus sünnitusteedest saadud nakkused jne Sünnijärgseteks peetakse: entsefaliit, ajukelmepõletik rasked nakkushaigused sh Aids traumad mürgitused jne Arengupuu ilmneb alati enne 18eluaastat ja lisaks vaimsele 226 mahajäämusele esineb neil mahajäämus vähemalt kahes arengualas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
