Kristel Naaris Unetus Click icon to add picture Unetus ehk insomnia on Click icon to add picture unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Unehäired Unehäired on väga lai mõiste, siia alla mahub nii unetus, parasomnia (sh unes kõndimine jmt), nn rahutud jalad e jalgade liigutamine unes ja paljud muud probleemid. Unetus on ohtlik, kuid paraku alatähtsustatud valdkond kogu maailmas. Eestis on unetus aladiagnoositud ning alaravitud haigus. Unetus jaguneb kaheks : *Primaarne ehk ilma selge põhjuseta unetus *Sekundaarne ehk kehalisest või psühiaatrilisest haigusest või ravimite kõrvaltoimetest tingitud unetus Click icon to add picture Click icon to add pic Eesti terviseuuringu andmetel kaebas 26% Eesti täiskasvanud elanikkonnast vähemalt ühe unetuse sümptomi ü...
Kreeka pähkel Kreeka pähkel on väga kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on nendel pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Samuti on pähklil suur E-vitamiini sisaldus, mis võitleb aktiivselt vananemise vastu. Kreeka pähkel takistab rasvmassi kasvu, melatoniin mõjutab vere antioksüdantseid omadusi. H-vitamiin, mida need pähklid sisaldavad aitavad probleemse naha, rabedate küünte ning tuhmide ja elutute juuste korral rohkem, kui moodsad kosmeetikavahendid. Samuti sisaldavad ka kreeka pähklid B-grupi vitamiine, mis stimuleerivad ainevahetust ja ajutööd. Mikroelementidest on kreeka pähkel arvestatav joodi, koobalti, mangaani, vase ja tsingi allikas. 100 g kreeka pähklit sisaldab: valke 15, 23 g rasvu 65, 21 g süsivesikuid 13, 71 g
Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C, A, E, karotenoidid, flavonoidid, ubikinoonid, seleen, mangaan ja tsink. Kõige tuntumad antioksüdandid on C- ja E-vitamiin ning karotenoidid. Väga efektiivseid antioksüdante polüfenoolide näol leidub paljudes taimeliikides: nii männikoores kui rohelises tees, mustikamarjades ja puuviljaseemnetes. Käesolevaks ajaks on teada mitmeid aineid, mis võivad toimida antioksüdatiivselt (näiteks glutadioon, melatoniin, ubikinoon ehk koensüüm Q10, C- ja E-vitamiin) kaitstes rakke vabade radikaalide kahjustuste või ülemäärase oksüdatsiooni eest. Lisaks sellele omavad antiosküdatiivsetes protsessides suurt tähtsust ensüümid, mille aktiveerumiseks on vajalikud seleen ning tsink, mistõttu nende vaegus organismis võib samuti mõjutada oksüdatiivseid protsesse. Oksüdatsiooni võivad intensiivistada kokkupuude mürgiste kemikaalide või päikesekiirgusega. Fakte:
Serotoniin Tekitab head tuju ja rahulolutunnet, reguleerib söögiisu ja und, hirmu närvilisust ja rahutust. Puuduse korral muutub inimene kergemini ärrituvaks ja agressiivseks Melatoniin Une regulatsioon. Kilpnääre Toime: - ainevahetuse regulatsioon - kehatemperatuuri tõus - füüsiline ja vaimne areng - närvisüsteemi talitlus Türoksiin Trijodotüroniin
Alkaloidid Referaat Koostaja: Sven Erik Reinumets Juhendaja: Tuuli Käämbre Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus 1.1 Omadused 1.2 Jaotuvus looduses 1.3 Ekstraheerimine 2. Nikotiin 3. Koheviin 4. Solaniin 5. Asendatud trüptamiinid 5.1 Trüptofaan 5.2 Serotoniin 5.3 N,N-Dimetüültrüptamiin 5.4 Psilotsiin 5.5 Melatoniin 6. Lisad 7. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Alkaloidid on looduslikult esinev grupp keemilisi ühendeid mida iseloomustab enamjaolt lämmastiku alust sisaldavad aatomid. Selles grupis esineb ka üksikuid seotud ühendeid millel on neutraalsed või nõrgalt happelised omadused. Mõned sünteetilised ühendid, millel on analoogne struktuur nimetatakse ka alkaloidideks. Lisaks süsinikule, vesinikule ja lämmastikule, võivad alkaloidid sisaldada ka hapniku, väävlit ja
Sisenõrenääre Hormoon Hormooni ül 1.Ajuripats e hüpofüüs (Üle 100 hormooni), Juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust kasvuhormoon 2.käbikeha Melatoniin Regul ööpäevaseid rütme 3.kilpnääre Türoksiin Regul. Ainevahet. Kiirust,kasvamist,arengut 4.kõrvalkilpnääre Parathormoon Regul kaltsiumi ja fosfori ainevahet 5.kõhunääre Insuliin Reg glükoosi imendumist organismi,sünteesib glükogeeni 6.neerupealised Adrenaliin Laiendab veresooni,kiirendab ainevahetust ja südametööd 7
Ajuripats peaajus kasvuhormoon regul teiste sisnõrenäärmete + liigkasv tööd. Mõjutab organismi -kääbuskasv kasvamist Käbikeha peaajus melatoniin regul. ööpäevaseid rütme, nt: +retardant ärkvelolekut ja und; pigmendid -akselerant Kilpnääre kõri ees ja külgedel türoksiid mõjutab erutusprotsesse ja +kõhnumine ainevah. kiirust -kretinism, struuma
Emotsioonid Margus Lind Madis Paukson Mis on emotsioon? Emotsioon on vaimne ja füsioloogiline seisund, mida seostatakse tundmustega, mõtete ja käitumisega. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide olemus Keemilised ained (hormoonid) ajus mõjutavad emotsioonide teket ja kulgu Neid nimetatakse: Neurotransmitter Neuromediaator Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une...
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad : - ajuripats - käbikeha e. Epifüüs - kilpnääre - Kõrvalk...
pollikotropiin sugunäärmetesse liotopiin polaktiin Käbikeha Pidurdab gonatroopsete hormoonide produktsiooni ( talistab sugulist küpsemist) melatoniin Reguleerib inimese bioloogilist kella (öö- päeva ritmi) Tüümus Osaleb immuunsüsteemi kujunemises(T- lümfotsüüdid) ja
Sisenõrenäärmed Näärmed, mis toodavad hormoone, et reguleerida organismi talitlust. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone otse verre, neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetab. Veri kannab hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitlust nad mõjutavad. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, väga aktiivsed, igal hormoonil on oma kindel ülesanne, erinev toimeaeg, mis ei ole väga pikk. Osa hormoone reguleerib lühiajalist muutust, teised pikemaajalisi protsesse. SNN 1) Ajuripats ehk hüpofüüs kõige tähtsam snn. Paikneb peaajus ning juhib koos närvisüsteemiga teiste snn talitlust. Sünteesib kasvuhormoone (liiga vähene hulk põhjustab kääbuskasvu ning liiga suur hulk põhjustab hiidkasvu ehk gigantismi), ning üle kümne erineva teise hormooni ka. 2) Käbikeha asub peaajus, hormoonid reguleerivad ööpäevaseid rütme (ärkvelolekut ja und) ning mõjutavad naha pigment...
talitust mõjutavat türeotroopset hormooni ka 3 liiki sugunäärmeid stimuleerivaid hormoone. 2. Melatoniin Käbikeha Produtseerib Naha pigmenti. Väsimust. organismi ööpäevarütmikat. 3. Türoksiin, Kilpnääre Avaldavad mõju Kiire ainevahetus. Kehatemperatuu trijoodtüroniin, ainevahetusele ja r on madal. kaltsitoniin. närvisüsteemi
Bioaktiivsed ühendid Ühendid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad ainevahetust väga tugevalt. Ensüümid Vitamiinid Hormoonid 1 Ensüümid On biokatalüsaatorid reaktsioonide kiirendajad elusas rakus. (2100-2150) Liigid (valgud): Lihtensüüm(lihtvalk) ainult aminohj; Liitensüümid(liitvalk) aminohj + koeensüüm-vitamiin. Ensüümi molekul on hiigelsuur. Substaat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüümi molekul:- (aktiivtsenter)-(regulatoorne tsenter)- Substraadi molekul: - Organismis on temp madalad, ainete kontsentratsioonid tühised. Reaktsioonid toimuvad väga kiiresti tänu ensüümidele. Ensüümis aktiivtsenter haakub substraadiga struktuuri sobivuse tõttu. Reaktsiooni energeetiline barjäär alaneb, reaktsioon kiireneb. Toime spetsiifiline. Toodetakse raku ribosoomides. Häired: piimasuhkru talumatus; pigmentatsioonihäired; vere hüübimatus. 2-Hormoonid Hormoonid on bioaktiivsed ühendid, mida sisenõrenäärmed süntee...
käbikeha ehk epifüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, harkelund ehk tüümus, kõhunäärme ehk pankrease sisesekretoorsed saared, neerupealised, sugunäärmete endokriinne osa. Ajuripats e hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre Juhib teiste endokriinnäärete talitlust Sünteesib kasvuhormooni 5 6 Käbikeha ehk pineaalkeha ehk epifüüs Ööpäevased rütmid nahapigmentide süntees Hormooniks melatoniin 7 8 Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed Kõige suurem sisenõrenääre (40 g) Paikneb kõris Hormooniks türoksiin Mõjutab erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust Türoksiini moodustumiseks on vaja joodi 9 Kõrvalkilpnäärmed Paiknevad kilpnäärme pinnal Kõige väiksemad endokriinnäärmed
Refleksikaar koostöö keksnärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi vahel. Neuraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimumist Autonoomsed siseorganid Somaatilised lihased Tingitud refleksid (kaasasündinud) põlve-, neelamis-, aevastamisrefleks Tingimata refleksid (õpitud) õppimine 6. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus liberiinid, statiinid / reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Käbikeha - melatoniin Ajuripats e hüpolüüs (eessagar) - kasvuhormoon Kilpnääre türoksiin, trijoodtaroniin Kõrvalkilpnäärmed - parathormoon Tüümus e harkelund reguleerib kasvu (kasvades jääb väiksemaks) Neerupealised glükokortikoidid (koor), adrenaliin ja noadrenaliin (säsi) Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid - testosteroon Munasarjad östrogeen, kollakehahormoon (Vastused: 1. Ajuripats e hüpofüüs; 2
Närvijätked Hormoonid 14. Miks nimetatakse kilpnääret, kõhunääret, neerupealist, käbikeha jne sisenõrenäärmeteks? Puuduvad iseloomulikud juhad ja tekitavad hormoone. 15. Tunne joonisel ära sisenõrenäärmed, õpi selgeks tähtsamad sisenõrenäärmed ja nende hormoonid. Hüpofüüs Käbikeha Melatoniin – ööpäevased rütmid Kasvuhormoon, paneb tööle teised näärmed Kilpnääre Türoksiin – sisaldab joodi, mõjutab Kõrvalkilpnääre närvisüsteemi tööd (õppimine, keskendumine. Kontrollib Ca ja P
4. erituselundkond 5. vereringeelundkond 6. sigimiselundkond 7. närvisüstem 8. sisenõrenäärmed Sisenõrenäärmed 1. Käbikeha 2. Ajuripats ehk hüpofüüs 3. Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed 4. Tüümus ehk harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Käbikeha Käbikeha asub peaajus. Käbikeha toodab melatoniini ja seratoniini. Melatoniin on organismi keskse ööpäevase rütmi regulaator. Lisaks sellele toodetakse käbikehas hormoone, mis pidurdavad puberteedi saabumist. Levinumad haigused Kiire puberteet käbikeha kahjustuste puhul Lubjastumine Käbikeha kasvaja ja sellest tingitud haigused (vesipea ja Parinaud'i sündroom Melatoniini vähene tootmine põhjustab ka kevadväsimust Ajuripats Ajuripatsit peetakse kõige tähtsamaks sisenõrenäärmeks, sest ta kontrollib
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
Sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. 2. Hormoonide omadused. Vastus: Reguleerivad organismi ainevahetust ja selle talitlust, igal hormoonil on oma ülesanne, väga aktiivsed, toimeaeg on erinev 3. Sisenõrenäärmed (ajuripats, käbikeha, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre, sugunäärmed) nende ülesanded organismis, milliseid hormoone nad toodavad (kasvuhormoon, melatoniin türoksiin, adrenaliin, insuliin, testosteroon, östrogeen) Ning millised haigused esinevad talitlushäirete korral (ajuripats, kilpnääre, kõhunääre) Vastus: Ajuripats e hüpofüüs: juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete talitlust ja sünteesib ka kasvurhormooni. Vähesus: kääbuskasv Üleküllus: hiidkasv e. gigantsim Käbikeha: käbikehahormoon reguleerib ööpäevaseid rütme. Toodab melatoniini.
endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt.) Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks
Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
Maksanõre abil lagundatakse rasvu. Lõppsaaduseks on glükoos, mis imendub verre. Varurasvad lähevad nahaalus kihti ja kollasesse luuüdisse. 34Nimeta neerude 2 põhiülesannet Sinu kehas? Neerud eritavad või hoiavad kokku vett ja soolasid; neerud tagavad selle, et ainevahetuse jäägid ei koguneks organismi. 35.Nimeta 5 sisenõrenääret iga puhul,millist hormooni ta nõristab ning mis toime on vastavatel hormoonidel? Käbikehas on melatoniin hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Kilpnäärmes on türoksiin, mis reguleerib ainevahetuse kiirust. Ajuripatsis on kasvuhormoone, mis soodustab kasvu ja rakkude paljunemist ning taastumist. Kõhunäärmes on insuliin, mis reguleerib vere glükoosisisaldust. Munandis on testosteroon, mis soodustab seemnerakkude tootmist. 36.Milliseid ülesandeid täidab sülg Sinu suus? soodustab seedimist; soodustab rääkimist;
sünteesiks. Tauriini vajavad lapsed aktiivsel kasvuperioodil, inimese rinnapiimas on vaba tauriini palju, taimses toidus puudub täielikult. Reguleerib südamelööke, kontrollib aju neuronite aktiivsust, vajalik sapphapete sünteesiks, stabiliseerib membraane üldine funktsioon stabiliseerimine. · Trüptofaan (tomatid, juust, liha) serotoniin(valuvaigistav toime), melatoniin, indool, skatool. Kuid on mõningaid andmeid, et Trp ainevahetuses võivad moodustuda kantserogeensed metaboliidid, mille suhtes üksikud indiviidid võivad olla tundlikud. · Cys glutatioon, redokspotentsiaali hoidmine · Glu glutatioon, -aminobutüraat e. -aminovõihape (neurotransmitter). Glu on ka ajukoe energeetiline substraat. Liigne Glu võib põhjustada nn. hiina köögi sündroomi
· Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks kui tasakaal on rikutud. Kust me saame antioksüdante? · toiduga, kusjuures antioksüdandid tugevdavad vastastikku teineteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid toiduga üheaegselt terve komplekti; · keha toodab ise (koensüüm Q10, melatoniin, lipoehape). · NB! Meie organism on välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas pidevalt terve elu. Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral sellest ei piisa. Antioksüdantide toimel: · Pidurduvad vananemisprotsessid. · Alaneb kolesteroolitase. · Väheneb ateroskleroosi risk. · Väheneb südamehaiguste ja insuldi risk. · Aeglustub Alzheimer'i tõve protsessid.
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Makroelemendid 98-99% · C ; H ; N ; O ; P; S Mikroelemendid vaja väga väikestes kogustes · K; S;P;Cl;Ca;Na;Mg;Fe;Zu;Cu;I;F Ca - luude tugeus,luudekoes Mg klorofülli koostises Fe (aneemia-raua puudusest) hemoglobiinis seob O2 ja võimaldab O2 viia kehasse. I2 - kilpnäärme hormoonide sünteesiks F hambaemaili koostises Kehas on kõige rohkem hapnikku (keem.el.) Orgaanilisest ainest on kõige rohkem valke. Anorgaanilised ained vesi 80% Orgaanilised ained- valk 14% Osmoos- lahustis molekulide liikumine ( K ja Na) VEE ÜLESANDED: · Ainevahetus · Temperatuuri reguleerimine · Jääkide eemaldamine · Ainevahetus reaktsioon · Tagab nahale elastsuse · Tagab rakule vererõhu · Kaitse(loode areneb) · Viljastumine(toimub niiskes keskkonnas) SAHHARIIDID E. SÜSIVESIKUD Sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises ohn süsinik, vesinik ja hapnik. 1. ...
5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust e) neerupealised - kooreosas kortikosteroidid ja säsis adrenaliin 2. Segatüübilised näärmed a) kõhunäärmest 4% - insuliin ja glükagoon (ülejäänud 96% toodab seedeensüüme) b) sugunäärmed - suguhormoonid c) platsenta ehk emakook (põhiülesanne ainevahetus loote ja ema vahel) - sünnitust kontrolliv progesteroon.
§ Luteiniseeriv hormoon mõjutab gonaade, ovulatsiooni, meestel testosterooni tootmist § Folliikuleid stimuleeriv hormoon naistel stimuleerib ovulatsiooni, folliikulite kasvu, meestel sperma produktsiooni. · Türoidhormoon mõjutab kilpnääret · Adrenokortikotroopne hormoon stimuleerivad neerupealiste koore stereoid hormoonide produktsiooni. EPIFÜÜS e KÄBIKEHA q Sünteesitavaks hormooniks on melatoniin. q Reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme, ärkvelolekut ja und. q Reguleerib adaptatsioonivõimet. q Mõjutavad naha pigmentide sünteesi. q Pikkadel ja pimedatel talvedel võib tekkida unisus ja energiapuudus. q Noores eas pidurdab epifüüs gonaadide arengut. KILPNÄÄRE q Sünteesitavateks hormoonideks on: · Türoksiin · Trijoodtüroniin kilpnääre
m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon Ööpäevase rütmi reguleerimine käbikeha Melatoniin Ergutab südame tegevust Neerupealis Adrenaliin Naiste sootunnuste areng Munasari Östrogeen, progesteroon Veresuhkru kasutamine Neerupealis adrenaliin lihasrakkudes Glükoosi muutumine glükogeeniks Kõhunääre insuliin
Sisenõrenääre Klass Hormoon Toime organismile Hüpofüüsi -mitte- eessagar glando- troopsed Kasvuhormoon -Kasvuhormooni sekretsioon on hüpotalamuse kontrolli all: 1) kasvuhormooni riliisihormoon 2) kasvuhormooni inhibiitorhormoon -Glükoosi madal kontsentratsioon veres stimuleerib kasvuhormooni vabanemist verre, glükoosi kõrge tase aga pidurdab seda - Kasvuhormooni vabanemine verre on puhanguline: ...
järjestikku ilmuvate objektide hulgast tarvis avastada kaks eesmärkobjekti. (näiteks tähtede hulgast kaks numbrit). Uni-Psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. 4 Tsirkadiaanne tsükkelSeotud öö ja päeva rütmi vaheldumisega Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid- melatoniin, atsetüülkoliin, kortisool Melatoniin (hormoon)- Toodetakse käbinäärmes, tekitab unisust. Atsetüülkoliin (ACh, neurotransmitter)- Toodetakse käbinäärmes, mõjutab neerupealiste tööd. Kortisool (hormoon)- Toodetakse neerupealistes, reguleerib maksa tööd (aktiveerib ensüüme, söömise algatamist). Unestaadiumite järgnevuse põhimõte- Uinumisest järjest sügavamasse unne üleminemine kuni viiendasse REM-une faasi. Ja nii tsükliliselt.
