PALJUNEMINE JA ARENG Agoonia teadvusehäired, südame rütmihäired, kopsuturse, krambid; Allantois ehk kusekott- sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Amnion ehk vesikest- kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest Bioloogiline surm ajusurm, kehatemperatuur langeb, lihased kangestuvad, vere ümberpaiknemine, limaskestade kuivamine, algab pehmete kudede lagunemine. Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; Blastotsüst ehk põisloode, blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode, kujunevad elundid ja elundkonnad; Diploidne kromosoomistik/Diploidsus - kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Ektoderm - välimine looteleht Ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. Emaka limaskest ehk platsenta kujuneb välja kuuvan...
= ; = 2 ; = Tasakaalukonstandi erinevad väljendusviisid Kp, Kc ja Kx. dT TRT pdT RT dT RT 2 16. Reaktsiooni isoterm. Tasakaalukonstandi sõltuvus H dT - H temperatuurist 17. Gibbsi faaside reegel d ln = R T 2 ; ln p = ln p ln p = RT + C µiA = µiB Tasakaalulises süsteemis komponent i eri H 1 1 y = ax + b; ln p 2 - ln p1 = - - ; µ R T2 T1 faasides A ja B ( ) = -S ,
aatomite vastastikune mõju. Lääne Euroopas ,,metaglas" . Sulamid : Sulam on aine , mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamise , kokkupaagutamise või elektrolüütilise koossadestamise teel. Sulami struktuuri ja selles toimuvate muutuste kirjeldamisel vaadeldakse sulamit süsteemina antud tingimustes muutumatuna, tasakaalus püsivate faaside kogumina. Faas on süsteemi koostiselt ja olekult ühtne osa, mis on teistest osadest eraldatud kindla eralduspinnaga. Pseudosulam näiline (harjad vask). Struktuuriosad : mehaaniline segu tekib sulamis siis, kui tõmbe või tõukejõud erinevate komponentide aatomite vahel on tunduvalt nõrgemad komponendi enda aatomite vahelistest jõududest. Komponentide kindla suhte korral moodustub vedelast
Joonis...................................................................................2 12.Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.........................................................................................2 14.Iseloomusta hiidplaneete....................................................................................................3 15.Selgita kuu faaside vaheldumist.........................................................................................3 Mida uurib astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide liikumist, ehitust ja tekkimist. 1. Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused? Astronoomilistel vaatlustel on kolm iseärasust: 1) Vaatlusi tehakse maalt, mis ise liigub keeruliselt 2) Uurimused on passiivse loomuga
- valguslainete liitumine 2. Interferentsi miinimumid ja maksimumid Kui teepikkuste erinevus on võrdne paaritu arvu poollainepikkustega, siis lained nõrgendavad üksteist ja räägitakse interferentsi miinimumist Kui teepikkuste erinevus (käiguvahe D) on võrdne paarisarv poollainepikkusi, siis lained tugevdavad üksteist ja räägitakse interferentsi maksimumist. 3. Koherentsed lained. Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne
Protsesside valemitabel Kirchhoffi seadus Lähendusarvutused tabeliga Tasakaalukonstant Reaktsiooni isoterm ja isobaar Isotermiga saab leida tasakaalukonstandi konstantsel temperatuuril. Isobaariga saab leida tasakaalukonstandi kontstantsel rõhul. 4 Füüsikaline keemia Kristian Leite Materjalid/ainet andis Kalju Lott Faasid ja lahused Gibbsi faaside reegel , v vabadusaste, k komp. arv, n muut. arv, f faaside arv Faaside olemasolu olemus Faasid langevad energia madalaimale tasemele Temperatuuri ja faaside koostise seos Moolimurrud saame punktide kaudu, mis on projektsioonid likviduse ja
Z = ± * U + * I dU dI Z = 6,6 ± 0,9 k Vahelduvsignaali faasi mõõtmine ja jälgimine Skeem: Z U Osts F G V I II A 1 2 IIII 22 2 U = 3,33 ± 0,085 V I = 0,3064 ± 0,050 mA t = 240 µs T = 1020 µs I ja U faaside vahe: = -360 + 276,08 = -83,92° faaside vahe arvutuslikult: = -360 * t / T = -360 * 240 / 1020 = -84,71° = ± (0,5 + f * 10-7) = ± (0,5 + 1,0*104 * 10-7) = ± 0,5° = -84,7 ± 0,5° Faaside vahe mõõdetuna fasomeetriga ja arvutuslikult langevad mõõtemääramatuse piirides kokku. P = U * I * cos = 2,98 * 0,44 * cos(83,92°) = 0,139 mW r = |Z * cos| = |6,6 * cos(83,92°)| = 0,699 k x = |Z * sin| = |6,6 * sin(83,92°)| = 6,563 k
Z = 2116 ± 63 4. Faasi mõõtmine ja jälgimine Skeem: U 1 Z J G V 1 O F I II A 1 2 r e f. I U = 2,98 ± 0,08 V I = 1,3442 ± 0,014 mA t = 110 µs T = 500 µs I ja U faaside vahe: = 360 282,46 = 77,54° faaside vahe arvutuslikult: = 360 * t / T = 360 * 110 / 500 = 79,2° = ± (0,5 + f * 107) = ± (0,5 + 2,0*103 * 107) = ± 0,5° = 77,54 ± 0,5° Faaside vahe mõõdetuna fasomeetriga ja arvutuslikult ei lange vea piirides kokku. P = U * I * cos = 2,98* 1,3442*103 * cos(77,54°) = 0,83 mW r = |Z * cos| = |2116 * cos(77,54)| = 443,55 x = |Z * sin| = |2116 * sin(77,54)| = 2068,98
Z = ± 0,070 + 6,891 10 -6 = ±0,132k -3 (0,5453 10 -3 ) 2 0,545 10 Z = 4,11 k ± 0,132 k 4. Faasi mõõtmine ja jälgimine Skeem: U = 2,98 ± 0,079 V I = 0,451 ± 0,0061 mA T = 3,76 ms 4 I ja U faaside vahe: = 360 274,19= 85,81° faaside vahe arvutuslikult: =0,9*/2=0,9*180/2=81 = ± (0,5 + f * 10-7) = ± (0,5 + 250 * 10-7) = ± 0,50° = 85,81 ± 0,50° Faaside vahe mõõdetuna fasomeetriga ja arvutuslikult langevad mõõtemääramatuse piirides kokku. P = U * I * cos P = 2,29 * 0,5453 * cos(85,81°) = 0,091 mW r = |Z * cos| r = |4,11 * cos(85,81°)| = 0,300 k x = |Z * sin| x = |4,11 * sin(85,81°)| = 4,089 k 5
argument) Lainefront-pind või joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, keskkonnast, mille laine on läbinud Difraktsioon-lainete paindumine tõkete taha Interferents-lainete liitumine, mille tulemusel lained kas nõrgendavad või tugevdavad teineteist Koherentsed valgusallikad-valgusallikad, mille võnkesagedused on võrdsed ja faaside vahe jääv. Koherentsed lained-lained, mille võnkesagedus on võrdne ja faaside vahe jääv Valguskiir valguse levimise suunda näitav joon Valguse sirgjoonelise levimise seadus valgus levib ühtlases keskkonnas sirgjoonelilselt Murdumine-laine levimissuuna muutumine Murdumisseadus- valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv , kusjuures on langemisnurk ja on murdumisnurk Suhteline murdumisnäitaja -teise keskkonna murdumisnäitaja (sinna valgus läheb)suhe esimese keskkonna mudumisnäitajasse (sealt valgus tuleb)
valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l- (n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas?
Värvus tuleneb sellest, et õhukesele kilele langev valge valgus on liitvalgus ja see koosneb erinevatest värvustest, mis jagunevad ära, kuna osad valguse kiired ei peegeldu tagasi vaid läbivad kile ja seepärast ei peegeldu tagasi valge vaid hoopis värviline valgus. 4. Koherentsed lained Selleks, et tekiksid ajas ja ruumis muutumatud difraktsiooni ja interferentsi pildid peavad valguslained olema koherentsed. Koherentsed valguslained on samasagedusega (lainepikkusega) ning muutumatu faaside vahega. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 5. Valguse dispersioon
KUULITÕUGE Koostaja: Hanna Carolina Claesson HÜPPEGA TEHNIKA FAASIDE KIRJELDUS · Hoohuppega kuulitouge sisaldab jargmisi faase: ETTEVALMISTUS, HOOHÜPE, ARATÕUGE ja HEITJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistavas faasis votab heitja asendi hoohuppe alustamiseks. · Huppefaasis koguvad heitja ja kuul kiirendust ning sportlane valmistub vahendi aratoukeks. · Lopupingutuse faasis luuakse lisakiirus, mis antakse kuulile edasi enne, kui see lendu laheb. · Pidurdusfaasis peatub sportlane aratoukeasendisse, et mitte segmendist voi heiteringist valja kukkuda
(98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Loomine Ma a 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103) 9. Kuuvarjutus
Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23 september, 22 juuni Päike 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) Astronoomilline- öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega Fenoloogiline- aastaajalised muutused imas 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. esimene veerand, täiskuu, viimane veerand, kuu loomine c. Värvi joonisel millist Kuu kujutist antud Kuu faasis Maalt näeb. d. Millises faasis Kuud me ei näe? Kuu loomine Maa 8. Päikesevarjutus. Täienda joonist taevakehade nimetuste, valguskiirte ning täis- ja poolvarju piirkondadega.(102-103)
Käivituse hõlbustamiseks? 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Käivitusmähise abiga. 13. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)? Kasutatakse vahelduvvoolu pinge muutmiseks. 14. Milleks kasutatakse jõutrafosid? Kasutatakse elektrivõrkudes pinge tõstmiseks elektrijaamades ja alandamiseks tarvitite lähedal. 15. Kuidas saab muuta tähtlülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda. 16. Kuidas saab muuta kolmnurklülituses kolmefaasilise asünkroonmootori pöörlemissuunda? Muutes faaside järjekorda.
õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm. Teise astme treisime pikkusega 25mm ja läbimõõduga 19mm.Kolmanda astme treisime pikkusega 14mm ja läbimõõduga 16mm. Kui koorivtöötlemine oli tehtud, alustasime siluvtöötlemisega. Seadsime spindlipööreteks 1400 p/min. Peale siluvtöötlemist alustasime faaside valmistamisega. Esimese astme faas oli 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Mõõtsime tulemused üle peale igat töötlemist, et olla veendunud kas detail joonistele vastab. Keerasime tooriku teistpidi,et alustada teise poole otspinna töötlemist. Treisime otspinnalt maha 1mm,et saada õiges pikkuses võll. Alustasime koorivtöötlemisega. Esimese astme treisime 22mm pikkusega ja läbimõõduga 23mm , teise
1. Kaasaegse maailmapildi kirjeldus. Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi Megamaailm niiviisi nimetatakse universumit ja selles sisalduvat mateeriat tervikuna 2. Mis on agregaatolek, nimeta agragaatolekud? Aine esinemise kolme olekut nim agregaatolekuteks (tahke, vedel, gaas *Tahke-vedel, erinevate faaside läbimine. Ruumala erinevus, takistuse muutus, soojusjuhtivuse muutus. 3. Mis on faas, mis on üldisem, kas agregaatolek või faas? Agregaatolek on üldisem. 4. Mis on faasisiire, sublimatsioon, kondenseerumine, aurumine, härmatumine, tahkumine, sulamine ja siirdetemperatuur? Faasisiire-aine üleminek ühest faasist teise, sulamine(T-V), tahkumine(V-T), aurumine (V-G), kondenseerumine(G-V), sublimatsioon(T-G), härmatumine(G-T) 5. Kuidas siirdetemperatuur sõltub välistingimustest?
magnetvälja. Sellises magnetväljas hakkab vooluga lühisraam või püsimagnet kaasa pöörlema. Sellel nähtusel põhineb asünkroonmootori töö. Joon 3. - Kolmefaasiline vahelduvvool graafiliselt Lühidalt, kolmefaasilise voolu eelised on järgmised: · Võimalik ehitada lihtsaid ja odavaid elektrimootoreid - ilma lisaseadmeteta saab tekitada pöörleva magnetvälja, erinevate faaside mähised paigutatakse vaheldumisi ja kuna faaside maksimum pinged tekivad erinevatel aegadel tekkib mootoris kindlas suunas pöörlev magnetväli · Ülekandeliinid on vähema arvu kaablitega - iga faasi kohta ainult üks soon (lisaks võib esineda nulljuhe), ühefaasiline süsteem vajaks kahte juhet ühe faasi kohta, muidu ei saa sulgeda vooluringi. Joon 4. - Voolu indutseerimine rootoris. Asünkronmootori ehitus Joon 5
= ± (1 + 0,1 * (2*10-3 / 1,1053*10-3 1)) * 1,1053*10-3 / 100 = ± 0,01 mA UA = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / UA 1)) * UA / 100 = = ± (1,0 + 0,2 * (0,2 / 0,1104 1)) * 0,1104 / 100 =± 0,001 V dZ 2 dZ 2 Z = ± * U + * I dU dI Z=2,61 k ± 0,79 k 4. Pinge ja voolusingnaalide jälgimine U = 3,33 ± 0,085 V I = 0,3064 ± 0,050 mA t = 240 µs T = 1020 µs I ja U faaside vahe: = -360 + 276,08 = -83,92° Arvutuslikult: = -360 * t / T = -360 * 240 / 1020 = -84,71° = ± (0,5 + f * 10-7) = ± (0,5 + 1,0*104 * 10-7) = ± 0,5° = -84,7 ± 0,5° Faaside vahe mõõdetuna fasomeetriga ja arvutuslikult langevad mõõtemääramatuse piirides kokku. P = U * I * cos = 2,99 * 1,1053 * cos(83,92°) = 0,350 mW r = |Z * cos| = |2,6 * cos(83,92°)| = 0,275k x = |Z * sin| = |2,6 * sin(83,92°)| = 2,585 k
Metallide termotöötlus ja seadmed (MTM208) Töö nimetus: Töö nr 1 Faasidiagrammid Variant nr: 12 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: K. Seegel Ülesanne: 1. Leida variandile vastava sulami faasid, faaside osakaal ja koostis temperatuuridel T1, T2 ja T3. 2. Skitseerida sulami jahtumiskõver ja vastavatel temperatuuridel esinev mikrostruktuur. 3. Temperatuuril T3 arvutada sulami teoreetiline tihedus. NB. Lahenduses tuua välja kõik kasutatud valemid, arvutused ja lahenduskäigud. Andmed: Var Joonis C0 T1 T2 T3 ρCu ρAg 12 1 10 1200 1000 778 8,69 g/cm3 10,49 g/cm3
on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Kuidas toimub valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgusest neeldub: I/Io=e ^(-alfa*l) 12.Mis on eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. Ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kuidas määrata kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? 2 1.Mis on materjal? Materjal on aine koos kõigi oma omaduste komplektiga. 2.Mis on kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni eneriga alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis. Lubatud väärtused on 1-(n-1) 3.Miks anioonide mõõtmed ioonilises sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest
Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna vabaenergia osa Gibbsi vabaenergias: GS = 12S12 milline on faaside eralduspinna S vabaenergia osa. Pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia GS suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1. Pinna vähendamine (dS < 0). Kolloidsüsteemidel on kalduvus väikeste osakeste
ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17. Millele põhineb dislokatsioonide "ilmutamine"? 18. Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? dislokatsioonil esinevate vabade sidemete tõttu. 19. Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? 20. Mis on foononid? Aatomite võnkumine kristallivõres 21. Mis on difusioon? materjali ülekandumine, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. 22. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? 23. Mis on aktivatsiooni energia? Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* 24. Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? vakantsmehhanism ja
Maakide moodustumine Veega uhutakse maa seest pinnakihtidesse raskemetallid, millised adsorbeeruvad kivimitele. Need on omakorda tooraineks raskemetallide tööstusele. Ioonvahetus kromatograafia seda käsitletakse põhjalikult analüütilises keemias Vee pehmendamine - Ca2+ ja Mg2+ ioonide eemaldamine ioonvahetajatega - seda käsitletakse põhjalikult protsesside ja aparaatide kursuses. Meditsiin ioonvahetajat kasutatakse reskemetallide väljaviimiseks organismist. tg - pindpinevus faaside 1 ja 3 (tahke-gaas) vahel tv - pindpinevus faaside 1 ja 2 (tahke-vedelik) vahel vg - pindpinevus faaside 2 ja 3 (vedelik-gaas) vahel Erinevate faaside vahel olevate pindpinevusjõudude tasakaal: tg = tv + vgcos 22. Märgumine. Kohesioon. Adhesioon. Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. (vasakpoolne joonis). 3
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 tunud Aururõhu Määramine Dünaamilisel Meetodil Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata vedeliku küllastatud aururõhu sõltuvus temperatuurist kaheksal rõhul. ja viimane mõõtmine teostada atmosfäärirõhul. Teooria. Kui soojusvahetus süsteemi ja väliskeskkonna vahel on aeglane võib aine süste pöörduvalt, ilma, et see rikuks faaside tasakaalu. Antud juhul määrab faaside t konstantsuse tingimus, seega võimalik vabaenergia muutus dGp, T=0 vaatama üleminek ühest faasist teise. Järelikult on tasakaal kahe faasi vahel võimalik ku kokkupuutuvates faasides on täpselt võrdsed. Seega on püsival rõhul ja tempe tingimuseks: kus ülemised indeksid märgivad eri faase. Puhta aine korral võib tingimuse kirj Kui kahe faasi tasakaalu korral tõsta süsteemi temperatuuri dT võrra, peab ka oleks jällegi tasakaaluolek
järgneb saadud segu keemistemperatuuri tõus (muutus), mis sõltub lisatava aine massist ehk kontsentratsioonist. ke-ebuilloskoopiline konstant, tk-keemistemperatuur Aktiivsus: Komponendi käitumise kõrvalekaldumist tema käitumisest ideaalses lahuses iseloomustatakse aktiivsuskoefitsiendiga i. Osmootne rõhk: arvuliselt võrdne rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta ideaalse gaasina täidaks antud temperatuuril lahuse enda alla võetud ruumala. FAASID Gibbsi faaside reegel: heterogeenses süsteemis on tasakaalu korral termodünaamiliste vabadusastmete arv (variantsus), mida saab muut ilma et muutuks faaside arv, on 1) sõltumatute muutujate n+f(k-1) ja 2) tasakaale kirjeldavate seosevõrrandite k(f-1) vahe: v = n+f(k-1)-k(f-1) = k-f+n ja kui n=2 (tavaliselt), siis v = k f + 2 Vee olekudiagramm: Jahtumiskõverad lihtsamal olekudiagrammil Kangi reegel : Valime süsteemi, milles komponendi A kontsentratsioon on XA, B kontsentratsioon vastavalt 1 - XA = XB
saame 0 = -pdV+12dS12 Avaldame rõhu: nimetatakse pinna kõveruseks. Avaldame selle tilga (sfäärilise pinna) jaoks: S= 4r2 dS=8rdr 3 V= 4/3r dV=4r2dr Jagades esimese teisega saame pinna kõveruseks (+-, sest pind ei pruugi olla kera) Asendades saame pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia jaoks p=12 See on Laplace I seadus. p on kõverpinnaga üksteisest eraldatud külgnevate faaside vahel tekkiv rõhu erinevus, mida nimatatakse ka kapillaarseks rõhuks. Mida suurem on aine peenestusaste, seda suurem on siserõhk. Veetilgal raadiusega 1 µm on kapillaarrõhk 1,5x105 Pa (umbes 0,1% vee siserõhust), tilkadel raadiusega 10 nm on kapillaarrõhk juba 1.5x107 Pa (umbes 10% vee siserõhust). Vee siserõhk on 2x108 Pa (2000 at). See rõhk on küllaldane selleks, et kindlustada tilga sfääriline kuju. Kui on
valgustuskoormusel nelja- ning kolmejuhtmelises võrgus. Juhtmete arvult jagunevad kolmefaasilised madalpingevõrgud neljajuhtmelisteks võrkudeks (s.o. kolm liinijuhet ja maandatud neutraaljuhe) ja kolmejuhtmelisteks võrkudeks (puudub neutraaljuhe). Tarbijate tähtlülituse korral tagab neutraaljuhe praktiliselt võrdse pinge kõikidele liini- ja neutraaljuhtme vahele ühendatud tarbijatele, sõltumata üksikute faaside koormusest. Ebasüm meetrilisel koormusel tekib neutraaljuhtmes vool IN, mis avaldub faasivoolude vektoriaalse summana. Tabel 1. Tarbijate tähtlülitus valgustuskoormusel neutraaljuhtmega võrgus. Liini Faasi Faasi IN ping ping vool Koor A e e ud mus
kontsentratsiooni), mida me võime teatud piirides meelevaldselt muuta, ilma et seejuures faaside arv muutuks. Faaside tasakaalu korral on sama keemiline potentsiaal kooseksisteerivatel faasidel ning segu puhul ka segu eri komponentidel. Näiteks tasakaalu korral vedeliku ja tema kohal oleva küllastatud auru vahel on keemilised potentsiaalid kumbaski faasis võrdsed. Keemiline aine võib esineda erinevates vormides: – gaasiline faas; – vedel faas; – tahke faas. Nende faaside vahel on võimalik kolm tasakaali: Tahke - vedel Tahke - gaas Vedel - gaas Paljude ainete korral eksisteerib rida erinevaid tahkeid faase (teemant ja grafiit, erinevad jää vormid). Tasakaalus olevate faaside vahel toimub pöörduv ainevahetus, kus ajavahemikus ühest faasist teise (vastassuunas) üleminevad ainehulgad on võrdsed. 2. Ideaalsete lahuste üdiseloomustus Lahust, mis vastab täpselt Raoult'i seadusele, nimetatakse ideaalseks lahuseks.
1500 meetri vabaujumist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Vabaujumine) 5 2.1 Rinnulikrooli tehnika mudel Rinnulikrool liigutuste tehnikas on üldtunnustatud 2 erinevat varianti: nn. Kuuelöögiline krool ja nn. Kahelöögiline krool. Nimetatud stiilid omavad olulisi erinevusimitteainult jalalöökide arvu poolest tsükli vältel, vaid ka käte liigutuste tempos, jõurakenduses tõmbe vältel, kooskõlastuses ja faaside ajalises rütmis. (R. Haljand 1986: 33) Rinnulikrooli üks liigtuste tsükkel koosneb kahest ühesugusest pooltsükklist: I pooltsükkel – parema käe tõmme koos vasaku käe etteviimisega. II pooltsükkel- vasaku käe tõmme koos parema käe etteviimisega. (R. Haljand 1986: 33) Et mõlemad pooltsükklid on teineteise peegelpildid, kirjeldatakse allpool ainult ühte neist. Teise kirjeldamisel vahetuvad kõik sõnad „parem“ sõnaga „vasak“ ja vastupidi nii käte kui ka
1) ava mõõtmete suurenemisel muutuvad difraktsiooniribad kitsamaks ja tihedamaks, 2) suurest avast tuleva tugeva valguse taustal jäävad difraktsiooniribad märkamatuks Difraktsiooni ja interferentsi jälgimise tingimused I Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed. Koherentsus: 1) valguslained on ühe ja sama lainepikkusega 2) valguslainetel peab olema ajas muutumatu faaside vahe Koherentsus oleneb: 1) lainepikkusest 2) faaside vahest 3) valgusallikast Valgus tekib aatomeis. Valguslained kannavad energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatud aja (lainejada). Lainejada on aeg, mille vältel väljub aatomist valguslaine (nt soojuslikul valgusallikal 1 ns). Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust
valemiga , kus c on valguse kiirus vaakumis. Pimedus- kaks vastasfaasides asuvat lainet kustutavad teineteise. Valguse tugevnemine- Kaks lainet asuvad samas faasis. Interferentsi tekkimise tingimused: 1. Kui lainete käiguvahe d võrdub täisarv lainepikkuse, siis valgus tugevneb. 2. Kui lainete käiguvahe d võrdub poole lainepikkuse või paaritu arvu poollainepikkustega, siis valgus nõrgeneb. 3. Koherentsed lained- ühesuguste lainepikkuste ja muutmatu faaside vahega lained. Vajalikud interferentspildiks ehk valguste liitumiseks.
ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu Faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5.täiskuu · 6.kahanev kuu · 7.poolkuu (viimane veerand) · 8.vanakuu Kuu faaside kindlakstegemine on lihtne: Kuu, millest on näha parem pool, kasvab, ja millest vasak, kahaneb. Parem käsi ehk hüva käsi on rahvatraditsioonides seotud kasvamise ning lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu
juurdekuuluvate kaitse-, juhtimis- ja muude seadmetega, ümbriste ja tarinditega Kaitseautomaatide lülitus on 2 funktsiooni: · Elektromehaaniline-lühis(kiire) · Termoelement-liigkoormus(aeglane) B-karakteristik (3-4) In lülib välja kindlalt(küttekehad, ja valgustid ) C-karakteristik (5-10)In lülib välja kindlalt (kerglülitusega mootorid) Oomiseadus vahelduvvoolul I= C-konfitsent 0,95 U-liinipinge (V) Liinipnige faaside vahel (400V) Faasipinge- faasi ja N vahel (230V) Einervus Z= näivtakistus () kogu ahela I= vool (A) Tavaliselt kasutatakse gG tüüpi sulavkaitsmeid- etten2htud liinide kaitseks gG-tüüpi sulari: rakendumise aeg: · Statsionaarne- 5s · Liikuv(mittestatsionnarne)- 0,4s Ülesanded: Peakaitsmed on gG-tüüpi 32A, ühefaasiline lühis liitumispunktis on 320A, kaabel liitumispunktist rühmakilpi on 5G6 (5 soont ja 6 mm 2 soon), pikkusega 40 m(0.04km).
Kuid individuaalsuse taga on alati tehnika üldised seaduspärasused ja iseloomulikud jooned, mis on omased ratsionaalse tehnika variandile. (Alezin 2009: 9) Haljandi (1986) pakutud tehnilise meisterlikkuse täiustamise metoodika põhineb komplekssetel tehnika mudelitel, mis olid välja töötatud iga ujumisstiili jaoks. Antud mudeliteeripäraks on see, et nendes on detailselt sõnastatud nõuded ja orientiirid, mis iseloomustavad ujuja peamist liigutustegevust, faaside piirmomente, eraldi iga faasi liigutusi ning liigutuste kooskõlastatust. Peale arvuliste näitajate mudelites on välja toodud ka tehnika mõisteline pool ehk eesmärgid ja ülesanded ning liigutuslik pool, mille abil antud eesmärke realiseeritakse. (Platonov, 2000: 115) Ujumistehnika efektiivsus 5 Ujuja tehnilise meisterlikkuse hädavajalikuks eelduseks on tõmbeliigutuste võimsus. Võimsuse aluseks on omakorda jõud
jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine. (See on keralaine). Uus lainefront on nende keralainete puutepind. Valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse interferents on lainete liitumine mille tulemusena mõnes punktis valgus tugevneb ja teises nõrgeneb. Tingimus: Valguslained peavad olema koherentsed. Koherentsed lained on lained, millel on ühesugune lainepikkus ja sagedus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. Koherentseid valguslaineid võivad tekitada laser või kui üks laine jada jaguneb kaheks mis pärast uuesti liituvad.
(neutraaljuhiga). 22. Eestis on IT-juhistik kasutusel mõnes vanemas madalpingevõrgus neutraaljuhita (3 x 220 V) ja maast isoleerituna. 23. IT-juhistikust toidetavate elektritarvitite keresid võib maandada igaüht eraldi, grupiviisiliselt või kogu paigaldise jaoks ühise kaitsejuhi kaudu. 24. IT-juhistiku põhieelis TT- ja TN-juhistike ees seisneb selles, et ühe faasi maa- või kereühenduse korral on maaühendusvool määratud teiste faaside mahtuvusega maa suhtes ja jääb mõne kuni mõnesaja milliampri piiridesse. 25. Neutraaljuhita, maast isoleeritud IT-juhistikus ei saa juhistiku enda rikete tõttu tekkida ajutisi liigpingeid. Liigpinged võivad siiski tekkida võrgu toitealajaama ülempingepoole maaühendusel. Juhtumil, mil ITjuhistikus on kõrvaldamata maaühendus, on liigpinged oluliselt suuremad, kuigi mitte nii suured, kui teiste juhistike korral. 7.1.13. TT juhistikud Kokkuvõte: 1
hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks. Vahemik 3: Mõlemad sulami osad on tahkes olekus ja jahtuvad maha. 15) Millised on vaadeldava sulami valuomadused (koos põhjendusega)? V) Eutektsetel sulamitel on parimad valuomadused. Plastsus vähendeb järsult eutektikumi ilmumisega struktuuri. Lõiketöödeldavus halveneb kõvade faaside olemasolu korral. Lihv 6: 16) Kirjeldage struktuuri. V) Struktuur koosneb suurtest raua teradest mille vahel on süsiniku piir. 17) Kuidas nimetatakse faasimuutust, mille tulemusena see struktuur tekib? V) Sellist faasimuutust nimetatakse eutektoidmuutuseks: AP(F+T). Austeniidist tekib perliit, ferriit ja tsementiit.
Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaalmetalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kunaioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selletagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht
käivitada kui teine käiviti töötab). Nüüd võime tagasinupu S 3 vabastada kuna ahel on suletud järgmiselt: N neutraal, magnetkäiviti mähis K 2 , esimese magnetkäiviti normaalselt suletud kontakt K 1 , teise magnetkäiviti normaalselt avatud blokeerkontakt K 2 (mis on nüüd suletud) seisunupp S1 ja faas L3 . 5 Mootor pöörleb nüüd vastassuunas, sest teise magnetkäiviti K 2 kontaktide kaudu toimub faaside L1 ja L3 vahetus. Mootori seiskamiseks vajutame nupule seis S1 , milega katkestame teise magnetkäiviti mähise K 2 vooluringi. Lühismootori reversiivkäivitamise skeem kontaktorkäivititega (magnetkävititega) termorelee kasutamisega. L1 L2 L3 N SK 1 SK 2 S1 S2 K2 K1 K1 K2 K1 A1 A2
....................................................... 11 3. Eksoskeletonide kontrollimine ja tööpõhimõtted. [11] .............................................................................. 12 3.1 Robot ülikonna HAL kontrollimise meetodid....................................................................................... 12 3.1.2 Operaatori bioloogilisel ja liikumise informatsioonil põhinevad kontrollmeetodid. ................. 12 3.1.2 Küberneetilise autonoomse kontrolli faaside jada . (Phase Sequence Method in Cybernic Autonomous Control) [13]......................................................................................................................... 15 4. Berkeley Lower Extremity Exoskeleton (BLEEX)-i mehhaaniline disain. [14] .................................... 17 4.1 DEGREES OF FREEDOM (DOF) ehk LIIKUMIS VABADUSASTE. .......................................... 17 4.2 Liikumise ulatus. .............................................................
negatiivse laengu. II. Elektrilise kaksikkihi kujunemine: Paigutame metallelektroodi tema enda soola lahusesse. Metalli ioonide keemiline potentsiaal metalli- ja lahusefaasis on üldjuhul erisugune, mille tagajärjel metalli ioonid hakkavad läbi piirpinna minema üle sellesse faasi, kus nende keemiline potentsiaal on madalam. Kuna ioonid on elektriliselt laetud, siis see ioonide üleminek põhjustab faaside laadumise. Kui selle tagajärjel metallifaas omandab positiivse laengu, siis kuloniliste tõmbejõudude tõttu tõmmatakse lahusest faaside piirpinnale anioone, mis püüavad neutraliseerida metalli positiivset laengut. Need negatiivse laenguga anioonid omakorda põhjustavad ka metallielektroodi sisemusest positiivsete laengute kandumise metall-lahuse piirpinnale, kus tekib plaatkondensaatoriga sarnane erimärgiliste laengute vastasseis. On tekkinud elektriline kaksikkiht
halvenemine Sporditehnika kvalitatiivne analüüs, õpetamine ja õppimine Sporditehnika - spordiharjutuse täitmise kõige efektiivsem ja ratsionaalsem viis saavutamaks maksimaalset resultaati (sporditulemust). Spordiharjutus – terviklik liigutustegevus kui võistlusvahend (-harjutus). Kvalitatiivne hindamine: 1) Faasanalüüs – kehaasendite ja liigutuste hindamine liigutustegevuse väiksemate osade kaudu. 2) Ajastatuse analüüs - faaside ja üksikute tegevuste ajaliste kestvuste ja ajastatuse hindamine 3) Ratsionaalsuse analüüs – liigutustegevuse ostarbekus; kas eesmärgi saavutamiseks on tagatud kasutuselolevate ressurrside minimaalne kulu. *Ratsionaalsust mõjutavad tegurid: - Tugi-liikumisaparaadi sisetegurid (sisesed jõud, reflektroorsed mehhanismid, antropomeetrilised mõõtmed) - Liigutustegevusega väliskeskkonnas kaasnevad aitavad või takistavad jõud (raskusjõud, hõõrdejõud, keskkonna takistus)
c - töötamine generaatorina (kui on suurem kui 0, siis on SM generaatorreziimis) d töötamine mootorina nurk nurk EMJ (elektromotoorjõud) ja pinge vahel. nurk nurk voolu ja pinge vahel nurk nurk EMJ ja voolu vahel E elektromotoorjõud U- pinge I vool xd sünkroonmasina mähise takistus Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused · Generaatorite pinged on võrdsed · Pinged on samas faasis · Generaatorite sagedused on võrdsed · Faaside järjestus on sama (piltlikult öeldes mõlemate masinate EMJ-d pöörlevad kas vastu või päripäeva) Sünkroongeneraatorite paralleeltöö tingimused Harjadeta vahelduvvoolugeneraator väikelaevas väljundis alaldi akude toiteks
- Interferents – kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. - Koherentsed lained – Neil on ühesugune lainepikkus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. (Interferentsi korral liituvad koherentsed lained). - Samapaksusribad – Ribad, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades. 1. Millistel tingimustel tekib püsiv interferensipilt? - Kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt (S.t. liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi
Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus (wikipedia). TOF (Time of Flight) –iseloomustab skaneerimise seadme kaugusmääramise tööpõhimõtet – valguse levimise kiiruse abil. Laseseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Signaali edasi-tagasi liikumise aja järgi määratakse objekti kaugus. PS - Akronüüm iseloomustab skaneerimisseadme kauguse määramise tööpõhimõtet – faaside baasil või ka faasinihke baasil. Laserseade kiirgab välja lasersignaali, osa signaalist hajub, osa peegeldub vaadeldavast objektist tagasi. Välja saadetud ja seadmesse tagasi saabunud signaalide faasid ei lange kokku, tekib faaside vahe (-nihe), mille abil määratakse objekti kaugus 2. Laser properties. kiirgab ühel kindlal lainepikkusel, erinevalt muudest valgustest, mis enamasti on laia spektriga;
· Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku Meioos · Sugurakkude küpsemisel toimuv protsess · Meioosile eelneb interfaas, mille jooksul toimuvad samasugused muutused kui mitoosi eel · Meioosi puhul toimub kaks järjestikust jagunemist · Meioosi tulemusena saadakse 4 haploidset rakku · Meioos kindlustab sugurakkude haploidsuse · Meioosi mõlemal jagunemisle eristatakse samasuguseid osasid/ faase kui mitoosilgi · Meioosi faaside ajal toimuvad põhimõtteliselt sarnased muutused kui mitoosi faaside ajal Meioosi peamised erinevused · I jagunemise profaas on pikem, selle ajal toimub kromosoomide ristsiire · I jagunemise metafaasis kogunevad ekvatoriaaltasapinnale homoloogiliste kromosoomide paarid · I jagunemise anafaasis lahknevad poolustele homo-loogilised kromosoomid · I jagunemise telofaas on lühike, tuuma ja tuumamembraani ei moodustu
paindumist tõkete taha. 2. Selgitage Huygens-Fresneli printsiibi sisu. Huygens-Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. 3. Millised lained on koherentsed? Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei teki. 4. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe (või mitme) ühesuguse lainepikkuse ja konstantse
Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav. Käitumuslik lojaalsus eelloetletud faaside omadustele lisandub veel soov ületada käitumuskavatsuslikkusele ette tulevaid raskuseid. Ergastusmoment klient saab positiivse impulsi igalt ostult. Lojaalsusring. Kuldreeglid: a) Lojaalsuse edukaks juhtimiseks on vaja kõiki nelja taset tugevdada b) iga järgnev lojaalsusfaas peab tugevdama temale eelnevat faasi ning hoiduma negatiivsusest. c) iga Lojaalsusringi faasi on enne mitmekordset kordamist mõtekas kinnistada ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
