jäänutel ja koduperenaistel on rohkem unetust) *Stressirohke töö *Vähene füüsiline aktiivsus *Sotsiaalsete suhete halvenemine *Ravim- või alkoholsõltuvus *Ravimite kõrvaltoimed (stimuleerivad rohud, kortikosteroidid, südamerohud). *Erinevad haigused (meeleoluhäired, psühhiaatrilised haigused, unelämbustõbi (apnoehaigus), kroonilised kopsu-, närvi- ja südamehaigused, ainevahetushäired jm) Melatoniinivaegus Sagedaseks unehäirete tekitajaks on melatoniini vähesus kehas. *Melatoniin on hormoon , mis valmib käbinäärmes, vähemal määral ka seedetraktis ning mis reguleerib une-ärkveloleku tsüklit. Sagedamini esineb melatoniinivaegus vanemaealistel inimestel.Melatoniini tootmine on kõige suurem puberteedieas. Melatoniini lisamine organismi võib olla tõhus unehäirete leevendamiseks. Melatoniin toidulisandina on USA-s kasutusel olnud juba 15 aastat.Kuigi toidulisandis ei ole melatoniini hulk ja kvaliteet täpselt kontrollitav, on see paljudel
Kreeka pähkel Kreeka pähkel on väga kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on nendel pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Samuti on pähklil suur E-vitamiini sisaldus, mis võitleb aktiivselt vananemise vastu. Kreeka pähkel takistab rasvmassi kasvu, melatoniin mõjutab vere antioksüdantseid omadusi. H-vitamiin, mida need pähklid sisaldavad aitavad probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem, kui moodsad kosmeetikavahendid. Samuti sisaldavad ka kreeka pähklid B-grupi vitamiine, mis stimuleerivad ainevahetust ja ajutööd. Mikroelementidest on kreeka pähkel arvestatav joodi, koobalti, mangaani, vase ja tsingi allikas. 100 g kreeka pähklit sisaldab: valke 15, 23 g rasvu 65, 21 g süsivesikuid 13, 71 g
Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal saab rikutud. Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Radikaalide poolt alustatud ahelreaktsiooni tulemusena võib hakata arenema kasvaja. Antioksüdante saame: · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti · keha toodab organismis (koeensüüm Q10, lipoehape, melatoniin) Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · pidurduvad vananemisprotsessid; · alaneb kolesteroolitase; · väheneb ateroskleroosirisk; · väheneb südamehaiguste ja insuldirisk; · aeglustub Alzheimer'i tõbi; · väheneb kasvajate tekkevõimalus;
Käbikeha Pidurdab gonadotropiinide Corpus pineale produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. Osaleb pigmendiainevahetuses (,,pimedusehormoon" melatoniin) ja organismi nn. bioloogilise kella kujunemisel. Serotoniin Tekitab head tuju ja rahulolutunnet, reguleerib söögiisu ja und, hirmu närvilisust ja rahutust. Puuduse korral muutub
Alkaloidid Referaat Koostaja: Sven Erik Reinumets Juhendaja: Tuuli Käämbre Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Omadused 1.2 Jaotuvus looduses 1.3 Ekstraheerimine 2. Nikotiin 3. Koheviin 4. Solaniin 5. Asendatud trüptamiinid 5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused. Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks. Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, võivad alkaloidid sisaldada ka hapniku, väävlit ja
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7
Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma
Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad AFEKT - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. FRUSTRATSIOON - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel.
- Eessagar Glandotroopsed hormoonid : - gonadotroopsed h.(sugunäärmete stimuleerivad h.)(FSH, LH , PRL) - mittegonadotroopsed h.(TSH, AKT ) Efektoosed h. -STH. Ja MSH, (vahesagar) Õppida MSH milanotropiin Statiiin liberiin Käbikeha e. Epifüüs - fuk.effektiivselt 7-8 eluaastatel - pidurdab gonadotropiinide produktsiooni ja väldib seega enneaegset sugulist küpsemist. - Osaleb pigmendiaineahetuses (melatoniin ) ja organ. Nn. Bioloogilise kella kujunemisel. Kilpnääre: - H. Türoksiin ja trijoodtüronin Toime : - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuur - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi Kõrvalkilpnäärmed(kaltsiumi sisaldus veres !) H. parathormoon e. Paratüreoidin - Pankreas – Langerhansi H. insuliin Toime : - mmudab vere oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks - veresuhkru tase langeb H. glükagoon Toime:
pollikotropiin sugunäärmetesse liotopiin polaktiin Käbikeha Pidurdab gonatroopsete hormoonide produktsiooni ( talistab sugulist küpsemist) melatoniin Reguleerib inimese bioloogilist kella (öö- päeva ritmi) Tüümus Osaleb immuunsüsteemi kujunemises(T- lümfotsüüdid) ja
SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigmentide sünteesi (melatoniin) 3) Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja küljel. Kõige suurem snn. Hormoonid mõjutavad erutusprotsesseide tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust (türoksiin). See vajab ka I2 normaaltalitluseks. 4) Kõrvalkilpnäärmed kõige väiksem snn, hormoonid reguleerivad meie organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mis on vajalik luukoe normaalseks arenguks.
talitust mõjutavat türeotroopset hormooni ka 3 liiki sugunäärmeid stimuleerivaid hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi
kontrolli all ja mis reguleerivad ainevahetust. Hormoone iseloomustab: ülisuur aktiivsus; sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasiside meetodil; toime spetsiifiline; toimeaeg. Liigid: Valgud; steroidid- neerupealsete koor, sugunäärmed. Saamine: sisenõrenäärmed; kunstlikult: loomade sisen; biotehnoloogiliselt; keemiline süntees. Näärmed: Hüpofüüs(ajuripats)-teiste näärmete töö kontroll, kasv; hiiglased, kääbused. Käbikeha- melatoniin; pigmentatsioon, ööpäevane rütm. Kilpnääre- oksüdatsiooni protsessid; struuma. Kõrvalkilpnääre Harknääre Kõhunääre- insuliin, glükogeen; glükoos<>glükogeen; suhkruhaigus. Neerupealsed- adrenaliin; kiirendab organismi tervikuna, hirmuhormoon. Neerupealsete koor Sugunäärmed- suguhormoonid; teisesed sootunnused, sugufunktsioon; vale suunitlus soo suhtes. Tarbimise põhjused: organism ei tooda; haiguste ravi; rasestumise vältimine. 3. Vitamiinid 1 Avastamine: 1880.N
käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed
Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2
Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P
4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib
Berger-enne operatsiooni nähti palju lõikamisunenägusi Wood- peale isolatsiooni nähti palju suhtlemist Atsetüülkoliin(ACh)- õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin- motiveeritus, edasipüüdlikus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serontiin-meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin(NA)- tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat- ergutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Melatoniin(hormoon)- tekitab unisust, toodetakse käbinäärmes Atsetüülkoliin- mõjutab neerupealiste tööd, toodetakse käbinäärmes Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus
Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini.
endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks
Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
sünteesiks. Tauriini vajavad lapsed aktiivsel kasvuperioodil, inimese rinnapiimas on vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke, kontrollib aju neuronite aktiivsust, vajalik sapphapete sünteesiks, stabiliseerib membraane üldine funktsioon stabiliseerimine. · Trüptofaan (tomatid, juust, liha) serotoniin(valuvaigistav toime), melatoniin, indool, skatool. Kuid on mõningaid andmeid, et Trp ainevahetuses võivad moodustuda kantserogeensed metaboliidid, mille suhtes üksikud indiviidid võivad olla tundlikud. · Cys glutatioon, redokspotentsiaali hoidmine · Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter). Glu on ka ajukoe energeetiline substraat. Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi
· Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal on rikutud. Kust me saame antioksüdante? · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti; · keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipoehape). · NB! Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid.
