Miks inimkond kulutab raha universumi uurimiseks? Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. On loomulik, et pikaajaliste taevavaatluste jooksul püüdsid nad luua ka ettekujutust maailmast kui tervikust. Tänapäeval on universumi uurimine lihtsam, kuna on vajalikud aparaadid ning meie teadmised on edasi arenenud. Uuritakse universumi, kuna kardetakse ohte, mis võiksid meid tabada ning miks võiksid ka universumit kahjustada ning tänu uurimisele saab neid ennetada. Samuti tuntakse huvi planeetide vastu. Uuritakse, mis planeetidel peale Maa võib olla elu ja millistel ei saaks elu olla. Planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning saame neid siis ennetada. Investeeritakse aina paremate kosmoseteleskoopide arendusse, mille abil loodetakse leida miljoneid objekte, mis seni jäävad nähtava valguse spektriosas...
2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, kus gaas teeb tööd. A= pV A gaasi töö (J) p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta. Sojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõsgtmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb.
Kuidas kujundavad jõed pinnamood Jõed on tähtsad maastiku kujundajana.Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on
Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised voored oosid - piklikud, järsunõlvalised vallid mõhnad - kruusast ja liivast väikesed künkad moreentasandikud - moreenist koosnevad lainja või tasase pinnaga kuhjevormid otsamoreenid - piklikud vallid, mis koosnevad moreenist ja on tekkinud mandrijää liikumisel. 2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged.
..Grupp............. EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond Eksam õppeaines LAEVA EHITUS 2007. Ülesanne. Variant 2. 1. Laev järgmiste mõõtmetega: L=140 m, B=18,40 m, Tvöör=7,20m, CB=0,72 CW=0,80 Tahter=7,60 m seisab soolaseveelises ookeanisadamas (=1.025 t/m3).. Ballastitankides on 500 m3 magedat ballastvett. 2. Laev laadib 700 tonni lasti. 3. Merele minnes kulutab laev ülesõidul 400 tonni kütust ja saabub magedaveelisele reidile (=1,0 t/m3), kus peab saavutama süvise 7,20 m, mis on lubatud süvis sadamasse sisenemiseks. Küsimus: 1. Kas selle süvise saavutamiseks piisab ballastvee välja pumpamisest? 2. Kui sellest ei piisa, siis kui suure lastihulga täiendavaks lossimiseks reidil peab kapten tellima pargased? NB. Kõik süviseid puudutavad arvutused tuleb teha kuni kolmanda kohani pärast koma !!!
Fifth level Lihtsaid nippe, kuidas muuta oma maja energiasäästlikumaks Kasuta säästupirne. Säästupirn aitab hoida loodust ja vähendada elektriarvet Kasuta vähem üld ja rohkem kohtvalgustust (laua ja lugemislampe); need võivad olla ka oluliselt väiksema võimsusega, luues samas õdusa enesetunde. Toast lahkudes kustutage tuled. Lülita ootereziimil olevad aparaadid välja! Näiteks kulutab teler 25% oma energiast ootereziimil.Seina jäetud mobiililaadija kulutab 50% energiast. Hambapesu ajal keera kraan kinni. Nii kulub ainult kuni kaks liitrit vett, ülejäänud 3540 liitrit hoiad kokku. Ära lase kraanil tilkuda, see kulutab päevas kuni 150 liitrit vett. Pesumasin vali võimalikult energiasäästlik Pesu kuivatage õues nööril, mitte pesukuivatiga. Gaasipliidi energiakulu on küll veerandi võrra suurem kui eletripliidil, aga tarbitud energia hind on neli korda odavam
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed, N-S Michael Faraday- leiutas voltmeetri, rajas õpetuse elektri- ja magnetväljast, avastas elektromagnetilise induktsiooni nähtuse
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses. *Potensiaalne energia-energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas. *Kineetiline ehk liikumisenergia-seda energiat omavad kõik liikuvad kehad. *Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus. *Sise- ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa
TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine on selline söömisviis, mis katab antud organismi vajadused. Vajadused võivad olla erinevad, sõltudes näiteks vanusest, soost. Suuresti sõltuvad organismi vajadused sellest, kui palju organism ära kulutab, kontoritöötaja vajadused on teistsugused kui füüsilise töö tegijal. Põhiline on see, et inimene peab saama nii palju energiat, kui ta ära kulutab. Mida ja kuidas süüa? Toituma peab mitmekülgselt ja sageli, 45 korda päevas. Pikad söögipausid ja pidev näksimine on kahjulikud. Kui organism saab toitu harva, siis ta lülitub ümber kokkuhoiurezhiimile ja püüab toidust võimalikult palju säilitada. Ja kui süüakse harva, siis süüakse koguseliselt palju ja valimatult. Näksimine koormab seedetrakti. Kui hirmus näljatunne tekib, siis võib muidugi näiteks juurvilju või puuvilju näksida, ka
Organism kasutab energiaks esimesena süsivesikuid, kuid võib aja möödudes ning sobivates tingimustes lülituda ümber aktiivsemale rasvade kulutamisele. See, kui palju miskit kulub, sõltub aga juba treeningu iseloomust ja intensiivsusest. Tempokamates treeningutes on vaja palju energiat ja seetõttu kulutatakse pigem süsivesikuid, kuna neist saab energia kiirelt kätte. Kui tempo on taga, pole organismil ju aega oodata! Rahulikumas trennis kulub vähem energiat ja suures osas kulutab keha energia saamiseks rasvu. Kuna üldine kalorikulu on väiksem (madal intensiivsus), siis võiks treening kesta tavapärasest ka pisut kauem (näiteks 60 minuti asemel 80 minutit). Treeningu intensiivsus mõjutab omakorda pulssi. Nagu kõik treenimisega seonduv, sõltub ka rasvapõletuspulss inimesest, tema vanusest ja treenitusest. Optimaalseks võib pidada vahemikku, mille saad, kui lahutad 220st oma vanuse (maksimumpulss) ning arvutad sellest 6070%. Näiteks 40aastasel saame tulemuseks
• MAAKOORE LIIKUMINE – AEGLANE TÕUSULIIKUMINE SUURENDAB MAISMAAD, RANNIKULE TEKIVAD UUED SAARED, POOLSAARED, VESI MADALDUB. • TAIMKATE – KINNISTAB PINNAST, VÄHENDAB LAINETUSE MÕJU. • INIMTEGEVUS – SADAMAEHITISED, SÜVENDAMINE MUUDAVAD LAINETUSE MÕJU JA SETETE LIIKUMIST. RANNIKUTÜÜBID JÄRSKRANNIK • SUUR SÜGAVUSTE JA KÕRGUSTE VAHE • LAINETUSE KULUTAV TEGEVUS • ESINEB MÄGISTEL RANNIKUALADEL • LAINETUS KULUTAB RANNAASTANGU JALAMIL KOOPAID FJORDRANNIK FJORD PIKAD, KITSAD, KÄÄNULISED JA SÜGAVAD LAHED. ENDISTE LIUSTIKE POOLT KULUTATUD. TEKKINUD MANDRIJÄÄTUMISTE AJAL. ESINEVAD NORRAS, ŠOTIMAAL, ISLANDIL, CANADAS, TŠIILIS, GRÖÖNIMAAL (TAANI) KRIIDIKALJUD SUURBRITANNIA LÕUNARANNIKUL ALBIONIMAA LEIDUB VEEL TAANIS MONI
mis on moodustanud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsiooni mõjul tekkekohast eemale. Liustike tekkeks on vaja 1)madalat temperatuuri 2) piisavalt sademeid Moreen-... ... sorteerimata liustikusete, mis koosneb liivast abeniidist, savist, kruusast ja kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. Selle on liustik liikudes kaasa haaranud ja sulades maha jätnud. Tuul Kannab edasi Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused Looded (tõus ja mõõn) Vesi nii kuhjab, kui kulutab Erosioon-... Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus,
Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer) lamm - üleujutatav osa jõeorust Devon - rauarikas Ordov
3. Pakkumine on võrdeline hinna n-da astmega (n on naturaalarv). Tõestada, et pakkumise hinnaelastsus on kõikide hinnaväärtuste korral ühesugune. Lahendus: Pakkumisfunktsiooni saab kirja panna järgmiselt QS = a · pn . Leiame elastsuse Ep (Q) = a·pp n · a · n · pn-1 = n Tulemus ei sisalda argumenti p ja seega tõepoolest hinnaelastsus ei sõltu hinnast. 4. Gunnar ostab vaid kolme liiki kaupu: leiba, juurvilja ja piimasaadusi. Leivale kulutab ta 15% oma sissetulekutest, juurviljale 60% ja piimasaadustele 25%. Teades, et Gunnari nõud- luse elastsus sissetuleku suhtes on piimasaaduste korral +1,5, leiva korral -0,5, leida Gunnari nõudluse elastsus sissetuleku suhtes juurvilja korral, kui eeldada, et Gunnar kulutab alati ära kogu raha. Lahendus: Oletame, et Gunnari sissetulek on 1000 krooni. Siis leivale ta kulutab 150 krooni, juurviljale 600 krooni ja piimasaadustele 250 krooni. Kui nüüd sissetulek suureneb 1% võrra
Haridus, tervishoid ja eluase on liberaalide arvates samasugused kaubad nagu puhkusereis või toiduained. See tähendab, et inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Parempoolne liberaalne reziim pooldab madalaid ja võrdelisi või nõrgalt astmelisi makse. Võrreldes USA-ga on vastutus oma elu korraldamisele märksa suurem kui Euroopa heaolumaades. Igaüks peab arvestama, kas ta kulutab raha igapäevamõnudele või laseb end ravida, kindlustab oma vanaduspäevad või hoolitseb selle eest, et lapsed saaksid hea hariduse. Karjäär ja läbilöögivõime tööturul on selle heaolumudeli puhul väga olulised. Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem on palk. Seda kõrgem on ka firma huvi oma töötaja tervise kindlustamise või tema koolituskulude katmise vastu. Erinevalt Euroopa riikidest ei
Kuhjub ühte kohta ning tekib luide. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 12 m kõrgused. Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid 7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg>sälkorg>moldorg>lammorg Sängorgpõhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul Sälkorgpõhjaerosioon, ülemjooksul Moldorgkülje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, keskja alamjooks Lammorgküljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks 8. (Joonisvihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke 9.Pandivere: Sakala: (2 ja 3 samad) 1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud
??, mis algavad augustis.Suurim äravool on suve lõpus ja sügisel. Veetaseme kõikumine on suur 6. Volga- Toitub kevadel- suve suurest veest, mis algab märtsis. Seda põhjustab jää ja lume sulamine. Suurim äravool on kevad-suvi. Madalvesi on sügisel ja talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 12. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel No mida suurem lang seda kiirem on jõe voolukiirus ning mida kiirem vool seda rohkem ta kulutab pinnast, kannab kaasa suuri setteid nt kive 13. Millest oleneb jõe lang ja millele mõjub jõe lang otseselt? Jõe lang sõltub pinnamoest. Ülemjooksul on vee vool kiire, jõgi kulutab oma põhja, tekib sälkorg, keskjooksul hakkab jõgi kulutama oma kaldaid, jõgi hakkab looklema, tekib moldorg/lammorg, suudmes siis kui setteid on palju võib siis tekkida delta, sest jõearu ummistub ja hakkab otsima erinevaid aru jõgesid, aga alati ei teki. 14. Lünktekst
eelarvepiirangu raames. Matemaatiliselt näeb tarbija eelarvepiirang välja järgmine: Kus (Px;Py) on vastavalt kaupade x ja y hinnad ning (Qx;Qy) on kogused. Sissetulek on M. Oma parimat võimalikku valikut tehes arvestab tarbija kaupade piirkasulikkusega. Tarbija valib alati sellise kauba, mis kulutatud rahaühiku kohta annab talle rohkem kasulikkust juurde (ehk mille piirkasulikkus rahaühiku kohta on suurem). Nii valides kulutab tarbija oma tarbimiseelarve erinevatele kaupadele viisil, kus viimane kulutatud rahaühik erinevatele kaupadele annab ühte moodi kasulikkust juurde. Kui see nii ei oleks, siis saaks raha erinevate kaupade vahel ümber jagades ju kogukasulikkust suurendada. Seega väljendub tarbija kasulikkuse maksimeerimise tingimus järgnevalt: Kus (MUx;MUy) on vastavalt kaupade x ja y piirkasulikkused. Oma parimat valikut tehes kulutab tarbija ära kogu oma planeeritud tarbimiseelarve ja valib
ei ole palganumber näitaja kui rikas keegi on või saada võib. Seda saaks öelda ainult siis kui teaks palju inimene iga kuu kulutab ja alles jätab. Inimesi võib jagada kolme klassi: rikkad, vaesed ja keskklass. Inimesi ei saa jagada klassidesse ainult selle põhjal, et mis kooli on nad lõpetanud ja kus töötavad. Inimesi saab klassidesse jagada selle põhjal, et kuidas nad oma raha kasutavad. Vaene inimene kasutab oma raha sissetulekust väljaminekutesse ehk ta kulutab oma raha enne järgmist palgapäeva. Täieliku vaesumise korral ei suuda vaene inimene enam endale vajalikke asju osta. Keskklassi inimesel kulub kaa raha enne uut palgapäeva, kuid ta kasutab ka osa rahst laenude võtmiseks ja vaesumise korral konfiskeeritakse tema vara pankade ja laenuandjate poolt. Rikas inimene aga kasutab oma raha mõistlikult. Ta paneb osa oma rahast kõrvale ja alles siis teeb vajalikud väljaminekud. Vaesumise korral ei pruugi
• Enamike lisutike keskmine liikumiskiirus on umber paar sentimeetrit ööpäevas. Liustikud: • mandriliustikud • mägiliustikud • šelfiliustikud Liustike tekkeks on vaja: • madalat temperatuuri • piisavalt sademeid Moreen on sorteerimata liustikesete, mis koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest- kõikvõimaliku suurusega murendmaterjalist. 3. Tuul: • kannab edasi • kuhjab • kulutab • tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Deflatsioon ehk tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhku tõstmine ning eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. • Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse
Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest. Hoovustest, tõusudest ja mõõnadest. 18.kuidas kujunevad termaalveed? Kujuneb, kui põhjavesi jõuab sügavale või on tegemist vulkaanilise piirkonnaga. 19.miks kujuneb alandulehter? Põhjavee tase on maa all enamvähem sama, kui nüüd puurkaev tööle panna, siis ta hakkab vett sealt ümbert ära
SEBRA OMADUSED Valge-mustatriibuline hobune. Vöödid kaitseks. Kaalub keskmiselt 260 kg. Hirnuvad. Eluiga kuni 28 aastat. 3 liiki kõrbesebra, savannisebra, mägisebra. TOITUMINE Kulutab söömisele pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta.
Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu. Seejärel hakkab lehm toitu mäletsema: röhatab toidumassi uuesti suhu ja mälub alles nüüd peeneks. Niiviisi muudab ta seedivamaks ka puisemad taimed. Mäletsemisele aitavad kaasa maos elavad mikroobid. („Loomade
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Aafrika elevant Aafrika elevant (Loxodonta africana) on imetaja elevantlaste sugukonnast. välimus India elevant ja aafrika elevant on üpris sarnased, kuid aafrika elevant on suuremate kõrvade ja võhkadega (on nii isastel kui emastel). Isane elevant võib seistes olla 3,64 m kõrgune, 6...7,5 m pikk, (koos londiga) kaaluda kuni 5455 kg; emane 3 meetrine ja kaaluda 36364545 kg toitumine Aafrika elevant on taimtoiduline, ta kulutab 16 tundi päevas taimede (lehtede, bambuse, okste jne) söömisele. Ta võib päevas süüa 140270 kg toitu levik Ajavahemikus 18891946 on Aafrikast välja veetud umbes 2 280 000 elevandi võhka paljunemine Aafrika elevandi tiinus kestab 18-21 kuud. Ta sünnitab korraga ühe poja, kes kaalub umbes 90 kg. Sugulussidemed India elevant Mammut (väljasurnud)
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha veeremisel teise keha pinnal, nimetatakse veerehõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud Seisuhõõrdejõu mõjul püsivad kotid transportööri kaldpinnal. Hõõrdejõu mõõtmine Muutumatu jõuga klotsi vedades jääb dünamomeetri näit samaks. Hõõrdumise vähendamine Hõõrdumine on kahjulik – kulutab liigselt kokkupuutuvate kehade pindasid. Hõõrdumise vähendamiseks kasutatakse õlisid ja määrdeid. Hõõrdumise vähenemine Hõõrdumise vähenemine võib põhjustada liiklusohtlikke olukordi. Vihmamärjal teel tekib auto rehvi ja teekatte vahel veepadi. Tänan tähelepanu eest!
Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett. Kuidas hoida vett kokku? · hambaid või nõusid pestes ärge laske vett pidevalt voolata; · vanni asemel võiks võtta hoopis dussi; · mõelge kokkuhoiule ka peenraid kastes ja pesu pestes; · piirake vesitualetis iga kord kasutatava vee hulka nii, et selle kogust saab vastavalt vajadusele reguleerida; On uuritud, et üks tilkuv kraan võib raisata ööpäevas umbes 80 liitrit vett, nirisev
käitumine eluohtlikuks. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada inimestevahelisi suhteid ning rikkuda varasema elu. Vägijookide tarbmine muudab inimest emotsionaalsemaks ning siis ärritutakse kiiremini, räägitakse valjumini, isegib karjutakse. Mõni inimene on selline, kes joob päevas ühe pudeli õlle, kuna see on muutunud harjumuseks, kuid on ka selliseid, kes ongi pidevalt purjus. Inimene, kes kulutab enamus oma ajast joomisele kaotab kontrolli oma käitumise üle, muutub vägivaldseks ja seetõttu võib ta hakata oma pereliikmeid peksma. Selline käitumisviis viib sageli inimesi ka kuritegevuslikule teele. Raha puudumisel minnakse poodidesse vargile või isegi elamutesse. Noorte seas on populaarne külapoodides vargil käimine, kus enamasti röövitakse tubakatooteid ning kangemat kraami. Areneb tõõvõimetus, inimesed ei jõua enam õigel ajal tööle ning sellega kaasneb vallandamine ja
RANNIKUPROTSESSID Mis on rannikuprotsessid? · Rannikuprotsessid toimuvad rannikul lainetuse ja vee tagajärjel. · Rannikuprotsessid hõlmavad: · setete kuhjumist · setete rännet · kulutust Mis tegurid kujundavad rannikuid? · Lainetus -> kulutab, kuhjab, purustab · Hoovused -> kannavad setteid ära · Tuul -> kuhjab · Merejää -> lõhub rannikut · Taimed, loomad -> takistavad setete ärakandumist, kinnistavad pinnast · Jõed -> kannavad rannikule setteid · Inimene -> süvendab, ohustab kogu süsteemi Tuule ja lainetuse tegevus Järskrannik · Järsult sügavneva merepõhjaga rannik · Lained jõuavad kaldale suure energiaga · Lained kulutavad, purustavad ja kannavad ära setteid
vormistas oma igiliikuvaks rattaks Villard de Honnecourt. Paaritu arv liikuvaid haamreid. Igiliikur ehk perpetuum mobile on masin, mis teeb tööd eimillegi arvelt. Võimatu kahe seaduse tõttu: - Energia jäävuse seadus - Termodünaamika esimene seadus Ükski masin ei saa teha rohkem tööd kui ta selleks energiat kulutab. Ühe igiliikuri aluseks on kehade kerkimine veepinnale. Plokid. 20 m kõrgune torn on täidetud veega - 14 õõnsat kuubikujulist kasti - Igaüks küljepikkusega 1 m. Kastid püüavad pinnale tõusta. Vees asub korraga ainult 6 kasti. Ülespoole tõstev jõud on 6 tonni. - Allapoole tirib kaste nende endi raskus. Väljuvad ülalt
märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud 4% kasutatavast veest jaguneb muude majapidamis toimingute vahel. Kas teadsid et? Ligi 75 protsenti majapidamises tarbitavast veest kasutatakse just vannitubades. Kõige suurem veetarbija on tualett, kus kulub üle 40 protsendi rohkem vett, kui poti puhastamiseks tegelikult vaja on. Tallinnas tarbiti 2008. aasta andmete põhjal ööpäevas keskmiselt 98 liitrit vett inimese kohta.
INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest • Seksuaalne aktiivsus on aastaringne + nauding • Sugutiluu puudumine – evolutsioon SOTSIAALNE JA KULTUURILINE EVOLUTSIOON • Sotsiaalne evolutsioon – ühiskonna areng • Kultuuriline evolutsioon – põlvkondade vaheline infoedastus
Kui mul poleks energiat ei jõuaks ma midagi teha . Energia on meie elus vajalik . Näiteks kui ma söön midagi muutub se mu sees energiaks jõuan ma jälle palju asju teha . Ma vahepeal joon energjajooki õhtul ja siis suudan ma kaua üleval olla ega väsi ära . Miks se nii on ? Ma arvan ,et see energjajook muutub minu sees energjaks ja ma suudan kauem üleval olla ,sest energjajoogis on mitu korda rohkem energjat sees kui tavalises toidus. Kui mu isa autoga sõidab, siis auto kulutab ka energjat .Bensiin läheb seal mootorisse ja plahvatab ning muutub energjaks ja auto saab sõita. Energjat kulutan ma sporti tehes näiteks korvpalli mängides , joostes ja veel kulutan tööd tehes . Kui ma õhtul trennist tulen olen ma väsinud ja ma olen suure osa energjast ära kulutanud. Siis käin ma sõõmas et energjat saada ja lähen magama .
vaja ulatuslikku koostööd maailma riikide vahel. Üks parimaid näiteid on möödunud aastakümnendil allakirjutatud Kyoto protokoll, millega vähendati kaupade tootmisega eralduvat süsihappegaasi hulka 1999. aasta tasemele. Kõige suurem pind terve maailma silmas on USA, mille seadusandlik kogu ei ole seda lepingut ratifitseerinud. Ometi on Ameerika Ühendriigid tarbimiskultuuri eestvedajad ja sellest tulenevate probleemide olulisim tekitaja. Näiteks kulutab ameeriklane iga päev keskmiselt 600- 800 liitrit vett. Leian, et olukord pole katastroofiline ning meil pole vaja karta tulevikus täieliku hävimise pärast, kui ületarbimise peamised põhjustajad oma ellusuhtumist mõnevõrra muudaksid ja rohkem keskkonnaga arvestaksid. Ka biosemiootik Kalevi Kull on öelnud: ,,Inimest pole vaja ära muuta, vaid tasakaalule kutsuda." Tänapäeva inimene üritab oma elu pidevalt tarbides võimalikult mugavaks
Urmi 9.C 2.10.2014 Sälkorg Voolutekkeline pinnavorm Sälkorg on järskude veerudega ja V-kujulise ristlõikega org, Iseloomulik varases arenguastmes jõgedele. Tekib põhja kiire uuristuse tagajärjel suure languga aladel. Moldorg Voolutekkeline pinnavorm Areneb sälkorust vesi ei täida enam kogu orgu Lammorg Voolutekkeline pinnavorm Lammorud on tasandike levinuim orutüüp. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt jõesängi külgi ja kaasa kantud setted aegamisi põhja vajuvad. Kaldavall Voolutekkeline pinnavorm On voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Terrass Voolutekkeline pinnavorm Järsu astanguga piirnev tasand Kujuneb endisest lammist Rannabarrid Uhtematerjali settuimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. on reeglina veepinnast allpool. Tavaliselt koosnevad nad liivast, aleuriidist ning kruusast. Rannasääred
infot isegi mitte tulles välja kodust. Peale selle puuetega inimesel, kes ei saa käia väljas, on võimalus õppida ja täiendada end tänu arvutile. Nende jaoks see on päästmine, sest enam nad pole üksi. Nad võivad leida inimesi, kellel on sarnased probleemid või huvid, ja suhelda nendega. Vaatamata sellele arvutiga liigne suhtlemine rikub tervist. Kui inimene raiskab kõik vaba aega arvutile, inimene võib sattuda arvutisõltuvusse, sest ta kulutab enam ja enam aega, et mõttetult surfida Internetis. Niimoodi ta muutus passiivseks ümbritseva maailma suhtes, seetõttu suhted, huvid ja kohustused jäävad kõrvale. Arvutisõltlasel ilmnevad probleemid nii psüühiga kui ka terve organismiga, näiteks, nägemisega või rühiga. Kokkuvõtteks, tahan öelda, et arvuti kasutamine peab olema kontrolli all, sel juhul see tuleb kasuks ja soodustab arengut.
Miks riik kogub makse?- Et toimida, peamine tulu. Mis vahe on progresseeruval(1) ja proportsionaalsel(2) maksusüsteemil?- (1)Kogutakse võrdselt. (2)Oleneb sissetulekust. Mis on eelarve?- Ülevaade tuludest/kuludest. Kust riik saab peamiselt raha, millistele valdkondadele riik raha kulutab?-Tulumaks, tarbimismaks, tööjõumaks. Toetab abivajajaid, pakub ühishüve, tasub riigi asutustele/töötajatele. Miks on oluline koostada eelarvet ning sellest kinni pidada?- Saab ülevaate vajalikest/mittevajalikest kuludest. Kinni pidada, et ots otsaga kokku saada. Miks inimesed tarbivad?- Et rahuldada vajadust kaupade ja teenuste järele (Vaimne/sotsiaalne). Mis on tarbimine?- Isiku vajaduste rahuldamine kaupade teel. Milliseid erinevaid ostmise põhjuseid saab eristada
10 KAPITALIKAUBAD 8 6 4 2 0 0 10 20 30 40 50 60 70 80 TARBEKAUBAD 37 ÜLESANNE 3 Kõrboja talu peretütred Juuli ja Maali on kaksikõed. Juuli kulutab talgulistele lõunasöögi valmistamiseks 2 tundi ja majapidamistöödeks 3 tundi. Maali kulutab aga toidu valmistamiseks 3 tundi ja samadeks majapidamistöödeks 4 tundi. 1) Nn absoluutne eelis toidu valmistamisel on .............. ja majapidamistööde tegemisel ................ 2) Juuli majapidamistööde alternatiivkulu on ...............ja Maalil ........... 3) Juuli peaks tegelema ........................ Maali aga ........................... 38 ÜLESANNE 3 Kõrboja talu peretütred Juuli ja Maali on kaksikõed. Juuli
Toit 2 8 11 2 Shoppamine (Riided, 12 9 2 0 tehnika, jm) Reisimine 23 0 0 0 Õppemaksuks kulub 14-nel tudengil alla 60 euro ning 9 inimest kulutava õppemaksule üle 180 euro. Elukoha peale kulub neljal tudengil alla 60 euro kuus, 4 inimest kulutavad 60 120 eurot kuus, enamik tudengitest ehk 13 kulutab elukoha peale 120-180 eurot ning 2 tudengit kulutavad enam, kui 180 eurot kuus. Koolituste peale kulutavad tudengid vähe raha, sest 20 inimest 23-st kulutavad selle peale alla 60 euro, kaks inimest kulutavad 60-120 eurot ja üks tudeng kulutab 120-180 eurot.Transpordi peale kulub 14-l tudengil alla 60 euro, 7 tudengit kulutavad 60 120 eurot ning kaks tudengit kulutasid transpordiks 120 180 eurot. Meelelahutuseks kulutavad 3 tudengit alla 60 euro, 14 inimest 60-120 eurot, 6 inimest 120
väetisena. Aasta keskmine pealevool reoveepuhastile on 37 588 m3 päevas. Reovee hulk on oluliselt suurem tarbitud joogivee hulgast, kuna sellele lisandub sademe- ja drenaazivesi. 1,61-2,92 on 1 m3 reovee ärajuhtimise ja 1,61 puhastamise kulu 3. Kui palju vett Teie päevas kulutate (kodu + väljaspool kodu)? Teadmiseks: jooksev kaasaegne kraan kulutab 5-7 l vett minutis, ühe korraga kulub WC-s 4-6 l (vanemad kuni 9l) vett.(Lihtsaim on fikseerida veearvesti algseis päeva hommikul ja õhtul lõppseis ning liita väljaspool kodu kulutatud kogus.) jooksev kaasaegne kraan kulutab 5-7 l vett minutis 125-175l ühe korraga kulub WC-s 4-6 l (vanemad kuni 9l) vett.12-24l ENERGIA 1. Mitu kilogrammi põlevkivi on vaja, et 100 W pirn põleks 1 tund? (Võite arvutada, aga vastuse leiate ka internetist.)
