Kollapalavik ,,Haigus on pärit ilmselt Aafrikast, kust see kandus LõunaAmeerikasse 16. sajandil sinna veetud orjadega. Alates 17. sajandist on Ameerikas, Aafrikas ja Euroopas olnud mitmeid tõsiseid kollapalaviku epideemiaid. 19. sajandil arvati see kõige ohtlikumate nakkushaiguste hulka" Wikipedia.com Kollapalavik on troopiline viirushaigus, mis on lühikese peiteajaga. Haigus kulgeb enamasti { kergelt, gripisarnaste Click to edit Master text styles
Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugevaimmuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid. Need antikehad ladestuvad liigespindadele ning põhjustavad liigespõletikke, mida nimetatakse reaktiivseks artriidiks. Enamasti tekivad liigespõletikud umbes nädal peale jersinioosi põdemist. Info: http://www.inimene.ee/?disease=j&sisu=disease&did=406&idr=RzbVSyz- JUK03ZTVoiBWicyzvj1 Kollapalavik Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb
Vaktsiin plaaniline vaktsineerimine - Marutõbi Levikuviis nakatunud looma hammustus Haigusnähud närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteaeg sõltub hammustuse kohast, 2-8 nädalat Vaktsiin olemas - Puukensefaliit Levikuviis nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud palavik, pea- ja lihasvalud, närvisüsteemi kahjustused Peiteaeg 1-2 nädalat Vaktsiin olemas - Kollapalavik Levikuviis sääsehammustus Haigusnähud iiveldus, palavik, lihasvalud, maksarakkude kärbumine Peiteaeg 3-5 päeva Vaktsiin olemas - A hepatiit e kollatõbi Levikuviis saastunud vesi ja toit, kontakt Haigusnähud nahk ja silmavalged kollased, maksatalitushäired Peiteaeg 15-45 päeva Vaktsiin olemas - B ja C hepatiit Levikuviis seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud
Nakkushaiguste juhtude vältimiseks on riskipiirkondadesse sõitjatel soovitatav vähemalt 4 nädalat enne reisi algust pöörduda oma perearsti poole või reisimeditsiini kabinetti vajaliku tervisekontrolli ja vaktsineerimise teostamiseks ning teabe saamiseks teistest soovitatud ennetusmeetmetest, sh hügieenireeglite järgimise vajadusest ning ravimite kasutamise otstarbekusest. 7. Kust on võimalik saada nõustamist enne kui reisile lähed? Reisimeditsiini kabinetist. 8. Mis on kollapalavik ja kuidas see levib? Seletus Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. Ülevaade Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda. Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias.
aastal Hollandi Ida- India Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. Kaplinnas koguneb Lõuna-Aafrika parlament. Vaatamist väärt Durban Durbanis on ka kõik võimalused aktiivseks rannapuhkuseks. Durban on kõige soojema kliimaga piirkond Lõuna- Aafrikas ja asub India ookeani kaldal. Vaktsineerimissoovitus Rühm Rühm II Rühm III Rühm IV Haigus I Kollapalavik A-hepatiit X X X X Meningokokknakkus A+C Meningokokknakkus A+C+W135+Y Kõhutüüfus X B-hepatiit X X Jaapani entsefaliit Puukentsefaliit Marutõbi X Tuberkuloos X Poliomüeliit Eestis pakuvad reise Lõuna- Aafrika Vabariiki Resiekspert Horizon Travel Eksootikareisid Go Adventure Baltic Tours
Haiguste levik ja sellega seotud probleemid maailmas. Nakkushaigused Nakkushaigus on haigus, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Tänapäeval on levinud erinevad troopilised nakkushaigused, näiteks malaaria, kollapalavik, dengue viiruspalavik, koolera, düsenteeria, salmonella jt. Malaariast on ohustatud umbes 40 % maakera elanikest. Selle levik inimestele toimub nakatanud emaste sääskede kaudu, kes toituvad inimeste verest ja seda põeb 2 või 3 miljardit inimest mis omakorda põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal ning iga päev sureb 3000 alla 5-aastast last, mis tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb
hävib. 5. Nad on ringi rändavad "halvad uudised" Nakatumisviisid 1. Piisknakkus 2. Toit ja jook 3. Siirutajate vahendusel 4. Biovedelike vahendusel 5. Kontaktnakkus 6. Emalt lootele Viirushaigused 1. Nahk papilloom, tuulerõuged, punetised, leetrid 2. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi 3. Hingamisteed SARS, gripp, kopsupõletik 4. Veresooned ebola , Dengue palavik, kollapalavik 5. Seedekulgla enteroviirused, reoviirused, astroviirused 6. Suguelundid - Herpes 7. Näärmed hepatiit, Mumps 8. Immuunsussüsteem HIV/AIDS 9. Lihased gripp, sindbisviirus Lüütiline Nakatanud rakud surevad ära Lüsogeenne Paljundab rakke juurde Lüsogeennest saab minna lüütilisest üle. Kaitse viiruste vastu 1. Terved bioväärid 2
pärast majandusreforme ja eksporditööstuse kiiret arengut on nad jõudnud või jõudmas kõrgelt arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid.
Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus ehk kangestuskramptõbi, kollapalavik, läkaköha, poliomüeliit ehk lastehalvatustõbi, leetrid, mumps ja punetised. 2001. aasta kohta suri maailmas leetritesse 745 000 vaktsineerimata last, aga leetrite-vastasevektsineerimisega päästeti miljoni lapse elu, teetanusse suri 281 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 600 000, läkaköhasse suri 286 000 vaktsineerimata last ja vaktsineerimisega päästeti 800 000-de lapse elu. Vaktsineerimise avastajaks peetakse Edward Jenner. 7
kasutamata ükski ema. Kas sääskede rünnak on ka ohtlik? Sääse poolt tehtud pisteauk on nii pisike, et seda ei tunnekski. Kihelust tekitab torkekohta eritatav hüübimist takistava sülje allergiline reaktsioon. Kihelus möödub tavaliselt suuremate vaevusteta. Küll aga levitavad sääsed selliseid haigusi haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes nagu näiteks troopilistes piirkondades hallasääskedega leviv malaaria ja kollapalavik. Eestis on siiski veel liialt külm, et need haigusetekitajad suudaksid areneda. Väiksem tõenäosus on, et sääse iminoka külge jäävad nakkust tekitavad pisikud. Enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi täisimenud sääsk ei tule kunagi kohe teist korda järjest imema. Kui aga natuke verd imeda saanud sääsk eemale peletada, siis tuleb ta küll kohe tagasi ja enamasti mitte enam sama inimese peale. Kui sääsk ei saanud näiteks kollatõppe nakatunud
haigestutakse sagedamini talvel ja kevadel tunnused: kõhulahtisus, oksendamine, palavik, vedelikupuudus, lastehalvatus- kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi tunnused: palavik, selja- ja peaaju hallaine kahjustused, halvatus, marutõbi- nakatunud looma hammustus tunnused: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga, puukentsefaliit- nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit tunnused: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused, kollapalavik- sääsehammustus tunnused: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine, kollatõbi ehk A-hepatiit- saastunud toit ja jook, kontaktnakkus tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks maksatalitlushäired, B-hepatiit- seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu
pärilikeks ja mittepärilikeks haigusteks. Pärilikud ehk geenidega edasi kanduvad haigused esinevad rohkem Põhjamaades, kuid mittepärilikud ehk nakkushaigused levivad enamasti Lõunariikides. Arengumaades levivad peamiselt nakkushaigused, sest soojas kliimas on bakteritel lihtsam edasi kanduda ja ellu jääda ning bakterite levikut soodustab ka arengumaades olev mustus ja räpakus. Levinumad haigused troopilistes piirkondades on B-hepatiit, malaaria, AIDS, HIV, koolera, kollapalavik. Nende haiguste tagajärjeks on enamasti surm. Suurimaks probleemiks seoses haiguste levikuga on inimeste suur suremus. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas, see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Lõunariikides sureb igal aastal nakkushaigustesse miljoneid inimesi, malaaria põhjustab umbes 1,5 miljonit surmajuhtu aastas. Haigestunute surma tagajärjel jääb väga palju lapis ilma vanemateta, tihti surevad perekonnatoitjad ja -hoolitsejad ning sellest tulenevalt
