vajadusel aidata või abi kutsuda Alkoholijoobes mitte ujuda Pea ees vette hüppamisel Jääl olles Turvalisus Ära suru ega tõmba kedagi vee alla Ära võistle hinge kinnipidamisega, vee all ujummisega Ära mängi kunagi uppumist Tundes külma, Tule viivitamatult veest välja Enesepäästmine veest Hüüa appi!! Püüa mitte sattuda paanikasse jäädes rahulikuks ja mitte rabeleda Otsi ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes Riided ja saapad võivad aidata veepinnal hõljuda Tagajärjed Surm Kooma Halvatus Õnnetuse äratundmine Kahte tüüpi hädaolukordi vees: Väsinud ujuja ja uppumine Väsinud ujuja suudab püsida veepinnal ja hingata ning hüüda appi!! Väsinud ujuja edasiliikumise võime on nullilähedane Uppuja ei hüüa appi, ta kulutab oma enegia pea ülalpool veepinda hoidmiseks
Pindpinevus, ülekandenähtused 1)Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb käteräti kasutmine? Kapillaarsus - poorid imevad vee endasse 2)Tinahaavlite valmistamisel valatakse sulatina mingilt kõrguselt läbi kitsaste avauste. Langemise ajal võtab tina kerakuju. Miks? Sest see võtab väikseima kuju mida ta saab võtta, seda omadust nimetatakse pindpinevuseks 3)Miks ujub sularasv veepinnal ringikestena? Sest rasv ei lahustu vees ja rasvatilk võtab väikseima kuju mis ta saab võtta. 4)Miks on villast tehtud teki all soe magada? Sest villas on palju õhku (see on kohev) ning õhk ei juhi eriti soojust 5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja.
Seega, igasugu õhuga täidetud õõnsused meie kehades hakkavad keskkonna rõhu kasvades kahanema. Siit kõik halb hakkabki. Seda saab kõike vältida, kui nendesse õõnsustesse välise- keskkonnaga võrdset õhku lasta. Ehk siis sisemine ja välimine surve võrdsustada. Need õhuga täidetud õõnsused on kopsud, keskkõrv, põskkoopad, ninaõõs ning nende vahelised kanalid. Kuidas rõhk vees muutub? Kuna rõhk veepinnal on niikuinii umbkaudu 1at ning iga meeter veesügavust annab juurde 0,1 at, siis veepinnal olev rõhk kahe- kordistub 10m sügavusel. Mis tähendab, et näiteks liitrine plast- pudel 10m sügavusel on kortsu surutud ning mahtu on järgi vaid 0,5 liitrit. Kui seesama pudel pinnale tagasi tuua, siis surve lange- des õhk temas paisub ning veepinnal on pudeli maht jälle 1 liiter. Kui aga oleks pudel veeall 10m sügavuses täidetud kork peale keeratud ja veepinnale toodud oleks rõhk pudelis 2 at
Sootaimed- ja veetaimed Veesisesed taimed- kinnituvad juurtega veekogu põhja Ujulehistel taimedel on lehed veepinnal ja veel, kinnituvad tugeva juurestikuga veekogu põhja või ujuvad kinnitumata, õied veepinnal Veepealsed taimed (sootaimed) kasvavad madalas veel või alaliselt märjas mullas, enamus taimest ulatub veepinnast kõrgemale Sootaimed Sootaimed kasvavad alaliselt märjas mullas, mõned liigid aga ka üle 1m sügavuses vees Juurestik on sageli väga võimas, paljud liigid on pikkroomava risoomiga ja võivad aias kergesti kontrolli alt väljuda Enamasti vlaguslembelised, namasti vaja viljakat mulda 1. Acorus calamus harilik kalmus 2
Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi.
2 1,4 korga suurem ruutkeskmisest lainekõrgusest 4/2 1,6 korda suurem lainete kõrguste aritmeetilisest keskmisest . Olulise lainekõrguse väärtusi on lihtne võrrelda ajalooliste lainevaatlustega, kuna nad langevad 5-10% täpsusega kokku visuaalselt hinnatud lainekõrgustega. Merelainete liigid Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. Veepinnal esinevate lainete seadused on keerulisemad kui teistel laineliikidel. Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. Merelainete liigid Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses
Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Järvekonn viibib peamiselt vees, ta püüab toitu enamasti kaldaäärses taimestikus. Saagiks langevad peamiselt putukad ja vähilaadsed, kuid suurte mõõtmete tõttu saavad järvekonnad jagu ka kalamaimudest, konnapoegadest ja -kullestest, karihiirtest ja veelindude poegadest, kui siiski moodustavad selgroogsed väikese osa toidust. Vees olles lebavad konnad liikumatult veepinnal või ujuvad laisalt. Järvekonnad tegutsevad nii öösel kui päeval, kuid vaatamata sellele on neid raske kohata. Nad on väga ettevaatlikud loomad. Talveune veedavad järvekonnad veekogu põhjamutta sukeldunult. Sigima hakkavad nad paar nädalat kuni kuu aega peale talveunest ärkamist. Sel ajal on isasloomad veepinnal suurte seltsingutena. Siis võib nende elupaikades kuulda naeru meenutavat valjut krooksumist. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5..
