2. Moodustavad uued viirusosakesed 3. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad 4. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks 19. Nimeta viirushaigustesse nakatumisviise, too näiteid! Piiskankkusega- gripp, kontaktnakkus herpes, tuulerõuged. Toit/jook A hepatiit, rotaviirus. Koevedelik AIDS, B hepatiit. Siirutajatega entsefaliit, marutaud. 20. Nimeta inimeste enimlevinud viirushaigusi ning kirjelda nende levikuviise ja haigusnähtusid (rõuged- kontaktnakkus, piisknakkus tunnused: palavik, oksendamine, kõhulahtisus, ellööve ja seejärel villiline lööve, tuulerõuged-piisknakkus, naha haavandid tunnused: Sügelevad villid, palavik, leetrid-piisknakkus, kontakt tunnused: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik, punetised- piisknakkus, kontakt tunnused:nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused, mumps-piisknakkus tunnused: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik, herpes- kontaktnakkus tunnused:
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine
Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine Viirus Leetrid Hingamisteed, nahk Piisknakkus Vaktsineerimine, läbipõdemine
Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine Kui haigestumine on peale puberteediiga, võib tekkida ka munandi põletik, mis võib tüsistuda sigimatusega. OHATIS Levikuviis: kontaktnakkus Haigusnähud: villid huultel Vaktsiin: puudub Viirus püsib organismis terve elu GENITAALHERPES Levikuviis: seksuaalkontakt Haigusnähud: villid suguelunditel Vaktsiin: puudub Viirus jääb organismi püsima. GRIPIVIIRUS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad Peiteperiood: 1 – 4 päeva
Nimetus Rõuged Leetrid Punetised Lastehalvatus Maratõbi Levikuviis Piisknakkus, Piisknakkus, Piisknakkus, Kontakt- ja Nakatunud kontaktnakkus kontakt kontakt piisknakkus, looma saastunud toit ja hammustus vesi Haigusnähtus Palavik, Nähalööve, Nahalööve, Palavik, selja- ja Lihasspasmid oksendamine, palavik, kurgu ja palavik, areneva peaaju hallaine kurgus,
Kuidas vabaneda: 1)viirusvabad istikud, 2)siirutajate hävitamine, 3)viirusvabad seemned Haigus: Tunnused: Levik: Herpesviirused Tuulerõuged Villid nahal Hingamisteede kaudu Ohatis Villid huultel Kontaktnakkus Genitaalherpes Villid suguelunditel Seksuaalkontaktiga Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede
VIIRUSHAIGUSED Karolin Luik Sille Liik Koevedelikega (B-hepatiit, AIDS) Piisknakkusega (gripp) Toidu ja joogiga (A-hepatiit) Haigete loomadega (marutaud, entsefaliit) Nakatumine viirushaigustesse Kontaktnakkus; saastunud toit ja jook Peiteperiood: 15-45 päeva Sümptomid: väsimus, palavik, tume uriin, maksatalitushäired, kollakas nahk A-hepatiit Levib otsese kontakti kaudu nakatunud verega (ka sülje, rinnapiima, sperma ja tupevedelikuga) Peiteperiood: võib ulatuda kuni poole aastani. Sümptomid: isutus, iiveldus, oksendamine, kollased silmavalged, tume uriin B- ja C hepatiit Kahtlastest toiduainetest hoidumine (oluline toidu ja vee hügieen ja käte pesemine) Vaktsineerimine Köhimisel ja avastamisel kaitsta nägu http://www.youtube.com/watch?v=-caUuzWp_uY Profülaktika Äge viiruslik haigus Kulgeb mööda hingamisteid Põhilised gripiviirused on A ja B Gripp Nakkusallikaks on haige inimene Ülemiste hingamisteede kaudu Nak...
Viirused 1. Viirused ei ole rakulise ehitusega. 2. Nad koosnevad ainult nukleiinhappest ja valkudest, moodustades kristalli. 3. Neil puudub igasugune ainevahetus, nad ei reageeri väliskeskkonna muutustele. 4. Nad ei saa ise paljuneda. Endi paljundamiseks panevad tööle peremeesraku, mis seejärel hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS
Gripp 11 klass Tallinn 2008 Mis on gripp? Gripp on tõsine nakkushaigus. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Gripi sümptomid Peavalu Palavik Köha Kurguvalu Lihas- ja liigesvalu Enamikel inimestel kulgeb gripp leebete sümptomidega Siiski on inimesi nagu näiteks vanemaealised
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3. RNA viirused: gripiviiruste perekond, leetri-, mumpsi- ja marutõveviirus 4. Viirustega sarnanevad nakkusliku elemendid: satelliitviirused, ...
nakatunud toit põdemine annab pea- ja lihasvalud eluaegse närvisüsteemi immuunsuse kahjustused Vaktsiin A-hepatiit ehk saastunud toit ja vaktsineeritakse nahk ja silmavalged kollatõbi jook muutuvad kollaseks kontaktnakkus maksatalitlushäired B-Hepatiit otsese kontakti haiguse ägedas varajases faasis : isutus, kaudu verega faasis ravitakse iiveldus ja oksendamine, kehavedelikega ainult sümptomeid väsimus, liiges- ja (sülg, rinnapiim, lihasvalud. sperma ja maksapõletiku korral:
* mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV
Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Punetised Levikuviiv piisknakkus, kontakt Haigusnähud nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteaeg 10-20 päeva Vaktsineerimine plaaniline vaktsineerimine - Mumps Levikuviis piisknakkus Haigusnähud kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteaeg 16-18 päeva Vaktsiin plaaniline vaktsinoorimine - Ohatis Levikuviis kontaktnakkus Haigusnähud villid huultel Vaktsiin puudub - Genitaalherpes Levikuviis seksuaalkontakt Haigusnähud villid suguelunditel Vaktsiin puudub Viirus jääb organismi püsima - Gripiviirus Levikuviis piisknakkus Haigusnähud palavik, hingamisteede ärritus, valulikud silmad( võivad tekkida tüsistused südame veresoonkonna haigused) Peiteaeg 1-4 päeva
Viirused 1. Nimeta viiruse tunnuseid, mis lähendavad neid elus loodusele? nad sisaldavad biomolekule (nukleiinhapped, valgud), paljunevad peremeesraku kaasabil, muteer- uvad, evolutsioneeruvad 2. Nimeta viiruste tunnuseid, mis lähendavad neid eluta loodusele? - ei suuda iseseisvalt paljuneda - puudub aine- ja energiavahetus - puudub rakuline ehitus 3. Kirjelda viiruste ehitust? Täpsusta! - genoom - DNA või RNA - kapsiid - ümbritseb genoomi, koosneb viirusvalkudest - (ümbris) - pärineb peremeesraku membraanist, ainult osadel viirustel 4. Kirjelda viiruste paljunemise etappe. 1.raku nakatamine 2. genoomi eraldumine kapsiidist 3. genoom hakkab ümber korraldama raku ainevahetust 4. viiruseosade süntees lüütiline 5. viiruste kokkupanek 6. raku surm ehk lüüs lüsogeenne 5. viirusega nakatunud rakk paljuneb 5. Nimeta, milliseid geene sisaldavad viirused. - replikatsiooni - regulaator - struktuur 6. Kuidas vali...
· Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat. Marutõbi siirutajate vahendusel kahjustavad närvisüsteemi. Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6
Kiirgus, rõhk, pH tase, soolsus, temperatuur 26. Selgita hambakatu moodustumisprotsessi ja selle kahjulikkust. Tekib bakterite, sülje ja toidujääkide ühendumisel hamba igeme piirile. Bakterite kolooniad hakkavad eritama mitmesuguseid kahjulikke happeid ja toksiine. 27. Nimeta ja kirjelda sagedasemaid bakteriaalseid haigusi ning nende levimisviise (difteeria- piisknakkus, salmonelloos- saastunud vee ja toidu kaudu, teetanus- sügavate haavade saastumisel mullaga, leepra- hui teangi, kontaktnakkus vbolla, koolera- saastunud vee ja toidu kaudu, botulism- saastunud konservide kaudu, puukborrelioos- puugihammustuse kaudu loomadelt inimestele, düsenteeria- saastunud käte vee ja toidu kaudu, tuberkuloos- õhupiisknakkusena, süüfilis- suguliselt, gonorröa- suguliselt). 28. Milliste bakteriaalsete haiguste vastu toimub hetkel Eestis plaaniline laste vaktsineerimine? Tuberkuloos, difteeria, teetanus, läkaköha, hemofilus influenza b-tüüp 29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi
sporaadilisi kergemakujulisi haigusjuhtumeid. Patogenees (miks ja kuidas) Grippi haigestumise esimestele päevadele on omane viiruste ja nende antigeenide rohke eritumine ninaneelu limaga ning viirusantigeeni on võimalik määrata immunoloogiliste meetoditega. Laste puhul on viirusantigeeni määramise diagnostiline tundlikkus suurem; materjal tuleb võtta analüüsiks 1.5. haiguspäeval. Täiskasvanute puhul on testi tundlikkus madalam kui lastel. Nakkuse ülekanne. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. Kliiniline pilt.
rõuged, marutõbi) · nakatunud peremeesrakkudes toimub pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine, haigus kulgeb aeglaselt. Viiruse omadused muutuvad aeglaselt, seega organismi kaitsesüsteemid ei suuda seda lõplikult hävitada. Inimene on pidevalt nakkusohlik, tegu on kroonilise viirushaigusega (nt osad viiruliku maksapõletiku vormid, HI-viirus) Viirused saavad inimesi nakatada eri viisidel: · piisknakkus (gripp, viiruslik nohu) · otsene kontaktnakkus (leetrid, tuulerõuged) · toidu ja joogiveede (kõhulahtisust põhjustavad viirused) · kehavedelike kaudu (HIV) · emalt lootele (punetised, HIV) · siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi) Siirutaja tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Inimene kaitseb ennast viirushaiguste vastu mitmeti: - organismil on looduslikud kaitsetõkked: nt nahk, limaskestad, antikehad( -organismis
haigestumine : a) otsesed kahjustused (lehelaiksus). b) saagikus väheneb(suurimat kahju saab kartul). 4)loomade viirused : a) ainult loomadel (Mareki haigus lindudel) b) ühised viirushaigused inimesel ja loomadel (marutõbi) c) ainult inimesel (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), hepatiidi teatud vormid. 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit),imetajad (marutõbi),sääsed (sindbis). 5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit.
GRIPI SÜMPTOMID Alustuseks tuleks teada, mis gripp on. Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B. Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt. NB
SEENED. * 1,5 miljonit liiki * eukarüoodid * heterotroofsed * seenteteadus = mükoloogia. * seene keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. - hüüfid jagunevad rakuvaheseintega paljudeks osadeks (rakkudeks); igas rakus on oma tuum rakkude vahel olevad kestad on suurte pooridega * evolutsiooniliselt vanematel seentel rakuvaheseinad puuduvad, seega moodustub üks suur paljurakne hüüf * hüüfide liitumisel = seeneniidistik ehk mütseel. * seenerakkudel puuduvad kloroplastid, pole taim. * kand- ja kottseentel moodustavad seeneniidid väga tiheda mütseeli (viljakeha), mis on palja silmaga nähtav Seene, taime, looma võrdlus. OMADUS seen taim loom LIIKUMINE - - üldjuhul KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks ...
Inimese elus geenitehnoloogias kasutatakse viiruseid viirusvektoritena vajalike geenide viimiseks rakkudesse, viirused põhjustavad mitmesuguseid haigusi viirushaigustesse nakatutakse mitukorda rohkem kui bakterhaigustesse Nimeta 3 inimese viirus haigust(kahjustused ja nakatumine) Tuulerõuged villid nahal hingamisteede kaudu Herpes e ohatis villid huultel viirus säilib närvirakkudes kontaktnkkus Soolepõletik kõht lahti iiveldus, palavik kontaktnakkus Kuidas võib toimuda nakatumine viirushaigustesse(5) iga viivi kohta 1 haigus Kuidas saab vältida viirushaigusi(3) Miks ei sobi antibiootikumid viirushaiguste raviks kuna need mõjuvad ainult rakulistele organismidele Viiruste kasutamine geeni teraapiaskasutatakse viirusvektoritena vajalike geenide viimiseks rakku Blond mees dominantne AA v Aa Punapäine naine retsessiivne aa Blondid lapsed Aa AA x aa AA a a Aa Aa Aa Aa 100 %blond Aa x aa Aaaa Aa Aa aa aa 50 % blond 50% punane
· esmane areng veekogudes · reljeef ja pinnas · inimtegevus · tuul ja teised loomad · temperatuur ja kliima · levikut tõkestavad mäestikud. Haigused Organismivälised haiguspõhjused: · füüsikalised: kiiritused, elekter, mehaanilised tegurid · keemilised: keemilised ühendid · bioloogilised: viirused, bakterid, algloomad, seened, taimed, loomad. Haigused: · nakkushaigused: püsinakkus, kontaktnakkus · mittenakuslikud: geen- või gromosoomhaigused. Organismi kaitsetõkked: naharakud tihedalt koos, ninas karvad, mao soolhape. Haigus on organismi elutegevuse häire. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Epideemia on nakushaiguse laiaulatuslik puhang. Nahk, tema ehitus ja ülesanded Ülesanded: kaitseb, meeleelund, keha temperatuuri reguleerimine, erituselund, kaitseb UV kiirguse eest, D-vitamiini valmistamine päikese mõjul.
LAPSE TERVISLIKU SEISUNDI JÄLGIMINE Teemad: Haige lapse läbivaatus, elutähtsate funktsioonide hindamine Sagedamini esinevaid terviseprobleemid lastel ja nende sümptomid (palavik, nohu, köha, valu), nende leevendamine Ravimite manustamine lastele Mis on hingamine? Hingamine on reflektoorsete hingamisliigutuste teel toimuv gaasivahetusprotsess, mida reguleerib piklikus ajus paiknev hingamiskeskus Hingamine koosneb sisse- ja väljahingamisfaasist. Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste ...
paljunemine ja viirusvalkude tootmine mõjutavad taimedes fotosünteesi, hingamist, toitainete kättesaadavust ja kasvu hormonaalset regulatsiooni. Tänaseks on teada üle 1000 erineva taimeviiruse. Inimestel on leitud: üle 70 erineva pappilloomiviiruse alltüübi, rohkem kui 200 teadaolevat viirust, mis põhjustavad külmetushaigusi, üle 67 etnoviiruse tüübi, 2 retroviirust ja 3 gripi tüüpi. (Alamäe jt 2000: 24,25) 5 4. VIIRUSHAIGUSED 4.1. GRIPP Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus paljuneb hingamisteedes ja selle limaskesta. Gripi tagajärjel võib tekkida bakteriaalne või viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratsioon, krooniliste haiguste nagu südamepuudulikkus, astma või diabeedi ägenemine. Gripp võib põhjustada ka surma (nt HIV-positiivsetel inimestel ja vanuritel). Kõige suuremad gripi hooajad on kevadel ja sügisel. Gripi peiteaeg on 1-4 päeva. (Gripp)
- rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: · vaheperemehe staadium (munad) keskkonnas · suguline staadium lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis
Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid: vaheperemehe staadium (munad) – keskkonnas suguline staadium – lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis
Keskkonna tingimused mõju peremeesorganismi üldseisundile, mõju tekitaja levimisele Nakkushaiguse levik. Nakkusallikas kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 24
Salmonelloos on sagedane inimeste toidunakkus. Pulloroos: peamiselt tibude haigus, mis kulgeb ägedalt septitseemiaga ja väljendub suure suremusega, vanematel lindudel pulloroos on nakkuskanduvusega kulgev haigus. Tüüfus: vanemate noorlindude ja täiskasvanud lindude krooniline haigus. Nakatumine: pulloroos ja tüüfus kanduvad edasi transvariaalselt, kui emalind on salmonella kandja (vertikaalne levik). Salmonella transmissioon läbi munakoore ei ole tänapäeval oluline. Kontaktnakkus tibudel haigestunud lindude rooja, sööda, vee kaudu. Tervistunud lindudest saavad asümptomaatilised kandjad. Kandvus on seotud bakterite ellujäämisega makrofaagides, mis hiljem paljunevad soolte lümfikoes tekitades hüperplaasiat ja nekroosi. Kliinilised tunnused – tibud: uimased, isutud, kasvu aeglustumine, kehv sulestik, väljaheide vedel, valge, suled päraku ümbruses määrdunud, suu lahti hingamine, liigeste taandumine, suur suremus.
paljunemise ja mutatsioonide avaldumisega. 6. Bakterid on levinud kõikjal seal, kus levib elu (kus on elu piirid). Bakterite laia leviku põhjustavad: a. Väiksed mõõtmed b. Kiire paljunemine c. Vastupidavus erinevatele tingimustele d. Erinevate oksüdeerijate kasutamine lisaks hapnikule e. Erinevate süsinikuallikate kasutamine olles kas autotroofid või heterotroofid. Bakterhaigused: 1) Nakatumine: 1. kontaktnakkus -> leepra 2. piisknakkus 3. toit/jook -> salmonelloos 4. siirutajad -> borrelioos 5. emalt lootele - > ainus bakteriaalne haigus mis nii nakkab on süüfilis 6. organismid olemasolevat bakterite aktiveerumine ja paljunemine -> nt angiin Inimese bakterihaigused: 1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3
b)KROONILINE rakud surevad, lüüsuvad. Näiteks AIDS, hepatiit C 2. Lüsogeene · Viiruslik nukleiinhape on DNA-kujul peremees rakus. Iga raku jagunemisega laseb ta end paljundada. Välisteguritest: stress/haigus, valgus ja see läheb lüütilisse tsüklisse, milles viiruslik DNA säilub elu lõpuni. Näiteks herpes, papiloom. Nakatumise viisid viirushaigustesse: 1. Aerosoolne ehk piisnakkus. Näiteks gripp, mumps. 2. Kontaktnakkus: Näiteks tuulerõuged, leetrid, punetised. a) otse (teretatud) b) vahendatult 3. Biovedelikud, levivad vere, lümfi ja sperma kaudu. Näiteks AIDS, hepatiit. 4. Siirutajad (sülje kaudu), see on ülekandev organism. Näiteks marutõbi, ensefaliit. 5. Toit ja jook ehk siis levib alimentaarselt. Levib veel lastehalvatuse-viirused. Kas siis toit on: a) viirus osakestega saastunud. Näiteks teatud hepatiidi vormid. b) Loomulikult toidus olevad viirused
haigesumine : a) otsesed kahjustused(lehelaiksus) b) saagikus väheneb.(suurimat kahju saab kartul.) 4)Loomade viirused : a)ainult loomadel - (Mareki haigus lindudel) b)ühised viirushaigused inimesel ja loomadel. (marutõbi) c)ainult inimesel. (lastehalvatus) Inimese viirushaigused Nakatumise viisid : 1) Piisknakkus(aerosoolid) - gripp ja nohu, mis levivad läbi õhu. 2) Kontaktnakkus. Herpes, tuulerõuged, leetrid. 3) Kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS), Hepatiidi teatud vormid. 4) Siirutajad. N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit.
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
