Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust ja tugevust, teeb ta iseräbustuvaks, kuid suurendab jootõmbluse haprust. Vask ja vaskjoodised annavad korosjoonikindlad liited, nad märguvad häasti põhimetalli ninf enamik neist talub suuri mehaanilisi koormusi. Vask. Puhta vasega joodetakse ulatuslikult terast ja niklit sisaldavaid tooteid. Kõrge sulamistemperatuuri(1083C) tõttu rakendatakse vasega jootmisel induktsioonkoormust või kuumutust kaitsekeskkonna ahjudes
kasutatakse ebaoluliste detailide jaoks. Peale alumiiniumi ja ränit (10-13%) selles sulamis on: raud (0,2-0,7%), mangaan (0,05-0,5%), kaltsium (0,07-0,2%) titaan (0,05- 0,2%), vask (0,03%) ja tsink (0,08%). ● Berüllium on lisatud, et vähendada oksüdatsiooni kõrgematel temperatuuridel. Väikestes kogustes lisandina berülliumi (0,01-0,05%) kasutatakse alumiiniumi sulamites, et teha neid vedelemaks. ● Boori lisatakse elektrijuhtivuse parandamiseks. Booriga sulameid kasutatakse tuumaenergeetikas, kuna see neelab neutronei ja seega takistab radiatsiooni. Boori lisatakse keskmiselt 0,095-,1%. ● Raud. Väikestes kogustes (0,04%) on kasutusel juhtmete valmistamisel. Lisab tugevust ja parandab levimust. ● Magneesium oluliselt suurendab tugevust, ilma et väheneks plastilisus. ● Vask tugevdab sulamid, maksimaalne jäigastumine on saavutatav, kui vase sisaldus on 4-6%.
Peamised räni sisaldavad toiduained on teraviljasaadused. On vaja mitmete keeruliste segamolekulide ehituseks; kõõluste, kõhrede ja sidemete arenguks; kaltsiumiühendite ladestumiseks luudesse; naha, juuste ja küünte normaalse seisundi tagamiseks; kasvustimulaatorina paljudel imetajatel. Boor Inimkehas olev boor on koondunud luudesse, hambaemaili ja kõrvalkilpnäärmetesse. Peamised booriallikad on taimesaadused. Boori leidub ka suuhügieenivahendite ja ravimite koostises. Praegu pole veel teaduslikke andmeid boori ohutu päevase üldkoguse kohta. Nikkel Kehas olev nikkel ei koondu ühessegi organisse, vaid jaotub elundite vahel peaaegu ühtlaselt. Niklit sisaldavad nii loomse kui ka taimse päritoluga toiduained. Niklit on tarvilik mitmete ensüümide abifaktorina, vereloomeprotsessiks, membraantranspordiks, nukleiinhapete sünteesiks. Kokkuvõte
3.5. TUUMAENERGIA 2 suuremat avariid · Three Mile Island, 1979 · Tsernobõl, 1986 · 28.märts, 1979 · 26.aprill, 1986 · Tugevasti saastusid laiad · Vähese gaasilise alad Valgevenes, Ukrainas, radioaktiivse aine pääs Venemaal + kauglevi väliskeskkonda · Tulele pandi piir 5.mail, kui · Inimesi surma ei saanud põlevale reaktorisüdamikule oli ladestatud 5000 t boori, · Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju · Evakueeriti üle 336 000 inimese Vajadus tuumaenergia järele · Elanikkonna arvukuse kasv · Vajadus energia järele · Fossiilkütuste varude kahanemine · Nende kasvavad hinnad ja tarnijamaade
karbiididega, aga nitriidid juhivad palju paremini elektrit.Nitriidide elektrijuhtivus on ligi 2 korda suurem karbiidide omast. Nitriididel on sulamistemperatuur samuti madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus kahaneb elemendi aatomnumbri suurenedes, mis näitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele.tehnokeraamiaks kasutatakse tavaliselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN ja BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liialt suur, et tungida metalli kristallivõresse, ja seega nad asendavad nad ainult metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või siis valentselt seotud. Selle tõttu on boriidide struktuur keerulisem . Boriide saadakse elementide sünteesimisel vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel või siis kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel. Tehnokeraamikas kasutatakse: TaB2, TiB2, ZrB2.
seadusele läbib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida väiksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgas t sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad. Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ningelektriseadmete elektrit
tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks aladamiseks. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses:prügilas või
Broom Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall: järjenumber 35, aatommass on 79,904. Füüsikalistest omadustest on puhas broom terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik. Broom aurustub toatemperatuuril kiiresti. Broomiaurud on oranzpruuni värvusega, terava lõhnaga, mis tugevalt ärritavad limaskesta. Lõhna tõttu sai broom ka oma nimetuse kreekakeelsest sõnast bromos, mis tähendab hais, lehk, lehkav. Broomiaurude tühine hulk õhus põhjustab inimesel rasket mürgitust. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust.Tihedus 3,1 g/cm3. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Ta on halogeen. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetal...