Interferents- füüsikaline nähtus, kus kahe(või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse faasinihkega laine liitumisel tekib uus lainemuster. (kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruuumipunktides võnkumised tugedavad või nõrgendavad üksteist).Avaldumine: Newtoni rõngad ja värviline õlikile veepinnal; jääkiht veepinnal, kuhu paistab päike peale. Rakendused: kauguste mõõtmine interferomeetritega; optikatööstuses valgusfiltrite valmistamine(optika selgendamine) Interferentsi miinimum- vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. (Samas punktis kohtuvad ühe laine maksimum ja teise laine miinimum.) Interferentsi miinimumi tingimus:lained liitumisel nõrgendavad üksteist, kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust
Järvetaimed Veetaimede vööndid, tuntumad järvetaimed. Karl Pütsepp 2012 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0” 1. Sissejuhatus • Taimed kasvavad vees vöönditena. • Suurem osa taimi kinnitub veepõhja juurte või risoomiga. • Lisaks on ka taimi ja vetikaid, kes hõljuvad veepinnal kinnitumata. 2. Veetaimede vööndid 1. Kaldataimed 2. Kaldaveetaimed 3. Ujulehtedega taimed ka ujutaimed 4. Veesisesed taimed Milliste vööndite taimi on näha? 2.1. Kaldataimed • Tavaliselt tihe ja lopsakas taimestik. • Taimede juured kalda niiskes pinnases. • Veetaseme tõustes jäävad kaldataimed tihti vee alla. • Puudest kasvavad seal pajud ja sanglepp. • Rohttaimedest tarnad, kollased võhumõõgad ja varsakabjad.
Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video http://www.youtube.com/watch?v=lpQYB2WOWDg Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm.ee/hiina-hiiglase-kolm-vagitegu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Kolme_Kuristiku_tamm http://www.ctgpc.com/index.php TÄNAN TÄHELEPANU EEST !
Aurumisel vedelik jahtub. Soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule , et muuta see sama temperatuuriga auruks, nimetatakse aurustumissoojuseks . Aurustumissoojus = aine aurustumiseks vajalik soojushulk / aine mass. L=Q/m Ühik on 1 J / kg. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Sublimeerumiseks nimetatakse tahkete ainete aurumist. Keemine . Keemisele on iseloomulik mulin, mille tekitavad veepinnal lõhkevad suured mullid. Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.
Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata selili asendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret.
juuksekarv ja viis korda tugevam kui sama läbimõõduga teras Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad · Mõlemad on tugeva kehaehitusega ämblikud Paljunemine · Paaritumine võtab neil aega vaid mõne sekundi · Pärast paaritumist toodab emane koti,kus sees on munad, mida ta kannab 3 nädalat endaga kaasas · Iga paari tunni tagant laseb ta koti vee alla, et need oleksid niisked · Pojad väljuvad sealt 10 kuni 100 cm
jalg, mis ohu korral samuti kotta tõmmatakse. Tigude paremini arenenud meel on kompimine. Kompimiseks kasutavad nad peapiirkonnas olevaid tundlaid ning jalga. Peapiirkonnas asuvad ka silmad, mis on tigudel nägemiselunditeks. Teod elavad nii maismaal kui ka vees. Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. Teod vesikeskkonnas Vereringe on tigudel avatud. Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. Hõõrel on
· Lainete allikateks on tavaliselt võnkuvad kehad. LAINETE LIIGITUS · Eristatakse kahte liiki laineid - sõltuvalt sellest, kas osakesed võnguvad laine levimise suunas - pikilained või risti laine levimise suunaga -ristilained. · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/vedr.gif pikilained (kehades, mis säilitab oma ruumala). · http://www.ttkool.ut.ee/xklass/pt3/risti.gif - ristilained (kehades, mis säilitab oma kuju). · Ristilained veepinnal (nt kivi vette viskamisel). LAINED VEEKOGUDES · Ookeanides ja meredes tekitavad laineid tuul, õhurõhu muutumine, looded, maavärinad, vulkaanilised protsessid jm. · Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi.
