Otsingule "homoloogiliste" leiti 216 faili

2
docx

Homoloogiliste ridade tabel

HOMOLOOGILISED READ REANIMI ALKAAN ALKEEN ALKÜÜN ALKOHOL KARBOKSÜÜLHA PE TunnuslĂ”pp -aan -een...

Keemia - Keskkool
10 allalaadimist
3
docx

PÀrilikkusega seotud mÔisted

PÄRILIKKUS AKTIVAATOR ­ regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni lĂ€biviiva ensĂŒĂŒmi (RNA- polĂŒmeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ­ ĂŒhe geeni erivorm. Üks kahest vĂ”i mitmest geenivarjandist, mis kĂ”ik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON ­...

Bioloogia - Keskkool
8 allalaadimist
30
docx

Bioloogia 12 klassi mÔisted

Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mĂ”jutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (Ă”hk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka kĂ€itumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ĂŒhest liigist (vĂ”i perekonnast) lahkneb suht...

- Keskkool
25 allalaadimist
6
doc

Geneetika

Üks kahest vĂ”i mitmest geenivariandist, mis kĂ”ik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. GenotĂŒĂŒp- organismi geenide kogum FenotĂŒĂŒp- organismi tunnuste kogum 2. Dominantne ja retsessiivne tunnus; analĂŒĂŒsiv ristamine; genealoogiline meetod; intermediaarsus; polĂŒalleelsus; vererĂŒhmade pĂ€randumine; polĂŒgeensus. Vastus: Dominantne alleel - alleel, mis avaldub igal juhul, kui ta on olemas Retsessiivne alleel - nĂ”rgem alleel, mis...

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
1
doc

Mitoos ja meioos

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Mitoos ja meioos Hulkraksetel organismidel jĂ€rgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine (saadud rakke nimetatakse tĂŒtarrakkudeks), mis tagabki organismi kasvamise...

Bioloogia - Keskkool
204 allalaadimist
1
doc

Muutlikkus

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide vĂ”ime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepĂ€rilikuks e. modifikatsiooniliseks (on tĂ€ielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse mÀÀrab genotĂŒĂŒp, kuid genotĂŒĂŒp ise ei muutu, on s...

Bioloogia - Keskkool
188 allalaadimist
1
wps

Spikker

Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kÔik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vÀhenenud kromosoomistik. interfaas-pÀristuumse rakku kahe jagunemise vahele jÀÀv eluperio...

Bioloogia - Keskkool
133 allalaadimist
12
doc

Bioloogia mĂ”isted gĂŒmnaasiumis

Bioloogia mĂ”isteid gĂŒmnaasiumi osast Aeroobne glĂŒkolĂŒĂŒs - kĂ”igi rakkude tsĂŒtoplasmas toimuv glĂŒkoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ĂŒhest glĂŒkoosimolekulist kaks pĂŒoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sĂŒndroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajĂ€rjel. Viiruse toimel immuunrakud hĂ€vivad ja antikehade moodustumine...

Bioloogia - Keskkool
649 allalaadimist
4
doc

Paljunemine

1) Mis on paljunemine? Paljunemine on ĂŒldine eluavaldus, mille eesmĂ€rgiks on jĂ€rglaste taastootmine liigi sĂ€ilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Too nĂ€iteid. On kĂ”ige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pĂ€rineb ainult ĂŒhest vanemast. 3)Kuidas jaotataks mittesugulist paljunemist.Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis...

Bioloogia - Keskkool
99 allalaadimist
2
doc

Muutlikkus

PĂ€rilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pĂ€rilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb vĂ€lja tema genotĂŒĂŒbi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tĂŒĂŒpi muutlikkust: pĂ€rilikku ehk geneetilist...

Bioloogia - Keskkool
99 allalaadimist
5
pdf

Rakk,kromosoom,DNA,geen

Geenitehnoloogia statistilised mudelid MÔisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on...

Bioloogia - Keskkool
122 allalaadimist
4
doc

PÔhivara

PÔhivara Antigeen ­ selgroogsesse organismi saatunud vÔÔraine Antikeha ­ neljast ahelast koosnev valks, mis on moodustunud antigeenide kahjutuks tegemiseks Biheeliks ­ ehk sekundaarstruktuur, kaheahelaline BiosfÀÀr - kogu Maa sfÀÀr, kus vÔib leiduda elusorganisme vÔi nende elutegevuse jÀÀnuseid DNA replikatsioon ­ DNA kahekordistumine Elund - kÔigi hulkraksete...

Bioloogia - Keskkool
103 allalaadimist
2
doc

Mitoosi ja meioosi vÔrdlus

Mitoos ja meioos Mitoos on raku pooldumine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tĂŒtarrakkude vahel vĂ”rdselt. Hulkraksetel organismidel jĂ€rgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagabki organismi kasvamise ja arengu. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi hukkunud rakkude asendumiseks ja vigastuste parandamiseks...

Bioloogia - Keskkool
315 allalaadimist
23
doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

Inimese sĂŒstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. NĂ€rvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Ve...

Bioloogia - Keskkool
451 allalaadimist
7
doc

Keemia 11 kl. arvestused

ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 11 Õpilane: Keila 2005 I Arvestus ALKAANID Alkaanid ehk parafiinid on kĂ”ik kĂŒllastunud sĂŒsivesinikud ja alifaatsed ĂŒhendid. Alkaanid on mittepolaarsed molekulid. Üldiselt on nad inaktiivsed, kuid pĂ”levad Ă”hus, moodustades sĂŒsinikdioksiidi, ja reageerivad halogeenidega. Neid kĂ”iki v.a metaani, saadakse naftast. MĂ”nede alkaanide fĂŒĂŒsikalisi...

Keemia - Keskkool
235 allalaadimist
5
doc

Organismide paljunemine ja areng

ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel vĂ”i mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt vĂ”i vegetatiivselt. VĂ”rrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud vĂ”ivad pĂ€rineda kas ĂŒhelt vĂ”i kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pĂ€rineb...

Bioloogia - Keskkool
466 allalaadimist
53
doc

Taime geneetika

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pĂ€rilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, pĂ€riliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspĂ€rasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. NĂŒĂŒdisaegse teadusliku geneetika sĂŒnniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pĂ€rilikkuse pĂ”hiprintsiipide esmaavas...

Taimekasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
56 allalaadimist
12
doc

Veiste geneetika

Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias,uurimismeetodid,- harud. Geneetika on teadus organismide pĂ€rilikkusest. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsĂŒtoloogiaga ehk rakuĂ”petusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tĂ€nu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisob...

AretusĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
55 allalaadimist
3
doc

Veiste geneetika

Hii ruut test. Tunnuste lahknemisel on statistilise iseloomuga, sest selles osaleb juhusliku iseloomuga tegur- gameetide paardumise juhuslikkus neis sisalduvate alleelide suhtes. Hii-ruut testi kasutatakse selleks et kontrollida kas faktiliselt saadud lahknemissuhe erineb teoreetiliselt oodatavast lahknemissuhtest statistiliselt usaldusvÀÀrselt v on erinevused juhuslikku laadi ja lahknemist vÔib...

AretusĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
39 allalaadimist
21
doc

Eksami konspekt

1 PÀrilikkus.............................................................................................................................3 PÀrilikkuse pÔhimÔisted :...

Mikrobioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
393 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !