III Arvutused gaaside ja aurudega 1. Tühja anumasse, mille ruumala on 18,53 dm3, viidi O2. Gaasi rõhk anumas 13 oC juures oli 1,52 atm. Leida anumas oleva O2 mass. Lahendus: 13oC = (273+13) = 286K g 1 ,5 2 a tm * 1 8 ,5 3 d m 3 * 3 2 P *V *M m ol m (O 2 ) = = = 3 8 ,4 g R *T 3 a tm * d m 0 ,0 8 2 *2 8 6 K m o l* K 2. Antud on 5 liitrit kloori normaaltingimustel. Arvutada kloori maht ja mass -10 oC ja 870mmHg juures. Lahendus: Normaaltingimustel - P1=760mmHg, V1=5 L, T1=273K Antud tingimustel - P2=870mmHg, V2=?,...
Iseseisev töö Juhendaja Juhendaja Nimi Pärnu 2009 Gaasikeevitus kuulub sulakeevituse rühma. Võrreldes kaarkeevitusega on gaasikeevitusel väiksem keevituskiirus ja suurem kuumutuspiirkond. Gaasikeevitusel kasutatakse järgnevaid põlevgaase: atsetüleen, propaan, looduslik gaas, vesinik, bensiin ja petrooleumi aurud. Atsetüleen. (C2H2) Atsetüleen on põhiline põlevgaas mida kasutatakse gaasikeevituse ja lõikamise juures. Tema leegi temperatuur võib ulatuda kuni 3150 oC-ni. Atsetüleen on värvitu ja terava küüslaugu lõhnaga gaas. Ta on plahvatusohtlik 0,15 -0,20 MPa rõhu all plahvatab sädemest või leegist ning samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini, mis ületab 200 oC. Kõige plahvatusohtlikumad on atsetüleeni ja õhu segud, mis sisaldavad 2,4 83% atsetüleeni.
Ei mõelda, et masina heitgaasid ei mõju meie Mss atmosfäärile kuigi hästi. Tänapäeval on palju erinevaid vahendeid ja võimalusi liiklemiseks. Võimalus on kasutada ühistransporti või olla sportlik ning liigelda jalgrattaga. Tavalises sõiduautos on viis kohta ja kui mitu inimest käib ühte kohta tööle samast kohast, siis miks ei võiks olla ökonoomsem ja sõita kõik koos. Paar autot vähem liikluses ja meie Maa on juba natukene puhtam. Paljud ohtlikud aurud satuvad õhku tehase korstende kaudu, millel pole peal spetsiaalseid katteid. Katted tuleks muretseda kindlasti. Ohtlike kemikaale on tänapäeval võimalik hävitada, neid ei pea peitma enam maa alla. Muutes lenukite arvu ja kõrgust taevas ja ostes osoonisõbralikud külmkapid, saame ära hoida osoonikihi hõrenemise. Kui me ei pööra oma tegevuste tagajärgedele tähelepanu, siis võime mõtlematult osoonikihti augud tekitada. Selle hõrenemise tagajärjed on surmavad
energiat on vedeliku pinna 1m2 ja kui palju tööd võib vedeliku pind teha kahanedes 1m2 võrra. ) Kapillaarsus, kapilaarid- peened torud või tahketes ainetes olevad tühikud (puidus, paberis, mullas, betoonis). Märgav vedelik tõuseb kapilaare mööda üles. Vedelik tõuseb kuni tõstev pindpinevusjõud F saab võrdseks vedeliku samba kaaluga P. Mittemärgamise korral tekib vedeliku samba langus kapilaaris. Aurud, õhuniiskus 1)küllastumata aurud- sarnanevad gaasidega: kokku surumisel tihedus suureneb, rõhk tõuseb, temp. tõuseb. 2)küllastunud aurud- tihedust antud temp. suureneda ei saa, hakkavad kokku surumisel veelduma. 50-70% on normaalne õhuniiskus. Paljudes kohtades tuleb täpselt jälgida õhuniiskuse suurust. S saab suurendada a)veeauru lisamisega b)temp. alandamisega, vähendada a)veeauru eemaldamisega b) temp. tõstmisega. Kastepunkt- temp, mille juures veeaur küllastub (hakkab tekkima või
kui hüdroksiidiooni asendumine protoneerimata alkoholis. Toimub Sn2 reaktsioon, kus protoneeritud alkohol vee eraldab nukleofiilse reagendi abiga. Bensoehape Omab ärritavat toimet. Ta on tule juures süttiv ning teda ei tohi kasutada lahtise tule juures. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust. Mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda. Auru plahvatuse oht ruumides, väljas ja kanalisatsioonis. Reageerib tugevate oksüdeerijate ja peroksiididega.Leelis ja leelismuldmetallidega reaktsioonis eraldub kergestisüttiv vesinik.Aurud moodustavad õhuga kergestisüttiva plahvatusohtliku segu, mis süttib kokkupuutel sädeme jms. Väävelhape
Doppler efekt Valgust lahutatakse spektriks, klaasprisma või difraktsioonivõre abil. Pideva spektri annavad hõõguvad tahked kehad, vedelikud ja küllalt tihedad gaasid. Joonspektri tekitavad hõredad gaasid ja aurud kõrgel temperatuuril või elektrilahenduse mõjul. Igal elemendil on iseloomulik joonspekter.Neeldumisspektri tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga asub pidevspektrit andev valgusallikas.Neeldumisjooned asuvad täpselt samades kohtades,kus asuksid antud gaasi kiirgusjooned.Seega saab spektrite uurimisega teha kindaks valgust kiirgavate või neelavate gaaside keemilist koostist. Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist
A. Tahked osakesed Tolmud, suitsud ja udud ühinevad sageli, moodustades tahkeid osakesi. Tolmud Tolmud tekkivad tahkete materjalide purustamisel peeneteks osakesteks, mis hõljuvad õhus enne raskusjõu toimel sadenemist. Tolmud tekkivad lihvimisel, puurimisel, jugapuhastusel, liivajoaga töötlemisel ja jahvatamisel. Suitsud Suitsud tekkivad tahkete materjalide aurustumisel kõrgetel temperatuuridel ja sellele järgneval kondenseerumisel. Näiteks metalli aurud jahtuvad ja kondenseeruvad väga väikeste osakestena, mille läbimõõt on tavaliselt alla ühe mikromeetri. Metallisuitsud võivad esineda sellistel operatsioonidel nagu keevitamine, sulatamine ja sulametalli valamine. Udud Väikesed vedelikutilgakesed tekkivad vedelike pihustamisel ja kondensatsiooniprotsessidel. Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel: Pihustamine Pindade katmine Segamine ja puhastamine B. Gaasid
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust
põlevvedelikud. Mürgistusoht Mürgistuse all mõistetakse ainete võimet kahjustada eluskudesid. Mürgistus võib tekkida gaaside sissehingamisel ja selle tagajärjeks võivad olla püsivad või ajutised tervisekahjustused. Püsivad tervisehäired on seotud raskelt ravitava või kutsehaigusega. Arvatakse, et vinüülkloriiidil ja butadieenil on vähki tekitav toime. Kõrge sagedamini põhjustavad veeldatud gaaside aurud joobumust: tasakaalu on raske hoida, reaktsioon aeglustub või puudub üldse. Joobumust põhjustavad kõikide veeldatud gaaside aurud. Mürgistuse vältimiseks tuleb analüüsida atmosfääri koostist, avastamaks mürgiste gaaaside olemasoluja määramaks nende kontsetratsiooni. Lämbumisoht Lisaks mürgistusele võivad veeldatud gaaside aurud põhjustada lämbumist. Õhku sattunud veeldatud gaaside aurud võivad suletud ruumides osaliselt või täielikult välja tõrjuda hapniku,
elavhõbe Omadused Hõbevalge läikiv metall Vedel Halva elektrijuhtivusega Suure pindpinevusega Tihedus on 13,6 g/cm3 Kasutusalad: kehatemperatuuri mõõtmine, õhurõhu mõõtmine, päevavalguslampides, elektroodides Ohtlikkus ja saamine Aurud on mürgised Põhjustavad kahjustusi kopsudes ja ajus Surmav doos 150300 mg Looduses on haruldane Saamiseks kaevandatav mineraal on kinaver Suurimad leiukohad Hispaanias http://www.youtube.com/watch?v=Z7IlxsuJlY Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Elavh%C3%B5be http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/elavhobe_teelekepler.htm
hingamismask - poolmask või täismask; kuulmekaitsmed - kui müratase ületab 85 dB. Kaitsemaskid Filtrite ülesandeks on puhastada sissehingatavat õhku tervisele ohtlikest osakestest. Filtrimaterjalid peavad vastama kahjulikele ainetele. Gaasifiltrid kaitsevad õhus leiduvate kahjulike gaaside eest. Tahkete osakeste filtrid kaitsevad tolmu, suitsu ja aerosoolide eest. Filtrite liigitus: A2 orgaanilised gaasid ja aurud, pruuni värvi; B2 anorgaanilised gaasid ja aurud, halli värvi; P1 mittetoksiline tolm, max kontsentratsioon ületab kuni 4 korda töökohal lubatud väärtuse; P2 kaitsevõime vähemalt 95%, kaitseks tervist kahjustava tolmu, udu ja suitsu eest (tahked ja vedelad osakesed), milliste kontsentratsioon ületab kuni 10 korda töökohal lubatud väärtuse; P3 kaitsevõime vähemalt 99%, kaitseks mürgiste ainete, aerosoolide, vähki tekitavate ainete, ensüümide, mikroorganismide eest, milliste kontsentratsioon
ettevõtetes. Vahel käitume nii harjumuspäraselt põlevvedelikke kasutades, et unustame selle tegeliku ohu sootuks ja siis võib olla õnnetus kerge tulema. Kergestisüttivate vedelike ehk ka põlevvedelike peamine oht on tuleoht, lisaks võivad nad põhjustada keskkonna saastumist ja kahjustada tervist läbi naha imendudes või aure sisse hingates. Meeles tuleb pidada, et kunagi ei põle vedelik ise, vaid selle (kohal) aurud segus õhu hapnikuga on kergesti süttivad. Seetõttu oleneb kergestisüttivate vedelike tuleohtlikkus nende aururõhust, leekpunktist ja keskkonnatemperatuurist ning teistest omadustest. Klass 4. Kergestisüttivad tahked ained jagunevad omakorda kolme alaklassi. Kergestisüttivad tahked ained, isereageerivad ained ja tahked mitteplahvatavas olekus lõhkeained. Kergestisüttiv või põlev, võib süttida kuumusest, sädemetest või leekidest.
Alkaanide füsioloogilised omadused: · On inertsed ühendid ja enamik erinevatega reageerivad aeglaselt või üldse mitte. Gaasilised ja alkaanide aurud elusorganismidele ohtlikud · Inimestele ja loomadele narkootiline toime. Ei lahustu vees ja ka veres. · Kahjustavadkeknärvisüsteemi, perifeerset süsteemi hiljem, võib olla surmav ALKAANIDE FÜÜSIKALISED OMADUSED : · Alkaanid on vees peaaegu lahustumatud. Vett-tõrjuvad · Metaani ja temaga sarnaste süsivesinike - alkaanide omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis.
Katsevahendid: Puhas piiritus (96,6%), kraanivesi, mõõtesilinder, tikud, 4 keeduklaasi katseteks. Katse 1: Valmistame 0% etanooli lahuse ( 0ml etanooli ja 20ml vett) Katse 2: Valmistame 30% etanooli lahuse ( 4ml etanooli ja 9,3ml vett) Ei põlenud, isegi ei võtnud korraks tuld. Katse 3: Valmistame 50% etanooli lahuse ( 10ml etanooli ja 10ml vett) Jook ise ei põle, aurud selle kohal põlevad. Võttis natuke tuld. Katse 4: Valmistame 70% etanooli lahuse ( 20ml etanooli ja 8,6ml vett) Põles korralikult, umbes 10 sekundit
mistõttu on ta keemiliselt väheaktiivne. Lämmastik ei põle ega soodusta põlemist. ! Väävelhappe tootmine: Ty Ajalooliselt toodeti lämmastikhapet salpeetri kuumutamisel väävelhappega. Saaduseks on üks vesiniksool (naatriumvesiniksulfaat) ning lämmastikhape. See protsess oli kasutusel juba 17. sajandist. Lämmastikhappe aurud, mis kuumutamisel eralduvad juhitakse vesijahutusega vastuvõtjasse, kust see siis vedelikuks kondenseerub. Lämmastiku tootmiseks on kasutatud ka elektri-kaarleegi meetodit. See protsess oli eriti levinud Norras 20. sajandi alguses. Kuna antud protsess on energiamahukas, siis tänapäeval leiab see vähe kasutust.
Estrid t CO at - Rasvad on estrid 59. Amiidid 61. - O-R naatriumetan a 65. R- aat m CO- 67. etaanamiid i NH2 i d 68. Orgaaniliste ainete põlemine: · Vedelik ise ei põle, sest ta ei segune õhuga piisavalt põlevad aurud vedeliku kohal. Mida kergemini aine aurustub, seda ägedamalt ta põleb. Kui on tahke aine, siis peab ta lagunema, et tekiksid aurud = pürolüüs -> oksüdeerumine · KATSE alkeenide põlemine: bensiin ja heksaan läksid kohe põlema väiksed molekulid, vähem C-aatomeid, lenduvamad diisel läks halvasti , tahmas palju · KATSE beilsteini test: Cl, Br ja I on võimalik tuvastada moodustavad kuuma vasktraadiga reageerides lenduvaid vaseühendeid.
1)poorne filterpaber-sobib 2)plastikaatkile-ei sobi 3)vatikiht-sobib 4)suhkrukiht-ei sobi 5)liivakiht-sobib 6)hre(marli)riie-ei sobi (Selle lessandega pole kindel)B. Milliseid laborivahendeid lheb vaja... a)destilleerimisel:kolb,termomeeter,kuumuti ja keeduklaas. b)filtrimisel:keeduklaas,filterpaber,klaaspulk ja lehter. C. Joonisel on kujutatud destillatsioonisaade.Kirjuta kastikesse number,millega on joonisel thistatud! a)destillaat-7 b)jahutusvesi-8 c)destilleeriv lahus-2 d)vedeliku aurud-3 e)(mar)kolb-1 f)termomeeter-4 g)kooniline kolb-6 h)jahuti-5 D.Joonisel on kujutatud filtrimisseade.Kirjuta joonisel numbriga thistatud katsevahendite ja vedelike nimetused. 1)keeduklaas 2)sete 3)klaaspulk 4)lehter 5)filterpaber 6)kooniline kolb 7)filtraat
Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Dietüüleeter CH3CH2OCH2CH3 Lahustuvus väike, Narkoos Mürgised tihedus väiksem vee (ebameeldivad aurud, (eeter) omast, kõrvaltoimed), kergestisüttiv, ravimid, lahustid aur kergem õhust, tuimastav, eetrit kasutati sulamis- ja anesteesiana uimasti
võib kergesti üle minna kõrgemale oksüdatsiooniastmele. 4.Loetle tähtsamaid kaevandatavaid kütuseid. -nafta,maagaas,kivisüsi,pruunsüsi,turvas 5.Miks tahked kütused on kasutamiseks ebamugavamad kui vedelad ja gaasilised? -sest tahke kütuse põlemisel ei pääse õhuhapnik põlevale ainele hästi ligi ja põlemine on mittetäielik,raskem reguleerida leegi suurust ja temp. 6.Millistel tingimustel toimub põlemine leegiga? -leek tekib ainult siis,kui põlevad mingid gaasid või aurud 7.Millistel tingimustel leek tahmab? -kui kütuse koostises on suhteliselt palju süsinikku jääb osa sellest täiesti põlemata
.. Normaaltingimustes Jood on keemiliselt esineb jood aktiivne, kuigi tumepruunide võrreldes teiste kristallidena halogeenidega vähem aktiivne Lahustub vees halvasti; piirituses, eetris hästi Füüsikalised omadused Sulamistemperatuur 113,5 0C Keemistemperatuur 184,35 0C Tihedus 4,93g/cm3 Kõvadus Puhtalt kujul väga kõva kristalne aine Keemilised omadused Kuumutamisel tekivad toksilised aurud, mis on lillat värvi Jood on tugev oksüdeerija Kasutamine Meditsiinis radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna Tööstuses katalüsaatorina orgaanilises sünteesis Fotograafias Keedusoola lisandina Leidumine Kõige rohkem Tsiilis Looduses saadakse joodi naftapuuraukude veest ja merevetikatest Jood esineb looduses peamiselt ühenditena Jood ja organism Jood on kilpnäärme hormooni koostisosa. Joodi puudus põhjustab: Struumat Raseduse katkemist Väärarengut
Põhjustajaks võib olla inimlikud vale tehnoloogia ja tehnilised rikked. Õnnetus on vähe tõenäoline. Tervisekahjustus: Plahvatus võib põhjustada raskeid vigastusi territooriumil olevatele töötajatele. Tugeva tuule korral võib ohualast välja kanduda põlemisel eralduv mürgine suits, mille pikemaajalisel sissehingamisel võib inimestel tekkida tervisekahjustus. Bensiin kui ka diisel on nahka ärritavad, kuivad ja lõhestavad nahka ning võivad absorbeeruda läbi naha. Aurud ärritavad hingamisteede limaskesti, võivad põhjustada uimasust või lämmatada, tekitada peavalu, peapööritust ja iiveldust. Võib põhjustada pärilikke geneetilisi muutusi. Põhjustajaks välised tegurid. Näiteks tugev tuul, mis viib mürgised aurud Viljandi kesklinna kohale. Keskkonnaoht: Mahavalgunud vedelik võib sattuda veekogudesse ja kanalisatsiooni. Diisel on ohtlik veeorganismidele. Imendub kergesti pinnasesse. Bensiin võib põhjustada pöördumatuid muutusi veekooslustes
kasut. automootorijahutuss.koostises. Propaantriool(glütserool)HOCH2CH(OH)CH2OH Looduslik ühend,isegi toitaine. Kuulub rasvade mol.koostisesse. Viskoosne vedelik,seguneb hästi veega,värvitu,magus maitse,lahtistava toimega. Kasut. kosmeetikaap.,hoiab niiskustasakaalu. Põlemine.-dekanool-C10H21-OH+O2--10CO2+11H2O Keemil.püsivuse põhj.-Sidemed tugevad(C ja O vahel) MTBE- CH3OC(CH3)3 kasut.lisandina ökoloogilise bensiini tootmisel.saastab vett.dietüüleeter-CH3CH2OCH2CH väga lenduv,aurud õhust raskemad.plahvatusohtlik. etüül-CH2CH3;METÜÜL-CH3;PROPÜÜL-CH2CH2CH3;DIOOL-OH
raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. Vedeliku aurustamine lahustunud tahke aine eraldamine lahusest. Vedeliku aurustamisel jääb aurustusnõusse tahke aine. (nt soola veest) 5. Destilleerimine vedeliku (lahusti) eraldamine lahusest (puhta vedeliku kättesaamiseks). Vaja läheb filterpaberit, termomeetrit, ümarkolva, kuumutit, koonilist kolva. Tuleb pärast vedeliku aurustumist aurud uuesti jahutada ja kondenseerumisel tekkinud vedeliku juhtida teise anumasse. Saadud vedelikku nim. destillaadiks. Vedeliku lahustunud tahke aine lahuse kuumutamisel reeglina ei aurustu, seetõttu saame destilleerimisel puhta lahusti.
6) Mis on isomeeria? Ühendid, millel on sarnane summaarne valem kuid erinev struktuur. 7) Mis on alkaanid? Süsivesinikud, mille molekulis süsinike aatomite vahel on ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. 8) Alkaanide füüsikalised omadused. Veest kergemad. Hüdrofoobsed ained ja vees ei lahustu. Värvusetud. Agregaatolek muutub homoloogilises reas korrapäraselt. Süsiniku arvu kasvuga kasvab alkaanide tihedus, sulamistemp, keemistemp. Alkaanide aurud on mürgised. 9) Alkaanide keemilised omadused. Põlevad. Reageerivad halogeenidega(asendusreaktsioon) 10) Põlemine ja reageerimine halogeenidega. VIHIKUST 11) Alkaanide struktuurvalemid ja nimetused. +VIHIKUST 1.met 2.et 3.prop 4.but 5.pent 6.heks 7.hept 8.okt 9.non 10.deka (Süsinike arv peaahelas) 12) Tähtsaimad alkaanid. Metaan, naftasaadused
Iseloomuliku lõhna ja narkoosi tekitava toimega Etüün Värvitu gaas, nõrk eetri lõhn. Sissehingamisel tekitab narkoosi. Mis on hüdraatimine, nitreerimine, hüdrogeenimine?- Hüdraatimine alkeeni liitmine veega Hüdrogeenimine alkeeni liitmine vesinikuga Nitreerimine - kui benseeni molekuli üks vesiniku aatom asendatakse nitrorühmaga. Nimeta benseeni füüsikalisi omadusi. Värvitu, veest kergem. Iseloomuliku lõhnaga vedelik, ei lahustu vees. Toatemperatuuril aurustub, aurud on väga mürgised. Iselahustiks rasvadele ja valkudele. Mis on alkeenid ja alküünid? Seleta mõisted ja too iga rühma kohta üks näide. Alkeenid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kaksiksidet. Nt: -C=C- / CH2=CH2 Alküünid ühendid mis sisaldavad süsivesinike vahel kolmiksidet. Nt: -C=C- / CH=CH Mille poolest erinevad aromaatsed süsivesinikud teistest küllastumata süsivesinikest? Aromaatsed süsivesinikud kujutatakse alati kinnise ehk tsüklilise süsinikuahelana. Ehk
Õhkkonna kaitse Peale looduslike gaaside võib õhk inimtegevuse tulemusena sisaldada ka muid komponente. Saasteaineid satub õhku paljudest allikatest, erinevad on ka nende omadused ja koostis: tolm, suits ja tahm, väävli ja lämmastiku oksiidid, hapete aurud, süsinikuühendid, raskmetallid, radioaktiivsed ained jt. Üks suuremaid tolmutekitajad on tsemenditööstus. Väga ohtlikud on keemiatööstuse heitmed. Õhu saastatuse tulemusena suureneb haigestumine bronhiiti, südamehaigustesse ja astmasse. Saastatud õhk kajustab esmajärjekorras vastsündinuid, elatanud südamehaigeid ja astmaatikuid. Äärmislet ohtlik on hingamisteedele sudu: mürgine udu, mis tekib udu ja saastainete koosmõjul linnades
Areenid. Areenid aromaatsed süsivesinikud, mis sisaldavad benseeni tuuma. Benseeni tuumas on süsinike vahel nn. pooleteistkordsed sidemed. Benseeni füüsikalised omadused: Veest kergem Iseloomuliku lõhnaga Värvusetu vedelik Keemis temp. 80 C Sulamis temp. 5,5 C Ei lahustu vees Lahustub hästi orgaanilistes lahustites Benseen ja tema aurud on mürgised ja õhu käes kergesti süttivad. Benseen on ise hea lahusti rasvadele, valkudele ja paljudele süsivesinikele. Keemilised omadused: 1) Reageerimine lämmastikhappega 2) Reageerimine Halogeenidega Katalüsaator AlCl abil ERAND! Kui Benseeni tuuma juures on juba aktiveeriv rühm (aminorühm, alküülrühm, hüdroksüülrühm) siis toimub asendusreaktsioon 2, 4 ja 6 süsiniku juures .
koristamine tavamõistes. Me koristame selleks, et saada erinevad pinnad elamises puhtamaks. Puhas kodu on silmale hea vaadata. Koristatakse ka tervislikumas keskkonnas elamise eesmärgil. Ideaalis võiks säravpuhta kodu saamine olla ka lihtne ja tulemus võiks hästi lõhnata.Mida me siis tervislikuma ja puhtama elu nimel tavaolukorras teeme? Me kasutame üsna sageli vahendeid, mis on ohtlikud nahale sattudes, sisse hingates ja mille aurud ärritavad silmi. Tervislikuma kodu nimel me ostame kalli raha eest poest kokku mürgimärgiga kangeid tooteid. Me peame koristusvahendeid hoidma võimalikult kaugel laste käeulatusest ja nende vahendite keskkonnamõju on sageli lõpuni uurimata. Teada on, et väga paljude koristusvahendite jääke ei suudeta veepuhastusjaamades joogiveest eemaldada. Terviseohtlike vahenditega puhtaks saadud kodu lõhnab kas kemikaali enda või siis sünteetiliste lõhnaainete järgi
poolest Kasutetakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides, värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendeina Broomidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt. hüsteeria ja langetõve juhtudel Broom vedelal kujul Jood Normaaltingimustes esineb tumepruunide kristallidena Keemiliselt aktiivne, kuigi teistest halogeenidest vähem aktiivne Tugev oksüdeerija Kuumutamisel tekivad toksilised aurud Kasutatakse keedusoola lisandina, fotograafias, radioaktiivsuse vastu ja antiseptikuna. Leidub taimedes ja vees Jood kristallina Astaad Radioaktiivne element Leidub maakoores Kõige haruldasemalt esinev aine Kasutatakse meditsiinis Pole kunagi makroskoopiliselt vaadatud Tänan kuulamast!
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel
Kordamisküsimused 10.klass KONTROLLTÖÖ nr.2 1. Millised on alkaanide füüsikalised omadused? - omadused muutuvad korrapäraselt süsiniku aatomite arvu suurenemisega molekulis - mol. kasvuga suureneb ka alk. tihedus ning kasvab sul. ja keemistemp. 2. Millised on alkaanide füsioloogilised omadused? - keemiliselt inertsed st reageerivad ainetega aeglaselt või ei reageeri üldse, sellegipoolest on alkaanide aurud elusorganismidele ohlikud - omavad tugevat narkootilist toimet, võivad kahj. kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel
Füüsikalised omadused · Sulamistemperatuur: 113,5 °C · Keemistemperatuur: 184,35 °C · Tihedus: 4,93 g/cm3 · Värvus : joodi värvus on kas metallse läikega must või violetne. Gaasilises olekus on jood lilla · Kõvadus: puhtal kujul on jood väga kõva kristallne aine Keemilised omadused · Oksiidi tüüp: tugevhappeline · Kuumutamisel tekivad toksilised aurud · Jood on tugev oksüdeerija · Elektronegatiivsus: 2.66 · Ühendid: Oksiidid: I2O4; I2O5 ;I4O9 Kloriidid: ICl; (ICl3)2 Fluoriidid: IF; IF3; IF5; IF7 Bromiidid: IBr Kasutamine · Tööstuses: tsrkooniumi ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis · Keemilises analüüsis: jodomeetrias ·
2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape
meenutab kloori lõhna. Füüsikalised omadused 99-protsendilise lämmastikhappe: Tihedus on umbes 1,52 g/cm³ Sulamistemperatuur on umbes -41,7 °C Keemistemperatuur on umbes 84 °C (lämmastikhape lagunemisel eraldub lämmastikdioksiid) Värvus- lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi. Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad. Keemilised omadused Lämmastikhapet võib vaadelda koosnevana lämmastikpentoksiidist (N2O5) ja veest (H2O). Lämmastikhape ei ole keemiliselt eriti stabiilne ja laguneb ka valguse toimel pikkamööda lämmastikdioksiidiks, hapnikuks ja veeks Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Lämmastikhappe soolad (sisaldavad nitraatiooni) on nitraadid ja
värvuseta, kergesti lenduv keemilistes reaktsioonides mürgine vedelik. ning on üks olulistest kasvuhoonegaasidest. Tema eluiga atmosfääris on umbes Sulamistemperatuur -22.9 10 aastat. Keemistemperatuur 76.7 Vees lahustuvus 0.08048 Kasutusalad: g/100 mL Ei juhi elektrit Tulekustutites (tema rasked Tihedus 1,593Mg/m3 aurud isoleerivad tulekolde) Hea lahusti rasvadele ja vaikudele Kuivpuhastusvahendina plekkide eemaldamiseks Külmutusseadmetes Diklorometaan CH2Cl2 Värvitu, lenduv, kergelt magusa lõhnaga vedelik ei segune veega, kuid seguneb paljude orgaaniliste lahustitega ehk solventidega
tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3
KEEMILISED OMADUSED: destillatsioonil. Väärisgaasid reageerivad metallidega. HALOGEENID: Näited: *VII A rühma elemendid v.a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi: gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3
Füüsikalised omadused Vastavalt süsinikahela pikkusele ja selle ehitusele on alkaanid gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Alkaanid on veel peaaegu lahustumatud. Alkaanid on hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega ning alkaanid ei segune veega ega märgu. Füsioloogilised omadused Alkaanid on inertsed st. Nad reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt või ei reageeri üldse. Alkaanide aurud ega gaasilised alkaanid pole elusorganismidele ohutud. Neil on tugev narkootiline toime. Suurte koguste sissehingamine võib olla surmav Tahked alkaanid ei tundi organismi. Hüdroofilised ained: 1) esineb vastastikmõju veega 2) märguvad ja lahustuvad vees 3) võivad moodustada vesiniksidemeid Hüdrofoobsed ained: 1)puudub vastastikmõju veega 1) 2) ei märgu ega lahustu vees 2) Ei saa moodustada vesiniksidemeid
anesteesias, kuid sellest loobuti mürgisuse tõttu. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halogeeniühendid vees äärmiselt vähe, kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrofoobseid aineid. Nii kasutatakse halogeeniühendeid rasvade, õlide, vaikude, polümeerida jt materjalide lahustamiseks. Tetraklorometaan on üks komponente tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad tulekolde. Täname kuulamast!
Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4 Väävlishape H2SO3
nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile . Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. 3. Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). 4
Naatriumdikromaat lõhnatu erkorantz soolpulber. Mittesüttiv, kuid suurendab teiste ainete süttivust. Vältida tolmu levikut. Väävelhape värvitu, lõhnatu, õline vedelik. Tugev oksüdeerija, reageerib ägedalt süttivate ja redutseerivate ainetega. Reageerib ägedalt ka alustega ja on koos enamuse metallidega moodustab süttiva/plahvatava gaasi. Söövitav. Vältida pikaajalist sissehingamist. Atsetoon vedel värvitu vedelik. Kergesti aurustuv, vältida sissehingamist. Aurud võivad õhuga koos moodustada plahvatusohtlikke segusid. Nahale sattudes põhjustab ärritust. Vajalikud aine hulgad Isopropanool 15,1 g (20 ml) Naatriumdikromaat 22 g Konts. väävelhape 18 ml Töö käik Reaktsioonikolbi valatakse 20 ml isopropanooli ja tilklehtrisse lahus, mis saadakse 22 g Na2Cr2O7 lahustamisel 60 ml vee ja 18 ml kontsentreeritud väävelhappe segus. Kroomsegu tilgutatakse reaktsioonikolbi, kus peab algama energiline reaktsioon. Kui kroomsegu on
Osmiumtetraoksiid on niivõrd rabe, et teda võib rauduhmris pulbriks peenestada. Puhas osmium on sinakashall, aga tema pulber sinakasmust. Osmiumpulbri ebatavalised omadused seisnevad veel ka selles, et ta ühineb juba tavalisel temperatuuril õhu käes aeglaselt hapnikuga. Seejuures liidab üks osmiumi aatom neli hapniku aatomit. Osmiumtetraoksiidi sulmistemperatuur 48 C ja keemitemperatuur on 130 C . Seejuures tekib aur, mis mõjub halvasti limaskestale. Osmiumtetraoksiidi aurud on eriti ohtlikud silmadele, kun nad võivad põhjustada pimedaksjäämist. Osmiumtetraoksiidi aurudel on spetsiifiline lõhn. Mõned uurijad võrdlevad seda roiskunud rõika lõhnaga. Erilist osmiumis ja pildid: Osmium on ainus metall millel on lõhn. Samuti on ta suurima tihedusega metall. Kasutatud kirjandus: 1. http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F %252Fwww.miksike.ee%252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fosmium_liina.htm 2. http://www.miksike
Fluoroplasti ehk tefloni kasutatakse keemiliselt väga vastupidava materjalina keedupottide või pannide vooderdisena. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes ja aerosoolide tekitamiseks. Fluoriühendeid sisaldub luude koostises, eriti aga hambavaabas.Kloor on elemendina keedusoola koostiselement ja inimeste elutegevuseks vajalik. HC-iga puhastatakse metallpindu jootmis- ja tinutamistöödel.Halogeenühendit tetraklorometaan on üks komponente tulekustutusvahendites, kuna ta ei põle ja rasked aurud katavad ning isoleerivad tulekolde. Halogeenuühendeid kasutatakse ka keemilises puhastuses. Pestitsiidid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulikeleeluorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. Pestitsiidide hulka kuuluvad ka halogeeniühendid- heksaklorotsükloheksaan ja DDT. Mõlemad on valged kristalsed ained, mis vees praktiliselt ei lahustu, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes.Nad on väga mürgised putukatele, kuid õnnetuseks ka
põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse.Kuna vee keetmisel tema soolad ei aurustu, siis destilleeritud vesi praktiliselt ei sisalda lahustunud soolasid. Destillerimist kasutatakse puhta vee saamiseks keemialaborites, apteekides kuid vähesel määral ka tööstuses (destillerimine kulutab palju energiat ning on seetõttu kallis) Teine võimalus vee kareduse kõrvaldamiseks on kasutata reaktiive, mis sadestavad vees
Mitte mingil juhul ära liiguta taldrikut flambeerimise ajal! Soovitav on läheduses hoida ka suuremat sorti metallkaant - juhuks, kui flambeerimine kontrolli alt väljub. Flambeerimiseks peab Alkohol olema vähemalt 40% (mahuprotsent). Mida kangem alkohol, seda kauem leegid kestavad. Sobivad erinevad Brändid (sh maitsestatud), Konjak, tume Rumm, Viski, Grand Marnier, Cointreau, Triple Sec. Flambeerimine: Esmalt kuumuta alkohol piisavalt soojaks (st, kuni eralduvad aurud). Liigsel kuumutamisel alkohol aurustub ja flambeerimine ebaõnnestub. Kuumutamiseks vala nõutud alkoholikogus väikesesse potti. Tõsta pott nõrgale tulele (NB! ära eales vala alkoholi otse pudelist pliidi kohal olevasse potti, kuna leegid võivad mööda alkoholi "üles ronida"). Kui alkohol kergelt aurub, siis kalla veidi kuuma alkoholi suure lusika/kulbi sisse ning süüta pika tikuga põlema. NB! Flambeerimine õnnestub ainult juhul, kui (a) alkohol on piisavalt kuum; ning (b) kui
Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga (happe aurud) ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. (Happe mõõtmisel kasutada katiseprille) Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi 20 ml lahust, lisada vett kriipsuni, sulgeda korgiga ning loksutada intensiivselt. Pipetid ja bürett peavad olema eelnevalt loputatud töölahusega lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama
lihtsam, sest poole tööst teevad kas masinad või imetlusväärsed puhastusained. Mitmed põnevad nipid vanast ajast ja tänapäeva imevahendid teevad koos suurepärast tööst. PUHASTUSAINED JA TÖÖVAHENDID PUHASTUSAINED T Ö ÖVA H E N D I D Ainetele, millega Tähtis on valida oma kodu või koristamiseks kontorit koristame, tuleb mugavad ja pöörata palju käepärased tähelepanu, sest töövahendid. aurud, mis maha jäävad, jõuavad meie hingamisteedesse! § Puhastusainete ja töövahenite valimisel peab arvestam milline on ruum, mis vajab koristamist ja mis otstarbe seda kasutatakse. § Sama oluline on tähelepanu pöörata sellele, milline mustus on vaja eemaldada. § § Õigete tööriistade ja puhastusainete teadlik kasutus teeb töö palju lihtsamaks. § § Puhastusaineid ei tohi kasutada ,,igaks juhuks". VESI TÄHTSUS PUHASTUSTEENINDUSES
Elektrooniliste jäätmete teekond GEO 2014/1 40 miljonit · elektri- ja elektroonikaseadet arvutid telefonid elektripliidid jne visatakse ära igal aastal Mürgine prügi · Palju praagitakse välja töökorras seadmeid · Üks vana arvuti toob sisse 7 eurot · Pliitolm eraldub kopsimisel hingatakse sisse kahjustab lõpuks aju · Plaatide ja juhtmete sulatamisel tekivad mürgised vähki tekitavad aurud Hiina taaskasutuskeskuses lammutavad India töölised poleerivad teleriekraane, mis naised käsitsi arvuteid lähevad uuele ringile Baseli konventsioon 1989 keelab riiridevahelise ohtlike jäätmete veo Riigist tohib välja viia vaid · töökorras seadmeid · seadmeid, mida sihtriigis saab parandada Seda, mis ei tööta, loetakse jäätmeteks. Nende eksport on keelatud Veetakse välja · India · Hiina · Vietnam · Ghana · Nigeeria
Kahekordne destillatsioon NB! 1000 kg õunu 780 liitrir siidrit Valmistamismeetodid 1. Potstill meetod: Kerge õuna aroom Kestev järelmaitse Pikk laagerdusaeg 2. Kolonndestillatsiooni meetod: Tugev õuna aroom Puuviljane maitse Potstill meetod Traditsiooniline potstill 1. destillatsioon: "petite-eau" 25-30% 2. destillatsioon: Bonne chauffe 70% Jätkuvdestillatsioon Siidrit kuumutatakse aurustumiseni Aurud jahutatakse maha ja tulemuseks on 70° alkohol Kuidas tarbida? Fine ehk noor Calvados Puhtalt koos jääga Kokteilides, aperitiividena Toidu vahele digestiivina V.S.O.P Digestiivina, koos tugevamaitselise juustuga X.O Tumeda sokolaadiga, sigariga Tarbimine
annaabi.ee 