Heli levimine Heliallikana võib toimida iga nähtus, mis tekitab keskkonnas levivaid võnkeid. Helivõnked vajavad levimiseks mingit kandjat või keskkonda, näiteks õhku. Õhuvabas kohas heli ei levi. Vedelikes ja gaasides levib ta piki- ja ristlainena, tahketes kehades pikilainena. Heli levimist pinnalainete puhul võime vaadelda kui kivi viskamist sileda veepinnaga veekogule. Kivi kukub veepinna põhja ja tekitab võnkeid. Kivist levivad veepinnal lained. Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest.
tasakaalus. Ökol.tegur organismidele mõju avaldav KK komponent. Ökol.teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam. Ökosüsteem isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslusest ja ökotoobist. Ökotoop ökosüsteemi eluta osa. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis ühele kasulik, teisele kahjulik. Plankton e. hõljum moodustavad veepinnal hõljuvad organismid. http://www.abiks.pri.ee Pop.lained populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Populatsioon moodustavad ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Produtsent orgaaniliste ainete tootja.n:taimed,autotroofsed bakterid. Suktsessioon erinevate koosluste vahetumine ajas samas kohas. Sümbioos erinevate organismide vastastikku kasulik kooselu.
EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata, kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane viib isegi asfaldi tee pealt minema. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. Vesipüks Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva. Tekib kiirelt pöörlev ja tolmuimejana töötav keerispilv. Madala õhurõhuga keskmes haarab ta endaga kaasa kõike, mis ta teele ette jääb. Vesipüks Florida lähistel Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesip%C3%BCks http://et.wikipedia.org/wiki/Orkaan http://et.wikipedia.org/wiki/Tornaado http:// www.zone.ee/funnelcloud/globe_aike_orkaan.
Vaatamata oma miniatuursetele mõõtmetele, hõivab isane kala omale kudemisterritooriumi, mis kujutab endast meetrilaiust või väiksemat lagedavõitu kohta veetaimede vahel või ujuvate roosaarte ümbruses. Kudemine leiab aset enamasti hommikuti. Emane mudamaim paigutab oma marja 1...3 marjatera laiuse ribana veetaimede ujuvate lehtede alumisele küljele. Ühes ribas on mõnikümmend kuni sada marjatera. Marjaterade triipe võib leida ka veekogu põhja löödud postidelt, vaiadelt, veepinnal ujuvatelt keppidelt, pudelitelt ja muudelt esemetelt. Tähelepanuväärne on see, et lehe alapoolele kudemiseks pöörab mudamaim enda kõhu ülespidi ja libistab end mööda lehepinda. Pärast kudemist ujub emaskala minema, isane jääb aga viljastatud marja juurde valvesse. Aeg-ajalt määrib ta marja üle oma keha katva limaga, mis kaitseb marja bakterite ja hallituse eest. Vastsed kooruvad 5...6 päeva pärast.
Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega muna, mis paiknevad veepinnal 10-15 cm läbimõõduga klompides. Soodsate tingimuste korral kooruvad kullesed 8-10 päeva pärast. Kudu peab vastu madalatele temperatuuridele. Jääkirmega vees munade areng peatub kuid nad ei huku. Arengu kestus kudust noore konnani kestab olenevalt veetemperatuurist 4590 päeva ja suvel veekogust väljuvate noorte rabakonnade pikkus on 1223 mm. Suguküpsuse saavutavad noored konnad kolmandal eluaastal. Rabakonna kudu ja kullesed on väga tundlikud saastele ja hukkuvad isegi
Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised veeputukad Õhuputukad, kes on vette kukkunud Kalamaimud Kullesed Kuidas toitub Vee pindmine kiht kleepuv Selgsõudur ujub pindmise kihi all Haarab saagist kinni Mürgitab, halvab Imeb tühjaks Paljunemine ja areng Paaritumine vahemikus detsembrist maini Munemine vahemikus veebruarist maini Munad piklikud ja ovaalsed, munetakse veetaimede peale Vastne sarnaneb valmikuga
Õhk-gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, argoonist, hapnikust, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik-org ained tekivad aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimedele. Hapnik-tuleb fotosünteeist, hingamiseks Süsihappegaas- tekib fosiilsete kütuste põlemisel, hingamise tagajärjel ja vulkaanide pursetest, neelab soojuskiirgust, põhustab kliima soojenemist. Veeaur-neelab päikese kiirgust ja vähendab tempi kõikumist, tekib ekvatoriaales kliimas. Aerosool-õhus olev tolm, tahm ja soolaosakesed. Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht, tempi järsk langemine 6°C km-i kohta, seal on tõusvad õhuoolu. Ilmastiku nähtused: tekivad pilved, sademed, õhk liigu ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Tropopaud- troposfääri kohal, selles kõrgemale temp ei lange.Polaar: 8-9km, Eestis 11km, ekvaatori juures 15-16 km. Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab osoonikiht. Osoon-neelab peaae...
nõrgal kujul esineb nähtus, mida nimetatakse irisatsiooniks). Kiudrünkpilved jagunevad kuju ja ehituse järgi kahte suurde alaliiki: lainelisteks (Cirrocumulus undulatus) ja kuhilataolisteks (Cirrocumulus cumuliformis). Lainelised kiudrünkpilved kitsamas tähenduses koosnevad valgetest vöötidest, vöödid omakorda tillukestest toppidest. Need pilved meenutavad väga äsja niidetud lambavilla, mõnikord aga mesilaskärgede pealispinda või vahuviresid veepinnal. Samasse laineliste alaliiki kuuluvad ka pilved Cirrocumulus lenticularis, mis kujult sarnanevad läätse või õunaseemnega. Vahel võivad nad olla pikad ja kitsad, otstest peenemad nagu sigarid, alati on nad lumivalged ja säravad. Hästi paistab välja nende kiuline ehitus. Läätsekujulised kiudrünkpilved tekivad õhu lainelise liikumise tagajärjel. Kuhilataolised kiudrünkpilved võivad olla kahesugused. Nimi Cirrocumulus floccus märgib väikeseid
kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska. Rinnuliujumine Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse konnaks. Konn on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Täpsemalt siis , ujumine toimub kõhuli asendis, nii jalad kui ka käed teevad paaristööd. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Varem viidi käed sirutatult väljapool, tänapäeval painutatakse käed aga juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Kindlasti vältida käte viimist õlavööst tahapoole. Kuid kätetõmme on lühike . Jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha.
kõrbed), kus on puudus lämmastikust ja fosforist Eestis 9 liiki, maailmas umbes 630, lisaks üle 300 liigi poolputuktoidulisi (püüavad ja tapavad putukaid, aga ei oska neid seedida või toitaineid kasutada) https://www.youtube.com/watch?v=MnY_cCRELvs Veetaimed Taimed, mis kasvavad vee all: õrnad ja õhukesed lehed varred on nõtked, elastsed ja seal on õhuruumid puudub kaitsev kattekude Veetaimed Taimed, mis kinnituvad veekogu põhja, õis ja lehed aga ujuvad veepinnal: suured nahkjad lehed ja nende pinnal on õhulõhed varred, leherootsud ja õieraod on painduvad ja pehmed Veetaimed Kaldaäärses vees kasvavad taimed: varred on sitked ja vastupidavad kasutavad kasvamiseks vette sattunud orgaanilisi aineid Veetaimed Vees vabalt hõljuvad taimed: lemled vetikad Täname kuulamas t!
Eestis on üle 50 lepatriinuliigi. Levinuim on seitsetäpp-lepatriinu. Toitub enamasti lülijalgsetest. Kasvatatakse aedades, aitab hävitada kahjureid. Ereda värvuse ja mustriga keha. Käpad on 4-lülilised. 200-400 muna. 5-8 päeva jooksul vastsed. 2-4 nädala pärast hakkab nukkumine. Laiujur Leidub eesti seisuveekogudes. Tiheda taimestikuga veekogus, päiksekiirgus. Röövtoiduline, veeputukad (sõudurlased), samuti mitmed vähilised. Tagakeha on laienenud. Käivad veepinnal hingamas. Tegutsevad enamasti öösel. Paaritutakse sügisel, munevad kevadel. Vastsed kooruvad mõne nädala pärast. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mardikalised http://et.wikipedia.org/wiki/Kuldp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_k%C3%A4%C3%A4tsus http://et.wikipedia.org/wiki/Ninasarvikp%C3%B5rnikas http://et.wikipedia.org/wiki/Laiujur http://et.wikipedia.org/wiki/Lepatriinulased http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel263_2 49.html
wikipedia.org/wiki/Keetmine · https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine · InternetUrok.ru HUVITAV FAKT Kas olete kuulnud vee keemisel kahisevat häält? KEETMISEL TEKIVAD VEEAURU MULLID KANNU PÕHJA LÄHEDAL. KUNA VEEAUR ON VÄIKSEMA TIHEDUSEGA KUI VESI, HAKKAVAD MULLID ÜLESPOOLE LIIKUMA. VEE KEEMA HAKKAMISEL ON KUULDA KAHISEVAT HELI, MIS ON TINGITUD SELLEST, ET MULLID LÕHKEVAD VEEPINNA LÄHEDAL JA VEEPINNAL. Viide: https://sisu.ut.ee/soojus/aurumine-keemine-kondenseerumine
2 · Teo tähtsateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. · Teise kombitsapaari tipul asuvad silmad, millega eristab ainult valgust. KOMBITSAD KODA JALG 3 · Teod elavad nii maismaal kui ka vees. · Maismaateod ja ka mõned vees elavad teod hingavad õhuhapnikku. · Hingamiselundkonnaks on neil kops, mis asub mantli sees. · Veeteod peavad veepinnal hingamas käima. · Ülejäänud veeteod hingavad lõpustega, mis paiknevad samuti mantli siseküljel. 4 · Vereringe on tigudel avatud. · Kopsude kõrval asub neil lihaseline süda, mis koosneb kojast ja vatsakesest. · Värvusetu veri voolab osaliselt veresoontes ning osaliselt elundite vahel. · Teod toituvad taimedest, mille peenestamiseks on neelus hõõrel. · Hõõrel on tugevate hambakestega kaetud lihaseline
Euroopa parim seliliujuja Pieter van den Hoogenband Rinnuliujumine Olümpiamängudel on kavas nii 100 m kui ka 200 m distants, mõlemad nõuavad ujujalt head käte ning jalgade töö koordinatsiooni. Esimese stardijärgse kätetõmbe algusest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuliasendis. Keelatud on mis tahes hetkel pöörata seliliasendisse. Kõik käte liigutused peavad olema samaaegsed ning sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Käed sirutatakse ette rinnalt allpool veepinda, veepinnal või ülevalpool veepinda. Küünarnukid peavad asetsema allpool veepinda, erandiks on viimane ettesirutus. Käte taha tõmbel võivad käed liikuda allpool veepinda või veepinnal. Tõmbel ei tohi käed minna kaugemale puusadest, välja arvatud esimesel kätetõmbel peale starti ja igat pööret. Kõik jalgadega tehtavad liigutused peavad olema samaaegsed ja sooritatud samal horisontaaltasapinnal. Lubatud on üks jalgade delfiinilöök alla peale starti ja igat pööret.
liikumist, millest tuleneb ka selle rahvapärane nimetus. Seda peetakse üheks kõige aeglasemaks edasi liikumise viisiks vees. Antud stiili saab jõulisemaks muuta, kui tõsta rind ja õlad rohkem veest välja. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab väga head põlvede liikuvust. Konna ujumisel peavad õlad olema ühel joonel ja puusad vees. Pöiad peavad olema sirutatud väljapoole. Nii jalgade kui käte töö toimub sünkroonselt. Kätetõmbe alguseks on käed kõrvuti veepinnal, peopesad allapoole. Konna tehnikas on viimaste aastate jooksul olnud mõned muutused. Varem viidi käed sirutatult väljapoole, tänapäeval painutatakse käed juba tõmbe alguses küünarliigesest ja viiakse keha all õlgade laiuselt väljapoole. Kõige sügavamal on sõrmeotsad. Oluline on jälgida, et käsi ei viidaks õlavööst tahapoole. Jalalöögid koosnevad paarisliigutustest. Kõigepealt tuleb jalad tõmmata tagasi tuharate suunas
olevast orgaanilisest ainest (vihmaussid, sipelgad jne) . 5) Kes või mis on hügrofüüdid ja hüdrofüüdid? Hügrofüüdid on niiskusetaimed, enamik sootaimi mille kasvukohad on märjas ja alaliselt niiskes kasvukohas või vees, kuid lehed asuvad õhus. Varsakabi, turbasamblad, enamik tarnu. Hüdrofüüdid on veetaimed mille uuenemispungad paiknevad vees või veekogu põhjas ning lehed on veealused või ujuvad veepinnal. Omakorda veetaimed jagatakse : põhja kinnituvateks veesisesteks taimedeks — isoetiidideks nt lahnarohud, kaeluspenikeel, kardhein, põisadru, agarik (furtsellaaria); põhja kinnituvateks ja esinevad nii veesisesed kui veepinnal ujuvad lehed — nümfeiidid nt vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel; vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed — elodeiidid nt vesihernes, vesikarikas, vesikatk; veepinnal ujuvad taimed — lemniidid nt lemled, vesilääts, kilbukas.
mis sulab temp e r aturril 180°C. Ta on kõrge väiksema tihedusega metal ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535g/cm³. Liitium on esikohal metallide hulgas kerguse poolest. Ta on viis korda kergem kui alumiinium ja kaks korda kergem kui vesi. Seepärast ujub liitium mitte ainult veepinnal vaid isegi petrooleumis. Liitium on leelismetall. Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel. 1817. aastal avastas rootsi keemik J
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. 4. periood - Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). 5. hälve - Hälve on kõrvalekalle mingi suuruse keskmisest, standardsest või normaalsest väärtusest 6. amp...
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
otseselt sõjategevust ei näinud. Esimene masstoodanguga allveelaev oli inimjõul töötav ning selle loojaks oli poola leiutaja Stefan Drzewiecki. Aastal 1881 tellis Vene valitsus 50 seda tüüpi laeva. 1884 ehitas sama leiutaja elektrijõul töötava allveelaeva. 56 tonnine ja 19,5 meetrise alusega Nordenfelt I oli esimene aurumootori jõul töötavate allveelaevaede seeriast. Laev varustati 1885 aastal torpeedoga. Veepinnal sõites töötas laev aurumootori jõul, veealla laskudes lülitas aga mootori välja. Ottomany mereväe jaoks ehitati aastal 1886 Nordenfelt II (Abdülhamid) ja aastal 1887 Nordenfelt III (Abdülmecid), mõlemad laevad olid 30m pikkused ja mõlemad olid varustatud kaksik-torpeedodega. Abdülmahid oli esimene allveelaev ajaloos, mis tulistas veeall välja torpeedo. 1887 ehitati venelaste jaoks ka Nordefelt IV, millel oli kaksik-mootor ja kaksik-torpeedod, kuid see tunnistati ebastabiilseks.
Aurumissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1 kg vedeliku aurustumiseks või kondenseerumiseks jääval temperatuuril. 14. Mida nim. sublimeerumiseks? Sublimeerumiseks nim. tahkete ainete aurumist. 15. Kirjelda vedeliku keemist. · Soojendame vett anumas. · Anuma seintele tekivad mullikesed. · Eralduma hakkab gaas. · Mullid hakkavad veel rohkem paisuma ja tõusevad üles üleslükkejõu tõttu. · Kuuleme kahinat. · Mullid hakkavad üha paisuma ja veepinnal nad lõhkevad, tekitades keemisele iseloomuliku mulina. 16. Millest sõltub vee keemistemperatuur? Keemistemperatuur sõltub rõhust vedeliku pinna kohal.
JÕEHOBU Anna-Karin Freiberg Jõhvi Gümnaasium 8a klass See suur imetaja on amfibiont st et ta võib elada nii kuival maal kui ka vees. Ta suurepärane ujuja, kuid üle kõige meeldib talle veeta päev jõevees magades või puhates ning oma kuulsate haigutustega meelt lahutada. Nahaalune paks rasvakiht on nagu päästevest, mis aitab jõehobul pingutusteta veepinnal püsida. Jõehobule meeldib end veepinda katvate taimede all peita, nii et näha on ainult ninasõõrmed, silmad ja kõrvad. Niiviisi saab ta näha, kuulda ja haista kõike, mis toimub kaldal, ilma et teda ennast märgataks, ning olla ühtlasi kaitstud ka päikese eest. Öösel tuleb ta kaldale ümberkaudsete rohumaade värskeid taimi sööma. Suurele kogule vaatamata on jõehobu ka maismaal kiire. Jõehobu tohutu suured alumised silmahambad on nagu
· Merevee reostatus Iga veevool jõuab lõpuks jõgede kaudu merre , kandes endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale . Merel võib juhtuda ka laevaõnnetus , mille tagajärjel satub vette suur hulg nagftat. Naftalaik laieneb veepinnal ning liigub lainete ja tuule mõjul rannikualadele. Tagajärjed keskkonnale on katastroofilised : surevad paljud kalad , merelinnud , vetikad ja rannakividele kinnitanud loomad ja vetikad . Kuigi mered ja ookeanid on hiiglaslikud ei suuda nad enam seedida kõiki saastajaid , mida inimene on sinna aja jooksul visanud.
lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,20-0,25 ehk 20-25%. Kõige suurem albeedo on lumisel pinnal (umbes 90%) , kõige väiksem veepinnal (5%-10%). Neeldumine 21% päikesekiirgusest neeldub atmosfääris. Peamised kiirguse neelajad on osoon (ultraviolett), süsihappegaas, veeaur (infrapunane). Maapind neelab 48% lühilainelisest kiirgusest, kiirgab soojuskiirgust, mis peaaegu täielikult neeldub atmosfääris. Kiirguse hajumine Hajumine õhu molekulidelt ( Rayleigh`hajumine) on seda intensiivsem, mida lühem on lainepikkus. Valguse piirkonnas tingib see olukorra, kus sinine valgus hajub kõige rohkem
kogu ökosüsteemile. Emased sääsed toituvad verest. Ligikaudu pooled maakera elanikud on ohus sääskede poolt levitavatest haigustest Sääski on maailmas 1600 liiki. Kõrbepiirkonnas on sääski vähe. Laulusääse elutsükkel Munad munetakse seisvasse vette, kus nad koos veepinnal hulbivad. Vastsed hingavad õhku veepinnale ulatuva torukese abil. Nukk ei toitu ega liigu. Koorub 4 päeva pärast. Täiskasvanud isend. Tirtslased ja ritsikad Tirtslasi ja ritsikaid on lihtne eristada tundlate poolest tirtslaste tundlad on võimsad, kuid alati kehast lühemad. Tirtslaste ja ritsikate võrdlus Prussakaliste iseloomulikud omadused Kaks paari tiibu.
uppujani jõudes karjuda lühidalt ja selgelt: "Anna käsi!" Ulatate uppujale käe, keerate seda, et saada talle selja taha ning võtate temast kahe käega üle rinna kinni. Väga hea ujuja võib 3-4 meetrit enne uppujat sukelduda ja läheneda talle vee alt. Siis tuleb haarata uppujal reitest, pöörata ta seljaga enda poole, haarata kätest, vedada pinnale ning samuti võtta nii nimetatud üle rinna võttesse. Uppuja kaldale transportimisel tuleb jälgida, et tema pea oleks kuklas, ja nägu veepinnal. Kui uppuja klammerdub päästja külge, on parimaks viisiks vana hea aikidost tuntud randmepööre: asetada oma käsi kannatanu käe peale ja pöörata rannet tagantkätt paremale seni, kuni kannatanu on tahes-tahtmata sunnitud käe vabastama. Kui uppuja on tugevalt kinni klammerdunud, sukelduge ja ronige mööda teda nagu mööda treppi alla. Ainus koht, kuhu uppuja järgi ei tule, on vesi. On uppuja kaldale toimetatud, asetatakse
Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v x -A Joonis leheküljel kujutab x-telje sihis levivat lainet veepinnal. Veepinna molekulid
Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi märgistavad anaalnäärmete nõrega. Karvkate muudetakse veekindlaks rasunäärme nõrega. Nad suudavad vee all viibida kuni 20 minutit (selleks ajaks sulgevad nad oma kõrvaavad). Ondatra-Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. · Põdra ja hirve ökonissid Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab sesoonselt elupaika. Suvel eelistab soostunud ja lodumetsi, lehtpuunoorendikke, talvel kuivemad sega- ja männimetsi. Enamasti elavad üksikuna või
Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn, veekonn, järvekonn). 1. Pruunid konnad – peamiselt maismaalise eluviisiga, suhteliselt vaikse häälega. Koevad ja talvituvad vees. Kudupallid on veepinnal. o Rohukonn – kuni 11 cm, varieeeuva värvusega, tömp nina, kõht marmorja mustriga, väike pehme pöiakobruke. Kurisev krooksumine. Elupaik: aiad, pargid, sood, metsad, niidud. Koeb üleujutatud luhtadel, tiikides, kraavides, sageli ajutistes veekogudes. o Rabakonn – kuni 8 cm, häälitseb vaikse mulksumisena, ninamik teravatipuline, kõht hele, pöiakobruke suur ja kõva. Isased on kudemisajal sinised. Elupaik
Paadis viibi ainult istudes; ära tõuse ega kõnni paadisõidu ajal ringi Ära kiiguta paati, tõukle ega proovi kedagi vette lükata Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele Otsi silmadega ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal Kui kallas on lähedal, uju kaldale Paadist vette kukkudes Hüüa appi Ära satu paanikasse ning jää rahulikuks Proovi ronida paati ahtrist Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta enda
võib hingamist kuulda. Täiskasvanud pringel on keskmiselt 1,55 meetrit pikk (1,42 m) ning kaalub ligikaudu 50 kilogrammi (4565 kg). Emased isendid on enamasti isastest suuremad. PALJUNEMINE Suguküpseks saab pringel 3-4-aastaselt ning poegib igal aastal. Paaritumisele eelneb pikk "kurameerimine", mille ajal ujutakse kõrvuti ja hellitatakse teineteist. Pojad sünnivad 10-11 nädalat peale paaritumist. Imetamise ajal lesivad emaloom ja ta poeg kõrvuti veepinnal. Läänemeres paarituvad pringlid augustis TOITUMINE Pringlid toituvad peamiselt väikestest kaladest, eriti heeringatest, kiludest ja moivadest, vähem ka limustest. Läänemeres sööb pringel peamiselt räime, kuid toiduks on talle ka on kilu, tursk, angerjas ja lest. Ööpäeva jooksul sööb pringel 36 kilo kala. Näiteks noored pringlid peavad kalu ellujäämiseks sööma 78 % oma kehakaalust päevas
Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates. Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged. Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg. Toituvad kaladest ja veeselgrootutest. Magavad veepinnal hõljudes või kuival. Hülge luustik Hüljeste luustikust nähtuvad paljud kohastumused veeeluks. Nende selgroog on väga painduv, võimaldades loomadel vee all kiireid pöördeid sooritada. Jalaluud on lühikesed, varbaluud aga pikad. Viimased toestavad laiu loibasid. Hülglased kasutavad ujumiseks oma tagaloibi ning tüürivad esimestega. Kõrvukhülged talitavad vastupidi – eesloivad on neil ujumiseks, tagaloivad aga tüüriks. Sigimine Hülged väljuvad kevadel veest, et poegida
Nt: kõlar võib mingi ühe kindla madala noodi kõlamisel valjult plärisema hakata Saab kasutada tundmatu võnkesageduse Võib olla ohtlik Lained Laine võnkumiste edasikandmine ruumis Laine tekib keskkonna häirimisel, tasakaalust välja viimine Lainete liigid Võnkumine saab toimuda mingis kindlas sihis Ristlaine laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. !üles-alla! Nt: veepinnal, raadio- ja valguslained Pikilaine laine, milles võnkumine toimub pikki levimissuunda Nt: heli Laineid iseloomustavad suurused Laine kõrgus on võrdne 2x amplituud Lainet iseloomustavad: 1) Võnkeamplituud x0 (ühik- 1m) 2) Periood T (1s) 3) Sagedus f (1 Hz) h=2 x 0 h- laine kõrgus, x0- võnkeamplituud lainepikkus kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel ( )
Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile tekib tänaval siis, kui näiteks lombile valgub peale õli. Õli valgub veepinnal monomolekulaarseks kihiks. Õlikilele langeb valguslaine 0. Punktis A osa valgust peegeldub lainena 1, teine osa murdub õlisse ja üks osa sellest väljub lõpuks lainena 2. Lained 1 ja 2 levivad samas ruumi osas koos. Laine 2 on aga läbinud pikema maa kui laine 1, st laine 2 on lainest 1 mahajäänud faasis, st nad kohtuvad erinevates faasides. Tulgu laineid 0 nii palju kui tahes, kogu aeg on 1 ja 2 vahel sama faasinihe, st 1 ja 2 on koherentsed ehk seostatud.
palju vaeva, et selle risu seest prints päästa ja kaldale viia. Maapeal olid ilusad mäed, loss, kirik. Rannale jooksis noor tüdruk, leidis sealt printsi, tulid ka teised tüdrukud. Prints ärkas ja naeratas neile, nad lahkusid. Kurb Merineitsi palus merenõialt abi, et pääseda printsi lähedusse. Tee nõiani oli väga hirmus ja täis raskeid takistusi. Nõid kuulas ta soovi ja ütles, et kui prints sind ei armasta ja pastori ees seda ei tõota, muutud sa vaid vahuks veepinnal. Väikese Merineitsi tungival palvel andis nõid talle võlujoogi, vastutasuks lõikas tema keele ja võttis ka kauni hääle. Jõudes lossi lähedusse, jõi võlujoogi tugeva valuga, sai ta saba asemel kaks jalga. Prints leidis ta sealt paljalt, viis lossi, riietati ja jäeti lossi kui leidlaps. Ta püüdis seal palju tantsida, kuid iga jalaga maapuudutus tekitas tulist valu. Ühel päeval võttis prints Väikese Merineitsi kaasa, läksid meretagusesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