välja nö. naiste spordiala, millega tegelevad ka väikesed tüdrukud. Ka samuti saab seda uueks trendiks, mis võetakse üle kuulsustelt. Kuid kas see kaup, mis me ostme hakkab juba ühiskonda muutma. 42 +10 Reklaamindus avaldab suurt mõju inimestele. Me näeme ja kuuleme igapäevaselt erinevaid reklaami trikke. Kõik proovivad üksteist üle trumbata hoolimata sellest, kui kahjustavalt see mõjub Maale (kirjuta suuretähega, kuna on mõeldud planeedi nime) ja kuidas see kulutab loodusvarasid. Odavad reklaami trikid panevad inimesed hullumeelselt ostlema. 37 Igasugune allahindlus kaubanduses tõmabab inimesi ligi tegema suuri oste, mis pole vajalikud. Allahindlustega pannakse inimesed arvama, et asjad on nüüd ja äkki odavamad, kuigi mõni aeg enen allahindlust tõstetakse hindu. Toimuvad igasugused ostuhulluse päevad, kus krabatakse lihtsalt asju kokku, mõtlemata kas need on vajalikud. Valitakse poest endale riided ja kantakse neid paarkorda või vähem. 36 +17
Raha mõju Raha mõjutab inimesi erinevalt, näiteks mõned inimesed hakkavad seda kohe kulutama, teised aga hoiavad selle tagavaraks. Need, kes seda kohe kulutama hakkavad, on tavaliselt veidi nooremad ja nad pole nii vastutustundlikud, kui neist vanemad inimesed. Kui võrrelda vanemat ning nooremat siis ilmselt kulutab noorem inimene rohkem raha kui vanem, aga miks see nii on? Selle küsimuse vastus on lihtne:vanemad inimesed on juba niiöelda elu näinud ja käituvad rahaga vastutustundlikumalt kui noored, kuna neil on juba elukogemust ja tarkust. Kui küsida noorelt kuidas kulutada miljon eurot, siis kindlasti vastaks paljud, et:"Osta suur maja ning uhke auto", kuid vanematelt inimestelt võib ilmselt saada vastuseks:"Investeerida see kuhugi ja kasutada säästlikult"
asub merepõhjas, on kokkupõrge veetranspordiga välistatud. Lisaks peab see vastu tormistele ilmadele, tegelikult ongi kõige suurem võimalus energiat toota tormiste ilmade ja suurte lainetega. On teada, et 100 ruutmeetrit vaipa võib toota sama palju energiat kui 6400 ruutmeetrit päikesepaneele (sama suur kui üks jalgpalli väljak). Teadlased usuvad, et selle lahenduse kasutuselevõtt võib langetada märgatavalt mereveest joogivee tootmise hinda. Merevee kuumutamine ja filtreerimine kulutab palju energiat ja see on piiranud puhta joogivee tootmise laiendamist. Mereveest energia tootmine aga aitaks leevendada joogivee puudust ning eriti aidata rannikupiirkondi põua ajal. Hüdraulilise vaiba kasutamise alal oleks ideaalne veesügavus umbes 18 meetrit ning kõige tõenäolisemalt kasutatakse surnud tsoone – mis on siis rannikualad, kus vees on vähe hapnikku ja seega ka väga vähe elusloodust. Õnneks ei pea
Kas see puudutab meid kõiki või mitte? Loomulikult puudutab see meid kõiki isiklikult! Hilja on hakata mõtlema puhta vee säästmisele siis, kui kraanist tilgub naftat või kaev on tühi. Üks võimalus ise midagi ära teha on kokkuhoid oma majapidamises: piirake kasutatava vee hulka, ärge laske seda asjatult voolata või lohakusest tilkuda. Ameerika Keskkonnaressursside Amet on uurinud, et neljaliikmeline perekond Ameerikas kulutab iga päev ligikaudu 1,05 m vett. See on 1050 liitrit vett ööpäevas, mis teeb 7350 liitrit vett nädalas ja 29400 liitrit vett ühes kuus. Umbes 75% sellest veest kasutatakse vannitoas ja WC-s, 20% köögis ja pesupesemiseks ja 5% joogiveena ja söögitegemisel. Ka mina mõõtsin oma pere veetarbimist ühe nädala jooksul. Meie pere kulutab iga päev keskmiselt 182 l vett, nädalas 1274 l ja kuus 5642 l vett.
Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vaheldusel, seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Fagotsütoos kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub sisse, liigub tsütoplasmasse (amööb, õgirakud)
käsipesuga jooksva vee all hoiab masin kokku kuni 70% vett ja kuni 25% nõudepesuvahendeid. · Pese nõudepesumasinaga nõusid ainult siis kui masin on täis. Elektri kokkuhoid · Olles aga pikemalt kodust eemal, lülitage need seadmed kindlasti vooluvõrgust välja · Oluline on teada, et ühe masinatäie pesu pesemiseks kulub alati vähem energiat kui kahe pooltühja korral - isegi kui masinal on olemas vastav programm. Elektri kokkuhoid · Pesumasin kulutab vee kuumutamisele kuni 90% tarbitud elektrist. · Veeboiler - kui lähete paariks päevaks kodunt ära, siis boilerit välja lülitada ei tasu. Elektrienergia tarbimise jaotus Põlevkivi · Eestis on põhiline elektrienergiaallikas põlevkivi Kasutame vee- ja elektrienergiat mõistlikult! Aitäh!
Sport,Mella,Dvigatel,Põlva Serviti,Põlva Super Attak,Tapa Käsipalliklubi Käsipalli populaarsus Üks populaarseimaid spordialasid Saksamaal Eestis on käsipall jäänud korvpalli ja jalgpalli varju Praegune meeste Euroopa Karikavõistluste tiitlikaitsja THW Kiel Valitsev meeste olüpiavõitja käsipallis on Prantsusmaa Valitsev meeste maailmameister on Prantsusmaa Valitsev naiste olüpiavõitja käsipallis on Taani Füüsiline terviseaspekt Kulutab pallimängudest kõige rohkem kaloreid. Hea kehaline toonus Mänguaeg koosneb kahest 30minutilisest poolajast Pall peab olema valmistatud nahast või kunstmaterjalist. Pall peab olema ümmargune, selle pealispind ei tohi olla läikiv ega libe (17:3). Võistkonnal on kogu mängu kestel väljakul üks mängija, kes täidab väravavahi kohustusi. Väravavahi kohustusi täitev mängija võib mängu igal hetkel asuda väljakumängija kohale.
Buckinghami palee Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.Tänapäeval kuulub Buckinghami palee Suurbritannia riigile ,mitte kuningaperele.Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud.See on aeg mil kuningapere lossis ei viibi.Briti valitsus kulutab aastas Buckinghami paleele 15 miljonit naela.Palees töötab 450 inimest. Praeguse Buckinghami palee maa-ala esimene teadaolev omanik oli Edward Usutunnistaja. Hiljem on seda maa-ala müüdud,kingitud ja konfiskeeritud mitmeid kordi.Selle maa-ala omanikeks on olnud William Vallutaja,Henry VIII ja James I.Sellisesse kohta ehitati esimene loss 1624.aastal, mis 1674. aastal maha põles. Järgmisel aastal hakati ehitama uut lossi,mille nimeks sai Arlington House, kuna selle rajaja oli
2-4 tundi päevas. Üle nelja tunni päevas vaatab 12 inimest vastanutest. 30% vastanutest vaatab televiisorit vaid 1-2 korda nädalas. 31% vastanutest vaatab televiisorit 3-4 korda nädalas. Ning 38 % vaatab televiisorit igapäevaselt. Kokkuvõte · Küsitlust vaadates näeme, et noored inimesed vaatavad televiisorit rohkem kui vanemad inimesed, seega meie püstitatud hüpotees pidas paika. · Selgitasime välja, et 87.6% vastanutest vaatab televiisorit. · Meie küsitluse järgi kulutab televiisori vaatamisele kõige suurem osa ehk 38.4% vastanutest 1-2 tundi ja 34.1% alla tunni päevas. Ülejäänud kulutavad rohkem. Täname kuulamast!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
