Kollapalavik ,,Haigus on pärit ilmselt Aafrikast, kust see kandus LõunaAmeerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka" Wikipedia.com Kollapalavik on troopiline viirushaigus, mis on lühikese peiteajaga. Haigus kulgeb enamasti { kergelt, gripisarnaste Click to edit Master text styles
Ohtlikud nakkushaigused maailmas Andra Pant, NT 12 Shigelloos, teise nimega düsenteeria Shigelloosiks nimetatakse Shigella perekonda kuuluvate bakterite poolt põhjustatud ägedat soolenakkust. Shigelloos on tüüpiline troopika ja arengumaade haigus, mis levib bakteritega saastunud vee ja toiduga. Inimene on shigella ainus peremeesorganism, loomade nakatumist ei ole avastatud. Eestis esineb sagedamini kahte selle bakteri alaliiki. Shigellade tekitatud düsenteeria on üks kõige kergemini nakkavamatest bakteriaalsetest kõhulahtisustest. Shigelloosile on iseloomulik kõhulahtisus, p...
Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus Haigusnähud närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin olemas - Puukensefaliit Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud
Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks ning teabe saamiseks teistest soovitatud ennetusmeetmetest, sh hügieenireeglite järgimise vajadusest ning ravimite kasutamise otstarbekusest. 7. Kust on võimalik saada nõustamist enne kui reisile lähed? Reisimeditsiini kabinetist. 8. Mis on kollapalavik ja kuidas see levib? Seletus Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Ülevaade Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias.
Lõuna- Aafrika Vabariik ja Mauritiuse Vabariik Maarja Oder Lõuna- Aafrika Vabariik Lõuna-Aafrika Vabariik (lühend: LAV) on riik Aafrika mandri lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde...
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb
hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon. World Trade Organisation. Eesmärgiga edendada vabakaubandustja kehtestada ühtsed kaubandusreeglid maailmas, 1995,140. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduse Assotsiatsioon. North American Free Trade Agreement.Loomaks kaupade ja teenuste vabakaubanduspiirkond.1994. ASEAN Kagu Aasia Maade Assotsiatsioon. Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja ...
2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7
kasutamata ükski ema. Kas sääskede rünnak on ka ohtlik? Sääse poolt tehtud pisteauk on nii pisike, et seda ei tunnekski. Kihelust tekitab torkekohta eritatav hüübimist takistava sülje allergiline reaktsioon. Kihelus möödub tavaliselt suuremate vaevusteta. Küll aga levitavad sääsed selliseid haigusi haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes nagu näiteks troopilistes piirkondades hallasääskedega leviv malaaria ja kollapalavik. Eestis on siiski veel liialt külm, et need haigusetekitajad suudaksid areneda. Väiksem tõenäosus on, et sääse iminoka külge jäävad nakkust tekitavad pisikud. Enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi täisimenud sääsk ei tule kunagi kohe teist korda järjest imema. Kui aga natuke verd imeda saanud sääsk eemale peletada, siis tuleb ta küll kohe tagasi ja enamasti mitte enam sama inimese peale. Kui sääsk ei saanud näiteks kollatõppe nakatunud
1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremees...
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas Maailmas on miljoneid erinevaid haiguseid, osad on tuntumad ja rohkem levinud kui teised. Haiguste liik ja levik sõltub paljuski piirkonnast ja sealsest elukeskkonnast. Üldiselt saab haiguseid jagada pärilikeks ja mittepärilikeks haigusteks. Pärilikud ehk geenidega edasi kanduvad haigused esinevad rohkem Põhjamaades, kuid mittepärilikud ehk nakkushaigused levivad enamasti Lõunariikides. Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused, sest soojas kliimas on bakteritel lihtsam edasi kanduda ja ellu jääda ning bakterite levikut soodustab ka arengumaades olev mustus ja räpakus. Levinumad haigused troopilistes piirkondades on B-hepatiit, malaaria, AIDS, HIV, koolera, kollapalavik. Nende haiguste tagajärjeks on enamasti surm. Suurimaks probleemiks seoses haiguste levikuga on inimeste suur suremus. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas, see tähendab ühte surmaj...
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3
4 3.1 Jaanalind 105 18.8 2.5 1 2.9 4.6 Kilpkonn 89 20 1 0 1.4 1.0 LOOMADE OHUSTATUS JA LIHA KAHJULIKKUS Eksootilise liha tarbimine kujutab terviseriski, paljud loomad on illegaalselt imporditud, seega: Sellisele lihale ei kehti seaduslik toidumäärus Kannavad haigusi nagu AIDS, tuberkuloos, leetrid, ebola, kollapalavik, marutõbi jne Tõusnud ebaseaduslik müük internetis ja kohalikes turgudes Tuuakse turistide poolt kahtlase väärtusega liha Vastavalt Rahvusvaheliste Metsauuringute Keskuse uurimusele aastal 2014 tarbiti 5 miljonit tonni eksootilist liha Kongo vesikonnas Kasutatud materjal: http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/eating-this-e
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused Priionid 1. normaalseid priioneid esineb kõigil imetajatel. 2. esinevad vaid kesknärvisüsteemis. 3. on evolutsiooniliselt vanad.(eri imetajate liikidel on need valgud väga sarnased. 4. normaalsed priionid reguleerivad ööpäevaseid rütme. Erinevus normaalse ja tõvestava priionvalgu vahel : normaalne priionvalk on alfa- spiraal, tõvestav valk on aga beeta-struktuur. Tõvestavad priionvalgud : … tekitavad priionhaigusi (lammaste kratsimistõbi , hullulehmatõbi) 1) priionhaigustele pole ravi ning need lõpevad surmaga. 2) tõvestavad priionvalgud on erilised : a) ei lagune ensüümide toimel. b) ei denatureeru kõrgel temperatuuril, kiirguste ega lahustite toimel. 3) organism ei erista normaalseid ja tõvestavaid priionvalke. (antikehi ei teki = ei teki loomulikku kaitset). Seega EI SAA Priionhaigusi diagnoosida. 4) priionhaigused ei tunnista liikidevahelisi barjääre. (inimesed saavad ...
Viirushaigused Referaat Tallinn 2010 Viirushaigused Inimesel tuntakse umbes viitsada levinumat viirushaigust,kuid nenede arv on tegelikult aravtavasti märksa suurem. Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem. Nakatmise viisid: · Piisknakkus(aerosoolid)-gripp ja nohu,mis levivad läbi õhu. · Kontaktnakkus-herpes,tulerõuged,leetrid. · Kehavedelikud(veri)-HIV(AIDS),hepatiidi teatud vormid. · Siirutajad-puuk(puukentsefaliit),imetajad(marutõbi). · Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviiru...
o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus.
o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus.
Seetõttu tuleks arenguriikides sõitmiseks valida võimalikult uus sõiduk ning vältida sõitmist pimedal ajal. Reisihuvilistele, kellel on ligipääs Internetile, soovitan lehekülge http://www.travelhealth.com/rd/ Suvi on reisimiseks ja matkamiseks ilus aeg. Õnneks kogetakse reisidel enamasti siiski positiivseid elamusi ning vähem tuleb ette seda, et kogu reis saab rikutud mõnest terviseprobleemist. Ei tohiks ignoreerida võimalust, et putukad levitavad selliseid haigusi, nagu malaaria, kollapalavik, puukentsefaliit ja borrelioos. Seetõttu on hädavajalikud vaktsineerimised ja nt. malaariapiirkonda minnes ka ennetav ravikuur. Ka võiks käepärast olla sääse- ja puugitõrjevahendid , näiteks kodumaised Orto Plix-sarja tooted. Seksuaalsete vajaduste rahuldamisel peaks samuti mõtlema esmajoones tervisele ja kasutama vajalikke nakatumist vältivaid vahendeid, et mitte "kinni püüda" mõnd sugulisel teel levivat nakkust Info: http://www.advent.ee/tervis/
Maailmas ei ole teada ühtki inimest, kes oleks nakatunud suudlemise kaudu. Kas HIVi on võimalik saada sääsehammustuse kaudu? Ei. Sääsed ja teised putukad ei kanna HIVi inimestele edasi. HI-viirus ei ole võimeline sääse organismis ellu jääma. Kui putukas inimest hammustab, siis ei süsti ta inimesse enda ega ka eelmise ohvri verd, vaid oma sülge, mis toimib tuimestus- ja libestusainena. Erinevalt haigustest nagu malaaria ja kollapalavik, ei ole HIV võimeline väljaspool inimrakku (putuka sees) sees elus püsima. Kas HIV võib levida toidu, vee või õhu kaudu? Ei. HIV ei ole piisknakkus, ta ei levi toidu, vee ega õhu kaudu. HIV ei levi ka esemete kaudu, mida HIV- positiivne inimene on kasutanud. HIVga nakatunud kehavedelike kuivamisel väheneb nakkusvõimalus juba paari tunni jooksul kuni 99% võrra. Kas võin saada HIVi basseinis ujudes, saunas või vannis käies? Ei. HIV ei jää vanni- või basseinivees ellu
SIIRUTAJATE VAHENDUSEL LEVIVAD HAIGUSED EESTIS · Siirutajate tähendus. · Must surm 200 miljonit surnut. · Puugid: puukentsefaliit, puukentsefaliit, erlihhioos, anaplasmoos, powassan · Sääsed: Tulareemia ehk jänesetõbi, malaaria · Marutõbi ehk raabies · Haiguste tõrje loodusest. · siirutajatega levivad haigused loomadel · Kuidas vältida siirutajate kaudu levivaid haigusi näpunäited SIIRUTAJAD Siirutaja ehk vektor on haigusetekitajate (viiruse, bakteri) edasiandja inimesele (sh ka taimedele või loomadele). siirutaja on haigustekitajat ülekandev organism (tavaliselt peetakse silmas selgrootut, enamasti lülijalgset, kes siirutab haigustekitaja selgroogsele peremehele) Haigustekitajaid leidub nt viiruste, bakterite ja ainuraksete hulgas. Inimesel põhjustavad haigusi nt kirbud, täid, puugid, verd imevad kahetiivalised. MUST SURM - 200 MILJONIT INIMEST Kat...
Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii,
Bioloogia eksam: 1.Mitmekesine ja ühtne elu 2.Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3.Elus ja eluta loodus Elus loodus hakkab rakust 4.Elule vajalikud lihtsamad molekulid C,H,O,N(99%),P,S. 5.Elu makromolekulid Cl,Na,Mg,K,Ca olulisel kohal sisekeskonna loomisel. 6.Raku ehitus - Looma rakk- membraansed organellid- kahemembraansed- mitokondrid. Golgi kompleks- valgusüntees, ühe membraaniga. Lüsosoom- raku sisene ainete lagundamine, ühe membraaniga. Mitokonder- raku energiaga varustamine aeroobselt. Ilma membraanita- ribosoomid- valgusüntees. Tsentriool- raku jagunemisel tagada kromosoomide jõudmine tütarkromosoomidesse. Taime rakk- Plastiidid- peamine ül kloroplastil- fotosünteesida. Vakuool-suur tsentraal vakuool- sisekeskond elutu. ül olla varude, kaitseainete ja jääkainete paigutamise koht. Taimerakku ümbrit...
Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus, amobioos jne. Paratüüfus Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad(pimedaks jäämine) Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki) Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood)_ Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium -Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel
Bioloogia 2 Organismide paljunemine -mittesuguline paljunemine *eoseline (seened, sõnajalad, samblad, vetikad) *vegetatiivne otsepooldumine (bakterid), pungumine (ainuõõssed, käsnad, pärmseened), hulgijagunemine (okasnahkse nt. meririst), organismi tüki (sibula, mugula, risoomi, varre, lehe) abil (paju- varre, aaloe, begoonia-lehe, kartul-mugula, nartsiss, liilia-sibula) Eripärad: organismid geneetiliselt identsed vanematega, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht organismi -suguline paljunemine *uus organism alguse 2 suguraku ühinemisel *esineb iseviljastumist (sugurakud 1 vanemalt) hermafrodiidid nt. vihmauss *ristviljastumine- sugurakud eri vanematelt *erijuht partenogenees - organism alguse viljastumata munarakust nt. mesilastel Paljasseemne ja õistaimedel toimub enne viljastumist tolmnemine: ise ja risttolmnemine (putuk ja tuultolmnemine) et vältida isetolm...
sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. MÕISTED A alleelid ühe ja sama geeni erinevad variandid aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid,
Emane sääsk, kes kord on verd imenud, võib saadud nakkuse uuele ohvrile edasi kanda. 8 Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust. Ometi on sääsed ühed levinumad haiguste edasikandjad. «Targemad» parasiidid ja viirused on leiutanud hulgaliselt nippe, kuidas nn. seedimisest kõrvale hiilida ja sääse sülge jõuda. Tuntumateks sääskedelt levivateks haigusteks on malaaria ning viiruslik kollapalavik. Neid haigusi põeb troopilistes maades aastas ligi 270 miljonit inimest. Paraku pole meiegi sääsed haiguskandjatest priid. Kliiniliselt tuntuim sääseviirus Põhjamaades on Sindbis, mida levitavad laulusääsed (Culex). Sindbis-viiruste põhjustatud haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava
Viiruskandlus: - sümptomiteta - krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit)
läinud geenirühm, redutseerunud bakter). Evolutsioneeruvad iseseisvalt. Mutatsioonid (võtavad kaasa peremehe geene, teiste viiruste geene). Levik (loomadel, taimedel, bakteritel, seentel, eeldusel, et peremehe populatsioon on tihe või on hulkrakne, haruldastel liikidel pole viiruseid, füüsikaliste välisjõudude toel nt. gripiviirus ja faagid, parasiitloomade abil, viirus paljuneb ka vaheperemehes nt. puukides entsefaliit ja sääskedes kollapalavik, taimedel mehhaniline levimine taimtoiduliste abil nt. lehetäid). * Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. Plasmiid viirusesarnane moodustis bakteris, omadustelt enamasti neutraalne, mõnedes keskkonnatingimustes suurendavad bakteri elujõudu, mõnedes vähendavad, on olulised bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud pole membraanseid organelle, tuuma asendab tuumapiirkond, kus on rõngasjas
Tähtsamad õhu kaudu levivad patogeenid Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused : Kopsu tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis, Bronhiit Klebsiella pneumoniae, Kopsu antraks Bacillus anthracis, Legionelloos Legionella spp.Läkaköha Bordetella pertussis Difteeria Corynebacterium diphtheriae Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda
1. Terminite „globaliseerumine“ ja „globaalprobleemid“ tekkimine ja kujunemine Esmakordselt tarvitati sõna 17.sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rün...
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud
Veevõrgu kaudu levivatest haigustest on olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, A hepatiit, salmonelloos. Veega levivad veel koolera, kõhulahtisustõbi, paratüüfus. Vee kasutamisega seotud haigused on trahoom ehk silmamarjad ehk pimedaks jäämine ja leismanioos. Vees elavateks haigusetekitajateks skistosmoos, mis kusepõies kinnituna põhjustab vähki ja drakunkuloos, mis on seedekanali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukhaigused vms on malaaria, filarioos, kollapalavik, unitõbi. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Slaidide lõpus on erinevad ained, nende kirjeldus ja vajadus... ma ei jaksanud, sry. ÕHK JA ATMOSFÄÄR Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruvaid süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoida. Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse, millega loodus ise toime ei tule
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
5 mg/kg. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas · Veega levivad haigused · Koolera, kõhulahtisustõbi , paratüüfus, poliomüeliit, askarioos, leptospiroos ja trihhotsefaloos · Vee kasutamisega seotud haigused · Trahoomehk silmamarjad, leismanioos · Vees elavad haigustekitajad · Skistosomoos, drakunkuloos · Veega seotud putukad · Aafrika tsupanomoos ehk unitõbi, malaaria, filarioos ehk niitustõbi, onkotseriasis, kollapalavik, Denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST · Alumiinium Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, värinad, lihastõmblemised, epilepsiahood) Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. · Arseen Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmutusainetest
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Vabadus ja sõltuvust antiikajast 19.sajandini Marc Bloh: ,,Orjuse kaot on üheks kõige kaalukamaks muutuseks inimesse ajaloos". Tp u 27 milj inim orjuses. Ajaloos pole ühtegi kultuuri, kus poleks mingi hetk orjust esinenud. Eksam 10.01, 17.01, korduseksam 21.01. Orjust ühe def võimatu defineerida. Nt Brasiilisas Tupinamba orjad, kes ei töötanud ja keda koheldi hästi, olid rituaalselt hiljem ära söödud. Orjadel erinevates kultuurides erinev seisund. Orjus on institutsioon( õiguslik vahekord). Prja seisus on kultuurlüh seadustega määratletud. Reeglina olid orjad omandiõiguslikud objektid, kes kuulusid kellegi oomandisse ning nende isand omas nende üle suurt võimu. Orjad olid üh kõige madalam seisus. Reeglina eemaldati neilt võimalus järglasi saada või vähemalt välistati see (pereõigused puudusid). O.Patterson- orjad olid üh surnud. St üh orjadel puudus võimalus ptsida abi ja toetus üh, va oma isandalt. Sätes...
kanali avastamisega 1869, nägi Panama kanalas äriideed. Lõi aktsiaseltsi ja propageeris seda ideed. Prantsusmaal olid Panama kanali aktsiad suur buum. Nüüd pandi alus Panama kanali ehitusele 1880ndatel(?). Lesseps tellis Prantsusmaa kõige paremad insenerid kanali ehitamiseks, kasutusele võeti parimad masinad, palgati kohalikku elanikkonda. Probleemiks oli ilm, sest on pidev vihmasadu, samal ajal leitsak. Levisid sääskede kaudu kollapalavik ja malaaria ning suremus nendesse oli väga suur. Kogu tööd juhiti ebaefektiivselt ja töö jäi 1889a seisma, sest raha polnud enam. 1892a leiti, et aktsiatega on saanud vastu pükse 800 000 prantslast ja nüüd kõigil raha kadunud. Karistada sai ainult rahandusminister. Antisemitsistidel õnnestus veeretada süü juutide kaela ja puhkes suur antisemitsismilaine. Samal ajal üritasid rojalistid seda kõike vabariiklaste kaela ajada
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