Vesiniku aatomi spekter Vesinikuaatomi spektrijooned on rühmitunud seeriatesse. Igas seerias olevad jooned 1 1 1 = R( 2 - 2 ), kus n1 n2 moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: - joonelaine pikkus - Balmer Rydbergi valem. n1 ja n2 on täisarvud, n1 on konstantne täisarv ja n2=n1+1, n1+2. Statsionaarne olek - olek, milles aatom ei kiirga. Ergastatud olek - olek, mille energia on suurem kui aatomi põhiolekus.A) ergastatud olekusse läheb aatom peale energia neeldumist. B) Ergastatud olek on ebastabiilne( ei ole püsiv) C) Ergastatud olekust läheb aatom iseenesest põhiolekusse.D) Ergastatud olekus püsib aatom 10 astmel -9 sekundit. Aatomi põhiolek ehk normaalolek - Väikseima võimaliku energiaga olek, selles olekus v...
REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise tähtsusega. Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Eestis on peamiste põhjaveekihtide alusel eristatud 39 põhjaveekogumit. Halvas seisundis ...
purunemist deformeerumist). Loodusliku teemandi sitkus on vahemikus 7,5–10MPa·m . See väärtus on väga hea võrreldes muude vääriskivide sitkusega, kuid üsna kehv võrreldes enamiku inseneriehitustes kasutatavate materjalidega. Elektrijuhtivus Enamik teemante on väga head elektriisolaatorid (nad ei juhi elektrit), kuid mõned sinised teemandid on looduslikud pooljuhid. Nende teemantide elektrijuhtivus ja sinine värvus tuleneb boori sisaldusest. Boor asendab teemandi kristallvõres süsiniku aatomeid, jättes vabad nn augud valentstsooni. Augud käituvad nagu positiivse laenguga osakesed, võttes osa elektrijuhtivusest. Pinna omadused[ Teemandi pind on hüdrofoobne ja lipofiilne. See tähendab, et tema pind ei märgu veega kokkupuutumisel, kuid märgub ja kleepub kokkupuutel õliga. Viimast omadust saab ära kasutada sünteetiliste teemantide
karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Tehnokeraamika valmistamisel kasutatakse laialdaselt järgmisi nitriide: Si3N4, AlN, BN. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel
Elektroonikas kasutatakse sellepärast, et on äärmiselt tundlikud välismõjude suhtes. Vabad laengukandjad tekivad näiteks temperatuuri tõusmisel või pooljuhist erineva valentsusega lisandite kasutamisel. Viimasel juhul jaotatakse pooljuhid: n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. DIOOD, pn -siire: Laengute tõttu tekib p- ja n-kihi vahele potentsiaal, mille suurus sõltub ainest (germaaniumi korral ligikaudu 0,3 volti; räni puhul pisut üle 0,6 voldi). n- ja p-pooljuhte eraldavat pinda läbib vool vaid siis, kui elektriväli suunab nii elektronid kui "augud" eralduspinna poole.
See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda ebasoovitavatest värvustest.Klaas tekib mõnikord looduslikul teel
Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallide omast?-metallide puhul soojenedes takistus kasvab. pooljuhtidel seevastu on vaja energiat (soojus või valgus), et elektronid saaksid siirduda valentsustsoonist juhtivutsooni. Kuidas saadakse erineva juhtivustüübiga pooljuhte?n- pooljuht-kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga
Plahvatuseni viisid kiiretest reziimimuutustest tingitud reaktori ebastabiilne olek, millest ei andnud tunnistust ükski kontrollseade, ja reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktori suured mõõtmed raskendasid kogu reaktori ulatuses vajaliku reziimi tagamist. Tulele saadi piir panna ja radioaktiivsuse vabanemine peatada alles 5. mail 1986, kui põlevale reaktorisüdamikule oli helikopterilt ladestatud 5000 tonni boori, dolomiiti, liiva ja pliid. Mõju loodusele Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv reostas suured alad Venemaal, Ukrainas, ent eriti Valgevenes. Radioaktiivsed ained (radioaktiivne jood, pika poolestusajaga tseesium-137 jt. tseesiumi isotoobid) levisid aga üle kogu Euroopa. Atmosfääri paisati ligi pool kogu reaktoris olnud joodist. ,,Katastroofi tõttu kasutamiskõlbmatuks muutunud territooriumid on jagatud kahte rühma:
Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ainest. See sõltub lühustauva aine mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega. KILDTUUM moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, neutronite ülejääk TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi Aeglusti - kasut. grafiiti või rasket vett Neutronite peegeldi kasut. nt berülliumi, mis suunab olulise osa neutronitest tagasi reaktori aktiivtsooni Betoonist varje neelab gamma kiirgust ja neutroneid ning väldib radioaktiivse kiirguse väljapääsu Enne reaktori käivitamist on juhtvardad aktiivtsoonis sellise sügavusel, et neutronite paljunemistegur k oleks ühest väiksem ja ahelreaktsiooni ei teki. Reaktsiooni alustamiseks
- tsellulaas–värskendab riiet Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid? 4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime. Levinud on Naatriumperboraat–värve säästev valgendi (Color–pulbrites). Sest plekid kaovad riidelt, kuid värvid ei muuda tooni. Toimib temperatuuril üle 60C. Perboraadid lisavad jäätmevetesse boori ja seetõttu on neid põhjust vältida. Ökoloogilistes pesuainetes on see asendatud naatriumperkarbonaadiga, mis on loodusele ohutum. Valgendajatena kasutatakse ka kloori, mis samuti koormab veekogusid. 5. Et valgendamine toimiks alla 60C, lisatakse valgendi aktivaatorit TAED (tetraatsetüületüleendiamiin)–plekkidest saab lahti madalamal temperatuuril ja lühema ajaga. Sobib riietele , mis ei talu kõrgeid temperatuure. 6
korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 4. maakoore koostis/ maakoores leiduvad elemendid v: 47% O, 29,5% Si, 8,05% Al, levinud on ka Fe 4,65%, Ca, Na, K. 5. Humphry Davy v: Inglise keemik ja füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige ja president, uuris elektrivoolu toimet keemilistele ühenditele, üks elektrokeemia rajajaid. Avastas ja eraldas elektrolüütiliselt Na, K,Mg,Ca, Ba, Sr. Üks element boori avastajaid, tõestas, et kloor on element. N2O koostis ja valuvaigistav toime, esitas hapete vesinikteooria, konstrueeris ohutu kaevanduslambi, avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. 6. ph valem v: Vesinikeksponent ehk pH = - log [aH ] Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste (kontsentratsioonide) negatiivne kümnendlogaritm. 7. 3 kristallivõre tüüpi
19. Millest on põhjustatud vee karedus? Mis on katlakivi? Selgitage, kuidas saab vee karedust vähendada. · Vee karedust põhjustavad Ca ja mg soolad ja vesinikkarbonaadid. · Katlakivi on CaCO3 · Naatriumkarbonaati Na2CO3·10H2O ehk pesusoodat on kasutatud pesupulbrite koostises vee pehmendajana: sadestab välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid ning tekitab leeliselise keskkonna. 20. IIIA rühma elemendid (B, Al): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. · Boori alarühma aatomite valentskihi elektronkonfiguratsioon on ns2np1. · Maksimaalne oksüdatsiooniaste on III, rühma viimased elemendid (Tl) on sageli oksüdatsiooniastmega I. · Elementide elektronegatiivsused on siin vahepealsed, millest tulenevad erilised omadused. · Boor on suhteliselt kõrge I-ga poolmetall, mis reeglina annab kovalentseid sidemeid. · Booril on kolm valentselektroni ja seetõttu esineb tema ühendites mitmesuguseid anomaaliaid. Mittetäielik oktett: BF3
See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase 6 osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks.
eritakistus) on seetõttu väike. Elektrijuhtide kohta öeldakse, et nad juhivad elektrit ehk neil on hea elektrijuhtivus. Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse isolaatoriks. Metallid on elektronjuhtivusega elektrijuhid. Nende juhtivus tuleneb metalliaatomite elektronkatte väliskihi elektronide ehk valentselektronide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on keemilised elemendid, mis asuvad Mendelejevi tabelis boori ja polooniumit ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese energiakuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada elektrivoolu kandjad.Parimad elektrijuhid on kuld ja hõbe. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti vaske, mis on samuti hea elektrijuht. Metalljuhte kasutatakse juhtmete ning elektriseadmete elektrit juhtivate
Nitriidid on struktuurilt ja füüsikalis-keemilistelt omadustelt sarnased karbiididega, kuid nitriididel on parem elektrijuhtivus, mis on ligi 2 korda suurem kui vastavatel karbiididel. Ka on nitriididel sulamistemperatuur madalam kui karbiididel. Nitriidide kõvadus langeb igas grupis elemendi aatomnumbri suurenedes, mis viitab metalli ja mittemetalli aatomi sidemete nõrgemisele. Boriidid on asendustüüpi kristallivõrega keemilised ühendid. Boori aatom on liiga suur, et tungida metalli kristallivõresse, mistõttu nad vaid sendavad metalli aatomeid. Boori aatomid võivad boriidides olla üksteisest isoleeritud või olla valentselt seotud. Seepärast on boriidide struktuur keerulisem (heksagonaalne, rombiline, tetragonaalne ). Boriide saadakse elementide sünteesil vaakumis või taandavas keskkonnas sulatamise teel ning kõrgetemperatuurilise iseleviva või plasmakeemilise protsessi vahendusel.
b) elukeskkonna mõju: magevee kala ja merevee kala. Merevee kala biovedelikes on kuni 10x rohkem Na, K, Mg, Cl, SO4 c) organismide võime koguda endasse teadud keemilisi elemente. Nt merevee limused koguvad endasse kulda; paljudesse mereselutsevatesse käsnadesse koguneb arseeni; põldosjad sisaldavad palju räni. d) organismide keemiline koostis sõltub nende süstemaatilisest kuuluvusest nt loomades on rohkem kaltsiumi ja rauda, taimedes seevastu kaaliumi ja boori. e) organismide keemiline koostis sõltub saasteelementide levikust nt a)pliisaaste tuli bensiinist, mida kasutati bensiini oktaanarvu tõstmiseks kuni 2002. aastani ja esineb seni veekogudes jahimeeste haavlite tõttu ja õngetinade tõttu. Põhja- Eesti ohtlik aine on radoon, mis on radioaktiivne see levib pinnasest õhku, eriti nendes majades, mis on ehitatud mahajäetud kaevanduskarjääridesse või karjääridest võetud aheraine abil.
viimisega pooljuhtidesse. Rakenduslikult on kõige tähtsamaks pooljuhiks olnud räni (Si), aga tähtsad on ka germaanium (Ge) ja gallium-arseen (GaAs). n - pooljuht · n - pooljuht (elektronjuhtivusega pooljuht). · Kristallvõresse viidud nn. doonorlisandi fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülearune elektron jääbki kristallis vabalt liikuma. p - pooljuht · p - pooljuht (aukjuhtivusega pooljuht) · Lisandi - boori aatomil on üks elektron vähem kui ränil - alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht (nn. "auk"), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. pn-siire Pooljuht-ventiil: · n- ja p-pooljuhte eraldavat pinda läbib vool vaid siis, kui elektriväli suunab nii elektronid kui "augud" eralduspinna poole. Vastassuunalise pinge korral tekib pooljuhtide eralduspinnal vastassuunalise väljaga Ev tõkkekiht. Energiatasemed tahkises
riisuda. See on hea kompostmaterjal. Või otse vastupidi jätta koristamata. Niitmisjäätmetest satuvad toitained lagunemise tulemisena taas mulda. Sellisel juhul piisab ühekordsest väetamisest muruväetisega, millel on pikaajaline toime. Kauni rohelise muru üks saladusi on tasakaalustatud väetamine. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesium, rauda ja boori. Osa lämmastikust on väetises aeglaselt lahustuva ühendina, mis laguneb mulla mikroorganismide toimel, tagades lämmastiku järk- järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumisprotsessi. Seetõttu piisab kevadel antud toitainetest kogu suveks. Muru väetatakse alles siis, kui murupind on muutunud roheliseks. Muru samblavabaks Samblast lahtisaamine on paljudele aiapidajatele iga .aastane nuhtlus. Sammal vallutab muru kui: · Pinnas on liigselt tihenenud
alles seitsmekümnendate teisel poolel Rootsis ja Ameerikas. Tallinnas sai see probleem likvideeritud 1997.aasta novembris osooni kasutuselevõtuga. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt boori ja baariumit. Mõnes paigas esineb ülemäära mineraalsooli, kloriide ja sulfaate. Põhjavesi Eestis, ka Ülemiste järve vesi, on üldiselt kare. Seda põhjustab lubjakivi. Eesti veed on tavaliselt happelised. Väidetakse, et aluseline vesi, mille pH on üle 7, on organismile parem, see aeglustavat rakkude vananemist. Teatud soovituste kohaselt võiks see olla 8-9 (näiteks Ülemistes on pH 7,2-7,3). Rakud omastavad seda paremini. Kui pH on juba 9, tekib veele seebi maitse.
edasi happe toimel viiakse booroksiidiks B2O3 ning redutseeritakse metallilise magneesiumiga. Puhtama saaduse saamiseks redutseeritakse gaasilisi booriühendeid (nt BCl3) vesinikuga. H2BO3+3KB+3KOH. Amorfne B saadakse oksiidist redutseerimisel (Mg, Na,Ca,Zn,K): B2O3+3Mg2B+3MgO. Kristalset B saadakse boorhalogeniidide (BCl3,BF3) redutseerimisel või halogeniidide termilisel dissotsiatsioonil kõrgel temp. Ülipuhast B saadakse BBr3 lagundamisel Ta- või W- traadil või tsoonsulatusel. Boori tootmine on üsna väike, kuigi tal on rida kasulikke omadusi (kõvadus, väike tihedus). Boor eksisteerib lihtainena rea allotroopsete vormidena: hallikasmust, mittemetalliline, kõrge sulamistemperatuuriga vorm; tumepruun pulbriline vorm, misbaseerub ikosaeedrilisel (kakskümmendtahukalisel) 12 boori aatomi klastril. B-10 isotoobi omadust neelata neutron kasut aatomireaktori avariivarrastes, radiatsioonikaitses ja neutroniloendurites
Nende laengukandjate olemasolu põhjustab pooljuhi omajuhtivuse, mis on väga väike. Mõne keemilise elemendi tühine lisand pooljuhi kristallis võib esile kutsuda ülekaaluka elektron või aukjuhtivuse, kuna lisand suurendab kunstlikult pooljuhi kristallilise ehituse rikete arvu. Ülekaaluka elektronjuhtivuse korral, mille tekitab arseeni või fosfori lisand, kõneldakse n-tüüpi pooljuhist. Ülekaaluka aukjuhtivuse puhul, mille tekitab indiumi, boori või alumiiniumi lisand, on tegemist p-tüüpi pooljuhiga.
Mineraaltoiteained sisaldavad taimedele ja loomadele vajalikke toiteelemente, mis sõltuvalt organismidele vajaminevast kogusest jagatakse makro- ja mikroelementideks. Mineraalelemendid etendavad organismis tähtsat rolli, seepärast on oluline, et meie igapäevane toit sisaldaks neid piisavas koguses. Mineraalained on erinevaid ja neid on organismil võimalus kätte saada paljudest toitudest. Mineraalainetena võib loetleda seleeni, boori, kaltsiumit, magneesiumit, mangaani, fosfori, kaaliumi, joodi, rauda, kroomi, vaske, fluori, naatriumi ja tsinki. SELEEN (Se) Seleeeni avastas J. J. Berzelius aastal 1817. Seleen kuulub mikroelementide hulka ja võib suuremas kontsentratsioonis olla väga mürgine, kuid väikestes kogustes vägagi tarvilik. Seleen on tähtis antioksüdant. Teeb kahjutuks toksilisi metalle ja kantserogeenseid ühendeid (nt. elavhõbe, kaadmium) viies nad sellisesse vormi, mis uhutakse organismist välja.
3. Pikkupidine surve tugevus laminaatide puhul sõltub mitmest kiu omadusest nagu kiu tüüp, kiu pikkuse ja läbimõõdu suhe, kiu sirgus jne. Enamkasutavatest kiududest survetugevus ja moodul on Kevlar 49-ga tugevdatud komposiitidel palju madalam kui tõmbetugevus ja moodul. Süsinikkiuga ja klaaskiuga tugevdatud komposiitidel on märgata et survetugevus ja moodul on vähe madalamad kui tõmbe näitajad. Boori kiududega tugevdatud komposiidide ei puhul ei ole surve ja tõmbe näitajate vahel märgata mingisugust erinevust. Selline omaduste jaotumine enimlevinud kiudkomposiitide vahel annab tööstusele väga palju nö mänguruumi. Vastavalt tehnoloogiale ja vajaminevatele omadustele saab valida ja/või valmistada sobiva materjali. MATERJALI OMADUSED PAINDEL Painde omadused nagu painde tugevus ja moodul on paika pandud D790-81 testiga. Selles
või jahutustornide abil. Surveveereaktoreid eelistatakse nende sisemise ohutuse tõttu. Tagatiseks on PWR reaktorile omane negatiivne tagasiside: kui südamiku võimsuse suurenemisel osa esmase süsteemi vett muutub auruks, siis aurus väheneb neutronite aeglustumine ja seega ka lõhustusreaktsiooni kiirus ning reaktori võimsus. Avariisüsteemiks reaktori seiskamiseks vajadusel on lisaks juhtvarrastele, nt, boori juhtimine esmase kontuuri vette. PWR eeliseks on ka asjaolu, et teisene jahutuskontuur ei saastu radioaktiivselt, mis esmases kontuuris paratamatult esineb. 13. Keevad reaktorid (BWR) 8 Maailmas töötab üle 90 keevveereaktori võimsustega kuni 1300 MWe ja see on levikult teine reaktoritüüp USA-s, Jaapanis, Rootsis. Erinevalt PWR-st on selles reaktoris ainult üks madalama ~ 75 at veerõhuga jahutuskontuur
Värvuse muutumise nähtuse avastas briti teadlane William Crookes, kes hoidsid teemanti raadiumisoola lahuses ja märkas, et teemant muutub rohekaks ja säilitab selle värvuse alatiseks. Arvatakse, et looduslike teemantide rohekas värving on tekkinud teemandi leiualas esinevatest radioaktiivsetest elementidest. Teemandi kristallis esinevad lisaelementide aatomid põhjustavad teemandi erinevaid värvusvarjundeid. Lämmastiku aatomid põhjustavad rohekat või kollakat, boori aatomid - sinakat helki. Maailmaturul on värvusega teemandid värvusetust hinnalisemad. Nüüdisajal on värvusega teemandid 5-10% kallimad, kui värvusetud. Kõike haruldasemad on punakad ja rohekad teemandid, need on ka enamasti väikesed (tavaliselt kuni 1 ct). Neile järgnevad roosakad teemandid. Viimasel ajal on absoluutselt värvuseta teemantide hinnad tõusnud 5 korda, värviliste teemantide puhul isegi 10 korda. Teemandi hind ja tuvastamine Teemant on kalleim mineraal
ISESEISEV TÖÖ 8.a klass Koostanud: Grete Mitt Juhendaja: õp.Karoliina Tõnisson 25.11.2011 Baarium (Ba) Keemiline element Baarium tuleb kreeka keelest barys "raske". Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S....
ka esile kutsuda, pommitades teatud tuumasid teiste tuumadega või tuumaosakestega. Esimese kunstliku tuumareaktsiooni teostas 1919.a. E.Rutherford, kes leidis, et - osakeste põrkumisel lämmastikuaatomitega tekib hapnik: He 4 + 7 N 14 8 O 17 + 1 H 1 2 Tehisradioaktiivsuse avastamine Irene ja Frederic Joliot - Curie poolt 1934.a.seisnes : + 13 Al 27 15 P 30 + 0 n 1 Sarnased reaksioonid toimusid ka boori ja magneesiumi pommitamisel - osakestega. Suur hulk radioaktiivseid isaotoope, mida käesoleval ajal kasutatakse, on saadud tuumareaktsioonide vahendusel. Nii näiteks tekib atmosfääris kosmilises kiirguses leiduvate neutronite põrkumisel lämmastikuga süsiniku radioktiivne isotoop C - kuus- neliteist. Keemiliste elementide tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, mida põhjustavad tuumadevahelised põrked või liitumised elementaarosakestega, millede puhul
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KASULIKUD TOIDUAINED Referaat Riina Vahter 2010 Piimatooted on üheks hea ja tervisliku toitumise nurgakividest. Nüüdisajal on piimaletil olevate toodete valik lai ja nende kvaliteet kõrge ning igaühel võimalik valida nende seast endale meelepäraseim. Piim on suurepäraseks erinevate toitainete allikaks ja seega peaksid piimatooted olema toidulaual igas vanuses. Eriti oluline on piimarasvadest saadav energia aga noorele kasvavale organismile. NATUKE KOOSTISEST Piimast saadavate piimatoodete populaarsust on lihtne selgitada. Biojogurtid kuuluvad tervislike toiduainete kõrgliigasse ja on tervislikud nii lastele, täiskasvanutele kui ka eakatele. Hapendatud piimatoodet...
tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. 3 KLAASI TOOTMINE Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme
Liikuva mangaani sisaldus muutub vegetatsiooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest bioloogilistest tingimustest ja ka agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel. Erinevalt teistest mikroelementidest on Mo hästi liikuv leeliselises keskkonnas. Lubiväetiste kasutamine suurendab liikuva molübdeeni sisaldust mullas. Molübdeenivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas ning Võrtsjärve põhjaosas.
ammendamatu energiaallika. Siiani seda saavutatud ei ole. TUUMAREAKTOR Seadet, milles kulgeb juhitav ahelreaktsioon nim tuumareaktoriks. Tuumareaktoti põhilisteks elementideks on : 1) tuumakütus U (ül 235, all 92), U (238, 92) ja Pu (239, 94). 2) neutronite aeglusti (vesi, raske vesi, grafiit), 3) soojuskandja soojuse väljaviimiseks (vesi, vedel naatrium, süsihappegaas), 4) ahelreaktsiooni kiiruse reguleerimise seade (vardad, mis sisaldavad kaadiumi või boori, st aineid, mis neelavad hästi neutroneid). Loodusliku uraani kiiritamisel aeglaste neutronitega neeldub enamus neutronitest mitte uraani U (238, 92) vaid uraani (235,92) tuumades ning kutsub esile nende tuumade lõhustumise. Et tekitada ahelreaktsiooni looduslikus uraanis, tuleb vähendada neutronite kiirust. Ruumi, milles toimub ahelreaktsioon, nim reaktori aktiivtsooniks. Reaktori tööd juhitakse tema aktiivtsooni viidavate juht- ehk reguleervarraste abil
Parandab oluliselt teraste korrosioonikindlust niiskes õhus. Neil terastel on ka madal külmhapruslävi (alla -40 kraadi Celsiust (C°)). Plii - ei lahustu terases ei vedelas ega tahkes olekus, vaid esineb seal väga väikeste osakestena soodustades seega terase lõiketöötlemisel murduva laastu teket ja määrivat toimet. Sellest tulenevalt lisatakse automaaditerastesse lõiketöödeldavuse parandamiseks väävli ja fosfori kõrval pliid (0,1...0,2%). Boor -tõstab terase läbikarastuvust. Boori positiivne mõju ilmneb sisaldusel 0,0001...00004%. Lisaks ei alanda boor martensiiti.
aatommasside kohta (vesinikühiku alusel)- määras elementide kvantitat. suhteid erinevates ainetes (sageli ebaõiged - - vee valem HO) "Keemilise filosoofia uus süsteem"(1808-1827) - kuulus ja oluline raamat Joseph Louis GAY-LUSSAC(1778-1850)Prantsuse keemik ja füüsik, Pariisi TA liige ja president. Põhitööd: gaasiseadused näitas esimesena, et happed ei pea tingimata sisaldama vesinikku. tuvastas analoogia Cl ja I vahel, uuris joodiühendeid ja HF eraldas vaba boori B2O3-st (koostöös, 1808), sõltumatult Davy'st sai Na,K elektrolüüsil, uuris Na, K, Ca, Ba peroksiide HCN, HHal ja H2S koostis ja analoogia; C2N2 (ditsüaani) saamine esimesena: soolade lahustuvuskõverad vees mahtanalüüsi meetodite arendamine tööstuskeemilised rakendusedAmadeo AVOGADRO(1776-1856) Itaalia füüsik ja keemik (autodidakt),hariduselt jurist, üks atomistlik molekulaarse teooria rajajaid. Põhitööd:
kahe koha võrra ettepoole. lagunemisel suureneb tuuma laeng ühe võrra ja element nihkub perioodilisuse tabelis ühe koha võrra tahapoole. kiirgus Seletatav tuuma üleminekuga ergastatud olekust põhiolekusse Tuuma ergastatud olek võib tekkida tuumareaktsioonide käigus, kus lõpptulemusena moodustub mitte põhiolekus, vaid ergastatud tuum, mis siirdudes põhiolekusse kiirgab sealjuures energiakvandi (- kvandi) 12 Näiteks boori isotoobi 5 B beeta lagunemisel võib tekkida isotoop 12 6 C 12 kuid võib tekkida ka isotoop 6 C* ergastatud olekus (tähistame tärniga) üleminekul põhiolekusse kiirgab tuum - kvandi Neid kiiri nimetatakse - kiirguseks, energiaga E = h , kus h on Plancki konstant ja kiiratava laine sagedus.
tõenäosem kui kiirete neutronite haaramine.Sellepärast kasutatakse looduslikul uraanil töötavates tuumareaktorites neutronite paljundusteguri tõstmiseks aeglusteid.Tuumareaktori põhielemendid on tuumkütus,neutronite aeglusti(raske või tavaline vesi, grafiit),soojuskandja reaktori töötamisel tekkinud soojuse reaktorist väljaviimiseks(vesi,vedel Na) ja reaktsiooni kiiruse reguleerumisseade(reaktori töötsooni viidavad vardad, mis sisaldavad kaadmiumi või boori aineid, mis neelavad hästi neutroneid)-Reaktor ümbritsetakse väljastpoolt kaitsekestaga,mis peab kinni gammakiirgust ja neutroneid.Kaitsekest tehakse raudbetoonist.Parimaks aeglustiks on raske vesi.Tavaline vesi haarab ise neutroneid ja muundub raskeks veeks.Heaks aeglustiks on ka grafiit, mille tuumad neutroneid ei neela. (uus)Tuumareaktor-seade, milles kulgeb juhitav tuumade lõhestumise ahelreaktsioon. Tuumareaktori neotonite
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal elektrone, mille l võrdub nt 0, 1, 2, 3, nimetatakse vastavalt s-, p-, d- ja f-elektronideks magnetkvantarv m – määrab orbit...
Nikeldamine Nikeldamine on kasutusel seal, kus soovitakse saada ilusat läikivat katet. Nikkel on terasele katoodiks ja poorse katte korral ei kaitse pinda korrosiooni eest. Kui nikeldatud pind saab mehaaniliselt kahjustatud hävineb teraspind kiiremini tavalisest. Hästi aitab olukorrast välja vask, mis kantakse enne nikeldamist terasele. Elektrokeemilisel teel sadestatud nikkel on suure kõvadusega. Kui nikeldamisel kasutatakse elektrolüüdis lisandeid fosforit ja boori saadakse korrosioonikindel ja ühtlase paksusega niklikiht. Alumiiniumi tuleb enne nikeldamist söövitada kroomhappe ja väävelhappe seguga. Vase ja vasesulamite nikeldamisel peab detailide ühendamisel vooluringi kasutama nikkeltraati. Kroomimine Kroomimine on levinud terase katmise viis, kuid ilma aluskihita ei kaitse kroom terast korrosiooni eest. Kroomiga kaetakse terastetaile, et vähendada neis sisepingeid. Veel võib kroomiga katta terast mitmekihiliselt, selle menetluse abil
Looduses toimub pidevalt väävli ja selle ühendite muundumine protsess on tasakaalus seega toimub looduses väävli ringkäik Happevihmad on H 2 SO4 Mineraalväetised Taimed vajavad kasvamiseks ja arenemiseks mitmeid toiteelemente: lämmastikku, fosforit, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, väävlit. Nimetatud toiteelemente vajavad taimed suurtes kogustes mistõttu nimetatakse neid makroelementideks. Väikestes kogustes vajavad taimed veel rauda mangaani boori molübdeeni(Mo) vaske, tsinki ja koobaltit neid elemente nimetatakse mikroelementideks. Väetisi milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena nimetatakse mineraalväetisteks.mineraal väetiste hulka loetakse ka orgaaniline ühend uurea ehk karbamiid CO(NH 2 ) 2 . 2 Mineraalväetisi omastavad taimed mullavees dissotsieerunult anioonide ( NO3 , HPO4 ,
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi ookeanini, idas Punase mereni (Sahara idapiiriks loetakse ka Niiluse orgu). Suurim ulatus idast läände 5700, põhjast lõunasse 2000 km, pindala üle 8 mln. km2. Umbes 4/5 Saharast on 200500 m kõrgune ...
6. Kõrgoomilised takistid: nende oomiline suurus ulatub giga- ja teraoomidesse. 4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga. 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist. Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid. Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu. Traattakistite materjaliks on tavaliselt konstantaan. Vähemtähtsate takistite materjaliks on nikroom (lubab kõrgemat kuumenemistemperatuuri). Takistite põhiparameetrid (tunnussuurused): 1. Nimitakistus Rn ja lubatud hälve R ± % : 1. E6 ± 20% (M) 2. E12 ± 10% (K) 3. E24 ± 5% (J) 4. E48 ± 2% (G) 5. E96 ± 1% (F) 6. E192 ± 0,5% (D)
[15] Mida paremini muld taimi toitainetega varustab, seda viljakam ta on ja seda suurem on saak. Viljapuud kasvavad normaalselt, kui põhjavesi on 1,2..1,5m sügavusel.Pinnalt kobestatud muld takistab niiskuse auramist sügavatest kihtidest ja säilitab seda taimejuurte tarvis. Mulla kobestamine parandab ka mulla õhusisaldust. Viljapuud võtavad rohkesti mullast lämmastiku, fosforit, kaaliumi ja kaltsiumi. Viljapuu vajab ka magneesiumi, väävlit, rauda, boori, mangaani, vaske, molübdeeni ja tsinki, mida mulla son tavaliselt piisavalt. Kui aga viljapuude kasvus ilmnevad mõningad häired või puudushaigsued, tuleb tingimata anda ka mikroväetist, mis sisaldavad eespool loetletud elemente. Kõik need elemendid on viljapuude kasvuks vajalikud ja mitte üksi ei ole asendatav teisega. Järelikult on vaja hoolitseda selle eest, et mullas oleks kõiki mikroelemente.
MANGAAN Vaesemad mullad Lääne-Eesti madalik. Liikuv mangaani sisaldus muutub vegetatsiooni perioodi jooksul kui siis on piisavalt sademeid, pole mangaani puudust. RAUD (Fe) Mullas 1-6%, valdavalt mineraalide koostises. Fe liikuvus mullas sõltub mulla reaktsioonist st. mulla happelisusest. Mida happelisem muld, seda liikuvam Fe. Kui on suur Fe sisaldus võib taimedele toksiliselt mõjuda. BOOR (Br) Lääne-Eesti mullad on booririkkad merevee mõju. Mujal sõltub boori sisaldus mulla lõimisest. Raskema lõimisega mullad on boori rikkamad. Kergema lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Mulla lupjamine vähendab mikroelementide liikuvust (v.a. molübdeen). MOLÜBDEEN On liikuvam leeliselistes muldades; molübdeeni rikkamad karbonaatsed mullad. Molübdeeni vaesed jõe valge ala see kus vesi jõkke voolab. VASK (Cu) Pärnu ja Kasari jõe valge ala on Cu poolest rikkad. Vaserikkad mullad on Põhja-Eestis loopealsed alad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