Omadused: · Eritatakse otse verre · Ülikõrge bioloogiline aktiivsus · Lühike bioloogiline eluiga · Toimelt universaalsed (nt: kilpnäärme hormoonid mõjuvad kõigile rakkudele) · Või spetsiifilised (nt: adrenaliin-lihasrakkudele) · Toime realiseerub ensüümide kaasabil. Sisenõrenäärmed: 1. ajuripats e. hüpofüüs(kasvuhormoonid,teisi sisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid-tropiinid) 2. käbikeha(melatoniin-pigmentatsioon) 3. kilpnääre(türoksiin- ainevahetus) 4. kõrvalkilnääre(kaltsitoniin) 5. neerupealsed(adrenaliin) 6. kõhunääre(insuliin,glükagoon) 7. sugunäärmed 4. VITAMIINID Vajatakse ensüümide koostises;jagatakse vees(C;B) ja rasvlahustuvateks( A;D;E) A-vitamiin( nägemine-kalamaksaõli) E-vitamiin(antioksüdant-taimsed õlid) D-vitamiin(Ca-ainevahetus- luukoe areng UV-kiirguse toimel tekib inimese nahas)
5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon.
§ Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. q Reguleerib adaptatsioonivõimet. q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida unisus ja energiapuudus. q Noores eas pidurdab epifüüs gonaadide arengut. KILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on: · Türoksiin · Trijoodtüroniin kilpnääre
m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon Ööpäevase rütmi reguleerimine käbikeha Melatoniin Ergutab südame tegevust Neerupealis Adrenaliin Naiste sootunnuste areng Munasari Östrogeen, progesteroon Veresuhkru kasutamine Neerupealis adrenaliin lihasrakkudes Glükoosi muutumine glükogeeniks Kõhunääre insuliin
soodustamine rinnanäärmest lapse imetamisel -Sekretsiooni regulastioon: 1) Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritus 2) Rinnanibude mehhaaniline ärritus Eüifüüs -melatoniin -reguleerib ööpäeva rütme -sekretsioon sõltub ööpäeva rütmidest ja valguseküllusest (mida vähem valgust, seda väksem on hormooni tootmine) Kilpnääre Türeoid- -trijoodtüroniin -Kasvuprotsesside stimuulerimine
järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin, atsetüülkoliin, kortisool Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi.
talitlust; Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH)- mõjutab glükokortikoidide tootmist; Gonadotroopsed hormoonid- folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH) Hüpofüüsi tagasagar Oksüdotsiin- kutsub esile silelihaste kontraktsioone, soodustab piima eritumist; Adiureetiline hormoon e. adiuretiin (ADH) (Vasopressiin)- tsentraalse osmoregulatsiooni ülekandja, parandab mälu, soodustab õppimist ning tähelepanu, osaleb stressireaktsioonides; Pineaalnääre Melatoniin- teke sõltub valgusperioodist, põhjustab tsüklilisi ja sesoonseid muutusi käitumises; Kilpnääre Türoksiin (T4), trijoodtüroniin (T3)- stimuleerivad põhiainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja NS erutatavust; Tüteokaltsitoniin- osaleb Ca ja P ainevahetuses Kõrvalkilpnäärmed Parathormoon- reguleerib Ca ja P ainevahetust Pankreas Insuliin; Glükagoon; Neerupealised Neerupealiste koor Mineralokortikoidid- reguleerivad Na ja K ainevahetust;
reguleerivad ainevahetust Liigid: Valgud ; lipiidid (steroidid) Tuntumad hormoonid ja toime organismile: NÄÄRE HORMOON(ID) TOIME/HÄIRE Ajuripats Kontrollib teiste näärmete tööd, kasvu Käbikeha Melatoniin Pigmentatsioon, Kilpnääre Kretinism, kasv kängus, Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen
2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine) c) kilpnääre (suurim puhtakujuline hormooninääre)- türoksiin (ainevahetuse kiirendamine) d) kõrvalkilpnäärmed (väikseimad)- parathormoon (Ca ja P ainevahetus organismis) e) neerupealised (mitte pealsed) * säsi- adrenaliin (mobiliseeriv) * koor- kortigosteroidid (reguleerivad vee- ja soolade ainevahetust, janutunde teket) 2) Segatüübilised a)kõhunääre (kogu kõhunäärmest hormonaalne aktiivsus 2-3%, suurem osa seedimine)
Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN Käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga
sest ensüümide süntees pole veel välja kujunenud. Lisaks on karbamiidi produktsioon vähenenud maksahaiguste puhul, rasedusel, valguvaesel toidul, intensiivse kasvuperioodil lastel. Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13.Biogeensete amiinide teke ja kesksete esindajate põhitoimed (histamiin, serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne.
kõrvalkilpnäärmed - kilpnäärme vasaku ja parema sagara tagapinnal, harknääre - rinnaku taga, pankreas (Langerhansi saared) - tagumisel kõhuseinal, mao taga, neerupealised - neerude ülaosa peal, munasarjad/munandid - väikevaagnas/väljaspool kõhuõõnt munandikotis tood.: ajuripats - kasvuhormoon, teisi näärmeid (neerupealised, kilpnääre, sugunäärmed) stimul. hormoone, prolaktiin, oksüdotsiin, ADH; käbikeha - melatoniin; kilpnääre - joodi sisald. horm. (türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin); kõrvalkilpnäärmed - parathormoon; harkelund - lümfotsüütide arengut ja antikehade mood. stim. hormoonid (tümosiin, tümopoetiin); pankreas - glükagoon, insuliin; neerupealised - min.- (aldosteroon), glüko- (kortisool, kortisoon), androgeensed (suguhorm. - testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid,
22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta,
Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla? Toidulisand võib osutuda ravimiks juhul kui: toode sisaldab taimi, mis on Ravimiameti kodulehel ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas; toote päevane annus sisaldab vitamiini või mineraaltoitainet üle 100% soovitatavast päevasest kogusest (võrdluskogusest) täiskasvanule; toode sisaldab aineid, mida kasutatakse ravimites (nt koensüüm Q10, glükoosamiin, 5-HTP, melatoniin, alfalipoehape, hormoonid, seedeensüümid jne). Seega kui toode sisaldab eelnimetatud aineid ja/või suures koguses vitamiine/mineraaltoitaineid, tuleb tooted enne turuleviimist Ravimiametis määratleda. Määratlemine on tasuta ja see võtab aega maksimaalselt 30 päeva. Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim? Jah, võib. Otsuse toote määratluse kohta teeb Ravimiamet alati juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki
Transmitter ehk virgatsaine Keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Erutusimpulsi saabumisel vabaneb transmitter ja rakus tekib kas erutus või pidurdus. Dopamiin mõnutunne (sh sõltuvuse kujunemine), emotsioonid, motivatsioon. Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4
(Tänu morfiiline ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu) Serotoniin - tuju, unetus, isu. (LSD mõjutab serotoniini ülekannet, kontrollib agressiivset käitumist) Glutamaat - mälestuste moodustamine, liigutuste algatamine, signaalide ülekandmine. Dendriidi ja aksonite kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise närvisüsteemi regulaator, kiirendab hingamist ja südametegevust, veresooned laienevad, et rohkem hapnikku lihastesse (jookse). Melatoniin - käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib bioloogilist ööpäevarütmi. Kasutatakse unehäirete ravis. Psühhotroopsete ainete mõju nad asuvad mediaatori vahele ja impulss ei saa edasi kanduda. → pärssides virgatsained sünteesivaid ensüüme → blokeerivad postsünaptilise närviraku retseptorid Refleksid ..organismi vastus ärritusele, mis toimivad NS vahendusel tahtest sõltumata ning väljenduvad liigutuse kaudu. Tingimatud refleksid: kaasasündinud reaktsioonid. nt
(sisemine+morfiin) maratonijooksja ei tunne valu. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus kõikjal: alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kuni kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise ns. mediaator Melatoniin on käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniin on ka tugev antioksüdant. Kasutatakse unehäirete ravis, 1993. a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks
hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre
Koostanud M. Kolga Biokeemia H ü p o f ü ü s i t a g a s a g a r / neurohüpofüüs produtseerib: Antidiureetiline hormoon (varasem nimetus adiuretiin, vasopressiin-(nimetus kasutusel ravimina) ADH sünteesitakse hüpotaalamuses Oksütotsiin sünteesitakse hüpotaalamuses EPIFÜÜSI HORMOONID Serotoniin ja melatoniin KILPNÄÄRME HORMOONID Kogu organismi joodist (50 mg) asub 10 15 mg kilpnäärmes joodi depoos. Kilnäärmehaiguste diagnostikas kasutatakse radioaktiivset joodi. Kui jood neeldub näärmes kiiresti, siis on tegemist näärme hüperfunktsiooniga, kui aeglaselt hüpofunktsiooniga. Hormooni türoksiini ehk T4 ja trijoodtüroniin ehk T3 süntees toimub türosiini joodimise teel. Kilpnäärme rakkudes on türosiin seotud valguga (joodtüreoglobuliin) ja on inaktiivne.
Kas nende vananemist määravad ka telomeerid? 41. Millest võib järeldada, et kilpkonn on väga kõrgeealine? Väidetavalt kilbil näha n-ö aastarõngad. 42. Kuidas on seotud E-vitamiin ja vanadus? Pidurdab naha vananemist ja vähendab juuste kahjustusi. Vitamiin soodustab samuti vereringlust, on vajalik kudede taastumiseks. Rakke kaitsevad vabade radikaalide (aitavad kaasa vananemisele) eest mitmesugused antioksüdandid (vit C, E, seleenium, glutatioon, melatoniin jt.)? 43. Kuidas on seotud ainevahetuse kiirus ja vananemine? Mida kiirem kudede uuenemine, seda kiirem peab olema ainevahetus (kudede uuenemiseks vaja minev "ehitusmaterjal", energia) ? 44. Kas kliinilise surma korral süda aeglustub või seiskub? Seiskub. 45. Miks bioloogiline surm on lõplik? Ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu. 46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma
regulatsioon, termoregul, toitumise ja emotsioonide regulatsioon, une/ärkveloleku regulatsioon. · Epitalamus (paikneb talamusest tagapool ja üleval), koosneb ratsmetuumast erinevate lõhnade infotöötlus + lõhna mõju emotsionaalsele käitumisele + siseelundite talitlus seotud lõhnadega; ja epifüüsist endokriinnääre mis reguleerib 1) inimese ealist arengut 2)ärkveloleku ja unetsüklid (melatoniin). · Subtalamus osaliselt ulatuvad subtalamusse ka punatuum ja mustaine on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga. 2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas.
spetsiifilised (nt adrenaliin lihasrakkudele) · Toime realiseerub vahendatult läbi retseptorite (ainult kindlatele rakkudele) · Toime realiseerub enüümide kaasabil BIOLOOGIA 2010 SISENÕRENÄÄRMED 1. Ajuripats ehk hüpofüüs (kasvuhormoonid, teisi ssisenõrenäärmeid mõjutavad hormoonid tropiinid) 2. Käbikeha (melatoniin pigmentatsioon) 3. Kilpnääre (türoksiin ainevahetus) 4. Kõrvalkilpnääre (kaltsitoniin) 5. Neerupealised (adrenaliin) 6. Kõhunääre (insuliin, glükagoon) 7. Sugunäärmed (naistel munasarjad, meestel munandid) VITAMIINID neid vajatakse ensüümide koostises; jagatakse vees- (C; B) ja rasvlahustavateks (A;D;E) A-vitamiin (nägemine kalamaksaõli) E- vitamiin (antioksüdant taimsed õlid)
(MSH) 4 KÄBIKEHA e EPIFÜÜS CORPUS PINEALE Käbinääre ANDROGALOON e -pidurdab gonadotropiinide teket lapselõlvehormoon -hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l -koljuõõnes, taalamuste taga keskaju katteplaadil MELATONIIN e -”biloogiline kell” (nelikküngastikul) pimedusehormoon -ärkveloleku/une tsüklilisus - F: esimese 8 a vältel aktiivselt -osalem pigmentainevahetuses KILPNÄÄRE GLANDULA THYROIDEA -kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb
regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel. AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini
9 Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. Meel Elundid Näidisliigid, erandid Nägemine Silmad Neliksilm, koopakalad on pimedad Kuulmine (ja tasakaal) Sisekõrv, kuulmekivikesed Karplased
Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme • Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut • Hormoon: melatoniin 3.Kilpnääre • Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust • Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin 4.Neerupealised • Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini 5.Kõhunääre • Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse
annaabi.ee 
