Otsingule "rasvhapped" leiti 647 faili

rasvhapped on mittepolaarsed molekulid ja esinevad seet├Áttu anh├╝dreeritud vormis (v├Árluseks: 1g gl├╝kogeeni seob 2g vett). 70 kg kaaluval inimesel on energiavarust 100000 kcal trigl├╝tseriidides, 25000 kcal valkudes (lihastes peam), 600kcal gl├╝kogeenis ja 40kcal gl├╝koosis.
3
rtf

Bioloogia - Rasvhapped

Lipiidid on veest kergemad ja h├╝drofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad: Vedelad rasvad -taimsed ├Álid ,Tahked rasvad- loomsed rasvad ,Vahad- taimsed ja loomsed. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad - Loomadel on peamiselt k├╝llastatud rasvhapped - tahked rasvad (nt seapekk). Vedelad rasvad ehk ├Álid - Taimedel on peamiselt k├╝llastumata rasvhappe...

Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist
10
pdf

Omega-6 ja -3 rasvhapped Sinu kehas.

´éĚ Omega-3 ja Omega-6 rasvhapped on IGA RAKU membraanis. ´éĚ Omega-3 ja Omega-6 on meie kehas asendamatud ja neid PEAB saama toiduga. ´éĚ Sinu keha koosneb 100 trillionist ( 1018 ) rakust, mis k├Áik vajavad normaalseks funktsioneerimiseks nende rasvhapete tasakaalu! ´éĚ Omega-3 on v├Ąga t├Ąhtis toidu komponent hoides korras immuns├╝steemi, n├Ąrvi...

Bioloogia - Keskkool
5 allalaadimist
10
pptx

Rasvhapped

k├Árgemaid ├╝healuselisi karboks├╝├╝lhappeid, mille s├╝sivesinikradikaalis on 4┬ş20 s├╝siniku aatomit. Teisis├Ánu: looduslike rasvade koostises olevad monohapped. Liigitus Ahela pikkuse j├Ąrgi: l├╝hike (v├Ąhem kui 6); keskmine (612); pikk (13 21)ja v├Ąga pikk ahel (rohkem kui 22 s├╝sinikku ahelas). Vastav...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
18 allalaadimist
2
docx

Rasvhapped

Rasvhapped ´éĚ Pika alifaatse ahelaga karboks├╝├╝lhapped ´éĚ Jagunevad k├╝llastunud ja k├╝llastumata ├╝henditeks ´éĚ Tulenevad trigl├╝tseriididest ja fosfolipiididest ´éĚ Olulised energiaallikad Tootmine: Rasvhapped on tavaliselt toodetud t├Â├Âstuslikult trigl├╝tseriidide h├╝drol├╝├╝si teel, mis toimub gl├╝tserooli eemaldamisega (l├Áhustatakse molekulid veega reageerides). Leidumine: Leidub lihastes ning lihas. Vajalik inimese or...

Keemia - Keskkool
2 allalaadimist
1
doc

Rasvad, kolesterool

RASVAD Rasvad on gl├╝tseriini ehk propaantriooli ja k├Árgemate karboks├╝├╝lhapete(rasvhapete) estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. K├Árgemate karboks├╝├╝lhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on ├Álid. Rasvad on ├╝hed energiarikkamad toitained. 1 gramm rasva annab energiat ca 9 kcal, 1 gramm s├╝sivesikuid 4 kcal ja 1 gramm valku samuti 4 kcal. Ras...

Keemia - Keskkool
5 allalaadimist
4
doc

Orgaanilised ained

(aat) Alkaanid. ( aan) a) CH3┬şCH2┬şCO┬şO┬şCH3 + H2O CH3┬şCH2┬şCOOH + CH3OH a) CH3┬şCH2┬şCH3 + Cl2 CH3┬şCH2┬şCH2Cl + HCl b) CH3┬şCH2┬şCO┬şCH3 + NaOH CH3┬şCH2┬şCOONa + CH3OH b) CH3┬şCH2┬şCH3 + HNO3 CH3┬şCH2┬şCH2NO2 + H2O c) (CH3┬şCH2┬şCOO)2Ca + 2H...