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi 6. Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused 1. Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit 2. Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid 3. Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik 4. Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik 5. Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus 6. Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps 7. Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) Inimeste kaitse viirushaiguste eest 1. Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad, rakumembraanid) 2. Palavik - viirusvalkude denaturatsioon 3
4 3.1 Jaanalind 105 18.8 2.5 1 2.9 4.6 Kilpkonn 89 20 1 0 1.4 1.0 LOOMADE OHUSTATUS JA LIHA KAHJULIKKUS Eksootilise liha tarbimine kujutab terviseriski, paljud loomad on illegaalselt imporditud, seega: Sellisele lihale ei kehti seaduslik toidumäärus Kannavad haigusi nagu AIDS, tuberkuloos, leetrid, ebola, kollapalavik, marutõbi jne Tõusnud ebaseaduslik müük internetis ja kohalikes turgudes Tuuakse turistide poolt kahtlase väärtusega liha Vastavalt Rahvusvaheliste Metsauuringute Keskuse uurimusele aastal 2014 tarbiti 5 miljonit tonni eksootilist liha Kongo vesikonnas Kasutatud materjal: http://www.independent.co.uk/news/uk/home-news/eating-this-e
aastal MARUTÕBI Levikuviis: nakatunud looma hammustus Haigusnähud: närvisüsteemi häired, järgneb halvatus, mis lõppeb surmaga Peiteperiood: sõltub hammustuse kohast, 2 – 8 nädalat Vaktsiin: olemas PUUKENTSEFALIIT Levikuviis: nakatunud puugi hammustus, nakatunud toit Haigusnähud: palavik, pea- ja lihasvalud; närvisüsteemi kahjustused Peiteperiood: 1 –2 nädalat Vaktsiin: olemas KOLLAPALAVIK Levikuviis: sääsehammustus Haigusnähud: iiveldus, palavik, lihasvalu, maksarakkude kärbumine Peiteperiood: 3 – 5 päeva Vaktsiin: olemas A HEPATIIT ehk KOLLATÕBI Levikuviis: saastunud toit ja jook, kontaktnakkus Haigusnähud: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksatalitlushäired Peiteperiood: 15 – 45 päeva Vaktsiin: olemas B ja C HEPATIIT Levikuviis: seksuaalkontakt, veri, kehavedelikud
5) alimentaarne (toit ja vesi) - enteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. HINGAMISTEED - nohu, gripp, paragripp, adenoviirused, rinoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus (lihased), Ebolaviirus (veritsus), kollapalavik(veritsus) SISEELUNDID - hepatiit(maks), enteroviirused (seedekulgla). SUGUELUNDID - herpes II vorm IMMUUNSUSSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1. biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2. antikehad a) saadakse emalt (rinnapiim) b) tekivad haigestumise korral. c) vaktsineerimine. 3. õgirakud e fagotsüüdid - hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse.
· Alimentaarne(toit ja vesi)-euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). · Emalt lootele-punetised. Inimese organid ja neid kahjustavad viirused: · Nahk-papiloom(soolatüükad),leetrid,tuulerõged,herpes. · Närvisüsteem-entsefallit,marutõbi,lastehalvatus,viiruslik meningiit. · Hingamisteed-nohu,gripp,paragripp,adenoviirused. · Lihased,veresooned- sindbisviirus(lihased),tsütomegaloviirus(lihased),ebaolaviirus(veritsus),kollapalavik (veritsus). · Siseelundid-hepatiit(maks),enteroviirused(seedekulgla). · Sugelundid-herpes. · Imuunsüsteem-HIV. Organismi kaitse viirshaiguste eest: · Biobarjäärid-terve nahk ja limaskestad. · Antikehad. a)saadakse emalt-rinnapiimaga b)tekivad haigestmise korral(nt tuuklerõuged) c)vajktsineerimine · Õgirakkud. HI-viirus Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus ehk HIV on viirus, mis põhjustab Omandatud
o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus.
o ohatis – kontakt; vaktsiin puudub o genitaalherpes – seksuaalkontakt; vaktsiin puudub o gripp – piisknakkus; olemas, kuid viirus on kiiresti muteeruv o rotaviirus – piisknakkus, saastunud toit ja vesi o lastehalvatus – kontakt- ja piisknakkus, saastunud toit ja vesi; plaaniline vaktsineerimine o marutõbi – nakatunud looma hammustus; vaktsiin olemas, tehakse vajadusel o puukentsefsaliit – nakatunud puugi hammustus võ toit; vaktsiin olemas o kollapalavik – (Eestis pole) sääsehammustus; vaktsiin olemas o A hepatiit ehk kollatõbi – saastunud toit ja vesi, kontakt; vaktsiin olemas o B ja C hepatiit – seksuaalkontakt, veri jt kehavedelikud; plaaniline vaktsineerimine (B) o AIDS – seksuaalkontakt, veri, rinnapiim; vaktsiin puudub 20. HIV levik Eestis HIV-nakkusele viitavad: lümfisõlmede suurenemine, tugev öine higistamine, pikaaegne palavik, köha, tugev kaalulangus, pikaaegne piinav kõhulahtisus, nõrkus.
sõitmist pimedal ajal. Reisihuvilistele, kellel on ligipääs Internetile, soovitan lehekülge http://www.travelhealth.com/rd/ Suvi on reisimiseks ja matkamiseks ilus aeg. Õnneks kogetakse reisidel enamasti siiski positiivseid elamusi ning vähem tuleb ette seda, et kogu reis saab rikutud mõnest terviseprobleemist. Ei tohiks ignoreerida võimalust, et putukad levitavad selliseid haigusi, nagu malaaria, kollapalavik, puukentsefaliit ja borrelioos. Seetõttu on hädavajalikud vaktsineerimised ja nt. malaariapiirkonda minnes ka ennetav ravikuur. Ka võiks käepärast olla sääse- ja puugitõrjevahendid , näiteks kodumaised Orto Plix-sarja tooted. Seksuaalsete vajaduste rahuldamisel peaks samuti mõtlema esmajoones tervisele ja kasutama vajalikke nakatumist vältivaid vahendeid, et mitte "kinni püüda" mõnd sugulisel teel levivat nakkust Info: http://www.advent.ee/tervis/
Maailmas ei ole teada ühtki inimest, kes oleks nakatunud suudlemise kaudu. Kas HIVi on võimalik saada sääsehammustuse kaudu? Ei. Sääsed ja teised putukad ei kanna HIVi inimestele edasi. HI-viirus ei ole võimeline sääse organismis ellu jääma. Kui putukas inimest hammustab, siis ei süsti ta inimesse enda ega ka eelmise ohvri verd, vaid oma sülge, mis toimib tuimestus- ja libestusainena. Erinevalt haigustest nagu malaaria ja kollapalavik, ei ole HIV võimeline väljaspool inimrakku (putuka sees) sees elus püsima. Kas HIV võib levida toidu, vee või õhu kaudu? Ei. HIV ei ole piisknakkus, ta ei levi toidu, vee ega õhu kaudu. HIV ei levi ka esemete kaudu, mida HIV- positiivne inimene on kasutanud. HIVga nakatunud kehavedelike kuivamisel väheneb nakkusvõimalus juba paari tunni jooksul kuni 99% võrra. Kas võin saada HIVi basseinis ujudes, saunas või vannis käies? Ei. HIV ei jää vanni- või basseinivees ellu
Selle nakkushaiguse teadaolevad looduskolded asuvad Põhja-Eestis, sealhulgas Pakri ja Prangli saartel. Varem on ka malaaria olnud Eestis kohalik haigus, kuid selle haiguse järjepidev epideemiaprotsess lõppes 1949. a. Alates 1960. aastatest olid malaaria ohukontingendiks Aafrikas töötanud meremehed. Sääskede poolt siirutatavaist nakkushaigustest on tuntumad malaaria, arboviirusentsefaliidid ja hemorraagilised palavikud (dengueja kollapalavik). Nende tõrje korraldamine on tähtis ülesanne. Kollapalaviku (febris flava) kui eriti ohtliku nakkushaiguse tõrje on korraldatud rahvusvahelise leppega. Transmissiivsed nakkushaigused levivad enamasti soojas kliimavöötmes. Paraskliimavöötmes paiknevas Eestis seostub sääskedega malaaria ja tulareemia levik. SÄÄSED - MALAARIA · Malaaria levik on parasiithaigus, mille tekitajateks on neli alglooma. Kõige kaugemale
Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm. - organismi viiakse antkehad. 9. Vaktsiinid: Elusvaktsiinid – valmistatakse nõrgestatud haigusetekitajatest (tuberkuloos, leetrid, mumps, punetsed, kollapalavik, rõuged, tuulerõuged, laste halvatus, rotaviirus jne.) Surmatud ehk inaktveeritud vaktsiinid- (gripp, haemophilus infuenzae B (hib), A ja B hepatiit, Jaapani entsefaliit, läkakoha, katk, koolera, N. meningitdis, marutõbi, S. Pneumoniae, puukentsefaliit jne.) Inaktveeritud vaktsiinide alla kuuluvad ka anatoksiin (e.toksoid) – vaktsiinid – need on bakterite endo/eksotoksiinid, mis on töödeldud keemilise või füüsikaliste meetoditega, nii,
populatsioonis. 1)peremehed pidevalt väga tihedalt koos (bakterid, üherakulised organismid). 2)peremees hulkrakne, viirus elab peremeesrakkude populatsioonis mis moodustavad hulkrakse organismi (peremehed kohtuvad vahetevahel loomad, taimed). Viiruste levimine: 1)iseseisvalt füüsikaliste välisjõudude toel (faagid tolm, vesi; gripiviirus - väliskeskkond). 2)Parasiitloomade abil: a) Loomade viirused: viirus paljuneb ka levitavas vaheperemehes (puugid entsefaliit, sääsed - kollapalavik). b) taimede viirused: mehhaaniline levitamine pesemata hammaste abil (lehetäid, tirdid, nematoodid jne) 34. Bakterid -
Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas ; Koolera, Kõhulahtisustõbi ,düsenteeriabakter, rotavirus, amobioos jne. Paratüüfus Poliomüeliit, Askarioos, Leptospiroos ja trihhotsefaloos Vee kasutamisega seotud ahigused: trahoom ehk silmamarjad(pimedaks jäämine) Vees elavad haigustekitajad: Skistosomoos(kusepõies kinnitatuna põhjustab vähki) Drakunkuloos- seedeknali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukad: Malaaria, niitustõbi, kollapalavik, denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST Alumiinium_ Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, varinad, lihastõmblemised, epilepsiahood)_ Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. Ammoonium -Lämmastikku sisaldavate orgaaniliste ainete laguprodukt, väetised, reoveed, joogivee kloorimisel
kasutamine, kinnaste kandmine võõrast haava sidudes vms. Mumps- piisknakkus- palavik, valulik, paistes süljenääre- vaktsineerimine Puukentsefaliit- puugi hammustus- vappekülm, palavik, oksendamine- vaktsineerimine, pikkade riiete kandmine metsas Ebola verega Dengue- sääse hammustus- kõrge palavik, peavalud, lööve, kõhuvalud, väsimus, ninaverejooks, igemete verejooks- reisil sääse hammustuse vältimine Kollapalavik-sääse hammustus- palavik, peavalu, lihasvalu, näo punetus, iiveldus Hepatiit B seksuaalselt, verega A- isutus, oksendamine, silmavalged kollaseks-vaktsiin, C verega- kontrollitakse doonoriverd, vaktsineerimine, kondoom Mendel Monohübriidsus- uuritavad vormid erinevad ainult 1 tunnuse poolest nt. seemnevärvvus Alleel- 1 geeni erivorm Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paiknev sama tunnuse suhtes sama alleel (AA, aa)
sugulisel teel - B-hepatiit, C-hepatiit, süüfilis, gonörroa emakakaelavähk; 4. siirutajatega - 4. siirutajatega (nt puugid, borrelioos. sääsed) - marutaud, ( Võimalik ravida entsefaliit, Dengue antibiootikumidega) palavik, kollapalavik. (Võimalik kasutada vaktsineerimist.) PALJUNEMINE Toimub rakusisene paljunemine. Paljunevad mittesugulise pooldumise teel. MÕISTED A alleelid ühe ja sama geeni erinevad variandid aminohapped aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid,
Emane sääsk, kes kord on verd imenud, võib saadud nakkuse uuele ohvrile edasi kanda. 8 Sääsed ei kanna edasi HIV nakkust. Ometi on sääsed ühed levinumad haiguste edasikandjad. «Targemad» parasiidid ja viirused on leiutanud hulgaliselt nippe, kuidas nn. seedimisest kõrvale hiilida ja sääse sülge jõuda. Tuntumateks sääskedelt levivateks haigusteks on malaaria ning viiruslik kollapalavik. Neid haigusi põeb troopilistes maades aastas ligi 270 miljonit inimest. Paraku pole meiegi sääsed haiguskandjatest priid. Kliiniliselt tuntuim sääseviirus Põhjamaades on Sindbis, mida levitavad laulusääsed (Culex). Sindbis-viiruste põhjustatud haigust nimetatakse eri maades erinevalt - ockelbo Rootsis, pogosta Soomes või karjala palavik Venemaal. Viirus satub kehasse nakatunud sääse torkega, paljuneb ning põhjustab grippi meenutava
- krooniline (> 6 kuud) persisteeriv hepatiit (hea) - krooniline aktiivne hepatiit (halb) (C-hepatiit) Tsirroos ja primaarne maksarakuline vähk (C-hepatiit), mida soodustavad alkohol, toksiinid Diagnoosimine ja ravi Laboratoorne: ASAT, ALAT, bilirubiin (ka uriinis), -GT, AFOS, lisaks albumiin, protrombiin - veres Viirusseroloogia: spetsiifilised Ak ja Ag Diferentsida infektsioonidest: - teised viirused (herpes, Coxsackie, kollapalavik jt) - bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit)
läinud geenirühm, redutseerunud bakter). Evolutsioneeruvad iseseisvalt. Mutatsioonid (võtavad kaasa peremehe geene, teiste viiruste geene). Levik (loomadel, taimedel, bakteritel, seentel, eeldusel, et peremehe populatsioon on tihe või on hulkrakne, haruldastel liikidel pole viiruseid, füüsikaliste välisjõudude toel nt. gripiviirus ja faagid, parasiitloomade abil, viirus paljuneb ka vaheperemehes nt. puukides entsefaliit ja sääskedes kollapalavik, taimedel mehhaniline levimine taimtoiduliste abil nt. lehetäid). * Viiruse leviku eeldus: Parasiit saab eksisteerida vaid piisavalt tihedas peremehe populatsioonis. Plasmiid viirusesarnane moodustis bakteris, omadustelt enamasti neutraalne, mõnedes keskkonnatingimustes suurendavad bakteri elujõudu, mõnedes vähendavad, on olulised bakterite evolutsioonis geenide ülekandega. BAKTERID Bakteri rakud pole membraanseid organelle, tuuma asendab tuumapiirkond, kus on rõngasjas
Tähtsamad õhu kaudu levivad patogeenid Inimestel esinevad bakteriaalsed haigused : Kopsu tuberkuloos Mycobacterium tuberculosis, Bronhiit Klebsiella pneumoniae, Kopsu antraks Bacillus anthracis, Legionelloos Legionella spp.Läkaköha Bordetella pertussis Difteeria Corynebacterium diphtheriae Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda
Aasiasse otsimine, kuid murrang saabus Kolumbuse jõudmisega Ameerikasse, millest edasi omandasid hispaanlased ja portugallased suure osa Uuest Maailmast. Geograafilise silmaringi laiendamisele lisaks pakkusid uued alad ka mõistmist teiste kultuuride ja arusaamade kohta, näiteks ei suudetud varem mõista, et Euroopas kehtivad süsteemid, hierarhiad, mõõtühikud jms ei ole kõigile võrdselt arusaadavad, samuti põhjustasid Euroopast viidud haigused (malaaria, kollapalavik) suured katastroofid ja tühimikud Ameerika põliselanike seas. Samal ajal avastati ka meretee Indiasse, 18.sajandil tõusis juhtriigiks SB, kaardistati Vaikse ookeani saared, avastati Austraalia, hõivati Kanada ja India; v.a Jaapan ja Hiina, oli suurem osa maailmast 19.sajandi alguseks avastatud ja ka jaotatud. 9. Majandusareng kuni 19. sajandini. Majandusareng oli kuni 19.sajandini võrdselt võrdlemisi aeglane, aastani 1000 sissetulek inimese
Siirutajate vahendusel - nt puugid levitavad entsefaliiti, marutõbised loomad marutaudi Emalt lootele läbi platsenta - punetised (püsiva immuunmäluga) Inimese organsüsteeme kahjustavad haigused Närvisüsteem - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit Nahk - tuulerõuged, punetised, rõuged, leetrid Hingamisteed - gripp, paragripp, viiruslik nohu, viiruslik kopsupõletik Veresooned - ebola (veritsustõbi - vereringe läheb avatuks), kollapalavik, denguepalavik Seedeelundkond - reoviirused, adenoviirused, norwalki viirus (austritelt), astroviirus Suguelundid - herpes (II tüüpi), mumps Näärmed - hepatiit (maksale kahjulik), mumps (kahjustab süljenäärmeid), lihaseid kahjustav sindbis viirus, mida levitavad sääsed (paari kolme päevaga möödas) 2.ökoloogilised globaalprobleemid. Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud
Veevõrgu kaudu levivatest haigustest on olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, A hepatiit, salmonelloos. Veega levivad veel koolera, kõhulahtisustõbi, paratüüfus. Vee kasutamisega seotud haigused on trahoom ehk silmamarjad ehk pimedaks jäämine ja leismanioos. Vees elavateks haigusetekitajateks skistosmoos, mis kusepõies kinnituna põhjustab vähki ja drakunkuloos, mis on seedekanali kaudu sissetungiv uss. Veega seotud putukhaigused vms on malaaria, filarioos, kollapalavik, unitõbi. Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. Slaidide lõpus on erinevad ained, nende kirjeldus ja vajadus... ma ei jaksanud, sry. ÕHK JA ATMOSFÄÄR Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruvaid süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoida. Inimtegevuse intensiivistumise üks põhjus on olnud tehnika areng elukvaliteedi parandamiseks, kuid on kaasa toonud ka jäätmete rohkuse ja saastatuse, millega loodus ise toime ei tule
Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5) Aktiivkaitse (antikehad, õgirakud)
5 mg/kg. Veest pärit haigused ÜRO WHO statistikas vee kaudu enim-levinud haigused maailmas · Veega levivad haigused · Koolera, kõhulahtisustõbi , paratüüfus, poliomüeliit, askarioos, leptospiroos ja trihhotsefaloos · Vee kasutamisega seotud haigused · Trahoomehk silmamarjad, leismanioos · Vees elavad haigustekitajad · Skistosomoos, drakunkuloos · Veega seotud putukad · Aafrika tsupanomoos ehk unitõbi, malaaria, filarioos ehk niitustõbi, onkotseriasis, kollapalavik, Denge-palavik JOOGIVEES SISALDUVATE AINETE PÄRITOLUST JA TERVISEKAHJULIKKUSEST · Alumiinium Esineb looduslikult maapõues. Inimene omandab toidu ja veega 6-7 mg/ööpäevas. Tervisekahjustusi dialüüsipatsientidel, ka neuroloogia haiguste puhul (kõnehäired, värinad, lihastõmblemised, epilepsiahood) Võib kahjustada luustikku, põhjustada dementsust. · Arseen Mürgine element, satub vette vaserikastustehastes, fossiilsetest kütustest, mõnedest puiduimmutusainetest
N: Puukentsefaliit. Imetajad = Marutõbi. 5) Alimentaarne(toit ja vesi) - euteroviirused(kõhugripp ja hepatiit). 6) Emalt lootele. (punetised) Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : 1)NAHK - Papiloom(soolatüükad), leetrid, tuulerõuged, herpes. 2)NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit, marutõbi, lastehalvatus, viiruslik meningiit. 3) HINGAMISTEED - Nohu, Gripp, Paragripp, adenoviirused. 4) LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), tsütomegaloviirus(lihased), ebolaviirus(veritsus), Kollapalavik(veritsus) 5) SISEELUNDID - Hepatiit(maks), enteroviirused(seedekulgla). 6)SUGUELUNDID (herpes IIvorm). 7)IMUUNSÜSTEEM - HIV Organismi kaitse viirushaiguste eest : 1)Biobarjäärid(terve nahk ja limaskestad) 2)Antikehad a) saadakse emalt.(rinnapiim) b) Tekivad haigestumise korral. c) Vaktsineerimine. 3) Õgirakud(fagotsüüdid) - Hävitavad viirusosakestega nakatunud rakke. Õgirakud hävitavad ka viiruste ja antikehade komplekse.