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitl...
reguleerivad ainevahetust Liigid: Valgud ; lipiidid (steroidid) Tuntumad hormoonid ja toime organismile: NÄÄRE HORMOON(ID) TOIME/HÄIRE Ajuripats Kontrollib teiste näärmete tööd, kasvu Käbikeha Melatoniin Pigmentatsioon, Kilpnääre Kretinism, kasv kängus, Kõrvalkilpnääre Harknääre Immuunsuse kinnitamine Kõhunääre Insuliin glükoosglükogeen
2) Peptiidid, valgud. NT: kasvuhormoon (peptiid), insuliin (valk) 3) Steroidhormoonid. NT: suguhormoonid (testosteroon, östrogeen) Teine jaotus lähtub toimest: 1) Hormoon mõjutab rakku, millest ta ise on sünteesitud 2) Hormoon mõjutab naaberrakke a) mõjutab närvirakke b) mõjutab tavalisi keharakke Hormoone sünteesivad näärmed: 1) Puhtakujulised- tegelevad ainult sellega a) hüpofüüs (ajuripats)- kasvuhormoon (ühest näitest piisab) b) käbikeha- melatoniin (ööpäevaste rütmide seadistamine) c) kilpnääre (suurim puhtakujuline hormooninääre)- türoksiin (ainevahetuse kiirendamine) d) kõrvalkilpnäärmed (väikseimad)- parathormoon (Ca ja P ainevahetus organismis) e) neerupealised (mitte pealsed) * säsi- adrenaliin (mobiliseeriv) * koor- kortigosteroidid (reguleerivad vee- ja soolade ainevahetust, janutunde teket) 2) Segatüübilised a)kõhunääre (kogu kõhunäärmest hormonaalne aktiivsus 2-3%, suurem osa seedimine)
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
sest ensüümide süntees pole veel välja kujunenud. Lisaks on karbamiidi produktsioon vähenenud maksahaiguste puhul, rasedusel, valguvaesel toidul, intensiivse kasvuperioodil lastel. Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13.Biogeensete amiinide teke ja kesksete esindajate põhitoimed (histamiin, serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne.
- testosteroon) kortikoidid, adrenaliin, noradrenaliin; munasarjad - östrogeenid, progesteroon, munandid - testosteroon ül: kasvuhormoon - kudede kasv., valkude sünt., rasvhapete kas. energiaks; prolaktiin - piimanäärmete areng, piima tootm., piimasünt. käiv. ja käigus hoidm.; ADH - neerude talitl., vererõhu tõus, väljut. vee hulga vähend.; oksüdotsiin - emaka kontrakt. sünnit., piima väljut.; melatoniin - ööpäevane rütm; türoksiin, trijoodtüroniin - süsives. kas. energiaks, ainevah., valkude sünt., mõj. kasvu; kaltsitoniin - Ca ainevah., Ca -> lihastesse, närvikoesse, luudesse, hammastesse, Ca vähend. veres; parathormoon - Ca ja P ainevah.; tümosiin, tümopoetiin - T- lümfotsüüdid, kaitsefakt.; insuliin - kiirend. glükoosi trans., suurend. maksa glükogeeni varusid, tõst. valkude, rasvade sünt
22. Millised on tänapäeval kaks mudelorganismi, kelle abil on uuritud närvisüsteemi tööd ja arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta,
Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla? Toidulisand võib osutuda ravimiks juhul kui: toode sisaldab taimi, mis on Ravimiameti kodulehel ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekirjas; toote päevane annus sisaldab vitamiini või mineraaltoitainet üle 100% soovitatavast päevasest kogusest (võrdluskogusest) täiskasvanule; toode sisaldab aineid, mida kasutatakse ravimites (nt koensüüm Q10, glükoosamiin, 5-HTP, melatoniin, alfalipoehape, hormoonid, seedeensüümid jne). Seega kui toode sisaldab eelnimetatud aineid ja/või suures koguses vitamiine/mineraaltoitaineid, tuleb tooted enne turuleviimist Ravimiametis määratleda. Määratlemine on tasuta ja see võtab aega maksimaalselt 30 päeva. Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim? Jah, võib. Otsuse toote määratluse kohta teeb Ravimiamet alati juhtumipõhiselt, võttes arvesse kõiki
Inimene Närvisüsteem Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja piirdenärvisüsteemist. Kesknärvisüsteemi (KNS) moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteemi (PNS) moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Neuron KNS-i närvirakukehad asuvad pea- või seljaajus ja moodustavad aju hallaine. PNS-i närvirakukehad asuvad närvisõlmedes ja närvipõimikutes. Neuriidid moodustavad aju valgeaine ja PNS-i närvid. Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Müeliinkest- ümbritseb neuriiti, kaitseb ja kiirendab närviimpulsi levikut. Närv-Närvikiudude kimbud (neuriidid ja neurogliiarakud) koos sidekoe ja veresoontega. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Signaali ülekanne närvirakkudes Puhkeolekus on neuroni membraani sisepinnal negatiivne laeng ja välispinnal positiivne laeng, see tuleneb lahuse ioonilisest...
Inimese homöostaas homöostaas - organism püüab kogu aeg säilitada sisekeskkonna püsivust. (sisekeskkonna tasakaaluolek) Homöostaasi saavutatakse peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide (humoraalne) abiga. Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid): Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● af...
(sisemine+morfiin) maratonijooksja ei tunne valu. Glutamaat on kõige levinum ergastav neurotransmitter, mida esineb ~50% neuronites ja ~90% sünapsides. Osaleb ajus kõikjal: alates mälestuste moodustamisest ja liigutuste algatamisest kuni kõikide meeleelundite signaalide ülekandeni. Oluline aksonite/dendriitide kasvu ja sünapside mõjutaja. Adrenaliin ja noradrenaliin - sümpaatilise ns. mediaator Melatoniin on käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. Melatoniin on ka tugev antioksüdant. Kasutatakse unehäirete ravis, 1993. a. on see toidulisandina müügil USA-s. Postsünaptilise potentsiaali pikkus oleneb mediaatori eemaldamisest postsünaptilisest pilust. Mediaatori eemaldamine on erinevate mediaatorite jaoks
hormoone. Sisesekretoorsetel näärmetel puuduvad viimajuhad, sekreet läheb otse verre.(nt ajuripats e. hüpofüüs, käbikeha e. epifüüs, kilpnääre, kõhunääre e. pankreas) b) Hormoon - bioloogiliselt aktiivsed ained, mis mõjutavad peamiselt ainevahetust ja reguleerivad üksikute elundite või kogu organismi talitlust.( nt .kasvuhormoon, melatoniin, insuliin, suguhormoonid: testosteroon, östrogeen) 49. Nimeta sisesekretoorsed näärmed ja nende paikenemine inimese organismis- vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre
Koostanud M. Kolga Biokeemia H ü p o f ü ü s i t a g a s a g a r / neurohüpofüüs produtseerib: Antidiureetiline hormoon (varasem nimetus adiuretiin, vasopressiin-(nimetus kasutusel ravimina) ADH sünteesitakse hüpotaalamuses Oksütotsiin sünteesitakse hüpotaalamuses EPIFÜÜSI HORMOONID Serotoniin ja melatoniin KILPNÄÄRME HORMOONID Kogu organismi joodist (50 mg) asub 10 15 mg kilpnäärmes joodi depoos. Kilnäärmehaiguste diagnostikas kasutatakse radioaktiivset joodi. Kui jood neeldub näärmes kiiresti, siis on tegemist näärme hüperfunktsiooniga, kui aeglaselt hüpofunktsiooniga. Hormooni türoksiini ehk T4 ja trijoodtüroniin ehk T3 süntees toimub türosiini joodimise teel. Kilpnäärme rakkudes on türosiin seotud valguga (joodtüreoglobuliin) ja on inaktiivne.
Kas nende vananemist määravad ka telomeerid? 41. Millest võib järeldada, et kilpkonn on väga kõrgeealine? Väidetavalt kilbil näha n-ö aastarõngad. 42. Kuidas on seotud E-vitamiin ja vanadus? Pidurdab naha vananemist ja vähendab juuste kahjustusi. Vitamiin soodustab samuti vereringlust, on vajalik kudede taastumiseks. Rakke kaitsevad vabade radikaalide (aitavad kaasa vananemisele) eest mitmesugused antioksüdandid (vit C, E, seleenium, glutatioon, melatoniin jt.)? 43. Kuidas on seotud ainevahetuse kiirus ja vananemine? Mida kiirem kudede uuenemine, seda kiirem peab olema ainevahetus (kudede uuenemiseks vaja minev "ehitusmaterjal", energia) ? 44. Kas kliinilise surma korral süda aeglustub või seiskub? Seiskub. 45. Miks bioloogiline surm on lõplik? Ajurakud on ilma hapnikuta olnud nii kaua (5 minutit!), et enam ei taastu. 46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele. · Kesknärvisüsteemi (KNS) peamised funktsioonid: informatsiooni analüüs, organismi adekvaatse vastusreaktsiooni väljatöötamine ja algatami...
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
(MSH) 4 KÄBIKEHA e EPIFÜÜS CORPUS PINEALE Käbinääre ANDROGALOON e -pidurdab gonadotropiinide teket lapselõlvehormoon -hoiab tagasi sugulise arengu esim 7-8 e.a-l -koljuõõnes, taalamuste taga keskaju katteplaadil MELATONIIN e -”biloogiline kell” (nelikküngastikul) pimedusehormoon -ärkveloleku/une tsüklilisus - F: esimese 8 a vältel aktiivselt -osalem pigmentainevahetuses KILPNÄÄRE GLANDULA THYROIDEA -kaela eespinnal kõri kilpkõhre külgedel TÜROKSIIN -rakkude AV protsessid intensiivistuvad -30-40g, naistel suurem -kehatemperatuur tõuseb
regulatsioon käib, ka olulisemad neurotransmitterid ja ajuosad, sh retikulaarformatsiooni roll. Nägemismeel on väga tähtis, silmadest tuleb valgus ajju mööda rakke kus on valk melanopsiin. Melanopsiiniga rikastatud rakud reageerivad aeglaselt valgusele. Võrkkest saadab optilise kiasmi kaudu signaali hüpotaalamuse. Hüpotaalamus saab teada et käes on päev ja levitab seda infot üle organismi. - Hormooni melatoniin toodab käbikeha,see mõjutab ööpäeva kui aasta rütme - Ärkamisprotsessi vahendab ka neerupealiste hormoon kortisool (ka stressiga) - Retikulaarformatsioonil – roll ärksuse hoidmisel. AJUOSAD - Superkiasmiline tuum – une ja temperatuuri peamine reguleerija hüpotaalamuses - Optiline kiasm – silmast valgussignaal SCNsse - Hüpotaalamus – SCN käsu peale hormoonsignaalid kehasse laiali - Käbikeha – vabastab melatoniini
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
Tingitud refleksid-omandatakse elu jooksul nagu kaitse ja käitumisrefleksid 22)Humoraalne regulatsioon Hormoonid-keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed • Erineva toimeajaga • Rasvlahustuvad • Vesilahustuvad Sisenõrenäärmed 1.Hüpofüüs ehk ajuripats • Reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd • Kasvuhormoonid 2.Käbikeha • Reguleerib ööpäevaseid rütme • Une regulatsioon • Pidurdab sugunäärmete enneaegset arengut • Hormoon: melatoniin 3.Kilpnääre • Mõjutab ainevahetust ja närvisüsteemi erutuvust • Kõrvalkilpnäärmete hormoon parathormoon reguleerib kaltsiumi ja forsfori ainevahetust • Hormoon: joodisisaldavad türoksiin, trijoodtüroniin 4.Neerupealised • Neerupealiste koore hormoonid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, naatriumi ja kaaliumi ainevahetust • Säsi rakud toodavad adrenaliini ja noradrenaliini 5.Kõhunääre • Soodustab glükoosi liikumist vereringest rakkudesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