Keemia - Keskkool
303 allalaadimist
23
doc

Keemia konspekt

KEEMIA Alused ehk h├╝drooksiidid Koosnevad metallis ja h├╝drooksiid r├╝hmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium h├╝drooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse j├Ąrgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud h├╝drooksiidid...

Keemia - Kutsekool
464 allalaadimist
1
doc

Rasvad-valgud

K├╝llastunud rasvhapped ┬ş ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. K├╝llastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja pol├╝k├╝llastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape ┬ş k├╝llastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise s├╝nteesida. Detergent ┬ş s├╝nteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep ┬ş Aminohape ┬ş am...

Keemia - Keskkool
123 allalaadimist
7
doc

Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker

(primaarne struktuur.) Nukleiinhape = pol├╝nukleotiid. DNA ┬ş desoks├╝ribonukleiinhape. RNA ┬ş ribonukleiinhape. L├Ąmmastikalused- Aromaatsed ts├╝klilised ├╝hendid, mis lisaks s├╝sinikule sisaldavad ka l├Ąmmastiku aatomied, (N- alused) tuleneb keemilistest omadustest. NUKELIINHAPETE STRUKTUUR: Primaarne:L├Ąmmastikaluste...

Biokeemia - Tallinna Tehnika├╝likool
112 allalaadimist
3
doc

Lipiidide metabolism

LIPIIDIDE METABOLISM Rasvad ┬Ě moodustavad 10-20 % imetajate kehamassist ┬Ě moodustavad ~80 % loomse organismi energiavarust ┬Ě paiknevad adipots├╝├╝tide (rasvarakkude) vakuoolides ┬Ě katavad ca 1/2 s├╝dame, neerude, maksa ja skeletilihaste energiatarbest ┬Ě sisalduvad taimede seemnetes kui esmane energiaallikas LIPIIDID KUI EFEKTIIVNE "K├ťTUS" 70 kg kaaluva inimese keskmine"k├╝tusevaru" Ainegrupp...

Biokeemia - Tallinna Tehnika├╝likool
79 allalaadimist
4
doc

Karboks├╝├╝lhapped. Estrid ja amiidid.

Karboks├╝├╝lr├╝hmas on kaks hapniku aatomit. M├Álemal on nukleofiilne (-) tsenter, kuid nende omavaheline vastastikm├Áju nihutab elektronid suuresti karbon├╝├╝lsele hapnikule ning seet├Áttu on see tsenter nukleofiilsem ja aluselisem. Vt. elektrofiilide ja nukleofiilide paiknemist ├Ápik lk 19 o KH keemilised omadused...

Keemia - Keskkool
179 allalaadimist
1
txt

Elut├Ąhtsad s├╝siniku├╝hendid

Tselluloos on teine thtis looduslik polmeerne sahhariid.Tselluloosi summaarne valem on C6H12O5. Tselluloos on keemiliselt vastupidav ja loomad seda seedida ei saa . Tema molekuli lhustavad bakterid ja seenekesed. Tselluloos on organismis konstruktsioonimaterjal. tselluloosirikkamad materjalid on ntks puuvill.RAsvad on tekkinud gltseroolist ja rasvhapetest. Rasvhapped on pika ssivesinikahelaga karbokslhapped. Rasvu leidub kikides elusorganismides, nad on organismis thtsaks varuaineks, mida organism kasutab toidupuuduse korral. .RAsva rsumine thendab rasva oksdeerumist ja lagunemist. Rasvad on vett-trjuvad.Valgud on looduslikud polmeerid, mis koosnevad glkoosi tsklitestaminohapete jkidest.Aminohapeteks nim. karbokslhappeid, mis sisaldavad ka NH2 rhma. Aminohapete ldvalem on R-CH-COOH. . Valgud on elusor...

Keemia - P├Áhikool
32 allalaadimist
2
doc

Transrasvad: kahjulikud v├Ái kasulikud?

P├Áhiprobleem: Rasvad ┬ş kahjulikud v├Ái kasulikud? Eri rasvade kasulikkuse-kahjulikkuse ├╝le otsustamine pole kerge, kuid tervise ja pikema eluea nimel tasub asjasse s├╝venemine ja toitumisharjumuste muutmine end ├Ąra. Muutused t├Ąnap├Ąeva toiduainetehnoloogias ja tervisele kahjulikud transrasvad panevad paljusid ├╝ha rohkem muretsema. Kas t├Áesti on v├Ąhev├Ą├Ąrtuslik ja ebakvaliteetne leidnud kindla koha meie toidula...