Iga ori, kes läks maksma, kasum kaot 0,7 %. %, mis tegelikult oli suremus laevadel oli suhteliselt lähedal sellele. Orjade kadu/suremus laeval oli väiksem, kui oli meeskonna suremus haigustesse või uppumisse, väiksem kui sunnitööliste ja kriminaalidega. Ajatingimustega orjade tingimusi ka parandati. 17 saj üle 20 %. 18 saj 1 P suudeti saavutada norm alla 15 %, 1800 paiku oli 8% keskmine. Kõige ohtlikumad olid nakkushaigused. Nakatunud visati üle parda. Nt malaaria, düüfus, kollapalavik. Laste osa oli 20-33 % ( lapsed alla 15 aastased, alla 10 aastasi ei tahetud).10-15 % naiste osakaal. Reeglina igale orjale mõeldud ,5m2 laeval, mehed pandi kettidesse, reeglina kui maismaa oli silmapiirilt kadunud, siis iga päev lasti laeva meeskonna poolt orjad teki peale liikuma, sunniti tantsima või liigutama. Nõuti et peseks ja teeks sunnitööks. Naised eraldati meestest, naisi oli lihtsam distsiplineerida. Tüüpiline oli ka naiste vägistamine laevadel.
kanali avastamisega 1869, nägi Panama kanalas äriideed. Lõi aktsiaseltsi ja propageeris seda ideed. Prantsusmaal olid Panama kanali aktsiad suur buum. Nüüd pandi alus Panama kanali ehitusele 1880ndatel(?). Lesseps tellis Prantsusmaa kõige paremad insenerid kanali ehitamiseks, kasutusele võeti parimad masinad, palgati kohalikku elanikkonda. Probleemiks oli ilm, sest on pidev vihmasadu, samal ajal leitsak. Levisid sääskede kaudu kollapalavik ja malaaria ning suremus nendesse oli väga suur. Kogu tööd juhiti ebaefektiivselt ja töö jäi 1889a seisma, sest raha polnud enam. 1892a leiti, et aktsiatega on saanud vastu pükse 800 000 prantslast ja nüüd kõigil raha kadunud. Karistada sai ainult rahandusminister. Antisemitsistidel õnnestus veeretada süü juutide kaela ja puhkes suur antisemitsismilaine. Samal ajal üritasid rojalistid seda kõike vabariiklaste kaela ajada
linnud, vesi kontakt, inhalatsioon, suu kaudu Suu- ja sõratõbi Aphtovirus Pikornaviirus Veised Otsene kontakt Dermatofüütia Trichophyton, Zoofiilsed Koer, kass, veis Otsene kontakt Microsporum seened Kollapalavik Flaviviridae Togaviirus Primaadid Moskiitod Leišmanioos Leishmania sp. Algloom Koer, rebane, Kõrbesääsk närilised, metsloomad Ameerika Trypanosoma cruzi Algloom Koer, kass, Reduviida-lutikas
joogiga- kollatõve teatud vormid. 3.) siirutajate vahendusel, puugid- entsefaliit, marutaudis loomad. 4.) biovedelikega HIV, hepatiidi vormid. 5.) kontaktnakkus- otsesed kokkupuuted viirushaiustega- tuulerõuged, rõuged, 6.) emalt lootele- punetised, tsütomegaloviirus. Haigustekitajad kahjustavad: Nahka- papilloom, tuulerõuged; KNS- entsefalliit, marutaud; Hingamisteed- gripp, viiruslik kopsupõletik; Veresooned- Ebola viirus, Dengue palavik, kollapalavik; Seedekulgla- enteroviirused, reoviirused, adenoviirused. Suguelundid- herpesviiruse teatud vormid; Näärmed- maksas hepatiit, mumps. Immuunsüsteem- HIV. Lihased- gripp, sindbis viirus põhjapoolkeral. Viiruste elutegevus rakkudes. A.) Lüütiline tsükkel ja B.) Lüsogeenne tsükkel. Lüütilise puhul toimub nakatunud rakus uute viirusosakeste moodustumine ning lõppeb rakusurmaga ja uute rakkude nakatumisega. Lüütilise tsükli puhul võib olla viiruse kulg A
annaabi.ee 