Bioloogia - Keskkool
19 allalaadimist
2
docx

Karboks├╝├╝lhapped konspekt

Karboks├╝├╝lhapete nimetused tuletatakse s├╝sivesinike nimetustest ja lisatakse nimele l├Áppu l├Áppliide - hape. Mida k├Árgem keemistemp., seda sugevamad on molekulide vahelised sidemed. Tihedus v├Ąheneb sest molekulide ruumalad suurenevad ha neid mahub v├Ąhem. F├╝├╝sikalised omadused Madalamad karboks├╝├╝lhapped (kuni...

Keemia - Keskkool
37 allalaadimist
1
docx

Pol├╝meerid, sahhariidid ja valgud

Nitrogl├╝tseriin ehk d├╝namiit-├Áline vedelik ja v├Áimas ning ohtlik l├Áhkeaine, mis plahvatab isegi p├Árutuse korral Nitrotselluloos-saadakse tselluloosi t├Â├Âtlemisel l├Ąmmastikhappe ja v├Ą├Ąvelhappe seguga. Sulfaadid-v├Ą├Ąvelhappe estrid Sariin- vedelik, mille molekulid tungivad l├Ąbi naha ning halvavad n├Ąrvis├╝steemi,kutsuvad esile ka surma. Bina...

Keemia - Keskkool
19 allalaadimist
1
doc

Estrid

hapete ja alk. reeageerimissaadused. F├╝├╝s. ja looduses: *Estreid leidub looduses paljudes taimedes. N. juurtes- palderjan, lehtedes- piparm├╝nt, seemnetes, viljades- k├Â├Âmned, kroonlehtedes- roosid-roosi├Áli. *Loomsest materj kuuluvad estrite huka k├Áik rasvad. *Kergemate hapete ja alk estrid on meeldiva lille v├Ái puuvilja l├Áhnaga vedelikud ja neid nim puuviljaessentsideks....

Keemia - Keskkool
18 allalaadimist
5
doc

BIOKEEMIA KORDAMISK├ťSIMUSED JA VASTUSED

├ťhe gl├╝koosi molekuli t├Ąielik aeroobne l├Áhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli s├╝nteesi. Kirjeldage, millistest radades ja mil viisil s├╝nteesitakse gl├╝koosi t├Ąilikul l├Áhustumisel ATP-d. Gl├╝kol├╝├╝si energia saagis: ├ťhe gl├╝koosi molekuli kaheks p├╝ruvaadi molekuliks konverteerumise k├Ąigus s├╝nteesitakse kaks ATP molekuli ning tekib kaks...

Biokeemia - Tallinna ├ťlikool
99 allalaadimist
3
doc

Orgaanilised ained, lipiidid

Orgaanilised ained Biomolekul ┬ş organismide koostises olevad p├Áhilised orgaanilised ained (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid, hormoonid). 1.S├╝sivesikud ┬Ě Koosnevad keemiliselt ┬ş s├╝sinikust, vesinikust, hapnikust. ┬Ě S├╝sivenikuid jagatakse kolme r├╝hma Monosahhariidid: riboos, desoks├╝riboos, gl├╝koos (C6H12O6), fruktoos,...

Keemia - Keskkool
10 allalaadimist
5
docx

Transrasvad

Eesti Maa├╝likool Maastikukaitse ja -hooldus Transrasvad Artikli anal├╝├╝s Tartu 2012 Kokkuv├Áte Tiiu Lieberti raamatu ,,Toitumine: m├╝├╝did ja tegelikkus" transrasvhapete peat├╝kist (28.09.2009) Toidurasvades sisalduvad rasvhapped jagunevad kolmeks: k├╝llastunud, mono- k├╝llastamata ja p...

├ťldbioloogia - Eesti Maa├╝likool
8 allalaadimist
2
docx

Bioloogia - rasvad ja lipiidid

Miks on chnops-elemente k├Áige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete j...

Bioloogia - Keskkool
4 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !